Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

20. sajandi euroopa ajaloo põhimõisted (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ajalugu - 20. sajandi euroopa ajalugu
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustas keskaegset riiki?
  • Mis iseloomustas uusaegset riiki?
  • Mida uut need sisaldasid?
  • Mis on muutunud uue sajandi esimesel kümnendil?
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799.
  • Hoolimata oma verisest iseloomust ja osalisest “ebaõnnestumisest” jõudis sellega lõpule uut tüüpi riigi- ja ühiskonna korralduse aluste väljakujunemine.
  • revolutsiooniline hüpe arengus (ajalooline pöördepunkt).
  • Euroopa ei olnud pärast revolutsiooni enam see, mis ta oli olnud enne.
  • Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Westphali rahuleping (1648).
Mis iseloomustas keskaegset riiki?
  • Feodaalne hierarhia
  • Patrimonaalne võimukasutus – riik nagu kuninga “ eraomand ”. Suurfeodaalid püüdsid kuningavõimu igati järele aimata, see viis konfliktideni keskvõimuga.
  • Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele).
  • Erineva õigusega seisused
  • Erasõjad võimalikud.
  • Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim.
  • suur usuline ja kultuuriline ühtsus.
  • Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik . Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu “riigiülese võimu” teatavat eelkäijat.
Mis iseloomustas uusaegset riiki?
  • Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid.
  • Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus.
  • Tekivad arusaamad riiklikust suveräänsusest, riiklikest huvidest, riigivõimu totaalsusest (pole riigist kõrgemat võimu).
  • Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu hoidmise vajalikkusest (vajaduse korral ka militaarsete vahenditega).
  • Riigi sees kujuneb välja ühetaoliste õigustega kodanikkond ning valitsevaks saab arusaam, et ka valitsejad peavad alluma enda poolt kehtestatud seadustele.
  • Tekib arusaam kodanlikest isikuvabadustest
  • Leiab aset pikaajaline üleminek esindusdemokraatlikele institutsioonidele ( parlamentarism ) ja tagatakse võimude lahusus .
Valgustusliikumine
  • Saab tegelikult alguse Inglismaalt (Hume, Locke jt.), levib Prantsusmaale ( Voltaire , Diderot , Montesquieu , Rousseau jt.), sealt Saksamaale (Kant,. Herder jt) ning mujale.
  • Juhtivaks põhimõtteks saab
  • Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile),
  • Usk mõistuse kõikvõimsusse.
  • Oluliseks muutub rahva harimine (“valgustamine”).
  • Tekivad salongid, klubid, lugemisringid, vabamüürlus (“ kodanlik avalikkus”), hakatakse ratsionaalselt arutama riigi ja ühiskonna korraldusse puutuvaid küsimusi.

Absolutism
  • Tõi kaasa ekspansionistliku välispoliitika.
  • Hegemooniataotlused. Algselt kujunes maailmapoliitiliseks suurjõuks Hispaania

1701-1714 Hispaania pärilussõda
  • Tüüpiline “hegemooniaperioodi” sõda.
  • Puhkes pärast viimase Habsburgi soost Hispaania kuninga Carlos II surma. Carlos kutsus Hispaania troonile Louis XIV pojapoja Philippi. Teised riigid kartsid Hispaania-Prantsusmaa dünastilise suurriigi teket ja alustasid sõda.
  • Ühel pool Hispaania, Prantsusmaa ja Baier, teisel pool Saksa-Rooma keisririik, Inglismaa, Holland , Portugal ja Savoia .
  • Hispaania kaotas oma valdused Madalmaades ja Põhja-Itaalias. Prantsusmaa loovutas Newfoundlandi ja Nova Scotia. Inglased said Gibraltari.
Loius XV
  • 1715 suri Louis XIV ja troonile sai 5-aastane Louis XV.
  • Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. ”Pärast mind tulgu või veeuputus !”
  • 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta
  • 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa .
Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu
  • Süvenes eelarvedefitsiit.
  • Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut).
  • Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad.
  • 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika .
  • 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid.
  • 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d
  • Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja.
  • Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror
  • Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad
  • Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre . Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint-Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa.
  • 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte ’st sai kindral .
  • 27. juulil 1794 vangistati Robespierre ja hukati. Võimule tulid tsentristid.
  • Järgnes hindade vabakslaskmine ja sankülottide ülestõus mais 1795, mis suruti maha.

Direktoorium
  • 1795 asendus Konvendi võim Direktoorium (täidesaatev organ).
  • 1795 purustas kindral Napoleon Bonaparte rojalistide ülestõusu.
  • 1796 algatas Direktoorium sõja Itaalias. Oktoobris 1797 oli Austria sunnitud sõlmima rahu ja väljuma koalitsiooniks
  • 1797 Campoformio rahu
  • 1798 siirdus Napoleon Egiptuse sõjaretkele. Maal suudab inglasi lüüa, saab Abukiri neeme juures aga Horatio Nelsonilt lüüa.
  • 1799 tegi direktor Emmanuel Joseph Sieyes riigipöörde.
  • 1799 naasis Napoleon Pariisi, tegi riigipöörde ja seadis ametisse kolm konsulit (tema, Sieyes ja Ducos).
Napoleoni Prantsusmaa
  • Napoleoni 18. brümääri riigipöörde järel kehtestatud riigikorda kutsuti konsulaadiks.
  • Võim tsentraliseeriti. 1800. sai Napoleon esimeseks konsuliks.
  • loodi Prantsuse Riigipank. 1803 . seadis ta sisse nn. zerminaali frangi, mis pidas vastu 1914. aastani.
  • Vaimulikud said riigiametnikeks, vastu nõuti lojaalsust.
  • võeti vastu uus konstitutsioon , millega konsuli amet muudeti eluaegseks.
  • kuulutas Napoleon välja tsiviilkoodeksi. Tagas ettevõtlusvabaduse ja talupoegadele kindlustunde feodaalkorra taastumatuse suhtes.
  • 1804Napoleoni saab keisriks.
Napoleoni sõjad
  • 1799 moodustus teine koalitsioon. Vene väed Suvorovi juhtimisel tegid eduka retke Põhja-Itaaliasse. 1800. aastal õnnestus Napoleonil lüüa Austria vägesid.
  • 1802 puhkes uus sõda Inglimaaga.
  • 1805 moodustus kolmas koalitsioon ja sõtta astusid taas Austria, Preisimaa ja Venemaa. 1805 sai Nelsonilt lüüa Trafalgari lahingus.
  • 1805 hõivas Napoleon Viini.
  • 1805 saavutas hiilgava võidu Austerlitzi lahingus. Austria kirjutas alla rahulepingule ja loovutas oma valdused Itaalias.
  • 1806 purustas Napoleon Preisi väed ja vallutas Berliini.
  • Napoleon allutas Prantsuse võimule Belgia, Hollandi, Illüüria, Loode-Saksamaa
  • Lõuna-Saksamaal lõi Napoleon endale lojaalse Reini Liidu. Värskelt jagatud Poolas lõi Varssavi hertsogkonna. Itaalias Napoli kuningriigi, Helveetsia jt. vasallriigid
  • Sundis-meelitas enda liitlasteks ajutiselt ka Austria, Venemaa, Taani ja Preisimaa.
  • Jagas asehaldurite kohti oma sugulastele (vend Joseph Napoli ja Hispaania asekuningas, vend Louis Hollandi kuningas, vend Jerome Vestfaali kuningas).
  • 1807 sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsiti rahu. Venemaa liitus kontinentaalblokaadiga, tunnistas Napoleoni vallutusi Lääne-Euroopas, aga sai ühtlasi ka vabad käed tegutsemiseks Soomes. Inglismaa kuulutas Venemaale sõja, aga sõjategevust ei järgnenud.
  • 1807. alustas Napoleon kampaaniat Portugali vastu. Vallutades selleks suure osa Hispaaniat, kus kohtas vihast vastuseisu . See oli esimene suurem Napoleoni viga.
  • 1809 sõlmiti Austria ja Inglismaa vahel viies Napoleoni vastane koalitsioon. Napoleoni õnnestus peale suruda Schönbrunni rahu. Venemaa kuulutas sõja Austriale, aga sõjategevust ei toimunud.
  • 1810 liitis Napoleon Hollandi Prantsusmaaga
  • 1811 oli peaaegu kogu Euroopa allutatud Napoleonile. Olid jäänud veel vaid Inglismaa, Venemaa ja tegelikult ka Rootsi.
  • 1812 tungis Napoleon Venemaale. Talve hakul oli sunnitud taanduma. ületati Berezina ja sellest alates algas korratu taganemine. Alles 4. jaanuaril 1812 anti Preisimaal esimene lahing.
  • Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon.
  • 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing . 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele .
  • 1815 naaseb Napoleon “ sajaks päevaks” võimule. Seitsmes koalitsioon.
  • 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani.
Kokkuvõtteks:
  • Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas.
  • Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid.
  • Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid.
  • Vallutatud maadel rakendas “jaga ja valitse!” poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema taandumist miski enam endine.
  • Napoleoni sõjad panid tolle aja teiste riikide riigimehed mõtlema püsiva riikidevahelist tasakaalu tagava süsteemi sisseseadmise üle (Viini kongress 1815).
Napoleoni sõdade peamised tagajärjed:
  • Kujunesid välja püsivamat liitlassuhted Euroopa riikide vahel.
  • Tõi kaasa vajaduse teatud tüüpi julgeolekukorralduse (“uue poliitilise korralduse”) järele.
  • Keskseks saab just jõudude tasakaalu põhimõte
Viini kongress:
  • Alustas tööd septembris 1814
  • Esimene rahvusvaheline konverents pärast Westfaali rahu
  • Põhiprintsiipideks: legitiimsus (õiguslik järjepidevus), julgeolek ja tasakaal.
  • Igale ähvardusele peab leiduma potentsiaalne vastujõud
Territoriaalsed muudatused:
  • Prantsusmaa pidi taanduma oma revolutsioonieelsetesse piiridesse
  • Holland sai endised Austria Madalmaad
  • Kesk-Poola läks Venemaale
  • Vähendati Saksamaa killustatust
Viini kongressi tulemused:
  • Prantsusmaad ei koheldud liiga karmilt
  • Euroopa suurriigid jäid konkureerima , kuid olulistes julgeolekuküsimustes pidid leidma konsensuse
  • Moodustati Nelikliit ning “Püha Liit”
  • Tõi kaasa pikima rahuperioodi Euroopa ajaloos. 40 aastat

Krimmi sõda 1854-1855:
  • Sõja ametlikuks ajendiks olid vaidlused kristlike pühapaikade hooldusõiguse üle Lähis-Idas ja misjonäride tegevus Türgis.
  • Nikolai I lootis Pühale Liidule. Preisimaa ja Austria jäid passiivseks.
  • Prantsusmaa oli muutunud “tasakaalustamise objektist” ise “tasakaalustajaks”.
  • Tõi kaasa sõdaderohke 1854/1855 – 1871, mil tekkisid ja lagunesid kiiresti koalitsioonid
Ideoloogiad:
  • Konservatism. Edmund Burke. Rõhutavad olemasolevate sotsiaalsete institutsioonide rolli.
  • Liberalism. John Locke, David Hume, Jeremy Bentham, John Stuart Mill. Rõhutavad vabaduste ja õiguste laiendamise võimalusi. Ühe inimese vabaduste piiramine on õigustatud üksnes siis, kui see piirab kellegi teise vabadust.
  • Sotsialism . Nn. Utopistid (Karl Marx ja Friedrich Engels). Rõhutab võrdsete võimaluste tagamist, raskemas olukorras olevate sotsiaalsete kihtide õiguste eest võitlemist.
  • Kommunism . Klassikalisel kujul 20. sajandi nähtus. Toetub Marxi seisukohtadele.
  • Sotsiaaldemokraatia . Rõhutavad parlamentaarset teed, ametiühingute rolli, sotsiaalseid kokkuleppeid.
  • Anarhism. Eitavad mistahes riiklikku korralust, rõhutavad individuaalsete vabaduste tähtsust

liikumised sajandivahetusel:
  • Suffragetid – naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus- Meremaal , Euroopas esimestena 1906 Soomes.
  • Antisemitism.
  • Sionism .
  • Rassism .
Esimene Balkani sõda:
  • Septembrist 1911 – oktoobrini 1912 toimus Itaalia-Türgi sõda, mis näitas Türgi nõrkust.
  • Moodustus Balkani Liiga
  • 5. oktoobril 1912 alustas kuulutas Montenegro sõja Türgile. Serbia , Bulgaaria ja Kreeka tungisid Türgi aladele .
  • Sõja lõppfaasis alustas Türgi vastupealetungi Traakias. 17. mail 1913 sõlmiti Londoni rahu.
Teine Balkani sõda:
  • Puhkes 16. juunil 1913.
  • Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses.
  • Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga.
Balkani sõdade tulemused:
  • Näitasid geopoliitilise olukorra äärmist ebastabiilsust Balkanil . Laialt levinud metafoor: “Balkani püssirohutünn”.
  • Viisid Bulgaaria ja Türgi lähenemisele Keskriikidele
  • Tõid välja veelkord Serbia ja Austria-Ungari vastuolud

Euroopa enne Esimest Maailmasõda
  • Piirikontroll riikide vahel praktiliselt puudub. Hakatakse esimest korda laialdasemalt reisima . Hakkavad välja kujunema üle-euroopaline suhtlus ja üle-euroopaline kultuur.
  • Teaduse ja tehnika areng. Progressiusk . Modernistlik kunst . Küllaltki naiivne arusaam, et suured sõjad pole Euroopas enam võimalikud
  • Samas oodatakse intuitiivselt üht “suurt sõda, mis lõpetaks kõik sõjad”, kuid paneks ühtlasi igaveseks paika riikide jõuvahekorrad.
  • Natsionalistlik idealism hakkas peaaegu kõikjal asendama kainet kaalutlust.
  • Sõjatehnika oli arenenud väga olulisel määral. Ehitati intensiivselt raudteid ja hakkas kiiresti arenema lennundus . Eelkõige arendati kõikide riikide poolt sõjalaevastikku.
  • Kõike sõjaga seonduvat idealiseeriti.
  • Tegelikult jätkus võidurelvastumine ja teadlik valmistumine sõjaks.
  • Tugevnenud Saksamaa kujutas endast “loomulikku hegemooni” Kesk-Euroopas. See olukord ei meeldinud Prantsusmaale ja Venemaale. Inglismaa püüdis Saksamaaga paremini läbi saada,
  • Saksamaa algatas Euroopas relvastumise , millele naaberriigid vastasid omapoolse relvastumisega. “Isetäituv prohvetlus ” (Kissinger).
  • Jagamist ootas “Euroopa haige mehe” Türgi “pärand” Balkanil, kus põrkusid selgelt kokku Venemaa ja Austria-Ungari huvid
  • Olid moodustunud kaks riikide blokki Keskriigid / Kolmik liit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, Türgi) ning Antant (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa).
  • Olukord natuke sarnane “külma sõja” perioodiga (võidurelvastumine, jäigad liidusuhted jne.).
  • Türgi orienteerus Saksamaale ja Austria-Ungarile, kellest esimesel olid salajased koloniaalsed plaanid Türgi suhtes ( Berliin - Istanbul -Bagdad-Basra raudtee). Türgi tohutu välisvõla katteks.
  • Ülejäänud Euroopa riigid (Hispaania, Portugal Põhjamaad, Šveits, Beneluximaad, Albaania) püüdsid hoida oma neutraliteeti ja jääda väljapoole blokke.
  • Balkani sõjad olid näidanud, et Balkanil on võimalikud täiesti ettearvamatud ja kiirelt muutuvad stsenaariumid.
Esimene Maailmasõda
  • Ohvrite arvult suurim sõjaline konflikt. 25-28 miljoni ümber
  • 73,5 miljonit meest mobiliseeriti (üle 100 000 eestlase).
  • 28. juunil 1914 tappis Bosnia serblaste terroristlikusse ühingusse kuuluv Gavrilo Princip Sarajevos Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga.
  • 23. juulil 1914 esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. Enne seda tehti kindlaks Saksamaa toetus kavandatavatele meetmetele. Oodati ära ka Prantsuse-Vene tippkohtumise möödumine. Aega anti 48 tundi. Serbia nõustus ultimaatumiga
  • 28. juulil 1914 kuulutas Austria Serbiale sõja.
  • 29. juulil mobiliseeris Venemaa oma Austria piiriäärsed väed.
  • 31. juulil üldmobilisatsioon Venemaal ja Austrias . Saksamaa vastas ultimaatumiga ja kuulutas välja sõjaseisukorra.
  • 1. augustil kuulutati välja üldmobilisatsioon Prantsusmaal. Saksamaa kuulutas Venemaale sõja.
  • 3. augustil esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale, misjärel rikkus Belgia neutraliteeti.
  • 4. augustil kuulutas mobilisatsiooni välja Inglismaa.
  • 6. augustil kuulutas Austria sõja Venemaale. Serbia Saksamaale.
  • 10. augustil kuulutas Prantsusmaa sõja Austriale.
  • 23. augustil kuulutas Jaapan sõja Saksamaale.
  • 29. augustil asus Keskriikide poolel sõtta Türgi.

Sõja käik Läänerindel
  • 2. augustil tungisid saksa väed Luksemburgi.
  • Inglimaa kuulutab Saksamaale sõja.
  • 3. augustil kuulutas Itaalia end neutraalseks.
  • Sakslased vallutavad enamuse Belgiast ja asuvad Prantsusmaa territooriumile.
  • Novembris 1914 algas positsiooni- (kaeviku-) sõda.
  • 22 august.1914, Ardennide lahing. Prantslased evakueerisid oma valitsuse Pariisist.
Sõja käik Idarindel
  • augustil 1914 alustasid vene väed tegevust Ida-Preisimaal Masuuria järvede piirkonnas. Vene väed olid esialgu edukad . Võidavad Gumbinneni lahingu 20. augustil, aga said Tannenbergi lahingus 23.-30. augustil hävitavalt lüüa ja algab taandumine.
  • Venelased olid edukad Edelarindel (Galiitsias) Austria-Ungari vägede vastu.
  • Sakslased ja austerlased kavandavad vastulööki. Alustasid oktoobri algul pealetungi, kuid said venelaste käest lüüa. Novembriks olid sakslased Poolast välja tõrjutud ja austerlased kaotanud 2/3 Galiitsiast.
  • Novembris 1914 vallutavad nad taas osa Poolat.
  • Austerlased on ebaedukad ka Balkanil, Serbia vastu. Suudavad 3. detsembril küll vallutada Belgradi, aga on sunnitud taanduma.
  • Türgi avas Kaukaasia , Mesopotaamia ja Egiptuse rinde.
1915
  • Läänerindel üritasid liitlased paar korda läbimurret. 22 mai.1915 Ypres’i (teine) lahing. Sakslased kasutasid nende vastu mürkgaasi (ipriit). Mürgituse sai 15 000, surma 5000 sõdurit.
  • Saksamaa ja Austria koondasid üle poole väed Idarindele (eesmärk Venemaale sõjast välja sundida ). Veebruaris 1915 alustati pealetungi Augustowi metsades. Vene armeed ümberpiirata ei õnnestunud.
  • Pärast Gorlice operatsiooni vallutasid sakslased Poola, Leedu ja Kuramaa . Rinne stabiliseerus pikemaks ajaks
  • Venemaa on edukas Kaukaasias, kust türklased välja tõrjuti. Inglased üritavad edutult Bagdadi vallutada, türklased sama edutult Suessi kanalit.
  • Veebruaris 1915 alustatakse Dardanellide operatsiooni, mis kestab jaanuarini 1916.
  • Veebruaris 1915 alustasid sakslased allveelaevasõda
  • 23 mai.1915 alustab Itaalia sõda Antandi poolel ja avab rinde Alpides , asus Keskriikide poolel sõtta Bulgaaria. Oktoobris 1915 vallutasid Keskriigid kogu Serbia
  • 5 september.1915 avasid liitlased Saloniki rinde.
  • 1915 alustasid türklased armeenlaste genotsiidi.
1916
  • Saksamaa otsustas anda pealöögi Läänerindel. 21.02.1916 alustati rünnakuga Verduni kindlusele (“Verduni hakklihamasin” – hukkus ligi miljon meest).
  • 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme’i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid – esimest korda.
  • 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria-Ungarile vallutasid Galiitsia . Saksamaa peatas pealetungi Verdunile.
  • 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia , sai aga Keskriikidelt lüüa.
  • 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja
  • Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund.
  • Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased , riik hakkas lagunema.
  • 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid.
1917
  • 1 veebruar. 1917 kuulutas Saksamaa välja valimatu allveelaevasõja.
  • 8 - 12 Märts 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon.
  • 6 aprill 1917 liitus Antandi poolel sõjaga USA ja veel 11 Ladina-Ameerika riiki kuulutasid seejärel Keskriikidele sõja
  • Aprillis -mais üritasid liitlased Arras’ ümbruses edutult pealetungi
  • 20 november 1917 tehti uus katse Cambrai juures (kuulus Cambrai tankilahing), aga sama edutult.
  • Juunis 1917 alustas Kerenski valitsus pealetungi Galiitsias aga suruti 180 km võrra tagasi.
  • 3. September 1917 vallutasid sakslased Riia, oktoobri algul Lääne-Eesti saared.
  • 24. September 1917 löödi Itaalia väed Caporetto lahingus puruks. Halvimast päästis prantsuse vägede sekkumine.
  • Türgi ja Bulgaaria vastu on liitlased edukad. Inglased vallutasid Türgilt märtsis Bagdadi ja detsembris Jeruusalemma.
  • 7.-8. November 1917 leidis Venemaal aset riigipööre (“oktoobrirevolutsioon”).
  • 9 detsember 1917 sõlmis Rumeenia, 15 detsember 1917 Nõukogude Venemaa Keskriikidega vaherahu.
1918
  • 8. Jaanuar tuleb USA president Woodrow Wilson välja oma 14-punktilise rahukavaga
  • Bolševistlik Venemaa alustab rahuläbirääkimistega Brest-Litovskis. sakslased esitasid ultimaatumi, Lev Trotski lahkus läbirääkimistelt ja sakslased alustasid 18. Veebruar pealetungi.
  • 21. Veebruar teine sakslaste ultimaatum . Vallutasid ala kuni Narva jõeni
  • 21 märts -17 juuli tegi Saksamaa mitu edukat pealetungikatset Läänerindel.
  • 15 juuli alustati II Marmei’i lahingut mis oli edukas. 8. August Liitlaste Amiens’ operatsioon (sakslaste “must päev”). Rinne stabiliseerub Hindenburgi liinil
  • 15.september anti otsustav löök Bulgaariale
  • 24.-29.oktoober läksid Itaalia väed edukale vastupealetungile. 30. oktoober alustas rahuläbirääkimisi Türgi.
  • 24 oktoober lõid Ungari, 28 oktoober Tšehhoslovakkia Austria-Ungarist lahku.
  • 28 oktoober algas Saksa laevastikus Hamburgis ülestõus, mis kasvas üle Novembrirevolutsiooniks.
  • 3. November kapituleerus Austria.
  • 11. november sõlmiti Compiegne’i metsas raudteevagunis alla Saksamaa ja Antandi vaherahule.

Mõningaid järeldusi
  • Saksamaa ei saanud lüüa mitte sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Läänerindel ei olnud nad küll edukad, kuid seda polnud ka liitlased. Idarindel saavutasid sakslased aga tegelikult täieliku võidu.
  • Mõnes mõttes oli sõja suurim kaotaja tegelikult Venemaa, kes sööstis täielikku anarhiasse ja kaotas suure osa oma territooriumist.
  • Esimene Maailmasõda oli modernne sõda, mida iseloomustas uue sõjatehnika rakendamine, selle täiustamine kogu sõja ajal. Motoriseeritud jalavägi, tankiväed, kergetankid-soomustransportöörid, keemiarelv , lennuvägi.
  • Esimene Maailmasõda oli esimene totaalne sõda, kogu ühiskond oli mobiliseeritud sõja vajaduste rahuldamiseks. Totaalne propaganda . Tagala kaotas oma traditsioonilise tähtsuse.
  • Uute ressursside pidev paiskamine rindele (sõjatööstus, pidevad täiendavad mobilisatsioonid).
  • Esimeses Maailmasõja tulemusel kukutati monarhia Saksamaal, Austrias, Venemaal ja Türgis. Puhkesid revolutsioonid neis riikides, olulised sotsiaalpoliitilised muutused.
  • Austria-Ungari ning Venemaa lagunesid. Tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Serbia- Horvaatia - Sloveenia kuningriik ).
  • Riikides, kus oli mindud sõtta tohutu natsionalistliku vaimustusega, oldi nüüd vastamisi tohutu sõjatüdimuse ja kõigi väärtuste allakäiguga. Majanduslik kaos . Hüperinflatsioon.
  • Esimene Maailmasõda lõppes Versailles ’ rahulepinguga (18.juuni 1919). Seati sisse Versailles’ süsteem.

Euroopa pärast Esimest Maailmasõda
Woodrow Wilsoni rahuplaan (14 punkti)
Kõne 8. jaanuaril 1918 USA Kongressis.
  • Lõpetada saladiplomaatia.
  • 2. Kindlustada meresõidu vabadus.
  • 3. Kindlustada vaba kauplemine riikide vahel.
  • 4. Relvastuse järkjärguline vähendamine.
  • 5. Koloniaaltülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve.
  • 6. Vägede väljatoomine Venemaa aladelt. Venemaale vaba otsustusõigus enda saatuse üle.
  • 7. Belgia suveräänsuse tingimusteta taastamine.
  • 8. Prantsusmaale tuleb tagastada Alsace ja Lorraine.
  • 9. Itaalia piir peab kulgema rahvuspiiri mööda.
  • 10. Austria-Ungari territooriumil elavatele rahvastele anda enesemääramisõigus.
  • 11. Balkani riikidele anda enesemääramise õigus ja rahvusvaheline garantii.
  • 12. Osmani impeeriumis elavatele mitte-türgi rahvastele anda enesemääramisõigus. Türgi suveräänsus kehtestada Türgi piirides. Vaba läbipääs Dardanellidest.
  • 13. Luua iseseisev Poola riik. Poola peab saama rahvusvahelise garantii ja väljapääsu merele.
  • 14. Luua rahvusvaheline organisatsioon , garanteerimaks riikide poliitilist ja territoriaalset sõltumatust.
Mida uut need sisaldasid?
  • Oluliseks said idealistlik suhtumine riikidevahelistes suhete mõjutamise võimalusse (nõudmised loobuda saladiplomaatiast, tagada vabakaubandus ja merekaubanduse vabadus, luua rahu järelvalvega tegelev rahvusvaheline organisatsioon jne.)
  • Püüti esmakordselt rakendada õiglust ja õigust rahvusvahelistes suhetes.
  • Tunnistati esmakordselt ka rahvaste enesemääramisõigust.
  • Wilson ei nõudnud sõja- eelse status quo taastamist, vaid uue tasakaaluolukorra loomist.
  • Saksamaa ja Austria esitasid USA-le taotluse rahuläbirääkimisteks just Wilsoni rahuprogrammi alusel.
  • Wilson sai Nobeli rahupreemia 1919.
  • Kõikides riikides olid sõja ajal arendatud riigimajandust ja trükitud suures koguses “olematut raha” (hüperinfaltsioon). Majanduskriis . Sõjavõlad.
  • Kõigis riikides oli leidnud aset suur sõjaaegne kihistumine , endiste ideaalide kaotamine, tõeline kultuurikriis. “Kadunud põlvkond” ( Erich Maria Remarque ).
  • Tohutu segaduste periood enamuses riikidest (eriti Saksamaal, Ungaris ja Itaalias). Revolutsiooniline kriis. Ida-küsimus. Määratlemata piirid.
Weimari vabariik
  • Vabariik kuulutati välja Weimaris . Ametlikult Deutsches Reich.
  • Juhtivaks jõuks olid sotsiaaldemokraadid
  • Esimene presidendiks Friedrich Ebert.
  • Pidi algul võitlema äärmusvasak-, seejärel peamiselt äärmusparempoolsetega.
  • 15.-12. jaanuaril 1919 nn. Spartakusbundi (Saksa kompartei ) ülestõus Berliinis. Püüdsid revolutsiooni arendada vene revolutsiooni sarnaseks võimuhaaramise ja töölisklassi diktatuuri kehtestamise läbi.
  • Levis arusaam, et Saksamaa ei saanud lüüa sõjaliselt, vaid poliitiliselt. Ühtlasi, et Saksamaa kisti vastu oma tahtmist Esimesse Maailmasõtta.
  • Weimari vabariik muutus paljude jaoks reeturluse sümboliks ja võitlus sõja tagajärgede vastu ühtlasi ka võitluseks demokraatia vastu.
  • Märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada
Versailles’ rahuleping
  • Esimene Maailmasõda päädis Versailles’ rahulepinguga (allkirjastati 18.juuni 1919).
  • Rahulepingut valmistas ette rahvusvaheline Pariisi rahukonverents, mis töötas 18. jaanuarist 1918 kuni 21. jaanuarini 1920. Osa võtsid 27 riiki (ka Balti riigid, aga mitte Nõukogude Venemaa).
  • Olulised oli neli riigipead: Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau, Inglise peaminister David Lloyd George, USA president Woodrow Wilson ja Itaalia peaminister Vittorio Orlando .
  • Wilson oli rahulepingus pettunud ja USA ei ratifitseerinud seda (nagu ka nt Ecuador ja Hedjaz). Hiina ei kirjutanud alla rahulepingule.
  • Valitses eelkõige Saksamaa karistamise mentaliteet . Ei püütudki otsida alust lepituseks või uueks sõjajärgseks kõiki rahuldavaks tasakaaluks.
  • Saksamaal hakati nimetama Versailles’ diktaadiks . Saanud üldtuntuks kui Versailles’ süsteem.
Nõudmised Saksamaale
  • Saksamaa kaotas kõik ülemere koloniaalterritooriumid
  • Saksamaa kaotas kaheksandiku oma territooriumist
  • Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Loobus üldisest sõjaväekohustusest, Keelati tankid, lennukid, allveelaevad .
  • Saksamaa pidi demilitariseerima Reinimaa
  • Saksamaad käsitleti peamise sõjasüüdlasena ja ta pidi maksma suuri reparatsioone.
  • Saksamaa pidi tunnistama Poola, Tšehhoslovakkia ja Austria iseseisvust.
  • Märtsis 1921 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Duisburgi (Ruhris).
Austria-Ungari küsimus
  • 4.juunil 1919 Ungariga Trianoni rahu ja 10. septembril 1919 Austriaga Saint-Germaini rahu.
  • Moodustati kolm uut riiki Austria-Ungari baasil – Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia.
  • Kõik kolm järglasriiki kohustusid maksma reparatsioone.
Türgi küsimus
  • 10. augustil 1920 sõlmiti Sevres leping. Selle kohaselt pidi Anatoolia lääneosa minema Kreekale , Idas suured alad, väinad rahvusvahelise kontrolli alla.
  • Türgis käis Türgi iseseisvussõda ( maist 1919 – oktoobrini 1923), sisaldas Türgi-Kreeka (1919-1921), Türgi- Armeenia (1920) ja Prantsuse-Türgi sõdu (1920-1921).
  • Mustafa Kemali ja Mustafa Ismet Inönü juhtimisel saavutati suurt sõjalist edu. 1922 astus tagasi sultan Mehmed VI ja 23.10.1923 kuulutati välja Türgi Vabariik.
  • Kemalism, euroopalikud reformid. 24. juulil 1923 Lausanne ’i rahu.

Rahvasteliit
  • Loodi Pariisi konverentsil . Pidi ära hoidma sõjad tulevikus
  • Peakorter Genfis .
  • Struktuur sarnane ÜROle: Täiskogu, Sekretariaat, Nõukogu (5 alalist liiget: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan + 4 mittealalist roteeruvat liiget, hiljem kasvas nende arv 9-ni).
  • Saksamaad ja Nõukogude Venemaad ei lubatud algul Rahvasteliitu. USA Kongress ei ratifitseeritud põhikirja ja jäi tegevusest kõrvale.
  • Saksamaa liitus 1926, Nõukogude Venemaa 1934.
  • 1934-1935 oli liikmeid maksimaalselt 58.
  • Moodustas Alalise Rahvusvahelise Kohtu, Rahvusvahelise Töö Organisatsiooni, Tervishoiuorganisatsiooni, Intellektuaalse Koostöö Komitee jne.
  • Oluline oli Põgenike Komitee tegevus (Fridtjof Nansen). Aitas sõjavangidel repatrieeruda. Nanseni passid.
  • Organiseeris rahvahääletusi territooriumite küsimustest ja võttis vastu vastavaid otsuseid.
  • Ei hõlmanud oma aja kõiki riike, osalt ka seetõttu ei suutnud täita lootusi, mis talle pandi! 1930. aastate teisel poolel osutus “hambutuks” konfliktid lahendamisel ning muutus “jututoaks”.
  • Nn. mandaatmaad (endise Osmani impeeriumi osad ja endised Saksa kolooniad ).
Washingtoni konverents
  • USA tõmbus kõrvale,
  • Wilsoni plaan anda Rahvasteliidule oma relvajõud ebaõnnestus.
  • Ameeriklasi tegi murelikuks Euroopa koloniaalpoliitika ja Jaapani tugevnemine.
  • Washingtoni konverents (13.11.1921-6.2.1922) USA, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia, Hiina, Holland, Belgia ja Portugal. Vaikne ookean demilitariseeriti (va Hawaii ) ja Jaapani väed viidi välja Vene Kaug-Idast.
  • USA sõlmis ka 1920. aastate algul separaatrahud Esimese Maailmasõja kaotajatega (Saksamaaga näiteks 21.08.1921), milles reparatsioone ei mainitud .
USA poliitika Saksa reparatsioonide küsimuses
  • 1924. aastal koostatud Dawesi plaani alusel määrati reparatsioonide summaks 21 miljardit kuldmarka (2 miljardit aastas).
  • 1929. aastal täiendati maksmise korda Youngi plaaniga. Saksamaa venitas reparatsiooni maksetega, kuni 1931. aastal loobus üldse nende maksmisest Herbert Hooveri moratooriumi alusel.
Nõukogude Venemaa
  • 1917-1922, R.S.F.S.R, halvustavalt “Sovdep”.
  • 1918 algas Venemaal kodusõda valgekaartlastega. Alguses aktiivseim jõud tšehhide-slovakkide korpus.
  • Sellele lisandus rahvuslik vabadusvõitlus (Balti rahvad , poolakad, ukrainlased, valgevenelased , Kaukaasia rahvad). Venemaa äärealadel ja 1920-1921 ka nn. rohelised (relvastatud talurahvaarmeed). Kroonlinnas madruste ülestõus 1921.
  • Vasakpoolsed , mitte-enamlikud jõud on seda nimetanud “kolmandaks vene revolutsiooniks”.

Välisriikide osalus
  • Antant (14 riiki, peamiselt Inglismaa ja Prantsusmaa) saatsid oma väed Murmanskisse, Arhangelskisse, Odessasse, Bakuusse, Vladivostokki ja mujale. Ühtekokku vaid 30 000 meest.
  • Osalemine Venemaa avantüüris oli lääneriikides pärast Esimest Maailmasõda ebapopulaarne.
  • Üksnes Jaapan võttis interventsiooni tõsisemalt ja kinnitas kanda Kaug-Idas (Kaug-Ida Vabariik 1920-1922).
Revolutsiooni eksport
  • Lootused koheselt puhkevale maailmarevolutsioonile. Loodi III Internatsionaal ehk Komintern .
  • Saksamaa kommunistlik partei üritas korraldada jaanuaris ja märtsis 1919 Berliinis kommunistlikku pööret.
  • Aprillis 1919 kuulutati välja Baieri Nõukogude Vabariik (Ernst Toller, Eugen Levine ), mis püsis veidi üle 3 nädala. Suruti maha vabakorpuslaste poolt.
  • Ungaris tulid 21. märtsil 1919 võimule kommunistid , kes kuulutasid välja Ungari Nõukogude Vabariigi (Bela Kun, Mátyás Rákosi) ja alustasid edukat sõda Rumeeniaga. 20. juulil 1919 said nad lüüa.
Rahutu 1923
  • 11.01.1923 okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri väidetavalt Saksamaa maksmata reparatsiooni katteks.
  • 24.-30.09.1923 provotseeris Komintern kommunistliku mässu Bulgaarias.
  • 23.10.1923 Hamburgis kommunistide mäss Ernst Thälmani juhtimisel.
  • Osaliselt vastuseks sellele korraldasid natsionaalsotsialistid ( Hitler , Luddendorf) 8.-9.11.1923 nn. Müncheni õlleputši.
  • 1.12.1924 kommunistlik mäss Tallinnas (viimane Kominterni mässukatse).
Natsionalistlikud jõud Saksmaal
  • Saksamaal oli palju vägesid jäänud idaaladele, millega liitusid paramilitaarsed üksused Rauddiviis/ Landeswehr üks neist.
  • Juba märtsis 1920 katse Weimari vabariik kukutada (nn. Kapi putš).
  • 1919-1921 peeti Sileesias maha kolm ülestõusu Poolaga ühinemiseks, mis suruti maha
  • 1921 mõrvati minister Matthias Erzberger ja 1922 välisminister Walter Rathenau
  • Vabakorpuslased ühinesid ka natsionaalsotsialistidega 9.11.1923 nn. Müncheni õlleputši ajal.
Rapallo leping
  • 1922 hakati Lääneriikide poolt tunnustama Nõukogude Venemaad. Lootus saada kätte vanad võlad. Majanduskonverents Genuas.
  • Aprillis 1922 sõlmiti Itaalias, Rapallos lepingud Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Loobuti vastastikku territoriaalsetest ja rahalistest nõudmistest ja otsustati sisse seada kaubandussuhted . Hakkas välja kujunema Saksa-Nõukogude koostöö.
locarno lepingud
  • 16.10.1925 Locarnos (kohtusid Stresemann, Briand ja Austen Chamberlain )
  • Mittekallaletungi leping Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
  • Saksamaa läänepiir kuulutati puutumatuks, idapiir pidi jääma “rahumeelselt muudetavaks”.
  • Prantsusmaa soostus tagama Saksa-Poola ja Saksa- Tsehhoslovakkia piiri “puutumatuse”
  • Poola välisminister Jozef Beck : Saksmaale anti vabad käed idas, vastutasuks rahu eest läänes!
Itaalia
  • Esimese Maailmasõja lõpufaasis kujunes välja anarhiline situatsioon. Sotsialistlik liikumine oli end diskrediteerinud. Anarhistid, sündikalistid. Maapiirkonnad olid “bolseviseerumas”. Tehaseid natsionaliseeritakse tööliste initsiatiivil ja maid jagatakse kohati ümber.
  • Itaallased polnud rahul Versailles’ rahuga
  • Endine sotsialist Benito Mussolini asutas mustsärklaste liikumise. Fašistid. Terroriseerisid poliitilisi vastaseid ja tegelesid “katusepakkumisega”.
Marss Rooma
  • võitlusliit, alates 1921 Itaalia Rahvuslik Fašistlik partei
  • Mussolini väitis, et ühendab endas revolutsioonilisuse ja traditsioonilisuse. “Kolmas tee”.
  • Sai toetust intellektuaalidelt ( Puccini , Toscanini, Benedetto Groce) ja katoliku kirikult.
  • 27.-29.10.1922 marssisid fašistid Rooma ja kukutasid Luigi Facta valitsuse. Kuningas Vittorio Emmanuele III määras Mussolini peaministriks.
Diktatuuri kehtestamine
  • Esialgu on Mussolini koalitsioonis katoliikliku Rahvaparteiga.
  • Augustis 1923 puhkeb Corfu intsident, mille järel Itaalia okupeeris Corfu saare.
  • 1925 keelustatakse teised parteid. Algab korporatiivse ühiskonna ülesehitamine. Poliitilised vastased arreteeriti, kuid vähesed neist tapetakse . Enamus saadetakse asumisele.
  • Mussolini oli eeskujuks paljudele autoritaarsetele tendentsidele 1920.-1930. aastate Euroopas.
Uued riigid Euroopas
  • Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Danzig, mõnda aega ka Fiume, Tšehhoslovakkia, Austria, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Iirimaa .
  • Ida-Euroopa uusi riike hakati käsitlema cordon sanitaire’ina. “Idavall”. Põhimõtteliselt “süsteemivälised” riigid – tekkinud ilma suurriikidevaheliste kokkulepeteta ja ise enda “elujõulisust” tõestanud.

Demokraatia kriis
“Sõdadevaheline” aeg Euroopas
  • Perioodi Esimesest Maailmasõjast kuni Teise Maailmasõja järelsõdadeni on kirjeldatud kui ühtset sõdade ajajärku.
  • Niall Ferguson on nimetanud perioodi 1904 -1953 “Viiekümneaastane sõda” .
  • Perioodi on püütud kirjeldada, kui impeeriumiteks pürgivate rahvusriikide (Itaalia, Saksamaa) ja nendevaheliste kokkupõrgete ajajärku.
  • Vene impeerium à Nõukogude impeerium
1920. aastad Euroopas
  • Alguses sisepoliitilised segadused paljudes riikides ja majanduslik kaos (hüperinflatsioon).
  • 1920. algus hoolimata probleemidest vaieldamatu demokraatia võidukäik
  • Samas tsenenteeritakse mitmed vastuolud (Versailles’ süsteem). Mitmed riigid (Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria) olid kaotanud oluliselt territooriume ja suur osa etnilisest elanikkonnast oli jäänud väljapoole “emamaad”.
  • Tekkisid uued, rohkearvuliste ja kompaktselt elavate rahvusvähemustega rahvusriigid (Poola, Tšehhoslovakkia, Rumeenia jne.). Eksisteeris nendevaheliste sõdade oht.
  • Mõned Esimese Maailmasõja võitjariigid (Itaalia) ei olnud rahul sõjas saavutatuga.
  • Riikide piirid ei vastanud sageli etnilistele piiridele. See kasvatas rahvustevahelisi pingeid
  • Oli tekkinud kommunistlik ideoloogia
  • 1920. aastate algul Nõukogude Venemaal NEP ( novaja ekonomitseskaja politika). Nõukogude Liit sai 1934 Rahvasteliidu liikmeks.
  • 1920.-1930. aastate keskseks hoiakuks kommunismivastasus.
  • Kultuuriline murrang
  • Muutused mentaliteedis (individualism), moraalis (liberalism), kunstis (modernism), meelelahutuses, moes, muusikas (jazz), majanduslikus käitumises (majanduslik liberalism, konsumerism ), meedias (raadio, kino), massikultuur , tehnikas
  • Hakkas selgelt välja kujunema nn. massiühiskond
  • Suurim kultuuriline muutus 20. sajandil.
Sõdadevaheline aeg riikidevahelistes suhetes
  • Üritati taanduda jõudude tasakaalu põhimõttest. Leida mingid uued, “ moraalsed ” printsiibid .
  • Rahvasteliidu loomisega seoses olid tekkinud lootused kollektiivse julgeoleku süsteemi sisseseadmisele ja üldise desarmeerimise läbiviimisele.
  • Kellogg-Briand’i pakt (1929) – pidi keelama sõjad.
  • Reaalsuses jäid olulised suurriigid (USA, Nõukogude Liit, Saksamaa, Itaalia) sellest mingil perioodil kõrvale, mistõttu Rahvasteliit muutus lihtsalt “jututoaks”..
Demokraatia kriis
  • Parlamentarism tõi kaasa põhimõttelagedaid poliitilisi kompromisse. Neid tingisid ka mõnel juhul naaberriikide surve.
  • Sisepoliitiliselt muutusid mitmed demokraatlikud riigid populistlikult manipuleeritavateks.
  • Majanduskriisi 1929-1933 tingimustes kasvas paremäärmuslaste populaarsus, aga ka inimeste vajadus stabiilsuse järele, mille toojana nähti “kõva käe” poliitikat.
  • Üldiseks taustaks oli ka kartus äärmusvasakpoolsete (kommunistide) võimuletuleku ees.

Totalitarism
  • Nõukogude totalitarism (Nõukogude Liit)
  • Natsionaalsotsialistlik totalitarism (Hitleri Saksmaa )
  • Fašistlik totalitarism (Mussolini Itaalia)
  • Totalitarism on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku , majanduslikku ja poliitilist elu. Ainupartei võim, tugev ideoloogia, juhtide isikukultus . Sekkumine isiklikku ellu. Surve kogu ühiskonnale, mitte üksnes valitsemise vorm.
  • Richard Nicolaus Coudenhove-Kalergi “Totaalne riik – totaalne inimene”: Kolm sfääri: Poliitika – vaimuelu – majandus. Itaalias üksnes poliitika, Saksamaal lisaks ka vaimuelu, Nõukogude Liidus lisaks poliitikale ja vaimuelule ka majandus allutatud riigi kontrollile.
  • Hannah Arendt “Totalitarismi kujunemislugu”: totaalse riigi aluseks on mingi “poolloodusteaduslik” müüt
  • Inimene tasalülitatakse massiideega. Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana .
Autoritarism
  • Autoritarism on valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse , saaksid oma arvamust avaldada.
  • Püüab kehtestada riigi autoriteeti osalt jõu, osalt veenmise, jättes kodanikele alles enamuse isiklikke vabadusi. Teinekord lubatud ka teatud piires isegi poliitiline pluralism .
  • Enamasti mittevalitud valitsejad
Taganemine demokraatiast
  • Toimus enamasti rahumeelselt. Sellele eelnes sageli lühemaid vägivaldseid ja muid sisepoliitiliselt segaseid aegu.
  • Erandiks Hispaania kodusõda 1936-1939. Kujuneski kahe maailmavaate vaheliseks põhimõtteliseks konfliktiks. Sundis esitama küsimuse, millega on ikkagi tegemist.
Majanduslik areng Esimese Maailmasõja järel
  • Esimese Maailmasõja järgne majanduslaos 1919-1923
  • Majandustõus 1923-1929
  • Suur Depressioon 1929-1933
  • Uus majandustõus 1933-1939
Suur Depressioon
  • Algas 26.10.1929 (“Must neljapäev”) Wall Streeti börsikrahhiga. Oktoobris oli alanud ülehinnatud aktsiate närviline müümine, mis läks üle hindade vabalangemisse.
  • Järgnes tarbimise järsk langus, kasumite ja väliskaubanduse kokkukuivamine, see omakorda tõi kaasa pankrotilaine ja tööpuuduse enneolematu kasvu
  • Algas USA-st, aga levis ka Euroopasse. Kulminatsioon erinevates riikides erineval ajal. Euroopas enamasti 1932-1933.
  • Tekitas surve valitsustele midagi ette võtta eelkõige tööpuuduse vähendamise nimel. Saksamaal 1932 töötuid 30%.
  • John Maynard Keynes tuli välja ideega riiklikust sekkumisest majandusellu, mis oli USA-s nn. new deali (“uue kursi”) aluseks.
  • USA president Franklin Delano Roosewelt (1932-1945) rakendas riiklikke krediidi ja maksupoliitilisi ümberkorraldusmeetmeid kriisist väljumiseks, riigikapitalismi ja uue majandustõusu saavutamiseks vahetult enne II Maailmasõda.
  • Tõi paljudes riikides kaasa rahvusvaluuta devalveerimise (mis parandab ekspordisektori konkurentsivõimet). See aga oli tänu lühiajalistele negatiivsetele mõjudele (eelkõige tavakodanikele ja põllumajandussektorile) äärmiselt ebapopulaarne.
  • Kuna selle meetmega venitati, siis kujunes devalveerimine oodatust suuremaks
  • Tugevdas seeläbi äärmuslaste positsioone.
Uued tendentsid 1930. Aastatel
  • Majanduslik protektsionism . Siseturu kaitse. Riikide kahepoolsed lepingud.
  • Autarkia ideaal. Riigimajanduse arendamine eramajanduse kõrval.
  • Mingi keskne ideoloogia. Tavaliselt natsionalistlik ideoloogia. Ühiskonna tervendamine
  • Korporatiivne riigikorraldus. Antiparlamentalism. Vastandumine kõigile poliitilistele parteidele.
  • Enamus ideoloogilisi suundumusi olid natsionalistlikud ja/või paremkonservatiivsed, aga süsteemidesse inkorporeeriti mitmeid vasakpoolseid jooni
Paremäärmuslikud rahvaliikumised
  • Eestis Vabadussõjalased (vapsid). Artur Sirk, Andres Larka.
  • Lätis tuleristlased ja kõueristlased
  • Soomes IKL ja Lapua liikumine
  • Rumeenias Raudkaart
  • Bulgaarias Zveno liikumine.
  • Slovakkias Slovakkia Rahvapartei
  • Horvaatias rahvuslik liikumine Ustaša
  • Belgias rexistid
  • Prantsusmaal rahvuslik liikumine Action Française ja Jeunesses Patriotes
  • Tugeva katoliikliku taustaga, on kõneldud ka klerikaalsest fašismist
  • Äärmusparempoolsed kerkisid esile isegi Inglismaal. Briti Fašistide Liit
Saksa natsionaalsotsialism
  • Nationalsozialismus
  • Eelkäija 5.01.1919 asutatud Saksa Töölisparteina .
  • Esimene esimees Anton Drexler; Adolf Hitler sai esimeheks 28.07.1921.
  • Algusest peale pan-natsionalistlik, Versailles’ süsteemi vastane, antisemiitlik, antimarksistlik, antiparlamentaristlik, antimonarhistlik.
  • Asutas paramilitaarseid üksusi. SA “pruunsärklased”; SS “mustsärklased” – algselt Hitleri ihukaitse.
  • 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputši vanglas kirjutas Hitler “ Mein Kampf’i”
  • Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale .
  • 1920. aastate algul liituvad paljud hilisemad tuntumad natsid , nagu Hermann Göring, Joseph Goebbels , Heinrich Himmler .
  • Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente.
  • Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine).
  • Rassism (rassiteooria). “ Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus . Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka “rassidevahelisi” abielusid.
  • Antiparlamentarism. Antikommunism
  • Militarism . Jõu- või aktsiooni kultus . Karismaatilisele juhile allumine. Juhikultus .
  • Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu
  • Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu. Tema mõjul hakkas Saksamaal esile kerkima ka uuspaganlus
Weimari vabariik kriisi ajal
  • 1. mail 1929 puhkesid Berliinis kokkupõrked kommunistidega.
  • 14.09.1930 Riigipäeva valimistel saavutas NSDAP 130 kohta (18,3%). Kommunistid 10,7%. Järgnes kapitali väljavool riigist ja kriisi süvenemine.
  • Kaotas maaomanike toetuse, võimule tuli kantsler Franz von Papen, kes hädamääruse abil võttis üle Preisimaa omavalitsuse ja tuli vastu Hitleri nõudmistele tühistada SA tegevuskeeld ja saata Riigipäev laiali.
  • 31.07.1932 valiti uus Riigipäev. Vägivallalaine. Parlament saadeti kohe laiali. 6.11.1932 taas uued, mis jõudude vahekorda oluliselt ei muutnud. Märtsis 1932 valiti Hindenburg presidendiks.
  • 30.01.1933 määras Hindenburg Hitleri Saksa kantsleriks.
Hitleri võimupositsioonide kinnistumine
  • Valitsusse pääsesid vaid 3 natsi (Hitler, Göring, Wilhelm Flick ). Valimised kuulutatigi välja. 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord.
  • Asuti looma uut võimustruktuuri. Läbi viima natsionaalsotsialistlikke reforme.
  • 30.07.1934 instseneeriti “pikkade nugade öö” ( tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja veel sadakond “punast” natsi).

Euroopa 1930. aastatel, Teise Maailmasõja eelõhtul
1930. aastate algus Inglismaal ja Prantsusmaa
  • Majanduskriis 1929-1933 ei jätnud puudutamata ka Euroopa demokraatlikke riike.
  • 1920. aastatel muutusid sotsiaaldemokraadid Inglismaal ja Prantsusmaal oluliseks poliitiliseks jõuks.
  • Demokraatiat Prantsusmaal iseloomustas äärmine ebastabiilsus .
  • Samal ajal alustati Maginot’ liini ehitamist.
  • 1932 puhkesid sisepoliitiline skandaalid majanduskriisi tingimustes. Radikaalid sunniti valitsuskoalitsioonist välja.
  • Jaan.-veebr. 1934 puhkes nn. Stavisky skandaal. 6.02.1934 pidi radikaalide peaminister Edouard Daladier astuma ametisse. alustati protestiaktsioonidega, mis kasvasid üle veristeks Selle tulemusel moodustati Fašismivastane Rahvarinne
  • Kevadel 1936 tuli Rahvarinne võimule, aga lagunes kohe suve algul tänu erimeelsustele Hispaania kodusõja küsimuses ja parempoolsete äriringkondade vastuseisule.
  • 1937-1938 tuli Blum veel mitmel korral võimule, kuid pidi tänu oma radikaalsetele reformidele ( kapitalimaks , tulumaksu tõus, riigi kontroll väliskaubanduse üle) taanduma.
  • Samas võeti vastu 2-nädalane palgaline puhkus ja tehti muid soodustusi töölistele.
  • Kevadel 1938 tuli võimule Edouard Daladier.
Inglismaa
  • Tänu sisuliselt “kaheparteisüsteemile” ja majoritaarsele valimissüsteemile püsis Inglismaa märksa stabiilsem..
  • 1931. aastal nn. Westminsteri statuudiga anti “valgetele” kolooniatele dominiooni staatuse. Hakkas välja kujunema Briti Rahvaste Ühendus
  • 1922 tunnistas Briti valitsus Iirimaad ka sisuliselt dominiooni staatuses.
1920 -1940 Põhjamaades
  • Põhjamaad jäid Esimesest Maailmasõjast
  • 1920. aastate algul mindi kõikjal üle üldisele valimisõigusele.
  • 1930. aastatel viidi Rootsis läbi terve rida tööliste olukorda parandavaid reforme
  • Taani ja Norra järgivad samalaadseid reforme.
  • 1930. aastate sotsiaaldemokraatlikud valitsused hakkavad ellu viima teiste Põhjamaadega analoogilisi reforme.
  • 1929-1933 majanduskriis puudutab eriti raskelt põllumajanduslikku Taanit.
  • Hakkab välja kujunema Põhjamaade heaoluühiskond ja traditsiooniline neutraliteedipoliitika.
Hitleri Saksamaa
  • Algse valitsuskoalitsiooni moodustasid NSDAP ja teised radikaalselt parempoolsed parteid
  • 27.02.1933 puhkes tulekahju Riigipäevahoones. Süüdistati kommuniste ja kehtestati erakorraline olukord
  • Viimased mitmeparteilised valimised peeti 5.03.1933
  • 23.03.1933 erakorraliste volituste seadus
  • 2.05.1933 keelustati ametiühingud
  • Likvideeriti liidumaade omavalitsused. Seati sisse riigiasehaldurite ametikohad. Seati sisse unitaarriik .
  • 14.06.1933 õnnestus Hitleril sõlmida konkordaat Rooma paavstiga.
  • 30.07.1934 vahel nn. “pikkade nugade öö” (tapeti Ernst Röhm, Gregor Strasser ja teised “punased” natsid).
  • Hitler oli edaspidi Führer und Kanzler.
  • Hitler püüdis anda võimuhaaramise järel igale sotsiaalse grupile midagi.
  • Algatas suurejoonelise riiklike autoteede (Autobahn) ehitamise kampaania, mis aitas oluliselt leevendada majanduskriisi järgset tööpuudust.
  • Üritas luua ka häid suhteid töösturitega
Hitleri välispoliitika 1933-1936
  • 1930. aasta keskel oli Hitleri välispoliitika vägagi mõõdukas. Pidas pidevalt “rahukõnesid”, andis desarmeerimis- või/ja sõjavägede arendamise “ laega ” seotud lubadusi.
  • Samas taandus Saksamaa siiski 19.09.1933 desarmeerimiskonverentsilt ja astus Rahvasteliidust välja.
  • Esimese välisriigina sõlmis Hitler 1934 mittekallaletungilepingu Poolaga.
  • 25.07.1934 tapsid Austria natsid kantsler Dollfussi, millele järgnes Saksamaa diplomaatiline konflikt Itaaliaga.
  • 16.03.1935 kuulutas Hitler välja üldise sõjaväekohustuse taaskehtestamise ja Saksamaa taasmilitariseerimise. Inglismaa ja Prantsusmaa protestid jäid nõrgaks.
  • 18.06.1935 Inglise-Saksa kokkulepe Saksa laevastiku küsimustes õnnestus Hitleril välja kaubelda oluliselt suurem “kvoot” ning lõhkuda nn. Streza rinne.
  • 25.10.1936 sõlmisid Hitler ja Mussolini koostöölepingu, mida hakatakse hiljem nimetama nn. Berliin-Rooma teljeks.
  • 25.11.1936 sõlmis Hitler Jaapaniga nn. Antikominterni pakti ühiseks tegutsemiseks Nõukogude Liidu vastu. Hiljem ühinesid Itaalia jt. riigid.
Itaalia-Abessinia sõda
  • Taustaks Mussolini püüdlus luua “Itaalia impeerium” Rooma impeeriumi eeskujul.
  • Algas piirikonfliktidega 1934. aasta lõpul. Näitas Rahvasteliidu täielikku küündimatust konflikt lahendada
  • 3.10.1935 alustas Itaalia sõda. Itaalia kuulutati küll Rahvasteliidus agressoriks, kuid märkimisväärseid sanktsioone ei rakendatud. 5.05.1936. Abessinia liideti Itaalia Ida- Aafrikaga
  • Abessiinia ei andnud alla ega alistunud kunagi täielikult. 1941 oli riik taas vaba
Austria ühendamine (Anschluss)
  • 14.04.1935 sõlmitud Prantsuse, Inglise, Itaalia kokkulepe nn. Stresa rinne pidi kindlustama just Austria territoriaalse terviklikkuse. Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud.
  • Samas pidas suur hulk austerlasi end sakslasteks. Austria üritas segada isegi Saksa raadiosaateid.
  • Kevadel 1938 alustas Hitler propagandakampaaniat Austria vastu. Austria vastas järeleandmistega.
  • Schuschnigg kuulutas 13.3.1938 välja referendumi Austria riikliku iseseisvuse küsimuses
  • Veebruaris sai siseministriks Arthur Seyss -Inquart. 11.03.1938 läks Schuschnigg erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart.
  • 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks
  • Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina.

Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid
  • 9.-10.11.1938 Saksamaal rüüstatakse juudi sünagooge, juudi poode, tapetakse juute .
  • Algab juutide avalik deporteerimine koonduslaagritesse.
  • Enne Teist Maailmasõda keskendub natsionaalsotsialistide repressioonipoliitika siiski valdavalt Hitleri otsestele poliitilistele vastastele.
Kokkuvõtteks
  • Euroopa tuleviku suhtes oli moodustunud olid kolm blokki: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan; Inglismaa ja Prantsusmaa ning Nõukogude Liit. Küsimus seisnes selles, millised saavad olema nende vahekorrad.
  • USA püüdis jätkata isolatsioonipoliitikat, kuigi püüdis varjatult toetada Inglismaad (USA-UK erisuhe).
  • Rahvasteliit oli näidanud end teovõimetuna. Desarmeerimis- ja kollektiivse julgeoleku poliitikad olid sisuliselt läbi kukkunud.
  • Hitler oli samas asunud “saksa rahvuse ajalooliselt ühendamiselt” “eluruumi” ekspansiooni teele.

Teise Maailmasõja algus
Sõdadevaheline periood
  • Tagantjärele tunnistatud ebastabiilseks perioodiks
  • Rahvusriikluse arengu kulminatsioon. Natsionalism , mida peeti esialgu veel üsnagi loomulikuks. Kuigi perioodi lõpul sai selgeks, et on vaja natsionalismi tasakaalustavat jõudu Enesemääramise põhimõte levib koloniaalmaadesse
  • Demokraatia kriis. Autoritarismi võidukäik.
  • Kommunismi peeti üldiselt suuremaks ohuks kui Hitleri natsionaalsotsialismi või Mussolini agressiivset militarismi
  • Euroopa riikide suhetes keskne võitlus “Versailles’ pärandi” revideerimise. Rahulolematu oli ka Nõukogude Liit. Endised liitlased hakkasid tundma samuti, et Saksamaale on liiga tehtud ning läksid järeleandmiste teele.
  • Perioodi lõppu iseloomustab Saksamaa takistamatu taasrelvastumine ja agressiooni algus naabrite suhtes, millele üritati esialgu vaadata läbi sõrmede
  • 1930. aastate teisel poolel appeasement ( lepituspoliitika ) Hitleri suhtes, mis kukub täiel määral läbi. Teine Maailmasõda algab Inglismaa ja Prantsusmaa jaoks olukorras, mis järjest halveneb.
  • Nõukogude Liidu näol oli tekkinud “teine maailmasüsteem”,
  • Rahvasteliit. Idealistlike põhimõtete rakendamine tõi kaasa kohati päris suuri, põhjendamatuks osutunud lootusi “teist tüüpi” poliitikale. Mõned Rahvasteliidu ettevõtmised olid isegi edukad (põgenikepoliitika, mandaatmaade haldamine jne.).
  • Samas tulevad just sõdadevahelisel perioodil rahvusvahelistesse suhetesse põhimõtted, moraal ja teatud väärtused.
1939
  • Algas Tšehhoslovakkia lõpliku annekteerimise ja Klaipeda liitmisega Saksamaaga. Saksamaa alustas Danzigi vabalinna varjatud liidendamisega. Saksamaa jaoks hakkas esile kerkima “Poola küsimus”.
  • 7.04.1939 okupeeris Mussolini Itaalia Albaania. Komplitseerus tasakaal Balkanil.
  • Endiselt oli ebaselge jõudude vahekord Anti-Kominterni pakti maade ja demokraatlike riikide vahel. Küsimuseks kujunes: millise positsiooni võtab ja kummale poole jääb Nõukogude Liit.
  • Nõukogude Liidus oli 1937-1939 süvenenud repressioonid (Stalini kontseptsioon: “sotsialismi arenedes klassivõitlus üksnes süveneb”).
  • Inglismaal ja Prantsusmaal olid koostöölepingud. NSVLil koostööleping Prantsusmaaga.
Molotov-Ribbentropi pakt
  • 1939. aasta kevadel pidasid koostöölepingu sõlmiseks läbirääkimisi Inglise, Prantsuse ja NSV Liidu diplomaadid. Kuid erimeelsused osutusid liiga suurteks
  • Hitleri “Mein Kampf’is” oli kommunism kuulutatud põhivaenlaseks, Anti-Kominterni pakt oli suunatud otseselt kommunismi leviku vastu. Seetõttu peeti koostööd Saksamaa ja NSVL vahel põhimõtteliselt “välistatuks”.
  • Samas oli mõlemat tüüpi totalitarismil piisavalt kokkupuutepunkte ja teatav välispoliitiliste huvide kokkulangevus.
  • Sõlmiti Stalini initsiatiivil 23.08.1939
  • Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop sõitis Moskvasse. Ametlikult “Nõukogude-Saksa mittekallaletungileping ”.
  • Saksamaa vajas ka kaubanduslepet sõjatööstusele vajaliku toorme tarnimiseks.
  • Salaprotokoll “mõjusfääride kohta”. Baltikum , Soome, Bessaraabia, Lääne- Ukraina ja Lääne-Valgevene Nõukogude mõjusfääri, Poola Saksamaale. Vaikimisi lubas NSV Liit mitte sekkuda ka Lääne-Euroopas.
  • Leedu ja Vilniuse ala pidi esialgu minema Saksa mõjusfääri.
  • Saksamaa sai “vabad käed” toimimaks Poola suhtes.
  • NSVL “vabad käed” Soome ja Baltimaade suhtes.
  • Andis otsese võimaluse Teise Maailmasõja ja Talvesõja puhkemiseks ning Baltimaade, Ida-Poola ja Bessaraabia (Moldaavia) annekteerimiseks NSVL poolt.
USA positsioon
  • USA püüdis endiselt lähtuda isolatsionalistlikust välispoliitikast, keskendudes omaenda, eelkõige majanduslikele probleemidele.
  • USA Kongress oli vastu võtnud neutraliteediseaduse mis välistas Euroopa sõja osapoolte toetamise
  • Tšehhoslovakkia küsimuses oli USA jäänud selgelt erapooletuks.
  • Alles Teise Maailmasõja algus sundis president Franklin D. Roosevelti riigi seisukohti muutma . President pidi murdma isolatsionismi vastuseisu. Isiklikult oli ta olnud algusest peale Hitleri agressiivsuse pärast mures.
Teise Maailmasõja puhkemine
  • Saksa-Poola sõda Algas 01.09.1939 Saksamaa ja Slovakkia vägede kallaletungiga Poolale.
  • inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.09.1939 Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei järgne. Poola väed löödi kiiresti puruks.
  • 17.09.1939 okupeerisid nõukogude väed Ida-Poola. sakslased vallutasid Varssavi ja samal päeval Saksa-Nõukogude sõpruse ja piiri leping.
  • Poola valitsuse riismed põgenesid Rumeeniasse ja sealt Prantsusmaale.
Sellega kaasnevad sündmused
  • Baltisakslaste ümberasumine Hitleri, milles kutsuti etnilisi sakslasi “tagasi isamaale”. Eestist lahkus 1939-1940 ja 1941 käigus ühtekokku 21 500 inimest.
  • Nõukogu Liit surus peale nn. baaside lepingud Balti riikidega. Eestisse toodi 25 000 punaarmeelast.
  • Nõukogude Liit asus otsima võimalusi konfliktiks Soomega.
  • NSV Liit tegi “kingituse” Leedule. Baasidelepinguga koos otsustati anda Leedule tagasi Vilniuse ala.
  • Algas sõda merel. La Plata merelahing Saksa ja Inglise laevastiku vahel
  • 3.04.1940 mõrvasid NKVDlased Katyni metsas üle 20 000 Poola ohvitseri, kes olid vangistatud Poola idaosa annekteerimisel.
Kevad 1940 Euroopas
  • 10.05.1940 läks erru Chamberlain ja peaministriks sai Winston Churchill .
  • Samal päeval alustas Hitler Prantsusmaa, Belgia, Hollandi ja Luxemburgi vastast kampaaniat . Algab Battle for France , mis lõpetas “kummalise sõja”.
  • 14.05.1940 kapituleerus Holland .
  • Maginot’ liinist läksid Saksa väed mööda, üle metsaste Ardenni mägede, mida peeti “ looduslikuks tõkkeks” saksa tankiväele.
  • Suurem osa briti vägedest lõigati ära ja pidid lahkuma Dunkerque’i sadama kaudu (evakueeriti 330 000 liitlassõdurit).

Pariisi langemine
  • Sakslased alustasid juunis 1940 Inglismaa vastaseid pommituskampaaniaid.
  • 10.06.1940 kuulutas Itaalia sõja Prantsusmaale ja Inglismaale.
  • 14.06.1940 tungisid sakslased Pariisi, valitsus evakueeriti Bordeaux ’sse.
  • 22.06.1940 kirjutati Compiègne metsas alla Prantsusmaa kapitulatsioonile.
  • Riik jagati Saksa ja Itaalia okupatsioonitsoonideks ja nn. Vichy vabariigiks
Olulised sündmused 1941 lõpus
  • 7.12.1941 ründas Jaapani keiserlik lennuvägi USA peamist Vaikse ookeani mereväebaasi Pearl Harbourit. 8.12.1941 kuulutasid USA ja Inglismaa Jaapanile sõja.
  • 11.12.1941 kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA-le sõja.
  • USA oli sattunud sõtta nii Jaapani kui Saksamaaga. Liitlaste ja Teljeriikide blokid oli lõplikult välja kujunenud.
Kokkuvõtteks:
  • Molotov-Ribbentropi paktiga kindlustas Saksamaa oma seljataguse. Ka Nõukogude Liit sai vabad käed Ida-Euroopas.
  • Poola kampaania osutus planeeritust edukamaks, Talvesõda aga mitte.
  • 1940 kevade ja suve kampaaniad (Taani, Norra, Beneluxi maad ja Battle for France) olid Saksamaale sõjaliselt äärmiselt edukad ja lõid olukorra, mis võimaldasid Saksamaal NSV Liidule kallale tungida .
  • NSV Liidu lootused, et lääneriigid nõrgestavad teineteist osutusid samuti osaliselt põhjendatuteks.
  • Kuni 1941. aasta lõpuni oli Hitler olnud sõjaliselt isegi üle ootuste edukas. Nüüd oli oht, et sõjaõnn hakkab pöörduma.
  • Terve 1942. aasta polnud veel kaugeltki selge, kumb pool võidab Teise Maailmasõja.

Teine Maailmasõda 1942-1945
Atlandi Harta
  • 14. augustil 1941 kohtusid Newfoundlandi rannikul Ship Harbouris sõjalaevadel USA president Franklin D. Roosevelt ja Inglismaa peaminister Winston Churchill.Üheskoos sõnastati nn. Atlandi Harta, mis pidi paika panema sõjajärgse uue maailmakorralduse alused.
  • 24.12.1941 Londoni konverentsil ühinesid sellega ametlikult Belgia, Holland, Kreeka, Luksemburg, Tšehhoslovakkia, Norra, Poola, Jugoslaavia , NSV Liit, Vaba Prantsusmaa. 1942 alguseks teised riigid, kokku 26 riiki.
  • Selles on nähtud protsessi algust, mis viis 1947 ülemaailmse alalise kaubanduskokkuleppe GATT loomisele (mis arenes 1995 WTO-ks), aga ka koloniaalsüsteemi lagunemisele pärast Teist Maailmasõda, ÜRO loomisele, Marshalli plaani ellukutsumisele jne.
Atlandi Harta 8 punkti
  • USA ja Inglismaa ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist.
  • Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega.
  • Nad respekteerivad kõikide rahvaste õigust valida omale riigikord , mille all nad tahavad elada; nad soovivad et kõikidele rahvastele tagastatakse nende suveräänsus ja nende poolt valitud riigikord, kellelt see on jõuga ära võetud.
  • Nad püüavad, neile pandud kohustuste piires, edutada kõikide riikide, nii suurte kui väikeste ja võitjate kui ka kaotajate, võrdväärset juurdepääsu nende maade majanduse arenguks vajalikele toormaterjalidele ja kaubanduse poolt pakutud võimalustele.
  • Nende sooviks on majanduse alal eduka koostöö arendamine kõikide rahvaste vahel, eesmärgiga parandada töötingimusi ja luua edumeelne sotsiaalkindlustus kõikidele.
  • Peale natsiliku türannia hävitamist, loodavad ühinenud riigid taastada rahu, mis võimaldab kõikidel rahvastel elada rahus oma riigi piirides ja tagada, et kõik inimesed kõikides maades on vabad hirmust ja viletsusest.
  • Sarnane rahu peab võimaldama juurdepääsu kõikidele meredele ja ookeanidele ilma takistuseta.
  • Ühinenud riigid loodavad, et kõik maailma rahvad loobuvad nii praktilistel kui moraalsetel kaalutlustel jõu kasutamisest. Tuleviku rahu ei saa säilitada, kui rahvaste maa-, mere- või õhujõudu kasutatakse kas ähvardusteks või agressiooniks väljaspool nende piire . Nad usuvad, et olenevalt laialdase ja permanentse kindlustussüsteemi loomisest on rahvaste desarmeerimine oluline. Samuti soovivad nad teha kõik endast sõltuva, mis võiks vähendada rahu armastavate rahvaste relvastamise koormat.
1942 suvi
  • Juuni lõpul alustas Põhja-Aafrikas vastupealetungi Erwin Rommeli tankiarmee.
  • Juunis-juulis 1942 vallutasid sakslased kogu Ukraina, Sevastoopoli, Rostovi ja Põhja-Kaukaasia. 13.9.1942 alustasid Stalingradi vallutamist
  • 19.8.1942 tegid liitlased Prantsusmaa põhjarannikul lähedal ebaõnnestunud dessandikatse.
1942 sügis
  • Oktoobris 1942 saavutasid liitlased läbimurde Egiptuses ja asusid sakslasi taga ajama.
  • 8.-16.11. 1942 vallutasid USA, briti ja de Gaulle’i väed Maroko ja Alžeeria
  • 11.-12.11.1942 okupeerisid sakslased vastukaaluks kogu Vichy-Prantsusmaa.
  • 19.-20.11.1942 alustas Punaarmee Stalingradi all pealetungi,
Stalingrad 1943
  • Nõukogude vägede pealetungiga paisati saksa rinne Stalingradi alt 170-250 km kaugusele.
  • 10.1-26.1.1943 tükeldati ümberpiiratud ala kaheks. 2.2.1943 lõpetas sakslaste põhjapoolne koondis vastupanu. Vangi langes 91 000 meest.
  • Seda peetakse Teise Maailmasõja pöördepunktiks
1943 aasta kevad
  • 14.-24.1.1943 kohtusid Roosevelt ja Churchill Casablancas (Maroko) andes teada, et kavatsevad võidelda Saksamaa täieliku kapituleerumiseni.
  • Veebruaris-märtsis 1943 vallutas Punaarmee Rostovi, Donetski, Harkovi.
  • 20.4.1943 viisid sakslased läbi Varssavi geto hävitusoperatsiooni.
  • 26.4.1943 tõid sakslased päevavalgele Katyni metsa massimõrva.
  • Juunis 1943 saatis NSVL „hea tahte märgina“ laiali Kominterni.

1943 suvi
  • 5.7.1943 alustasid sakslased pealetungi nn. Kurski . Augusti lõpuks löödi pealetung tagasi.
  • 10.7.1943 maabusid liitlasväed Sitsiilias.
  • 26.7.1943 sunnitakse Mussolini võimust loobuma
  • 3.9.1943 maabusid liitlased Itaalia mandril , Itaalia alistus. 13.10.1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja
Mussolini saatus
  • Mussolini, kes oli arreteeritud ja viidud Abruzzo maakonda ühte mägilossi, vabastati sealt saksa õhudessandi poolt
  • 23.9.1943 kuulutas Mussolini Põhja-Itaalias välja nn. Itaalia Sotsiaalse Vabariigi
  • Riigis andsid tooni peamiselt saksa väed, kellega liitlased jätkasid võitlust, samal ajal kui itaallased võitlesid juba peamiselt üksteise vastu.
Teherani konverents
  • 28.11-1.12.1943 kohtusid Stalin , Churchill ja Roosevelt Iraanis Teheranis, et panna paika sõjajärgse korralduse üksikasjad.
  • Nõuti Saksamaa tingimusteta kapitulatsiooni, Türgi sõttaastumist, otsustati toetada Josip B. Tito partisane Jugoslaavias. Esitati esialgne plaan ÜRO loomiseks.
  • NSVL kohustus salakokkuleppe alusel alustama pärast Saksamaa kapitulatsiooni sõda Jaapaniga. Lubati avada teine rinne Euroopas.
  • NSVL sai vabad käed Balti riikide, Poola, Rumeenia, Bulgaaria suhtes.
  • Lepiti kokku Poola sõjajärgsed piirid.
1944
  • 22.1.1944 tegid liitlased dessandi, et vallutada Rooma
  • 27.1.1944 murti läbi Leningradi blokaadist
  • 2.4.1944 tungis Punaarmee Rumeeniasse.
  • 4.6.1944 vallutasid USA väed Rooma.
  • 1.8.1944 alustas Poolas Varssavi ülestõusu. Punaarmee oli tunginud juba Poola territooriumile. Stalin pani pealtungi seisma. 14.9.1944 vallutati Varssavi eeslinn, aga üle Visla väed ei tulnud.
  • Oktoobri alguseks 1944 olid sakslased hävitanud süstemaatiliselt terve Varssavi ja tapnud hinnanguliselt 150-200 000 poolakat.
  • Juulis 1944 murdsid nõukogude väed Karjala kannasel läbi ja hakkas kehtima vaherahu. Soomlased pöörasid relvad Saksa vägede vastu
  • 11.8.1944 tegid liitlased dessandi Lõuna-Prantsusmaale. vabastati liitlasvägede poolt Pariis
  • 29.8.1944 alustasid Banska Bystrickas ülestõusu slovakid.
  • 25.8.1944 kuulutas Rumeenia sõja Saksamaale
  • 5.9.1944 kuulutas NSV Liit Bulgaariale sõja;
  • Detsembris 1944 läksid sakslased Belgias Ardennides vastupealetungile ja panid seisma ka Punaarmee pealetungi Ungaris jaanuarini 1945.
  • Peaaegu kogu Ida-Euroopa olid 1945. aasta alguseks läinud nõukogude vägede valdusse.

Normandia dessant
  • Algas 6.06.1944 (D-Day) mil mitmel pool Normandia rannikul maabusid USA, Inglismaa, Vaba Prantsusmaa, Poola, Austraalia , Kanada, Uus- Meremaa , Hollandi ja Norra väed
  • 4.7.1944 oli üle toimetatud umbes miljon meest . Loodi sillapea, sakslased ei suutnud selle loomist takistada.
  • Algas Prantsusmaa vabastamine
Jalta konverents
  • 4.-11.2.1945 Jalta lähedal Krimmis kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt.
  • Lepiti kokku Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks
  • Saksamaa tuli demilitariseerida ja denatsifitseerida. Saksamaalt lubati nõuda reparatsioone tööjõu näol
  • NSV Liidu ja Jugoslaavia kodanike tohtis nende riikide poolt välja nõuda ilma nende nõusolekuta.
  • Lepiti kokku ÜRO loomises
  • NSV Liit kohustus alustama sõda Jaapaniga 90 päeva pärast Saksamaa kapituleerumist.
  • Lepiti lõplikult kokku Poola piirides, Churchill nõudis Poolale vabu valimisi, Stalin surus läbi kommunistide domineeritud Poola Vabariigi Ajutise Valitsuse tunnustamise.
  • Natslikud kurjategijad lubati kohtu alla anda.
1945 algus
  • Jaanuaris jõudsid nõukogude väed Oderi äärde. Piirati sisse Pommerimaa ja Ida-Preisimaa. Märtsis ja aprillis vallutati mõlemad sissepiiratud grupeeringud
  • 13.-15.2.1945 pommitasid lääneliitlased Dresdenit
  • 13.2.1945 vallutasid nõukogude väed Budapesti.
  • 30.3.1945 vallutati Danzig ( Gdansk ).
  • 23.3.1945 ületasid USA väed Reini jõe.
  • 2.-17.4.1945 võtsid nõukogude väed ette Viini operatsiooni. Linn vallutati.
Saksamaa kokkuvarisemine
  • Nõukogude väed alustavad lahingut Berliini pärast. 20.4.1945 jõudsid nõukogude väed Berliini.
  • 28.4.1945 tapeti itaalia kommunistlike partisanide poolt Benito Mussolini.
  • 30.4.1945 sooritas Adolf Hitler enesetapu.
  • 30.4-1.5.1945 andsid alla Saksa väed Põhja-Itaalias.
  • 2.5.1945 lõppes Berliini lahing. Kindral Helmuth Weidling lõpetas vastupanu ja andis linna nõukogude vägedele. 4.5.1945 andis alla Põhja-Saksmaal ja Baieris paiknevad saksa väed. Algas Praha ülestõus.
  • 7.5.1945 siirdus kindral Alfred Jodl Reimsi kirjutab alla kõigi vägede tingimusteta kapitulatsiooni aktile. Kell 23.01 Kesk-Euroopa aja järgi 8.5.1945 lõpetab Saksamaa ametlikult sõjategevuse.
  • 8.5.1945 allkirjastab kindral Wilhelm Keitel eraldi kapitulatsiooniakti NSV Liidu suhtes
  • Kuramaal ja Norras olevad väed annavad alla vahetult pärast kapitulatsiooni.

Holocaust
  • Wannsee konverents 20.1.1942 võttis suuna juutide teadlikule lõplikule hävitamisele
  • Koonduslaagreid oli rajatud juba 1930. aastate lõpust. Esialgu saadeti sinna Hitleri poliitilisi vastaseid. Sõja ajal juba peamiselt juute.
  • Jaanuaris 1945 asuti hävitama juute ka Ungaris, kus seni polnud neid puudutud.
  • Väidetavalt hävitati 5-6 miljonit juuti sõja aastatel. Auschwitzis vähemalt 1 miljon.
  • Aitas omal kombel kaasa Iisraeli riigi loomisele 1948.
Potsdami konverents
  • 7.7-2.8.1945 Potsdamis, Berliini külje all. Kohtusid Stalin, USA uus president Harry Truman ja Winston Churchill,
  • Lepiti kokku Saksamaa demokratiseerimises, detsentraliseerimises ja dekartelliseerime Liitlaste Kontrollkomisjoni valve all. Arutati mida teha, et sõjajärgne Saksamaa liiga tugevaks ei kujuneks . Austriat puhul vähem karmilt!
  • Saksamaa (ka Berliin) ja Austria konkreetne jagamine okupatsioonitsoonideks.
  • Taastati sõjaeelsed piirid Euroopas
  • Lepiti kokku sõjakurjategijate ühises jälitamises.
  • Võeti eesmärgiks sakslaste ümberasustamine uutesse piiridesse. Sisuliselt oli see juba alanud sakslaste põgenemisega Ida-Preisimaalt ja Sudeetidest.
  • Hoiatati Jaapanit tõsiste tagajärgede eest kui riik ei anna alla.
Pärast Saksamaa kapituleerumist
  • Jaapan oli 1945. aasta algul veel tugev.
  • Oktoobris 1944 tungisid USA väed Filipiinidele .
  • 19.2.1945 alustasid ameeriklased Iwo Jima vallutamist, vallutati märtsi lõpuks; 1.4.1945 tegid USA väed dessandi Okinawale , mis vallutati juuni keskpaigaks.
  • Mais 1945 tungisid Austraalia väed Borneole.
  • Selles olukorras otsustati kasutada Jaapani vastu aatompommi,
  • 6.8.1945 visati aatompomm Hiroshimale ja 9.8.1945 Nagasakile.
Jaapani kapituleerumine
  • 9.8.1945 alustas NSV Liit Manchurias sõjategevust Jaapani Kwantungi armee vastu. Vallutasid ka Sahhalini ja Kuriilid. Tungisid ka Põhja-Koreasse.
  • 15.8.1945 esines keiser Hirohito raadiokõnega andes teada Jaapani allaandmisest ja loobus enda jumalikkusest.
  • 2.9.1945 kirjutati alla Jaapani kapitulatsioonile USA sõjalaeva Missouri pardal . Teine Maailmasõda oli sellega lõppenud.
  • Lõplik rahu sõlmiti San Franciscos 28.4.1952.
ÜRO moodustamine
  • 25.4.1945 tuli San Franciscos kokku ÜRO asutav konverents.
  • 26.6.1945 lõpetas see tegevuse ÜRO Harta avamisega allkirjastamiseks riikide poolt.
  • Eesmärgiks: rahu ja turvalisuse, võrdsete õiguste ja rahvaste enesemääramisõiguse tagamine, koostöö.
  • Pani paika ka ÜRO juhtorganid
  • Allkirjastasid 51 riiki võitjate poolelt (ka Valgevene ja Ukraina NSV).

Nürnbergi protsess
  • Moodustati võitjariikide poolt Sõjakurjategijate Rahvusvaheline Tribunal.
  • töötas Nürnbergis, mis oli olnud Natsi-Saksamaa ideoloogiline keskus
  • Nürnbergis toodi kohtu ette 24 kõige prominentsemat kohtualust
Kokkuvõtteks:
  • Ametlikult lõppes Teine Maailmasõda Pariisi rahukonverentsiga allkirjastati veebruaris 1947. Saksamaaga ei sõlmitudki rahu!
  • Inimkonna ajaloo kõige ohvriterohkem sõda. Täpset ohvrite arvu ei tea keegi.
  • Tõeline totaalne sõda, kus mõistetel “tagala” ja “rinne” polnud enam vahet. Suurimad ohvrid tsiviilelanikkonna seas.
  • Mõlemad pooled näitasid üles silmapaistvat julmust.
  • Saksamaa oli sõjas täielikult puruks löödud
  • Valitsesid erinevad arusaamad Saksamaa tuleviku suhtes.
  • Prantsusmaa oli kaotanud oma staatuse suurriigina.
  • Inglismaa oli kaotamas oma positsiooni suurriigina globaalses mõttes, va. USA globaalse liitlasena.
  • USA oli tõestanud, et on globaalne suurriik ja tema mõju hakkas kiiresti kasvama.
  • Tugevdas oluliselt Nõukogude Liidu positsioone.
  • Hakati mõtlema uue sõjajärgse korralduse peale (muuhulgas ÜRO, Euroopa integratsioon).
  • Samas loodi alus Euroopa kaheksjagatusele ja “Külmale Sõjale“.

Euroopa pärast Teist Maailmasõda
“Külma sõja” algus
Euroopa pärast sõda
  • Teisest Maailmasõda muutis radikaalselt riikidevahelisi jõuvahekordi.
  • USA kaotused olid kõige väiksemad, samas tugevdas ta oluliselt positsioone Euroopas. Mitmed majandusharud (sõjatööstus) said uue arenguimpulsi.
  • Inglismaa kaotused oli majanduslikus mõttes kui ka inimkaotuste osas suuremad, algas Inglimaa tähtsuse järkjärguline langus.
  • Prantsusmaa oli minetanud suure osa autoriteedist. Liitlaste “nõrgim lüli”,
  • NSV Liidu inimkaotused oli suurimad, suur osa infrastruktuurist purustatud, kuid NSVL oli sundinud sõja ajal endaga arvestama, vallutanud sõja lõppfaasis pool Euroopat ja tänu lendlease’i abile oli majandus saanud teatava arenguimpulsi.
  • Saksamaad (riiki) praktiliselt polnud. Riik oli jagatud liitlaste okupatsioonitsoonideks (nagu Austria) ja alles arutati, mis peaks Saksamaast edasi saama.
  • Terve Ida-Euroopa olid nõukogude vägede valduses.
  • Lõuna-Euroopas (Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka) valitses kodusõda või selle oht, riikidest tegutsesid erinevate poliitiliste jõudude paramilitaarsed üksused
  • Kommunistide positsioon ja prestiiž Ida- ja Lõuna-Euroopas ning teisteski Euroopa riikides oli sõja tagajärjel enneolematult tugevnenud
  • Lääne-Euroopas oli majandus suures osas hävitatud, aga ka palju sõjapõgenikke
  • Järgnes väga kiire majanduslik, aga ka kiire demograafiline areng.
“Külm sõda”
  • Kahe erineva maailmasüsteemi (eelkõige USA ja NSV Liidu) vahelised pingelised poliitilised suhted, millega kaasnes aegajalt ka reaalse (“kuuma”) sõja oht
  • Tugevnev ideoloogiline võitlus; propagandasõda; võitlus mõjusfääride pärast maailma erinevates regioonides, nn. “kolmanda maailma lokaalsed sõjad”
  • Vastastikkuse spionaaži süvenemine
  • Tugevnev majanduslik konkurents . Tuumavõidurelvastumine.
  • Sellesse perioodi jääb ka metsavendade liikumine Baltimaades ja Ukraina Vabastusarmee
  • 1945. aastal esitas NSV Liit territoriaalseid pretensioone Türgile ja keeldus lahkumast Iraanist
  • 1947 taotles NSV Liit ka hooldusõigust endise Itaalia koloonia Liibüa üle.
“Trumani doktriin ”
  • USA sõjajärgne kommunismi pealetungi ohjeldamispoliitika USA peab toetama neid rahvaid, kes agressiivse vähemuse pealetungi ja välisjõududega hakkama üritavad saada.
  • 12.3.1947 kuulutas president Harry Truman kõnes Kongressile välja majandusabi Kreekale ja Türgile, et need riigid ei langeks NSV Liidu mõjusfääri
  • Tuleb vähendada vaesust , sest selle süvenemine on kommunismi levimise aluseks
  • Balti riikide okupatsiooni mittetunnustamise poliitika jätkamine on osa ohjeldamispoliitikast.

Marshalli plaan
  • Ametlikult European Recovery Program .
  • abi jagati 13 miljardit USD
  • 1951. aastaks ületas Marshalli plaani abi saanud riikide majanduse koguprodukt 1938. aasta taseme juba 35% võrra.
  • NSV Liit, selle satelliidid , aga ka Soome keeldusid abist. Mitmed sõjas mitteosalenud riigid (Rootsi, Šveits, Portugal, Türgi ja Iirimaa) otsustasid abi vastu võtta.
Sotsialismileeri kujunemine Ida-Euroopas („üldskeem“)
  • Nõukogude väed kõikidest riikides sees. Ümberkorraldused järgisid “sama skeemi”.
  • Moodustati ajutised valitsused, kus võtmepositsioonid läksid nõukogude mõjul kommunistidele.
  • Moodustati rahvarinded , millega mingi üldvalimistele.
  • Pärast üldvalimis ühendati kommunistlik ja sotsiaaldemokraatlik partei.
  • Pärast valimisi viidi ellu sotsialistlikud reformid: tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine, erasektori likvideerimine. Siseopositsioonist puhastati ka kommunistlikud parteid.
Berliini kriis 1961
  • Novembris 1958 esitas Hrushtshov lääneliitlastele ultimaatumi viia väed Berliinist välja ja muuta linn “vabaks, demilitariseeritud tsooniks”.
  • Vahepeal oli vähemalt 3 miljonit inimest põgenenud DDR-st Lääne-Berliini kaudu läände.
  • 4.6.1961 esitas Hrushtshov Läänele taas konkreetsema ultimaatumi
  • 13.8.1962 sulgesid nõukogude tankid piiri Lääne-Berliini ja alustati nn. Berliini müüri ehitamist, et takistada idaberliinlaste Läände põgenemist.
  • Järgnesid Nõukogude-USA tankide jõudemonstratsioonid oktoobris 1961. 1962. aasta alguseks tõmbuti tagasi.
Kokkuvõtteks
  • 1940. aastate lõpp ja 1950. aastate algus on “külma sõja” eskaleerumise periood.
  • Tekkib sotsialistlik maailmasüsteem. NSV Liidu Ida-Euroopa satelliitriigid, aga ka esimesed lõhed sotsialistlike riikide vahel.
  • Mitmel korral (Berliini kriis 1948-1949, Korea sõda 1950-1953, Berliini 1961, Kuuba kriis 1962) seisavad kaks blokki sõjalise konflikti lävel.
  • Pärast 1956 aastat algab pingelõdvenduse periood
  • Berliini kriisi 1961 järel algab uus pingelõdvenduse periood, mida iseloomustavad juba konkreetsed tuumadesarmeerimise alased meetmed
  • Majanduslikus mõttes on 1950. aastad Euroopas enneolematu kasvu alguse
  • Inglismaa ja Prantsusmaa on sel perioodil sunnitud tegelema peamiselt oma kolooniatega. USA kohalolu Euroopas üksnes tugevneb.
  • Kontinent jääb pikalt jagatuks demokraatlikuks, kuid enamasti NATOsse kuuluvaks Lääne-Euroopaks ja okupeeritud Ida-Euroopaks. Lääne ja Ida vahele jäävad neutraalsed Austria, Soome ja Rootsi.
  • Lõuna-Euroopas kujunevad välja hilised diktatuurid
  • 1950. aastatel on Lääne-Euroopas tekkinud uued riikidevahelised poliitilised ühendused

Euroopa integratsiooni algus
Euroopa 1962-1987
Euroopa 1945-1985
  • 1945/1948 – 1955 Külma sõja väljakujunemine.
  • 1955 – 1975 pingelõdvenduse periood oluliste tagasilöökidega
  • 1975 – 1985 suurriikide suhete halvenemine, “uue vastasseisu ” väljakujunemine.
  • Alates 1985 algab ametlikult nn. perestroika .
  • 1950 saab alguse ka Euroopa integratsioon, mis 1957 jõuab uude arengujärku.
Eurointegratsiooni põhjused ja eeldused
  • Maailmasõdade ja nendevahelise aja ebastabiilsuse kogemus oli sedavõrd valuline, et asuti otsima võimalusi täiesti uut tüüpi suhete sisseseadmiseks riikide vahel.Eesmärgiks sai siduda riikide majanduslikud huvid sel moel, et sõjaliste vahendite kasutamine osutuks äärmiselt tülikaks või lausa mõttetuks. Muuta majanduslikud huvid peamisteks riiklikeks huvideks.
  • Välja kujuneva „külma sõja“ tingimustes oli Lääne-Euroopa kaitse võtnud ühemõtteliselt enda kanda USA, mistõttu sellele ei tulnud enam samal määral keskenduda.
Euroopa ühenduste edasine areng
  • 1962 rajati Euroopa Ühenduste Ühtne Põllumajanduspoliitika
  • 1963 Prantsusmaa veto Ühendkuningriigi liitumisele ühendusega
  • 1965 sõlmiti nn. Liitumisleping, millega ühendati juriidiliselt erinevad ühendused
  • 1966 jõuti nn. Luxemburgi
  • 1968 jõustus Euroopa Ühenduse tolliliit.
  • 1973 Euroopa ühenduse esimene laienemine – ühinesid Ühendkuningriik, Taani ja Iirimaa.
  • 1978 asuti looma Euroopa Rahasüsteemi ja võeti kasutusele arveldusühik eküü.
  • Sama aega on nimetatud ka “euroskleroosiks”. Suur tööpuudus ja stagnatsioon .
  • 1979 esimesed otsevalimised Europarlamenti.
  • 1981 Euroopa ühenduse teine laienemine – ühines Kreeka.
  • 1985 Euroopa Ühendusest astus välja Gröönimaa
  • 1986 Euroopa ühenduse kolmas laienemine – ühinesid Hispaania ja Portugal
  • 1.7.1987 jõustus Ühtse Euroopa Akt . Asuti looma ühtset turgu kaupadele, teenustele, kapitalile ja inimestele
  • 3.10.1990 – “neljas laienemine”, liitus Ida-Saksamaa.
Blokkidevahelised suhted 1960. Aastatel
  • Oktoobris 1962 puhkes Kuuba kriis. NSVL toimetas oma tuumaraketid ja sõjaväelased Kuubale. Maailm oli lähedal tuumasõja puhkemisele.
  • Esimene oluline kokkulepe: tuumarelvade osalise keelustamise (atmosfäär, kosmos ja vee all) Moskva leping.
  • Augustis 1964 sekkus USA Vietnami sõtta . Halvendas oluliselt suurriikide suhteid.
  • Oktoobris 1964 kõrvaldati NSVL-is võimult Hrushtshov.
  • 5.-10.7. 1967 puhkes Lähis-Idas nn. seitsme päeva sõda.
  • Jaanuaris 1968 sai Tšehhoslovakkia esimeseks sekretäriks Aleksander Dubček. Algas nn. Praha kevad

Praha kevad
  • Aprillis 1968 tuli Dubček välja oma plaaniga liberaliseerida ideoloogia, seada sisse poliitiline pluralism ja assotsiatsioonide loomise,, kehtestada sõnavabadus ja liikumisvabadus lääneriikidesse, seada sisse “ segamajandus ”, muuta Tšehhoslovakkia föderaalriigiks jne.
  • 20.-21.8.1968 tungisid NSVL, Poola, Ungari, DDR-i ja Bulgaaria väed Tšehhoslovakkiasse
  • Tšehhoslovakkia sündmused ajendasid formuleerima nn. Brezhnevi doktriini: igal maal on õigus valida oma tee sotsialismile, kuid mitte kalduda kõrvale marksismi-leninismi joonest. Vastasel juhul on “teistel sotsialismimaadel” õigus sekkuda kasvõi sõjaliselt.
  • Itaalia, Prantsuse ja Soome KP-d mõistsid invasiooni hukka
  • 19.1.1969 pani Prahas Vaclavi väljakul end põlema üliõpilane Jan Palach.
1960. aastad
  • Hippieliikumine USAs, mis levis ka Euroopasse. 1960-ndate teisel poolel väga võimas Vietnami sõja vastane liikumine.
  • Ka Euroopas levis uusvasakpoolsus.
  • Loosungiteks sai: Keelamine on keelatud!
  • Tekkisid uued ideoloogiad: feminism, must radikalism,“roheline” ideoloogia, aga ka hedonism (seksuaalrevolutsioon) jne.
Terrorism Euroopas
  • Palestiina terrorism Euroopas.
  • 1972 Müncheni olümpiamängude ajal tungis palestiina terrorirühm “Must September” olümpiakülla, võttis pantvangi ja mõrvas 11 iisraeli sportlast.
  • 1970. aastatel tekivad Euroopa päritolu “ urban querilla” tüüpi liikumised
  • Saksamaal RAF
  • Itaalias “Punased Brigaadid”.
  • Prantsusmaal Action Directe.
  • 27.7.1976 kaaperdasid palestiinlased ja saksa revolutsionäärid Air France’i lennuki ja sundisid seda lendama Ugandasse, kus lennuk Iisraeli eriteenistuste poolt vabastati.
Pingelõdvendus 1970. Algul
  • 1968 sai USA presidendiks Richard Nixon .
  • Oluliseks teemaks sai USA vägede väärikas väljatoomine Vietnamist ja suhete parandamine NSV Liidu ja Hiinaga
  • Kissinger nimetab Nixonit geopoliitikuks
  • 1.7.1968 sõlmisid NSVL, USA, UK, Prantsusmaa ja Hiina tuumarelvastuse leviku piiramise lepingu – kehtestus alates 1970.
  • Sõlmis 1969-1972 NSV Liiduga SALT 1 lepped tuumaarsenali vähendamiseks

Naftakriis
  • 6.10-26.10.1973 Lähis-Idas nn. Yom Kippuri sõda.
  • Araabia riikidest OPECi liikmed otsustasid karistada Hollandit ja USA-d Iisraeli toetamise eest ja kehtestada Läänele naftamüügiembargo.
  • Nafta hind maailmaturul tõusis 1973-1974 mitu korda. Seati sisse bensiini normeerimine
  • Embargo lõpetati järk-järgult pärast seda, kui USA välisminister Henry Kissinger suutis veenda Iisraeli lahkuma mõningatelt vallutatud territooriumitelt
  • Pikemast perspektiivis tõi kaasa Lääne-Euroopa sõltuvuse vähenemise Lähis-Ida naftast (tuumaenergia ja Põhjamere nafta kasutuselevõtt;
Helsinki lõppakt 1975
  • Allkirjastati 1.8.1975 Helsingis . Lõpetas 35 riigi osavõtul kokku tulnud Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsi esimese järgu (“Helsinki protsess”). Osalesid kõik Euroopa riigid
  • Tunnistati Euroopas de facto valitsevaid piire
  • Esimest korda tõsteti oluliseks rahvusvaheliseks teemaks inimõigused.
  • Samas deklareeriti mittevahelesegamist teineteise siseasjadesse.
  • Usalduse loomiseks asuti teist poolt informeerima sõjalistest õppustest.
  • Seati sisse kaubavahetus Ida ja Lääne vahel
  • Arendati teadustegevust ja keskkonnakaitset.
  • Oluline “vaherahu” külmas sõjas, mida mõlemad pooled tõlgendasid enda võiduna.
  • Pani aluse nn. Ida-Lääne dialoogile
  • NSVLil oluline poliitilise status quo tunnustamine, Läänele inimõiguste järgimise kui rahvusvahelise poliitika uue moraalse aluse rakendamine.
  • Idablokis tugevnes nn. dissidentide liikumine
  • Kohe pärast Helsinki tippkohtumist hakkasid suurriikide suhted halvenema.1970. aastate lõpul hakkas esmalt NSVL, seejärel ka USA paigutama Euroopasse nn. keskmaarakette.
Majanduspoliitilised suundumused 1970. aastate teisel poolel
  • Teise Maailmasõda lõpust kuni 1970. aastate alguseni leidis Euroopas aset enneolematu majanduskasv .
  • See võimaldas peaaegu igal pool arendada nn. sotsiaalset turumajandust, üles ehitada “heaoluriiki”
  • Tähtsaks strateegiliseks toormeks said söe asemel nafta ja gaas , mille hinnad püsisid stabiilselt madalad. 1973-1974 naftaembargo tõstis hindu, 1970. aastate lõpul hakkasid kiiresti kasvama nafta- ja gaasi hinnad.
  • Hakati mõtlema maksude alandamise, sotsiaalkulutuste ja õiguste kärpimise, riigisektori ettevõtete erastamise jms. peale.
Blokkide suhete halvenemine
  • 1970-ndate teisel poolel süvenesid erimeelsused sotsialismileeris.
  • 1978 alustas Deng Xiaoping Hiinas majandusreforme.
  • 27.12.1979 algas nõukogude vägede invasioon Afganistani.
  • Tõi kaasa 1980 Moskva olümpiamängude boikoti See omakorda 1984 Los Angelese olümpiamängude boikoti

Perestroika algus NSV Liidus
  • NLKP esimeseks sekretäriks pärast Breznevi surma Juri Antropov, Viis läbi esimesed kampaaniad.
  • 11.3.1985 sai NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov.
  • Jaan. 1987 NLKP KK pleenum , kuulutas välja demokratiseerumise
  • Juba 1985 oli kuulutati välja nn. Kiirenduskurss, 1987. aastast alates võis asuda kritiseerima stalinismi (glasnost).
  • Mais 1987 hakkas kehtima NSVL seadus individuaalsest töisest tegevusest
  • Gorbatšov loobus ühepoolselt tuumarelvakatsetustest
  • 1985 kohtusid Reagan ja Gorbatšov esimest korda Genfis edu saavutamata.
  • 1986 Reykjaviki tippkohtumine Reagani ja Gorbatšovi vahel. Lõplikke kokkuleppeid ei
  • 1987 aastal sõlmiti Washingtonis keskmaarakettide vastastikkuse vähendamise leping.
  • 12.6.1987 pidas Reagani kõne Berliini 750. aastapäeval, mil ütles kuulsad sõnad “Mr. Gorbachev, tear down this Wall!”.
Kokkuvõtteks
  • 1980. aastate keskpaigaks oli selge, et NSV Liit on “külma sõda” („tuumavõidujooksu“) kindlasti kaotamas. Selge polnud aga see, kui kiiresti võivad aset leida sellele järgnevad ümberkorraldused ja kohanemine nn. uue maailmasüsteemiga.
  • Tollased Läänemaade sovetoloogid oletasid, et muutused toimuvad järkjärgult. Nõukogude süsteemi kiiret kokkuvarisemist eriti ei usutud.
  • Tegelikkus osutus aga taas kord erinevaks sellest, mida oletati igati ratsionaalse analüüsi põhjal
Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine 1987-1991
Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemise põhjused
  • Sotsialistlik süsteem oli tervikuna ebaproduktiivne, ebamajanduslik.
  • Plaanimajandus (“käsumajandus”). Palgad ja hinnad rangelt normeeritud.
  • NSV Liit sõltus liigselt nafta, gaasi, kulla jne. maailmaturuhindadest
  • Töötlev tööstus” suutis orienteeruda üksnes siseturule. Polnud välisturul absoluutselt konkurentsivõimeline.
  • Sõjatööstus neelas tohutult ressursse andmata midagi vastu ühiskonnale.
  • Tööstusele oli iseloomulik mahajäämus.
  • NSV Liit ei suutnud end ise varustada kõige vältimatult vajalikuga. Vilja ja muid toiduaineid tuli sisse osta. Nafta ja gaasi müügist maailmaturul finantseeriti leivavilja sisseostmist. Toormehindade langemisel tuli hakata laenama. Pidurdamatult hakkas kasvama riigivõlg.
  • Kui Reagan surus NSV Liidule peale “ohjeldamatu võidurelvastumise” jõudis kätte olukord, kus kulutused relvastumisele ületasid
  • NSV Liidu satelliidid olid mõnevõrra “terviklikuma” majandusliku, aga nende osa NSVL väliskaubanduses oli tagasihoidlik ja ebamajanduslikult planeeritud
  • NSV Liit ja satelliidid pidid arvestama kriitikaga inimõiguste alal
  • arusaam, et kahe maailmasüsteemi võidujooksus on sotsialistlik maailmasüsteem lüüa saamas.
  • Üks osa kompartei ja repressiivorganite (KGB) juhtkonnast sai aru, et vana moodi ei ole võimalik jätkata

Perestroika olemus
  • Esialgu ümberkorraldused NSV Liidus
  • Samal ajal (1980. aastate algul) olid alanud ka Deng Xiaopingi majandusreformid Hiinas. (majandus liberaliseerida, võim rangelt tsentraliseerida).
Radikaliseerumine
  • Avalikustamine ajaloo alal tõi kaasa vajaduse kõnelda ka Lenini repressioonidest ja Stalini järgse aja ebaõiglustest (kogu ajaloo ümberhindamine). Muutus kriitiliseks ka kaasaja suhtes.
  • Kooperatiiviliikumine
  • Esile kerkisid uued huvigrupid , tugevnes rahvustunne, hakati huvi pöörama keskkonnakaitsele jne.
  • Kõige olulisemad oli NSVL süvenev majanduslik kriis.
  • Tekkis tsensuurivaba ajakirjandus .
Pöördepunkt NSV Liidus 1987 /1988
  • Rahvuslikud, muinsus- ja keskkonnakaitse liikumised Baltikumis,
  • Juba 1987-1988 puhkes ka Armeenia-Aserbaidžaani konflikt
  • Järgnesid Moldaavia, Ukraina, Valgevene rahvuslike liikumiste teke.
  • Sõnavabadus levis ka Vene NFSV-s, eelkõige suurtes linnades (Moskva, Leningrad).
  • Kompartei hakkas kaotama initsiatiivi altpoolt tulevatele liikumistele
  • Kompartei oli sunnitud rahvaliikumistele mingil moel vastama. Kuulutati välja NSVL Rahvasaadikute Kongressi valimised detsembris 1988.. Kogunes 2 korda aastas, muul ajal istus koos NSVL Ülemnõukogu.
NSVL 1990
  • Algas olukorras, kus Ida-Euroopa saatus oli otsustatud, NSVL oma aga täiesti ebaselge
  • Veebruaris- märtsis 1990 valiti ülemnõukogud Balti vabariikides suhteliselt vabade valimistel.
  • 11.3.1990 kuulutas Leedu end iseseisvaks.
  • Samal ajal tuli kokku Eesti Kongress, algas vastasseis Ülemnõukoguga / Rahvarindega.
  • 4.5.1990 kuulutas Läti Ülemnõukogu välja iseseisvuse taastamise. 8.5.1990 tegi sama Eesti Ülemnõukogu.
  • 15.3.1990 kuulutati Gorbatšov NSVL presidendiks.
  • Vene NFSV otsustas oma riiklikult arengult järgida teiste liiduvabariikide eeskuju.
  • 2.5.1990 valiti Boris Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks.
  • 12.6.1990 kuulutas Vene NFSV oma seadused NSVL seaduste suhtes ülimuslikuks
  • 12.6.1991 valiti Jeltsin 57%-ga Vene NFSV presidendiks
1991
  • Algas olukorra eskalatsiooni ja vastasjõudude pealetungiga
  • 13.1.1991 “ Verine pühapäev” Vilniuses. Vilniuse OMON ja KGB erigrupp Alfa.
  • 13.1.1991 õhtul Jeltsin Tallinnas – kirjutati alla Venemaa ja Balti riikide vastastikkuse tunnustamise protokollile.
  • 15.1.1991 asendati NSVL välisminister. Samal ajal pidi algama ka Kuveidi vabastamine ja Esimene Lahesõda.
  • Riias okupeeris OMON ajakirjandusmaja, sillad . Hakati püstitama barrikaade.
  • Järgnenud suvel terroriseeris OMON piiripunkte.
  • 17.3.1991 kuulutati välja üle-liiduline referendum nn. uue liidulepingu toetuseks.
  • Balti riigid korraldasid oma referendumid
Riigipöördekatse NSVLis
  • Kõnekeeles nn. augustiputš
  • Ajavahemik 19.- 21.8.1991
  • Kasutades ära olukorda, et Gorbatšov oli Krimmis Foroses puhkamas, haaras võimu nn. erakorralise olukorra komitee
  • Vene NFSV president Jeltsin astus otsustavalt vastu. Moskvasse viidud tankiväed läksid Jeltsini poole üle. Dessantväed tuuakse ka Eestisse, kus üritatakse ära võtta teletorn .
  • Kolmandal päeval on putš läbi ja loodud täiesti uus poliitiline olukord.
Vabariikide iseseisvumine
  • 20.8.1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks, 21.8.1991 tegi sama Läti
  • 24.8.1991 tunnustas Balti riikide iseseisvus Vene NFSV, 6.8.1991 aga ka NSVL.
  • 24.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina
  • 27.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Moldova; 30.8.1991 Aserbaidžaan ja 31.8.1991 ka Kyrgystan. Septembris ka Armeenia ja Tadžikistan. Oktoobris Turkmeenia
Jugoslaavia 1990-1991
  • Miloševic hakkas enda kätte võtma olulisi positsioone partei ja presidentaalses nõukogus
  • Jaanuaris 1990 1Jugoslaavia Kommunistide Liiga Kongress, kust Horvaatia ja Sloveenia kommunistid välja marssisid.
  • Hakkas mitmeparteisüsteemi ülesehitamine Horvaatias ja Sloveenias. Taastati ka Horvaatia Rahvuslaste Liit. Serblased tunnustati dets 1990 ametlikult “rahvusvähemuseks”
  • Serblased blokeerisid Stipe Mesici valimise Jugoslaavia liidunõukogu esimeheks, siis jäi Jugoslaavia ka riigipeata.
  • 25.6.1991 kuulutasid Sloveenia ja Horvaatia välja iseseisvuse. Sloveenias järgnes nn. 10 päeva sõda
Kokkuvõtteks
  • Läänemaailm jälgis toimuvat hinge kinni pidades. Polnud sugugi selge, millega see lõpeb. Alates 1989 aasta lõpuks oli ilmne, et Ida-Euroopa on pöördumatult idablokist välja langenud, esialgu oli ebaselge, mis saab NSVL ja Jugoslaaviast.
  • Oletati, et “uus liit” on elujõuline. Nii otsustavat kokkuvarisemist ei ennustanud veel 1990 Lääne politoloogidest peaaegu keegi. Järgnes meeldiv kergendus.
  • Euroopa Liit (moodustub sellisena 1991-1993 pärast Maastrichti lepe jõustumist) näeb Ida-Euroopas potentsiaalset turgu ja laienemise võimalust. Samas eksisteerisid ka erimeelsused EU liidrite vahel
  • Keskseks teemaks alates 1992. aastast saab Venemaa väljaaitamine majanduskriisist.
  • Järgneb paraku kodusõdade periood Jugoslaavias, Moldovas, Gruusias ja Venemaal (Tšetšeenias), mis iseloomustab kahjuks 1990. aastaid.

XX sajandi viimane kümnend (1990. aastad)
Sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemise tagajärjed
  • Venemaa, mis kuulutas end 1991 NSV Liidu õigusjärglaseks, oli muutunud põhimõtteliselt teisejärguliseks riigiks.
  • Majanduslikult arengult oli Venemaa SKP poolest võrreldav nt Hollandiga.
  • Õigusjärgluse küsimusega kindlustas Venemaa Lääne huvi enda vastu, võttes endale kohutuse NSVL võlgade suhtes. Läänele muutus eluliselt oluliseks majanduslik abi Venemaale, et muuta ta pikemas perspektiivis taas maksujõuliseks.
  • Venemaa sai 1990. aastate algul Lääneriikide poolse erikohtlemise objektiks .
  • Kesk ja Ida-Euroopas oli tekkinud “uute demokraatiate” vöönd, Need riigid muutusid väljakujuneva Euroopa Liidu potentsiaalseks “ tagamaaks ”
  • Oluliseks poliitiliseks küsimuseks muutus nende riikide jaoks ka endiste nõukogude vägede väljaviimine.
  • Endised NSV Liidu satelliitrežiimid mujal langesid või loobusid marksismist,
  • Mõned teisedki sotsialistlikud riigid (Mongoolia, Vietnam ) olid sunnitud asuma turumajanduslike reformide teele.
  • Totalitaarse sotsialismi arenguteele jäid vaid Kuuba, Põhja-Korea ja esialgu ka Laos.
  • Paljud Lääne-Euroopa kommunistlikud parteid olid sunnitud pärast NSVL abi lõppemist laiali minema
Venemaa
  • Juunis 1992 sai Venemaa peaministriks Jegor Gaidar ja sellest alates viidi Venemaal läbi erastamine ja muud turumajanduslikud reformid , mis andis arengule tõuke, kuid tekitas SKP ja elatustaseme üldise languse, tohutu ebavõrdsuse
  • 1991 sai Venemaa vaatleja staatuse kapitalistlike suurriikide organisatsiooni G7 juures (1997. aastal sai Venemaa täisliikmeks (G 8).
  • 1998. tabasVenemaad ränk majanduskriis , mille tagajärjel Venemaa rubla devalveeris.
  • 1990. aastate alguses tugevnesid ka Venemaa provintside kubernerid, 1990. aastate teisel poolel kehtestub kõikjal presidendivõim.
  • Juulis 1996 võitis Jeltsin presidendivalimised
  • Võim tugevneb nn. oligarhide toetusel.
“Uus maailmasüsteem”
  • “Külma sõja” lõpp ja sotsialismileeri kokkuvarisemine muutis oluliselt jõudude vahekorda Euroopas.
  • USA roll Lääne-Euroopa riikide julgeolekugarandina oli vähenenud. USA tähtsus maailma ainsa superriigina saanud kinnituse.
  • Euroopa Liidu suurriigid (Prantsusmaa, Saksmaa, UK) said keskenduda oma eripärase rolli väljakujundamisele. See on andnud alust kõnelda ka multipolaarsest maailmast (kus on küll üks üliriik, aga ka teisi väiksemaid tegijaid teisi astme suurriikide näol).
  • Samas langes USA-le järjest enam moraalne vastutus maailma erinevate konfliktide lahendajana
  • Sel USA-le “soodsal ajal” (1993-2001) on presidendis William J. Clinton ,

Kopenhaageni kriteeriumid
  • Kopenhaageni Ülemkogu detsembris 1993 sätestas, et Euroopa Liiduga saab ühineda iga Euroopa riik, kes järgib vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste ning õigusriigi põhimõtteid:
  • 1) stabiilsed institutsioonid , mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse
  • 2) toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega
  • 3) võime täita liikmelisusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärke
  • Nende kriteeriumite alusel on tõrjutud Türgi liikmekssaamist
Kokkuvõtteks EL arengutest
  • 1990. aastatel kujunes Euroopa Liit tänu laienemisvõimaluste tekkimisele tõeliseks majanduslikuks suurvõimuks
  • EL ühtse välis- ja kaitsepoliitika läbikukkumist näitasid Jugoslaavia arengud .
  • Vaieldi küsimuses „süvenemine versus laienemine“.
  • 1990. aastad on tähendanud ka Euroopa suurriikide tähtsuse tõusu.
Mis on muutunud uue sajandi esimesel kümnendil?
  • Venemaa roll rahvusvahelistes suhtes on üksnes tõusnud. Ta on hakanud end käsitlema teatava erandina , mille peamiseks püüdluseks on oma suurriikliku staatuse taastamine.
  • USA tähelepanu siirdunud “võitusele terrorismiga” (sõjad Iraagis ja Afganistanis).
  • Euroopa suurriigid (eriti Prantsusmaa ja Saksamaa) on hakanud kohati ajama iseseisvat välispoliitikat
  • Euroopa Liit on laienenud , NATO laienes
  • Venemaa käsitleb seda enda vastu suunatud sammuna. “Uus külm sõda”
Kokkuvõtteks 20. Sajandist
  • Inimkonna ajaloo kõige sündmusterohkem ajajärk
  • Kolm põhimõttelist murrangut (I ja II Maailmasõda ning sotsialistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemine 1989-1991) – seotud uute riikide tekke ja piiride muutumistega.
  • Kahe ideoloogilise äärmuste väljakujunemine (kommunism ja fašism), mis saavad ka riikliku korralduse aluseks ning mõlema süsteemi kokkuvarisemine.
  • Traditsioonilise jõudude tasakaalu. Huvidekesksuse kõrvale on tasapisi tekkimas väärtuspõhine välispoliitika

54
.DOCX Laadi alla originaalfail 40 lk · .docx · 62 allalaadimist
Vasakule Paremale
20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #1 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #2 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #3 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #4 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #5 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #6 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #7 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #8 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #9 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #10 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #11 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #12 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #13 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #14 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #15 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #16 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #17 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #18 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #19 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #20 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #21 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #22 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #23 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #24 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #25 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #26 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #27 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #28 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #29 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #30 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #31 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #32 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #33 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #34 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #35 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #36 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #37 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #38 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #39 20-sajandi euroopa ajaloo põhimõisted #40
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LingLing Est Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
Kõikide õppejõu poolt antud kordamisküsimuste vastused ja kokkuvõtte.
ajalugu 20 sajand 29 sajandi euroopa ajalugu euroopa versaille külm sõda prantsuse revolutsioon

Sarnased õppematerjalid

Ajaloo eksami kordamismaterjal
11
doc

Ajaloo eksami kordamismaterjal

vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja ning Saksamaa alistus. 2. II maailmasõda juunist 1941-novembrini 1942 22. juunil 1941 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. Kuna ei Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks, sai tohutu eelise 1941. aasta suvel see, kes ründas esimesena. Seepärast hõivas Saksamaa suure osa NSV Liidu Euroopa osast, sealhulgas ka Baltimaad Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7. detsembril 1941 ründas Jaapan Hawaii saarestikus

Ajalugu
Ajaloo riigieksami kordamine 2010
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

12* mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) 13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia.

Ajalugu
Üldajalugu 20-sajandil
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia ­ soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa ­ soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa ­ soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa ­ soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada

Ajalugu
12-klassi ajalugu
18
doc

12. klassi ajalugu.

nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. Iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks. 20

Ajalugu
12 klassi esimese kursuse ajalugu
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni.

Ajalugu
Ajalooõpetuse eksam
36
odt

Ajalooõpetuse eksam

I Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul. Enne I maailmasõda kujunesid sõjalised suurriikide blokid: • Kolmikliit (1882) – Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari; algselt oli Kaksikliit (1879) Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; eesmärk – uute kolooniate haaramine, oma poliitika laiendamine maailmatasandil. • Antant (1904/1907) – Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa; eesmärk – Saksamaa mõjuvõimu vähendamine Euroopas, Elsass-Lotringi tagasi saamine.

Ajalugu
AJALOO KT II MS
8
docx

AJALOO KT II MS

Roosevelt ja Churchill Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. Stalin nõudis lääneriikidelt teise rinde avamist, mida nood lubasidki. NSV Liit nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu. Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid 38. Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4. kuni 11. veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia. Konverentsist võtsid osa riikide delegatsioonid Winston Churchill, Franklin Delano Roosevelt ja Jossif Stalin juhtimisel. 39. Ardennide lahing - Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning lääne rinne ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada

Ajalugu
II maailmasõda ja külm sõda
26
docx

II maailmasõda ja külm sõda

riikide sõjalis-poliitiline liit. Trumani doktriiniga väitis USA, et end tuleb Nõukogude ohu eest kaitsta. Marshalli plaaniga anti seitsmeteistkümnele riigile 13 mlrd dollarit abi, tingimusel, et öeldakse lahti kommunismist. SRP (Strateegilise Relvastuse Piiramise lepingud) SALT ja START sõlmiti aastatel 1972 ja 1979. Strateegiline relv koosneb tuumapommist ja kandurist. 1975 oli pingelõdvenduse tipphetk, siis toimus ka Helsingi ’75 (Helsingi protsess, moodustatakse Euroopa julgeoleku ja koostöö protsess CSCE, mis aastast 1995 kannab OSCE nime; Helsingis kirjutas sellele alla 33 riiki Euroopast ja 2 Ameerikast). Brežnevi doktriini (1968 Tšehhi kriis – 1989) sisuks oli kommunistlikke riikide abistamine, kui nad jäävad hätta kommunistliku ühiskonna ülesehitamisel. Eisenhoweri doktriin ehk doominoteooria väitis, et kui üks kolmanda maailma riik sattub „kommunismi küüsi“, järgnevad sellele pea ka teised. Sellest lähtuti Vietnami sõjas

Ajalugu


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Kõik kommentaarid



Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun