Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Lääne-Euroopa Suurriigid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis olid põhjused ?
  • Mitmekordsed struktuurid (riigi ja partei omavaheline tööjaotus ?
 
Säutsu twitteris

Lääne-Euroopa Suurriigid

Kirjandus: „Prantsusmaa Ajalugu“, „Briti Saarte Ajalugu“, „Saksa Ajalugu“, „Kahel Pool Kanalit“
Eksam : tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?)

Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine

Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus.
Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik ) hilis -keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik – See näitab valitseja truudust jne – ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi Prantsusmaa filosoofid kritiseerivad katolikku kirikut on siiski Prantsusmaa usuliselt ühtne. Saksamaal on aga usulõhed, sest seal on mitmeid väiksemaid linnriike jne. Lõuna-Saksamaal on valitsev katolik ja Põhja-Saksamaal protestantlik, eelkõige luteri kirik (18saj). SB ja Pr on konfessiooni ühendav mõju.
Prantsusmaa sees on olnud palju erinevate murrakute jne piirkondi, aga seal nad siis lõpuks sulavad kokku. Iirimaal on nii, et säilib küll katoliku usk, aga võetakse üle inglise keel. Suhtumine oli üldiselt selline, et mineviku valitsejad on kujundanud piirid, mitte keel või rahvus. Varem kujunesid piirid valitsejate abielude, vallutuste jne tõttu, mitte ei ühendanud neid keel. Piirid kujunesid selle järgi, mis on strateegiliselt tähtsam, mitte selle järgi kus mis rahvus on.
Prantsusmaal ja Suurbritannias (ajalooliselt räägime Inglismaal) hakkas kujunema tugev monarhistlik „ rahvusriik “. Riigi piire kujundab monarhi tegevus. Vara-Uusajal toimub sealkandis kuningate juhitud varajane „moodne“ tsentraliseeritud riigihaldus. Inglismaal kujunes nii, et valitseja pidi arvestama parlamendiga, aga Prantsusmaal õnnestub täielikult kuninga järgi tsentraliseeritud riigi loomine. Inglismaal see kah õnnestub, aga mitte sellisel määral nagu Prantsusmaal. Need on sellised pika ajalooga rahvusriigid. Prantsusmaa ja Inglismaa ongi sellised „vanad“ riiklikud rahvused . Sel ajal oligi nii, et enne kujunevad piirid ja alles seejärel 19.saj kujunes nende piiride sees moodne rahvustunne (Poliitiline rahvuslus – Lääne-Euroopa rahvuslus. Prantsusmaa ja Suurbritannia = poliitilise rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas.
Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser . Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms.
Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms.
Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi)
Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus.
19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja parlamentarism . Lääne-Euroopas keskklassi poliitiline kaal oluliselt kasvab. Tekib tugev keskklass , mis on hiljem demokraatia garantiiks. Ka Saksamaal on keskklass, aga nende enesemääratlemine on teistsugune – nemad ei oma poliitilist kaalu.
Saksamaa ühendati aastal 1871 etnilise rahvusliku paradigma alusel. Kui Preisimaa eestvedamisel otsustasid aristokraadid ühinenud Saksamaa heaks, siis tegurid olid peamiselt keelelised ja kultuurilised. Seal tekkis ka probleem, et kas Austria kuulub Saksamaa alla, etnilise ja rahvusliku ühendamise tõttu jäeti Austria siiski Saksamaast eraldi – Taheti keelelist ja kultuurilist puhtust. Saksamaal oli enne keeleideoloogia, alles selle järgi kujundati riigi piirid keele alusel. Sama oli ka Itaalias. 19saj Saksamaa rahvusaate mõjul hakkavad ka teised riigid rahvuslikult ärkama – Rahvuslik ärkamisaeg, seejärel keeleideoloogia ja alles siis rahvusriik. Ühinenud Saksamaa, Itaalia ja ka Eesti jne (kõik 20saj Ida-Euroopa riigid) esindavad rahvusriikide teist, nn hilinenud lainet. See on ka üheks põhjuseks et Lääne ja Ida Euroopa vahest üksteist nii hästi ei mõista.

