Vajad kellegiga rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Facebook Like
Add link

"edouard" - 107 õppematerjali

2
doc

Edouard Manet

Jaanuaris 1832 rikkasse perre. Üles kasvades innustas ta onu teda maalima ja joonistama, aga isa soovis, et Edouard läheks mereväkke. Sellegi poolest lubati lõpuks tal hakata maaleriks õppima. 1850-1856 töötas Manet akadeemilise maalri Thomas Coutureri stuudios. Õpilasena külastas ta Saksamaad, Itaaliat, Hollandit, käie...

Kunstiajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
18
docx

Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel

 aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni  rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks  59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste  (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani  kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne.  Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised  aksessuaarid. Tumedates toonides rahvahulgale on kontrastiks ka ballisaali heledam rõduäär  maali ülaosas ning põrandat kattev punakaspruun vaip. Lisaks tugevale hele­tumedus  kontrastile püüavad maali kompositsioonis pilku tugevad horisontaalsed ja vertikaalsed  komponendid. Rõduäär rahvahulga peade kohal on ääristatud kahe sambaga, rõdul jätkuvast  melust annavad aimu sealt vaid osaliselt paistvate piduliste jalad.  Olenemata maali valdavalt tumedast koloriidist on sellel kujutatud kihav seltskond kirju ­  figuuride poosid, ilmed ja žestikuleeringud viitavad inimestele erinevatest sotsiaalsetest  kihistustest ning nende erinevatele rollidele ka antud sotsiaalses olukorras, milleks on maskiball. Kunstnik kasutas modellidena oma lähikondlasi ja sõpru, keda võib ka pildil ära tunda. Rahva  seast võib ära tunda ka Manet’ enda ­ blond habemega mees maali paremas ääres, kelle pilk  ainsana on suunatud otse vaataja poole. Oma signatuuri on kunstnik leidlikult paigutanud selle  sama figuuri alla maali alumisse nurka saali põrandal vedeleva maskiballi pääsme peale. Analüüsides kunstiteost, mis valmis rohkem kui sada aastat tagasi, tekib põhjalikumal vaatlusel  paratamatult küsimus, millisest vaatenurgast teosele läheneda ja kuidas seda tõlgendada. Kui  detailselt peaks tänapäeva vaataja tundma teose loomise konteksti, et teos teda kõnetaks?  Milliste moraalinormide järgi teost analüüsida? Kas ja kuidas on võimalik teose analüüsimisel  taastada võimalikult autentne autoripositsioon ning mil määral on see üldse kaasaja inimese  jaoks oluline? Järgnevalt püüan anda ülevaate erinevate kriitikute ja autorite lähenemisest  kõnealusele teosele ning uurida erinevates valdkondades tegutsevate autorite lähtepunktide  erinevusi (samuti sellest tulenevaid järeldusi teose tähenduse ja olulisuse kohta ­ milliseid  aspekte peavad erinevad kriitikud antud teose juures olulisteks, milliseid vähem olulisteks).  Mida ütlevad erinevate autorite kirjutised Manet’ ajastu kohta ning mida kriitikute endi ning  nende kaasaja kohta? Antud kirjutis ei pretendeeri täielikule ülevaatele erinevate kriitikute nägemustest Manet’ teosele. Pigem püüan siinkohal mõningaid vaatenurki kõrvutades tuua välja levinumad tõlgendused  antud teosest ning vaadelda lähenemisnurkade omapära tulenevalt kriitikute autoripositsioonist. Alain de Leiris oli kunstiajaloolane, kes on koostanud ka mahuka raamatu Manet’ joonistustest.  Raamatus kategoriseerib ta Manet’ joonistusi lähtudes vormi­ ja meediumi erisustes ning eraldi  peatükk käsitleb ka Manet’ joonistusi, mis kujutavad koopiaid suurmeistrite teostest. Alain de Leiris kasutab Manet’ teose analüüsimise ikonograafilist meetodit. Ta analüüsib Manet’  teose kompositsiooni ja maalil esinevaid vormilisi elemente võrdluses El Greco maaliga Burial of Count Orgaz. De Leiris aravates peegeldub teosest Manet’ huvi hispaania kunsti vastu ning  Maskiball on austusavaldus suurele meistrile El Grecole. Mõlemad, nii Manet’ kui El Greco teos, kujutavad kunstnike lähedasi kaasaegseid ning ka friisilaadne kompositsoon ühendab kahe  kunstniku tööd. Mõlemal teosel on kujutatud hulgaliselt meesfiguure, millest enamuse  moodustavad portreed. Maalil kujutatud figuuride näod asetsevad mõlemal teosel ridamisi  samal horisontaalsel tasapinnal. Vormilise sarnasuse kahe töö vahel leiab ta ka musta koloriidi  domineerimisel maalil kujutatud figuuride riietuses, sammastel asetsevate valgustite paigutus  Manet’ maalil vastab El Greco maalil tõrvikute paigutusele. Manet maalil rõdult poolenisti  paistva jalapaariga võrdleb de Leiris El Greco maalil taevasse mineva krahvi jalgu. Ka El Greco  teosel asub autori signatuur mõnevõrra ootamatus kohas ­ taskurätikul, mis paistab ühe figuuri  taskust, keda peetakse kunstniku pojaks, kuna rätiku peal on lisaks allkirjale ka kuupäev, mil El  Grco poeg sündinud on. Paljud hilisemad kriitikud on pidanud taolist puhtalt vormist lähtuvat analüüsi ebapiisavaks. Näiteks John Hutton, tunnistades de Leiris’ ikonograafilise analüüsi põhjalikkust, seab siiski  kahtluse alla tema seisukoha, et Manet, pärast kaheksa aasta möödumist Hispaanias veedetud  ajast, pöördub selle temaatika juurde tagasi pelgalt nostalgiast või austusavalduseks El  Grecole.   Linda Nochlini arvates puudub nende kahe maali vahel otsene seos, kuna El Greco teosel ei ole kujutatud maskiballi, mis Nochlini analüüsis Manet’ teosest on määrava tähtsusega. Maskides  näeb Nochlin vahendit kustutamaks maalil figureerivate naiste identiteedid samal ajal kui kõik  mehed on teosel äratuntavad. Ta peab tähelepanuväärseks teoses samaaegselt esinevat  sensuaalsust ja brutaalsust. Nochlin on tuntud feministliku kunstiajaloolase ja ­kriitikuna ning ka  Manet’ teost analüüsides esindab ta feministliku seisukohta keskendudes seega peamiselt  soorollidest ning klassikuuluvusest tulenevatele sotsiaalsetele aspektidele tolleaegses  ühiskonnas. Naisfiguurid maalil kõnelevad tema arvates nende seksuaalsest objektistatusest ja  naisest kui meestele mõeldud kaubast, mille kättesaadavus oleneb naise sotsiaalsest  staatusest ja positsioonist ühiskonnas. Maskiballi karnevalilik õhkkond peegeldab tema arvates  just seda võltsmoraali, mille varjus toimub naiste sooline diskrimineerimine. Maali vasakus  servas poolenisti paistvas narrikostüümis figuuris näeb ta allegoorilist viidet monarhistide  valitsuse kahepalgelisusele. Võimuesindaja, antud maalil oletatavalt Marshal Macmahon, on  Manet’ teosel silmitsi reaalse olukorraga ühiskonnas, kus moraal on täielikult alla käinud.  John Huttoni analüüsi antud teosest iseloomustab kriitiline hoiak tema kirjutisele eelnenud  analüüside ja tõlgenduste suhtes. Ta mainib juba oma artikli alguses, et Manet’ Maskiballist on  kirjutanud väga paljud kriitikuid ning et neid kõrvutades ei pruugi isegi kohe aru saada, et jutt  käib samast teosest. Hutton peab esmatähtsaks vaadelda teost antud ajajärgu poliitilises  kontektstis ning varasemate kriitikate nõrkusi peab ta samuti poliitilise konteksti ebapiisavast  avamisest tulenevateks. Ta toob välja, et nii kirjanduses kui kujutavas kunstis rõhutavad autorid  maskiballide juures vaid mingit kindlat aspekti, mis neile (erialaselt) enim huvi pakub. Näiteks  toob ta välja, et Balzac’i kui romaanikirjaniku huvitasid maskiballide juures peamiselt selles  sotsiaalses segapuntras kerkivad armuintriigid. Hutton väidab, et maskiballidel ooperimajas  osalesid vaid kindlalt piiritletud sotsiaalse kihistuse liikmed ­ jõukas kodanlus. Nochlinile viidates toob Hutton sisse ka naise stereotüüpse kujutamise satiirimaigulistes väljaannetes: naisi  kujutatakse seksuaalselt agressiivsetena ning maski kandva naise kujutis viitas seksuaalse  kättesaadavusele. Kuid sel teemal ta pikemalt ei peatu ning jätkab analüüsides tema  seisukohast tähenduslikemaid detaile, millele näiteks Nochlin tähelepani pööranud ei ole. Ta  jätkab otsides vastuseid, millele ka de Leiris tema arvates lõplikult oma analüüsis ei vastanud:  mida tähendavad maalil Polchinelli (klouni) figuur, paralleelid El Greco maaliga ning naisfiguuri  näolt mahaheidetud mask põrandal? Vastused neile küsimustele leiab Hutton pöördudes oma  analüüsi nurgakivi juurde ­ tolleaegne poliitiline kontekst. Hutton kirjeldab põhjalikult ja detailselt  tolleaegse Prantsusmaaa poliitilist olukorda, võimuvõitlust monarhistide ja vabariiklaste vahel.  Ta selgitab, et kuigi ametlikult olid võimul vabariiklased, oli tegu siiski näitemänguga hoidmaks  ära uusi konflikte uue monarhi võimu kindlustamiseni, kelleks sai Marshal MacMahon. Ka  Manet’ autoripositsiooni tõlgendab Hutton läbi kunstniku poliitilise orientatsiooni. Ta teeb  järelduse, et Manet’ teos kujutab allegooriliselt monarhistide võltsmoraali ja nende läbikukkumist poliitilises võitluses. Manet’ maalil kujutatud kõrgem kodanlik klass ei toetanud monarhide  võimulejäämist ning siit ka seos matusetalitusega ­ teos kujutab ühe poliitilise režiimi lõppu.   Kunstikriituku ja ajaloolasena huvitas Huttonit eelkõige kunsti seos poliitiliste ja sotsiaalsete  nähtustega ning sellest tulenevalt peab ta neid aspekte ka kunstiloomingut peamiselt  mõjutavateks teguriteks. Jennifer S. Pride on õppinud kunstiajalugu ning on spetsialiseerunud 19. sajandi kunstile ja  arhitektuurile. Erilist huvi on talle pakkunud teksti ja pildi puutepunktid kunstis. Ka Manet’ teose  analüüsis keskendub ta kirjanduslikele allikatele, peamiselt Baudelaire’i kirjutistele tolleaegsest  seltskonnaelust kunstiringkondades. Ta väidab, et just Baudelaire’i kirjutised on võti Manet’  teoste analüüsimiseks, kuna tegemist oli kunstniku lähedasest sõbrast kirjanikuga ning neid  sidus lisaks sõprussuhtele ka üsna sarnane vaade kunstile ning modernse kunstniku olemusele. Samuti toob ta välja mõlema loomingus esinevad binaarsed opositsioonid, mis on Pride’i  seisukohast mõlema kunstniku teoseid ühendavateks aluskomponentideks. Ka siin tugineb  Pride tekstipõhisele analüüsile, lähtudes strukturalistliku kirjandusteooria binaarsete  opositsioonide käsitlusest. Pride kõrvutab 19. sajandi Pariisi naisi Baudelaire’i tektstides ja  Manet’maalil ning toob välja, et nii tekst kui pilt konstrueerivad naise kuvandi läbi vastandlike  rollide (maskide), mida naised oma igapäevaelus kannavad. Pride toob oma analüüsis välja ka Pariisi ümberehitamise mõju kunstnikkonnale ning kirjutab  sellest, kuidas nii Baudelaire’i tekstides kui ka Manet’ maalil avaldub kunstniku roll flaneurina.  Flaneur’i kujund on samuti pärit Baudelaire’lt, kes oma teoses ‘’Moodsa elu kunstnik’' kirjeldab  kunstniku positsiooni kaasaegses kiirelt muutuvas ühiskonnas. Baudelaire romantiseerib  kuvandit kunstnikust kui moderniseerumisprotsessis aktiivselt osalevast kuid samas alati jälgija  positsioonile jäävast detektiivist. Nii näeb ta ka pildi vasakus servas poolenisti pildilt väljajäävat  narri kui kujundit poeedistkunstnikust. Viimaks pakub Pride, et Manet’ maal võib olla ka vihje Surmatantsu allegooriale moodsa  ühiskonna kontekstis. Maskiballidel võisid põhimõtteliselt osaleda kõik, kes endale pileti soetada suutsid, klassikuuluvusest olenemata. Keskaegse Surmatantsu allegooriline sõnum viitab  samuti asjaolule, et olenemata inimese ühiskondlikust staatusest peavad kõik ükskord surmaga  silmitsi seisma, surmatants ühendab kõiki inimesi. Kui arlekiinide kostüümid välja arvata, siis  riietuse sünge koloriit Manet’ teosel võib tõepoolest teatud morbiidsusele vihjata ning paralleel  leinaliste kogunemisega võiks seega aidata vaatajail teost paremini mõista. Ka maali  kompositsioonis võib näha paralleele Surmatantsu motiiviga. Figuurid asuvad kõik enam vähem samal tasapinnal, üksteise kõrval tihedalt reas. Ka Baudelaire kirjeldab ühes oma luuletuses  maskiballil tantsivaid paarikesi, kes tantsupõrandal keereldes kohtuvad laibaga, kes neile nende surelikkust meelde tuletab. Pride’i arvates on nii Manet’ kui Baudelaire’i teostes suur osa  irooniat kritiseerimaks kodanlikku moraalset mitmepalgelisust ning maskiball on sobiv metafoor  ka võõrandumisele moodsas linnaühiskonnas. Tõenäoliselt mõjutasid Manet’d teost luues teataval määral kõikide kriitikute poolt välja toodud  aspektid. Olgu need puht esteetilised, kultuurilised, poliitilised või sostiaalsed, kuid tagantjärgi  võib vaid oletada, millised neist kunstniku teose valmimisel enim mõjutasid. Kunstnikuna  mõjutasid Manet’d kindlasti tema teadmised kunstiajaloost, kodanikuna mõjutasid teda kindlasti  tolleaegsed poliitilised sündmused, lävides oma kaasaegsete kirjanikega mõjutasid teda ilmselt  ka nende ideed ja kirjutised ning kuna soorollid ja klassikuuluvus mõjutasid tugevalt tolleaegset  sotsiaalset õhustikku, siis üsna tõenäoliselt peegeldub ka see aspekt Manet’ teoses.  Vaadeldes ja analüüsides tolleaegset ühiskonda läbi kunstiteose, tegelevad kriitikud  paratamatult ka enda ühiskondliku positsiooni legitimeerimisega lahates kaudselt ja vahel ka  otseselt küsimusi, mis kriitikuile isiklikult hetkel enim korda lähevad. Nii nagu ajalugu ei  eksisteeri iseenesest objektiivse tõena, on suhteliselt raske seda leida ka mõnest kunstiteosest. Kunstiteose analüüs sisaldab seega paratamatult analüüsija autoripositsiooni ehk vaatepunkt  kellegi teise (autori) positsioonile, mis lugejateni jõudes loob veel omakorda loendamatul hulgal  erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on  sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose  vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen ­ mida enam  tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega  suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad  seda tänased vaatlejad ja kriitikud ning võimalik, et saja aasta pärast kõnelevad ka praeguste  kriitikute tekstid tulevaste lugejatega teisiti, kui meiega praegu. Olenemata kriitiku või vaatleja  taustast on kunstiteose tõlgendamisel ilmselt oluline optimaalne tasakaal isikliku  interpretatsiooni ja üldtuntud ajalooliste seisukohtade vahel. Kasutatud kirjandus Jennifer S. Pride ­ The Poetics of Black: Manet's "Masked Ball at the Opera" and Baudelaire's  Poetry and Art Criticism http:diginole.lib.fsu.educgiviewcontent.cgi?article=5505&context=etd (kasutatud 17.11.2014) John Hutton ­ The Clown at the Ball: Manet's Masked Ball of the Opera and the Collapse of  Monarchism in the Early Third Republic http:www.trinity.edudepartmentspublic_relationsmemoriampagesjohn_hutton.htm Alain de Lairis – The drawings of Edouard Manet by Alain de Lairis http:www.jstor.orgdiscover10.23073048920? uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21105228713773 (kasutatud 17.11.2014) http:www.newportri.comobituariesalain­de­leirisarticle_799677fa­8cfc­11e3­b2cd­ 001a4bcf887a.html (kasutatud 17.11.2014) Wikipedia http:en.wikipedia.orgwikiLinda_Nochlin (kasutatud 17.11.2014) http:et.wikipedia.orgwikiEl_Greco (kasutatud 17.11.2014) Essee autor: Maarja P...

Kunstiajalugu - Keskkool
2 allalaadimist
13
docx

Edouard Manet

Gümnaasium Edouard Manet Referaat Koostaja: Klass: 11. Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nooruspõlv...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
1
docx

Impressionism kunstis

­ 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
7
doc

Abstraktne kunst

Tallinn Nõmme Gümnaasium REFERAAT Abstraktne kunst Tallinn 2005 Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Kunst oli juba alates postimpressionistide loomingust liikunud järjest suuremate üldistuste poole. Nähtava maailm...

Kunstiajalugu - Keskkool
277 allalaadimist
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret...

Kunstiajalugu - Keskkool
108 allalaadimist
6
doc

Impressionism

Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maalit...

Kunstiajalugu - Keskkool
81 allalaadimist
7
doc

Giuseppe Verdi

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadu...

Muusika - Põhikool
66 allalaadimist
3
odt

Alfred Sisley

Realistidel on suuri teeneid ses mõttes, et nad Voolu nimetus on tuletatud prantsusekeelsest muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu sõnast impression, mis tähendab muljet. kujutamise põhimõtte. Kuid realistid jäid siiski Impressionism on nii siis muljete maalimine. osalt veel vanade traditsioonide pinnale. Nad Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi maalisid end...

Kunstiajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
8
rtf

"Impressionism" Paul Smith

IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad eda...

Kunstiajalugu -
114 allalaadimist
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur ­ alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse...

Kunstiajalugu - Keskkool
483 allalaadimist
5
rtf

Impressionism

klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse...

Kunst - Keskkool
128 allalaadimist
19
ppt

Nimetu

Aastatel Koht :Prantsusmaa Tekkelugu: Rühm maalikunstnikke hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Realismi olemus Realismi iseloomustab uudishimu Kirjaniku...

-
232 allalaadimist
2
doc

Impressionism

Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree...

Kunstiajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
4
odt

Renessansist-impressionismini

saj 1.Rinacita(itaalia keeles `taassünd`) ja selle prantsuse vaste renaissance on aluseks ajastu nimele paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et...

Kunstiajalugu - Keskkool
28 allalaadimist
37
ppt

Ei midagi..

klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena...

- Keskkool
24 allalaadimist
1
doc

Arhitektuuri ajalugu

(Hagia Sophia kirik Konstantin) Romaani - Lääne - Eur X saj. (Pr. Cluny kloostri kirik; It. Pisa toomkirik; Saksa Püha Michaeli kirik) Gooti - Lääne - Eur XI saj. Lõpul (Pr. Notre-Dame'I katedraal Pariisis; It. Firenze toomkirik; Inglis Westminster Abbey London; Kölni toomkirik) [Kuressaare linnus alust. XIV saj. Oleviste kirik, Kullamaa kirik, Muhu kirik, Tln. Raekoda, Suurgild...

Arhitektuur - Tallinna Tehnikaülikool
136 allalaadimist
14
doc

20. sajandi kunst

SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate...

Ajalugu - Tartu Ülikool
201 allalaadimist
23
odp

Degas ja Pissarro

Üks suurimaid klassitsiste ja aristokraate impressionistide hulgas, kuigi ennast ise impressionistiks ei pidanud. Uurinud palju keerukat liikumist ning tuntud oma elegantsuse, näiteks balleriinide ja võiduajamiste kujutamise, poolest. Leiutas nn. märja pastelli tehnika- peensusteni viim...

Kunstiajalugu - Keskkool
27 allalaadimist
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 194...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
113 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun