Nukleiinhapped (0)

NUKLEIINHAPPED

Nukleiinhapped – biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
DNA
Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju.
(õpiku joonis)
Desoksüribonukleotiid koosneb:
Fosfaatrühm
Desoksüriboos
Lämmastikalus
Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G)
Komplementaarsusprintsiip – ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis)
DNA tähtsus – talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal.
DNA kahekordistumine – replikatsioon. Selle tulemusena saab ühest DNA molekulist kaks identset DNA molekuli. DNA replikatsiooni viib läbi DNA polümeraas.
DNA polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
Samaaegselt kustutab biheeliksi vahelisi sidemeid ning moodustab kummalegi küljele vastavuses olevad DNA molekuli osad.
Monosahhariid DNA molekuli osas on desoksüriboos.
RIBONUKLEIINHAPE
RNA ehk ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
Ribonukleotiid koosneb kolmest komponendist:

• Fosfaatrühm
  
• Riboos (monosahhariid)
  
• Lämmastikalus
  

(õp joonis 42)
A = U
G = C
Erinevalt DNAst on ta ühe haruga heeliks .
RNA tähtsus – osaleb geneetilise info realiseerimises.
RNA polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis osaleb RNA replikatsioonis. Koosneb tegelikult paljudest valgumolekulidest.
RNA-d on olemas 3 erinevat varianti :

• mRNA – informatsiooniRNA – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.
  
• tRNA – transpordiRNA – mõtestab lahti mRNA molekulidega ribosoomidesse saabunud geneetilist infot, osaleb aktiivselt valgu tekkimises.
  
• rRNA – ribosoomiRNA – kuulub ribosoomi ehitusse ja osaleb valgusünteesis.