Ühinenud Saksamaa Keisririik (1871-1914)

Ajaloopärand: konfessionaalne ja riiklik killustatus. Ca 60% protestandid ja lõunapoolsetel aladel oli katoliku kirik. Lisaks usulisele oli seal ka riiklik killustatus. Tsentraliseeritud Saksamaa on reaalselt olnud vaid Natsi Saksamaa ajal. 19saj avastati sakslasi ühendav tegur – saksakeel . Pärast seda avastust tekkiski idee, et kõik Saksa alad peaks moodustama ühise Saksa riigi.
See, et Saksamaal on tugev keeleline , kultuuriline aluspõhi võib rääkida tugevast kultuurirahvuslusest. Selle juures on olulised keelelised tegurid ja üldjoontes kultuurirahvusluse esindajatel ei pruugi poliitiline rahvuslus niivõrd olulist rolli mängida.
Kuna Saksamaal peamiseks ühendajaks on Preisimaa, siis see hakkab ka oluliselt mõjutama ühinenud Saksamaa identiteeti/vaimsust. Preisimaal jääb vahele demokraatia areng, ja Preisimaa vaimne pärand kandub üle Saksamaa vaimsustunnetusele. Ühinenud Saksamaal ei kujunda rahvusidentiteeti rahva ühine poliitiline osalus. Ühinenud Saksa keisririigis ei ole demokraatiat ega parlamentarismi kuni II maailmasõja lõpuni. On küll riigipäev jne aga keiser ei pea sellega tegelikult üldsegi arvestama.
  • Autoritaarne vaim, distsipliin , militarism, väikekodanlus, vooruslikkus, juhtiva kihi konservatiivsus (aristokraatliku tausta mõju).
  • Föderalism, juhtiv tööstus- ja teadusriik, tööliste sotsialism .
  • Keskklass võõrandub poliitikast ( kodanlus ja haritlased) kuna nad ei pääse mõjule, sest riigi juhtimine on koondunud aristokraatia kätte (see hakkab muutuma alles 1848a). Pelgupaika leitakse kultuurist. Kultuur = vabadus (poliitiliste vabaduste asendaja).
    Ühinenud Saksamaal föderalism tähendab seda et osariigid otsustavad nt haridusküsimusi jne kohalikult. Selle konservatiivsuse ja teadusriigile vastandub töölisklassis tugev sotsialism.
    20.saj ajalooteaduses on eksisteerinud just Saksa natsionalismi probleem. Seda on püütud seletada Saksamaa Lääne-Euroopast erineva arenguteega (1871-1918, 1933-1945). Sellise arengutee tulemuseks oli: allumine riigile, jõupoliitika aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias.
    Saksa romantiline (keele) natsionalism : rõhutas hõimu, keele ja rahvuslike kommete tähtsust, kuna usuti et nendes väljendub see tõeline rahvusvaim (suhtumine oli umbes selline, et kui on keeleline sugulus, on veresugulus ).
    Keelelise ja verelise üheks pidamisega tekkiski rassiteooria jne. Saksamaal natsiooni määratles rass ja kultuuripärand, see oli igavesti püsiv - etnos . Lääne-Euroopas oli mitte ühes piirkonnas elavate kodanike poliitiline kogukond - demos.
    Vahe Lääne-Euroopa riigirahvusluse ja Saksamaa ning Ida-Euroopa kultuurirahvusluse ____ . Saksapärane natsionalism määratles „vabaduse“ kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne-Euroopa. Inglismaal ja Prantsusmaal oli poliitiline enese identifitseerimine määratletud sellega, et kui oled kodanik, siis pole vahet mis päritolu sa oled, oled rahvuselt siiski prantslane /inglane, Saksamaal aga seevastu oli nii, et polnud võimalik olla sakslane ilma saksa keele oskuseta ja selle kodukeeleks pidamiseta.
    Läänes kosmopolitism, individualism , põhiseaduslik riigikord, ratsionalism , Saksa maailmas aga pigem marurahvuslus vms. Saksamaa rahvustunne on emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti „rahvustervikust“ välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised „ebaterved“ kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks. Tulemuseks siis Natsi Saksamaal ja Nõukogude Liidus oligi nii, et kõik väline taheti välja tõrjuda et säilitada oma rahvuse puhtus . Saksamaal ja Ida-Euroopas oli marurahvuslus, kollektiivsus, autokraatia , romantika. Lääne-Euroopas kinnistunud parlamentarism Saksamaale ja Ida-Euroopasse edasi ei kandu.
    20.saj uurijate väärtushinnangud: Lääne-Euroopa rahvuslus ja rahvusriigid (SB, Prantsusmaa, Belgia, Holland ) on „paremad“ ja arenenumad kui Saksamaa ja Ida-Euroopa rahvusideoloogiad ja rahvusriigid. Uue rahvusidentiteedi tunnetuse tulemusel tekivad ka uued riigid.
    Tööstusrevolutsioon vajas uut moodi ühiskondlikku integratsiooni. Lahenduse pakkus (19.saj) moodne rahvusriik, mille teostas Euroopa (vaimu) eliit (kes sai sellest kõige rohkem kasu). Natsionalismi abil oli võimalik ületada iga riigi sees teravnevad klassikonfliktid. Teine konkureeriv ideoloogia oli sotsialism. Rahvusaade osutub edukaks ja I maailmasõda näitab, et rahvas on valmis kaitsma oma riiki.
    Benedict Anderson : 19.saj rahvusriigid on ettekujutatud imaginaarsed konstruktsioonid . See seisukoht on liialdus . Ajaloost võib leida sellise keelelise enese identifitseerimise näiteid ka varemast, aga maailma ajalugu hakkab ta mõjutama alles 19.saj
    Teine tegelane on Eric Hobsbawn: Rahvusaade on alati piiratud territooriumil valitsev „rahvususk“, mis 19saj kinnitas elanikud rahvustervikuga areneva turumajanduse tingimustes.
    Lisaks majanduslikele teguritele oli vaja ka poliitilisi muutuseid. 19saj poliitiline mobilisatsioon eeldas ühendavat abstraktsiooni ehk rahvust.
    Olulised rahvustunde propageerijad olid algkoolid, kodanlik avalikkus (mille tekitasid ajalehed), sõjaväekohustus.
    Kokkuvõtteks: Erinevatest seisustest ja erinevatest maakondadest pärit inimesed võisid omandada ühendava rahvusliku identiteedi alles areneva tööstusliku klassiühiskonna tingimustes (üks ühiskonna muutus mõjutab teist – majanduslikud ja poliitilised muutused üksteisega põimunud), kui tööjaotus pidevalt muutus sai uueks ühendavaks teguriks keel.
    Masside mobiliseerimine 19.saj: Regiooniga ühendati keel, algupära, etnilisus, kultuur ja ühiskondlike reformide programm. Konstrueeriti ühine rahvuslik minevik , keel ja „rahvususk“ (ideoloogia) koos oma sümbolitega (lipud, hümnid jne). Ühise mineviku konstrueerimine on rahvuste kujunemisel äärmiselt oluline. 19saj sümbolid muutuvad äärmiselt oluliseks, igal rahval peab olema seda rahvast, riiki sümboliseeriv lipp , nt Prantsusmaa trikoloor . Keel ja etnos on ühendanud rahvusriike alles 19.saj alates.
    Vaidlus: kas rahvused ühendati ülevalt allapoole (eliidi manipulatsioon) või oli alamatel klassidel iseseisev roll.
    Natsionalismi sisestas kõige tugevamalt tõusev keskklass.
    Natsionalismi ja jõupoliitika ühendamine imperialismi ajastul (alates 1870) : Üksikisik ohverdab ennast (sõjas) rahvusliku suuruse nimel. 1870test alates Euroopa suurriigid jagavad ülejäänud maailma omavahel ja sellel perioodil süveneb marurahvuslik hoiak.

    „Rassiteaduse“ tekkimine

    Oluliseks autoriks on Prantsuse krahv J. A. Gobineau ( diplomaat ). Ta kirjutas mõjuva teose rasside ebavõrdsusest ( 1853 -55). Ta ütles, et ülemklassi näitajaks on aaria veri , seda ka Prantsusmaa eliidi hulgas. Ta tundis muret, et peale Prantsuse revolutsiooni „ segaverelised “ massid lämmatavad vana germaani aristokraatia mõju (rasside füüsiline ja vaimne ebavõrdsus), ta soovis, et pööbel ei tekitaks segadust ja vana eluviis jätkuks edasi. Tema järgi vaid aaria rass (germaanid) on võimeline looma kultuuri. Tema teooriat hakatakse edasi arendama, aga sealt tuleb ajaloo areenile aaria rassi teema. Gobineau paneb aluse rassiteooriale, ta on mõjutanud ka Wagnerit ja Nietzchet, kes arendavad seda edasi. Charles Darwini puhul on oluline, et tema lõi evolutsiooni teooria, olelusvõitlus. Olelusvõitlust hakatakse ühiskonnas edasi arendama, tekib sotsiaaldarvinism. Sotsiaaldarvinism rakendab olelusvõitluse teooriat inimkollektiivi tasemel. Väheväärtuslikul indiviidil/rassil/rahvusel pole õigusi.
    Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud . Kristlikust moraalist loobumine oli tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama . Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad.

    Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa mentaliteet 1870-1914

    Prantsusmaa 19.saj.

    Elanikke ühendas Roomakatolik kirik, absolutismi ja revolutsiooni vastuoluline pärand. Prantsusmaal roomakatoliku kirik oli rahvuskirikuks, reformatsioon levis küll sinna aga nad tõrjuti välja. Absolutism oli Louis XIV aja pärl. Segama hakkab seda revolutsiooni pärand, kus absolutismi pärand ja kirikupositsioon vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj). on selge et Prantsusmaal on lõhe.
    I: Demokraatlik Prantsusmaa: austas Suure Prantsuse Revolutsiooni „vabaduse, võrdsuse ja vendluse“ ideaale ning suhtus kriitiliselt katoliku kirikusse. Revolutsiooniline ja anarhistlik, uuendusmeelne, liberaalne ja antiklerikaalne ning urbaanne. Demokraatlik Prantsusmaa saab toetajaid just linnadest. Haritlaskonnas: humaansus, kultuuriradikalism ( Zola ), eksperimentaalsus (impressionism). Zola pöörab tähelepanu nt juutide õigustele. Vasakpoolsed : 20.saj on Prantsusmaal olnud väga tugev kommunistlik partei. Vasakpoolsetele on tüüpiline solidaarne ja humaanne hoiak.
    II: Konservatiivne Prantsusmaa (absolutismi pärand): oli väga tsentraliseeritud. Idealiseeris vana seisusliku ühiskonna „head“ korda ja pooldas traditsioonilisi väärtusi ja väärtushinnanguid: vanameelne, aristokraatlik , talupoeglik, roomakatolik, rojalistlik, antisemitism . Austas Prantsusmaa traditsioonilist suurriigi staatust. Toetajad olid armee , kirik ja parempoolsed parteid.
    (Need kaks Prantsusmaad olid tugevalt vastuolus . Lõpuks jääb peale demokraatlik Prantsusmaa.)
    Prantsusmaal valitses nn aristokraatlik moraal (range kodanliku moraali vastand ). Kuni Napoleoni kaotuseni oli Prantsusmaa Mandri-Euroopa juhtiv suurriik . Seejärel langeva suurriigi staatus, millega prantslased ei taha leppida. 19.saj. säilitab Prantsusmaa oma juhtiva positsiooni ainult kujutava kunsti, ilukirjanduse, moe ja gastronoomia vallas (Pariis = vabaduse sümbol). Kirjanduses hakatakse rohkem tähelepanu pöörama ühiskonna probleemidele jne. Pariisis devalveerumist pole märgata.
    Reformipoliitik ( sotsialist ) Saksa vastane peaminister (1906-09 / 1917-20) G. Clemenceau astub areenile 1880’tel, väidetavalt suudab 13. aastaga kukutada 18 valitsust. Hiljem ta kuulub radikaalide parteisse. Tema suudab Saksamaa vastast poliitikat ja kättemaksu realiseerida just pärast I maailmasõda. Esimest korda on ta peaminister 1906-09, siis ta satub oma parteiga vastuollu, kuna ta arvab et riigi tollases olukorras ei suudeta töölistele rohkem maksta, ta lahkub sotsialistide parteist ja läheb radikaalide parteisse.
    Sisepoliitiline pinge väljendus: Skandaalne Dreyfus ’i afäär 1894-1906. Dreyfus oli juut . Ta on kahe Prantsusmaa sisepoliitilise võitluse sümboliks. Ta ametilt oli ohvitser . Kuna oli vaja leida patuoinast siis valiti tema. Prantsusmaa sõjaline atašee oli mingid dokumendid visanud prügikasti, need leidis mingi siseluureohvitser, peal olid mingid relvajoonised, hakati otsima kes levitas infot sakslastele. Väideti et tema käekiri on sarnane leitud paberitükikese omaga ning kohtus mõisteti ta süüdi. Talt võeti ohvitseri staatus ja saadeti nn „ kuradi saarele “. 1895 Prantsusmaa vastuluure pealik sai uut infot et süüdi oli hoopis keegi kõrgem tüüp. 1895 aga poliitilistel kaalutlustel ta siiski mõisteti uuesti süüdi. Teda asus kaitsma Zola ajalehes 1898 .
    Revolutsioonilise Prantsusmaa jaoks selle kõige näol oli tegemist antisemitismi ja korruptsiooniga. Prantsusmaa lõheneb kaheks: vasakpoolsed / armee, kirik, natsionalistid. Hakati otsima olukorrale lahendust . Korraldati kolmas kohtuprotsess , leiti et ta ikka on süüdi aga talle anti armu . Lõpuks siiski Dreyfus mõisteti 1906 õigeks – demokraatia võit. 1905 Prantsusmaal kirik lahutati riigist. Teine oluline mõju oli see, et üks ajakirjanik kes jälgis Dreyfusi esimest kohtukäiku oli kah juut ja uskus et juudid pole kuskil kaitstud. Kiriku riigist lahutamine oli suuresti tingitud just Dreyfus’i afäärist.

    Prantsusmaa ajalooperioodid 19.saj (olulised revolutsioonid: 1830, 1848, 1871)


  • Bourbonide restauratsioon 1814-30. Kehtestatakse jälle kuningavõim, aga on ka rahva esinduskogu e parlament .
  • Juulimonarhia 1830-48. Prantsusmaal valitseb „kodanlik kuningas“ Louis Philippe . Esialgu tundus et tema suudab riiki hästi juhtida, taas pettutakse ja luuakse nö teine vabariik
  • II Vabariik 1848-52. Riigi etteotsa saab Napoleon III.
  • II Keisririik 1852-1870. Napoleon III keisririik.
  • III Vabariik 1870-1940. President , kahekojaline parlament, parlamentarism, valitsuskriisid . 13a kukutati 18 valitsust. Uus põhiseadus 1875-1940.
    Kõigi nende perioodide puhul on oluline küsimus, kas kuningriik või vabariik. Lõpuks toimub leppimine , et on vabariik. Aga milline on see vabariik on probleemne edasi, tekivad rojalistid ja vabariiklased.

    Prantsusmaa 1870-1914

    Vastuoluline „kahe Prantsusmaa“ pärand: Aristokraatlik absolutism ja hegemooniataotlused / revolutsiooni humanism ja võrdsusideoloogia ning kodanikuõiguste väärtustamine. Oluline on see et nii 19saj kui 20saj algul on riigis tsentralism. Märksõnadeks: revolutsioon mitte evolutsioon , äärmused on lubatud, vabadus. Prantsusmaa on sellel perioodil langev suurriik.

    Inglismaa 19. sajandil = Suurbritannia impeerium

    On jätkuvalt maailma juhtiv mereriik. Kauba- ja sõjalaevastik on omavahel tihedalt seotud. Välispoliitiliseks eesmärgiks on vaba liikumise kindlustamine maailma meredel. Välispoliitilised huvid on kaubanduslikku ja majanduslikku mitte ideoloogilist laadi . Valitses isolatsiooni poliitika – prooviti ignoreerida Mandri-Euroopa tülisid.
    Kaubandus ja protestantlik usk kujundasid Inglismaale omase kodanliku mentaliteedi ja moraali ( usin , töökas, praktiline). Maaaristokraatia (gentry) ja suurkodanlus sulasid kokku, mõlemad on parlamendis esindatud , tegelevad äriga jne. Inglismaal oli tugev klassiühiskond. Kui Prantsusmaal ei tehtud vahet kust pärit, siis Inglismaal tehti vahet, kas räägib Oxfordi inglis keelt või töölisklassi tavalist inglise keelt.
    Moodsa kapitalismi ja parlamentaarse demokraatia pioneerriik ( parlamendireform 1832 , 1867, 1884). 19saj on maailma juhtiv tööstusriik. 1832 hääleõigus keskklassi meestele, 1867 linnamehed, 1884 maamehed, 1918 naised. Juhtivad parteid kuni I MS lõpuni: uuendusmeelsed liberaalid ja mõõdukad konservatiivid . 20saj alguses ametiühingute poolt asutatakse Inglise Tööpartei, see oli algusest peale mõõdukas, mitterevolutsiooniline partei.
    Evolutsioon, mitte revolutsioon. Mõõdukas liberalism ja konservatism , ei kaldutud äärmustesse.
    Juhtivad poliitikud :
  • Liberaalide William Gladstone (valitsused 1880-85, 1868-74, 1886 , 1892- 1904 ). Sisepoliitikaküsimused, uuendused, võrdlemisi passiivne välispoliitika. Ta ei olnud imperialistlik. Usuline sallivus, majanduslik liberalism.
  • Konservatiivide Benjamin Disrael (esimene valitsus 1868, teine 1874 -1880). See, et ta konservatiivide hulka kuulus oli erakordne kuna ta oli juudi päritolu. Oli aktiivsema välispoliitika pooldaja kui Gladstone. Toetas Türgi positsioone Venemaa vastu, oli imperialist. Tema valitsus oli Briti imperialismi üks tippaegu. E. Burke vaadete/mõtete mõju.
    Briti koloniaalimpeeriumi kõrghetk saavutati 1870-1914. Sel ajal valitses Victoria. Ta sai kuningannaks 18a 1837 ja valitseb kuni 1901. Väliselt oli ta perekeskne, tegelikult oli ta kaksikmoraali sümboliks. Ise oli ta väga humaanne. Ta suutis taastada trooni prestiiži, tema abikaasa oli pärit Saksamaalt ning Saksa väikekodaniku elulaad iseloomustab seda ajastut . Briti ühiskonnas kujuneb uut tüüpi suhtumine, et abielu eelduseks on nüüd ka armastus. Õnneliku pereelu pahupooleks on prostitutsiooni levik, mehed otsivad endale bordellid.
    Juba 19.saj lõpul Inglismaast hakkasid mööduma oma majandusliku potentsiaali poolest USA ja ühinenud Saksamaa, Inglismaa kaotab oma juhtiva positsiooni maailmamajanduses. Juhtivaks tööstusriigiks maailmas on USA ja Euroopas Saksamaa. Jätkuvaks probleemiks on Iirimaa küsimus (Home Rule ). Kas Iirimaa peaks saama ennast ise valitseda . Iirimaal maaomanikud on protestandid ja iirlased ise on katolikud rentnikud. Iirimaa küsimuse mitte lahendamise tõttu puhkeb seal suur jama Suurbritannia vastu.
    Suurbritannia 1870-1914: Olid head lähtekohad: pikaajalised demokraatlikud traditsioonid (parlamentarism ja kodanikuõigused) ning I riik Euroopas ja ka maailmas, kus algas tööstusrevolutsioon. Tegelikult hakkab ta ikkagi selle perioodi vältel ära hajuma . Oluline on SB puhul see, et seal on arenenud tugev kodanlik klassiühiskond. Tema puhul on tegemist ka koloniaalriigiga.
    Märksõnadeks: evolutsioon, poliitiline mõõdukus, liberalism, enesedistsipliin.

    Saksamaa 19.saj

    Saksamaa on pikka aega, alates Vestfaali rahulepingust peale olnud teisejärguline riik, oli poliitiliselt killustatud. Saksamaa oli nii riiklikult kui religioosselt killustatud ala, kus territoriaalriiklus oli kaalunud üles tsentraliseeritud riigikorralduse. Saksamaa oli seetõttu ajast maha jäänud. Sellises olukorras rahvusideoloogia arenes Saksamaa aladel ja saavutas sealt suurt vastukaja. Tänu Napoleoni vallutustele oli Saksamaal mõõnaaeg. See oli oluline tegur Saksamaa rahvustunde ja rahvusideoloogia arengule. Sellest kujunes välja rahvusaade ja Saksa rahvuslik liikumine. Saksa keelepositsioonid olid seni suht nõrgad, kõrgemad tegelased suhtlesid prantsuse keeles. Arvati et saksa keel kõlbab ainult sõjaväkke ja lihtinimestele, kõrgemas seltskonnas suheldakse ikka prantsuse keeles. Muutuma hakkab selline vaade alles 18saj II poolel romantismi ja valgustuse mõjul. Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus, kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana-Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika – Saksa keskaeg . Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas).
    19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel . On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid nt eraldi uurimus ja teadusasutused ning õpetamine toimus eraldi, Saksamaal just teadustöö ja õppetöö ühendati. Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon).
    Saksamaa majandus (tööstus) arenes kiirelt tõusvas joones. 20saj alguses oli Saksamaa möödunud Inglismaast. 19saj oli Saksamaa igas mõttes tõusuteel. Euroopa dünaamilise arengu keskpunkt siirdus 19saj Lääne-Euroopast Saksamaa aladele . Kui Saksamaa hakkab 1890’tel välispoliitiliselt agressiivselt käituma saavad teised riigid aru ka ohust mis sealt tuleb.
    1806 likvideeriti Saksa- Rooma keisririik, Saksamaa killustus . 1871 Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel, Saksamaa Prantsusmaa sõja lõppfaas.

    Saksamaa 1871-1914

    Saksamaa keisririik – tegemist on Suurpreisi-Väikesaksa riigiga. Preisimaa oli esialgu suht teisejärguline piirkond, Preisimaa oli suht Kaliningradi kandis . Preisimaa koosnes 17saj kolmest piirkonnast: Ida-Preisimaa, Berliini piirkond, _____. Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25’st osariigist ning oli ametlikult liitriik („vürstide oligarhia“). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus , kohtukorraldus ja kultuurielu . Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile ( Bismarck ). Otto oli juba 1860’st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms. Bismarck juhib välispoliitikat kuni 1890’teni. Tähtsamad riigiorganid olid Liidunõukogu ja Riigipäev, mille õigused olid piiratud (ei olnud parlamentarismi). Liidunõukogusse kuulusid 25. osariigi valitsejad (vürstid). Riigipäeva valimised on demokraatlikud ses suhtes, et meestele kehtestati üldine ühetaoline hääleõigus, aga seal siiski polnud parlamentarismi, st et valimistulemused ei kajastunud valitsuskoosseisus. Aadli mõju oli suur (haldus ja sõjavägi), keskklassi poliitiline mõju väike.
    Saksamaa oli väga natsionalistlik uus riik, kes soovib saavutada suurema rolli maailmapoliitikas. Ambitsioonid hakkavad väljenduma just siis kui võimule saab Wilhelm II. Saksamaa puhul on sisepoliitikas oluliseks märksõnaks föderalism. Föderalismist hoolimata võib rääkida riigist, mida valitses hegemoonia , seal ei ole tõelist demokraatiat. Ekspansioon oli igas valdkonnas, oli kiiresti ja tulemuslikult arenev riik. Ka rahvastik kasvas seal plahvatuslikult. Oli moderniseeruv riik. Domineerivaks vaimulaadiks oli väikekodanlik kõlbelisus. Au sisse tõstetakse militaarne enesesalgamine, saksa eetika rõhutab kohustuste tingimatut täitmist. Juhtiv roll oli konservatiividel. Sisepingeid teatud määral tekitab sotsialismi suur mõju tööliskonnas. Saksamaa oli tõusev suurriik.

    Saksamaa ühinemine Preisimaa eestvedamisel „vere ja rauaga“

    Bismarck oli veendunud et rahvast ühendab ühine vaenlane , ta valis selleks Prantsusmaa. Ühinemine käis läbi kolme sõja: Taani, Austria, Prantsusmaaga . Otto oligi tõeline ühendaja, oli Preisimaa kantsler 1862 -90, ühendatud pea- ja välisminister. Otto von Bismarck (1815-1898) pärines kõrgema maaaadli hulgast. Ta oli äärmiselt konservatiivne, Saksamaad ei teinud seepärast et oli uuendusmeelne, vaid seepärast et oli vanameelne. Oli luterliku töömoraaliga ehtne Preisi junkur , kes oli sisestanud „preislikud voorused “: enesedistsipliini, militarismi ja Preisimaa riigi kõikehõlmava prioriteedi. Rahvusideoloogia ja rahvusaade oli tema jaoks teisejärguline, põhiline oli see et oleks keegi keda üheskoos vihata – Prantsusmaa. Bismarck oli eelkõige tugev reaalpoliitik ja oskuslik poliitiline manipuleerija.

    Bismarcki sisepoliitika 1871-90

    Tal oli vaja riiki konsolideerida. Ta leidis et on teatud institutsioonid mis riiki halvavad. Eesmärgiks oli sisemise tugevuse (integratsiooni) saavutamine uues rahvusriigis. Lõhkuvad ja häirivad elemendid olid tema arvates:
  • Universaalne katolik kirik, miss ei allu ühinenud Saksa riigile vaid Rooma Paavstile. Tema oli harjunud sellega, et kirik on allutatud kohalikule valitsejale.
  • Internatsionaalne sotsialism, mis ei tunnista rahvuslikku paradigmat ega rahvusriigi prioriteeti (selle asemel maailma tööliste omavaheline solidaarsus ). Klassi solidaarsuse idee, klassiline kuuluvus oleks olulisem kui rahvuslik kuulumine. Selleks et seda võita hakkab ta võitlema sotsialismi põhjustega, hakkab reforme tegema.
    Tulemuseks:
  • Kultuurivõitlus katoliku kiriku vastu (kulturkampf) 1870’tel. Preisimaa soovib allutada vaimulikud ametnikena riigile. Maiseadused
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Lääne-Euroopa Suurriigid #1 Lääne-Euroopa Suurriigid #2 Lääne-Euroopa Suurriigid #3 Lääne-Euroopa Suurriigid #4 Lääne-Euroopa Suurriigid #5 Lääne-Euroopa Suurriigid #6 Lääne-Euroopa Suurriigid #7 Lääne-Euroopa Suurriigid #8 Lääne-Euroopa Suurriigid #9 Lääne-Euroopa Suurriigid #10 Lääne-Euroopa Suurriigid #11 Lääne-Euroopa Suurriigid #12 Lääne-Euroopa Suurriigid #13 Lääne-Euroopa Suurriigid #14 Lääne-Euroopa Suurriigid #15 Lääne-Euroopa Suurriigid #16 Lääne-Euroopa Suurriigid #17 Lääne-Euroopa Suurriigid #18 Lääne-Euroopa Suurriigid #19 Lääne-Euroopa Suurriigid #20 Lääne-Euroopa Suurriigid #21 Lääne-Euroopa Suurriigid #22 Lääne-Euroopa Suurriigid #23 Lääne-Euroopa Suurriigid #24 Lääne-Euroopa Suurriigid #25 Lääne-Euroopa Suurriigid #26 Lääne-Euroopa Suurriigid #27 Lääne-Euroopa Suurriigid #28 Lääne-Euroopa Suurriigid #29 Lääne-Euroopa Suurriigid #30 Lääne-Euroopa Suurriigid #31 Lääne-Euroopa Suurriigid #32 Lääne-Euroopa Suurriigid #33 Lääne-Euroopa Suurriigid #34 Lääne-Euroopa Suurriigid #35 Lääne-Euroopa Suurriigid #36 Lääne-Euroopa Suurriigid #37 Lääne-Euroopa Suurriigid #38 Lääne-Euroopa Suurriigid #39 Lääne-Euroopa Suurriigid #40 Lääne-Euroopa Suurriigid #41 Lääne-Euroopa Suurriigid #42 Lääne-Euroopa Suurriigid #43 Lääne-Euroopa Suurriigid #44 Lääne-Euroopa Suurriigid #45 Lääne-Euroopa Suurriigid #46 Lääne-Euroopa Suurriigid #47 Lääne-Euroopa Suurriigid #48 Lääne-Euroopa Suurriigid #49 Lääne-Euroopa Suurriigid #50 Lääne-Euroopa Suurriigid #51 Lääne-Euroopa Suurriigid #52
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor despair1 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    89
    doc
    Ajalugu
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    222
    doc
    Nõukogude Liidu ajalugu
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam
    95
    doc
    Mein Kampf



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun