alandati valimisiga. 2. Nimeta kaks diktatuurile iseloomulikku joont, mis olid ühised Saksamaale ja Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikud riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ja ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti. 2. raskused majanduses: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majanduslikku järje paranemist 3. Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Demokraatia puhul riigivõim kuulus rahvale, diktatuuri puhul oli riigivõim koondunud ühe isiku( diktaatori) või väikese grupi kätte 2. Diktatuuri puhul on ajakirjandus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba.
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
Itaaliale. 1. Pettumus demokraatlikus riigikorralduses: valimiskümnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse,mis kahjustas demokraatia autoriteeti. See tõi kaasa igatsuse '' kõva käega'' valitsuse järele. 2. Majanduslikud raskused: diktaatorid lubasid võimule tulles riigi majandusliku järje paranemist ja riigi abi kitsaskohtade lahendamisel. 3.Nimeta kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest diktatuuririik erineb demokraatlikust riigist. 1. Diktatuuri puhul on poliitiline võim koondunud ühe isiku või rühma kätte. Demokraatiat puhul on rahval määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja - -õiguste olemasolus. 2. Diktatuuri puhul on ajakirjanudus rangelt kontrollitud, kuid demokraatia puhul on ajakirjandus vaba. 4. Nimeta diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid koos näidetega Itaaliast või Saksamaalt kahe sõja vahel. Saksamaa näitel
Direktooriumi ehk tolleaegse Prantsuse valitsuse (tegutses aastatel 17951799) kukutada, siis asus ta ise valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, sest viimased olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ühes sellega ei olnud nad vana korra taastamise poolt. Napoleoni loodud riik oli sõjalisbürokraatlik diktatuuririik. Keiser : Sellele järgnes enda kroonimisprotsess Prantsusmaa keisriks 1804. aastal ning rohked vallutused Euroopas: Austria ja vene armee purustamine Ulmi ja Austerlitzi lahingus (1805); kaotus 1805. aastal Trafalgari lahingus Inglismaaga võideldi seejärel majanduslike vahenditega loodi kontinentaalblokaad ehk mandriline piire Suurbritanniaga kui saareriigiga ; Preisi ja Vene armee purustamine Jena, Auerstädti, Friedlandi lahingus (19061807);
Natsidel oli palju pooldajaid , kuna inimestele meeldis Versailles' lepingute tühistamine, sest neid oldi alandatud ja nad tahtsid oma häbist lahti saada. Siseriiklikult oli natside eesmärk demokraatia, kommunismi, juutluse ja teiste ,,õõnestavate tegurite" kõrvaldamist ning sakslaste rassilise puhtuse saavutamist. Pärast presidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Tegelikkuses hakkas ta diktaatoriks. Seega sai Saksamaast natslik diktatuuririik. Suurbritannial õnnestus säilitada demokraatlik riigikord. Selle põhjuseks oli see, et Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament. Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad.
8. Iseloomusta USA välispoliitikat peale I maailmasõda. Kehtestati isolatsionismipoliitika riik ei sekkunud teise riigi asjadesse Neutraliteedi seadus ei osuta sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele 9. Võrrelge demokraatilikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid: majanduses, poliitikas, kultuuris ja ideoloogias. Tunnused DEMOKRAATLIKRIIK DIKTATUURIRIIK MAJANDUS Riigi kontrolli all, plaanimajandus POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis
Kas totalitaarses riigis saab inimene käituda massist erinevalt? Ei, sest kõigile on ette nähtud normid ning nende ületamine on karistatav. Totalitaarses riigis peavad kõik inimesed käituma nii, nagu ette on kirjutatud. Kommunistlik Venemaa. Kommunistid tulid võimule 1917 oktoobripöördega. Aastal 1922 ühendati NSV Liiduks Ukraina, Valgevene, TagaKaukaasia ja Venemaa. NSVL oli totalitaarne diktatuuririik, kus valitses Kommunistlik Partei. Juhikultuse rollis olid Lenin ja Stalin. Võim oli töölisklassil, valitses tsensuur, selgitati väja kulakuid, kiusati taga aadelkonda. Rahvast hirmutati fašistide ja natsidega. Sooviti teostada kommunistlikku maailmarevolutsiooni. Sõjakommunism.(kuni 1921) Kehtestati vilja monopol, tsentraliseeriti toiduainetega varustamise süsteemi, keelati erakaubandus,
Mida ja miks kahtlustati seoses tema surmaga? 5. märts 1953 / ametlikult kuulutati surma põhjuseks ajuverejooks. Tema mürgitamises on kahtlustatud Lavrenti Beriat.2003. aastal avaldasid Vene ja Ameerika ajaloolased uurimuse, kust selgub, et Stalini organismis oli varfariini rotimürgina kasutatavat ainet, mis ahendab veresooni ning põhjustab lõpuks rabanduse ja verejooksu. 27. Mis parteil oli NSV Liidus ja Eesti NSVs juhtiv võim? Kommunistlikul parteil 28. Too näiteid, et NSVL oli diktatuuririik. Ühe partei süsteem kommunistlik partei,Üks ideoloogia kommunism,Võim koondus ühe isiku kätte,Inimõiguste rikkumine küüditamine,Kontroll inimeste mõtteavalduste üle 29. Kuidas nimetati Eesti NSV-s kohalikke võimuorganeid? Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 30. Nimeta EKP juhid.
· Aastad 1924-1928 olid Nõukogude ajaloos ainus periood, kus ei olnud järjekordi · Elanikkonna enamik elas väga vaeselt, ometi kerkis esile üsna suur kiht korralikult teenivaid linnatöölisi ja riigiteenistujaid ning jõukaid talupoegi; tekkisid ka uusrikkad ehk nepmanid · NSV Liidu põhiseadus ei näinud ette poliitilisi õigusi, vabadusi või isikutagatisi ega ka otseseid ja võrdseid valimisi salajase hääletamisega. NSV Liit oli üheparteiline diktatuuririik. Seaduste täitmine sõltus ülemuste suvast, kuid pärast viit kodusõja- ja terroriaastat tundus selline suhteliselt seaduslik kord paljudele kergendusena · Pärast Lenini surma 1924, puhkes võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise võimu vorme, siis kasutasid pretendendid intriige ja eri rühmituste kokkuleppeid. Võidu saavutas Stalin ning 1927 heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev.
1.2. Nimetage kaks iseloomulikku joont, mis on ühised kõigile kolmele riigile. 2p Iseloomulik joon a b 2. Nimetage kaks iseloomulikku tunnust, mille poolest demokraatlik riik erineb diktatuuririigist. 2p Iseloomulik tunnus a b 3. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke jooni. Selgitage neid ühe riigi näitel. (4 p) Poliitika ja ühiskonnaelu Iseloomulik joon: Näide: Majandus Iseloomulik joon: Näide: 4. Nimetage üks diktatuuririik maailmasõdadevahelisest perioodist. Tooge kaks näidet, mille poolest see riik erines demokraatlikust riigist. (2 p) Riik: .......................................................................................................................................... I näide ........................................................................................................................................ II näide ................................................................................
naaberrahvad jne). Vaenlaste / opositsiooni vägivaldne elimineerimine. NB! Itaalia fasismis antisemitismil oli teisejärguline roll, Natsi-Saksamaal see oli keskne küsimus. Natsid omandasid imperialismist jaotuse üle- / alamrassid; ,,Rassipuhtuse taotlemine". Nn fasistlikud diktatuuririigid kasutasid meeleldi välispoliitikas sõjalisi võtteid ja ületasid kergemini sõja künnise kui demokraatlikud riigid. Sõja ülistamine. Hitleri Natsi-Saksamaa 1933-39/-45 = totalitaarne diktatuuririik. ,,Kolmas riik" = Das dritte Reich. Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a). SS'il oli domineeriv roll riigis: Heinrich Himmler oli paralleelselt nii SS'i juht, kui ka Saksa politseiülem (mh Gestapo) 1936-... . Konkurendiks oli SA Sturm- Abteilung (3 miljonit meest), likvideeriti 1934
annaabi.ee 
