VABADUS VIIB RAHVA BARRIKAADIDELE LA LIBERTÉ GUIDANT LE PEUPLE MAALIST LÄHEMALT •Materjal: õli lõuendil •Suurus: 330 x 425 cm •Asukoht: Pariis, Louvre PEATEGELASED ▪Vabadus ▪Arcole VABADUS Paljastatud rinnaga naine ja noor revolutsionäär. Paljastatud rinnaga keskne figuur, keda võis nimetada Vabaduseks. Ühes käes täägiatatud musket, teises trikoloor sümboliseerib vabadust. ARCOLE Noor revolutsionäär Vabaduse vasakul käel kujutab rahvakangelast Arcole’i, kes tapeti lahingutes Hotel de Ville’i juures. Sama kuju Gavroche’ina tegutseb Victor Hugo romaanis „Hüljatud“. MAALIL KUJUTATAVAD SÜMBOLID REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB
ARVESTUSTÖÖ NR. 3 Suur Prantsuse revolutsioon 1. Milles seisnes vana korra kriis? (2p.) 2. Vaata pilti ja vasta küsimustele. (3p.) a) Missugust sündmust kujutatakse pildil? b) Miks on 14. juuli prantslaste rahvuspüha? 3. Selgita mõisted. (7p.) · trikoloor · kommuun · rahvuskaart · giljotiin · rojalistid · reform · generaalstaadid 4. Täida tabel. (4p.) Revolutsiooni positiivsed tagajärjed Revolutsiooni negatiivsed tagajärjed
Araabia Tartu Kivilinna Kool Konstantin Tretiakov Tiit Vestrik 7.A klass Vapp ja lipp Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 2. detsember 1971. Lipp on horisontaalsete väljadega trikoloor, rohe-valge-must. Kanga vardapoolsele küljele on lisatud vertikaalne punane laid. Riigikord Araabia Ühendemiraatides elab 4 975 593 inimest (2010. aasta seisuga). 2008. aasta seisuga elab 78% elanikkonnast linnades. Kultuur ja religioon Araabia Ühendemiraatide ametlik usund on islam.2005. aasta andmete järgi moodustasid 76% rahvastikust moslemid, 9% kristlased ja 15% muud (peamiselt budistid ja hindud). Rahva muusika Täname kuulamast ja vaatamast
.. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm... 4. Millal on Eesti lipu päev? 1. september 20. august 4. juuni 5. Millal tähistame emakeelepäeva? 14. märtsil 1. mail 24. veebruaril 6. Nimeta Eesti naaberriigid? Leedu, Läti, Ungari Venemaa, Läti, Saksamaa Venemaa, Läti, Rootsi 7. Mida tähendab mõiste - trikoloor? trikoost pruudiloor kolmevärviline lipp trikoo-kangas 8. Missugune neist on Eesti vapp? hõbedasel kilbil on kolm karu kuldsel kilbil on kolm sammuvat, otsa vaatavat lõvi, (tammepärg) kuldsel kilbil on kolm istuvat lõvi
· Gabon on riik Lääne-Aafrikas. · Piirneb põhjast Kameruni ja Ekvatoriaal- Guineaga ning idast ja lõunast Kongo Vabariigiga. · Lääneosas on riigil merepiir Atlandi ookeani Guinea lahega. Gaboni asukoht kaardil · Gabonis kehtib demokraatlik põhiseadus. · Gaboni suurus on ligi 270,000 km ², mille keskmine rahvaarv on 1.500.000. · Gaboni Pealinn on Libreville . Gaboni lipp · Lipp on horisontaalsete laidudega rohe-kolla-sinine trikoloor, sellel on ühendatud Prantsusmaa lipu- ja panaafrika värvid. · Kollane viitab nii päikesele, kui ka ekvaatorile, mis läbib roheliste metsade ja sinise ookeani vahel asuvat riiki. Gaboni vapp · Kilbi all on lint prantsuskeelse deviisiga Union, travail, justice ("Ühtsus, töö, õiglus"), kilbi kohal aga teine lint ladinakeelse kirjaga Uniti progrediemur ("Edeneme
poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort kõige esimesena kasutas sellist värvikombinatsiooni (küll helesinise värviga) oma lipuna 1860. aastal Karlsruhes asutatud liivimaalaste korporatsioon Baltica-Borussia Danzig (algse nimega Livonia). Hiljem võeti sinimustvalge kasutusele Tartu ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna ning pühitseti 4. juunil 1884. Aja jooksul hakkas trikoloor seostuma eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. Nõukogude okupatsiooni ajal keelati Eestis sinimustvalge lipu kasutamine.lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990.
Hollandi hümn "Wilhelmus van Nassouwe" sõnad on arvatavasti kirjutadud Philips van Marnix poolt, ta oli Sint Aldegonge kõrg- aadlik. Muusika looja on teadmata. Riigipühad 1. jaanuar Uusaasta Suur reede 30.aprill Kuninganna päev 4.mai Surnute mälestus päev 5.mai Vabastamise päev 25.detsember Jõulud Lipp Hollandi lipp on üks kõige vanemaid ja siiani kasutusel olevaid trikoloor lippe. See lipp on kasutusel alates 1937.aastast Lipu värvidel pole täpset tähendust. Aitäh!
1962. aastal moodustati Belgia hooldusalast 2 iseseisvat riiki: Rwanda ja Burundi. Aprillis 1994 hukkusid Rwanda president Juvénal Habyarimana ja Burundi president Cyprien Ntaryamira, kui nende lennuk alla tulistati. Sellest sai alguse Rwanda genotsiid. Hukkus 500 000 kuni 1 miljon inimest, kellest suurem osa olid tutsid. Rwanda ajaloolised lipud Aastal 1959, kui Rwanda sai autonoomia, võeti kasutusele ka oma lipp. See oli vertikaalsete laidudega puna-kolla-roheline trikoloor. 1961. aastal muudeti lipul värvide järjestus rohe-kolla-punaseks, kuid lipp sarnanes liigselt Mali lipuga ning juba samal aastal lisati lipu keskele suur "R" täht. Rwanda oli ainus riik maailmas, kelle lipul oli riigi nimetuse esitäht. "R" tähistas veel rahvuslikku loosungit "Revolutsiooni (revolution) sünnitatud ja rhvahääletusel (referendum) kinnitatud vabariik (republic)". Ametlikult ei olnud "R" tähe suurus määratletud, kuid eeldati, et see on suur
Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) 1. detsembril 1919 alustas tööd eestikeelsena Õppejõudude nappust aitasid leevendada õppejõud ja teadlased Soomest, Rootsist, Saksamaalt Eesti kultuuri puudutavate ainete suur populaarsus Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) Suleti õpilasühendused ja akadeemilised seltsid Õppekavad ühtlustati Nõukogude Liidus kehtivatega Tartu üliõpilaskonna ja professorite küüditamine
▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi kuningas – täidesaatva võimu pea
Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisuslikud privileegid (AK) `'Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon'' Kirikumaad (r) Aadliseisus (k) Likvideeriti kõik vanad eesõigused Seisuste ja tsunftide privileegid Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
tekitab uhkust Eestimaa üle. Meie maa on kannatanud palju, okupeeritud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. Vaatamata kõigele sellele, ei andnud eestalsed alla säilitamaks oma riik ja rahvas. Kogu vaev ja valatud veri oli seda kõik väärt Eesti Vabariik. Selle kõige üle peame olema äärmiselt uhked, peame oma maad hoidma ning austama. See luuletus on just kõige selle kohta. Olgem uhked ning hoidkem kõrgel Eesti oma trikoloor. Nii nagu ma ennist mainisin, kirjutas Gustav Suits mitmeid luuletusi, mis kõik omavad omamoodi olulisi mõtteid ja sõnumeid, mida lugejale edasi anda. Tema luuletusi võib võrralda merega või mingi vana veekoguga, mille põhjast võib leida nii mitmeidki huvi pakkuvaid esemeid. Samamoodi on ka nende luuletustega, kus on peidus nii mitmeidki mõtted ja sõnumid.
A8mõist UUSAEG.MÕISTED 1-II OSA(õpik 2003) absolutism Piiramatu ühe mehe võim merkantilism Majanduspoliitika,mis soodustab väljavedu,piirab sissevedu hugenotid Prantsuse kalvinistid puritaanid Inglise kalvinistid monarhia Ühe mehe võim restauratsioon Endise poliitilise korra taastamine privileeg Eesõigus rojalist kuningriiklane revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus võimule tuleb uus klass kodanlik revolutsioon Pööre ühiskonnas,kus feodaalide asemel tuleb võimule kodanlus reduktsioon Aadlimaade riigistamine,mõisate tagasivõtmine riigile Rootsi riigis bojaar Kõrgaadlik ,suurfeodaal Venemaal Böömimaa Tsehhimaa Vestfaali rahu ...
spurtima ja võttes seejärel oma võidu. Olümpiakuld tuli Salumäele finaalieduga 2:1. Neli aastat hiljem Barcelonas. Eesti olümpiavõistkonna suurima lootusena jõuab Salumäe taas suurde finaali sakslanna, seekord Annett Neumanni vastu. Ja taas võidab finaali esimese sõidu konkurent. Kuid Salumäe ei anna alla, võidab teise ja kolmandagi ning tuleb 31. juulil 1992 teistkordselt olümpiavõitjaks. Lipumasti tõuseb pärast 56 aastast vaheaega trikoloor, mis-sest, et tagurpidi. "Vahe on suur. Tänane kuldmedal on palju rohkem väärt. Selleni jõudmine oli palju raskem," lausub väsinud ja õnnelik Erika, võrreldes kahte olümpiavõitu. Liidu meistritiitleid võitis Erika Salumäe trekil kokku kümme. Pika ja eduka sporditee lõpetas Salumäe 1996. aastal Atlanta olümpiamängudel kuuenda kohaga, mis oli eestlaste parim individuaalne koht nendelt mängudelt. Alates 1999. aastast on Salumäe kuulunud UCI trekikomisjoni, olnud Riigikogu liige
Koostanud:Liisgren Pärnsalu 8.c REVOLUTSIOONI TEKKE PÕHJUSED Esiteks valgustusest tingitud despoootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning majanduskriisi. Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis. Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud (1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksu...
1.Prantsuse revolutsiooni põhjused? Valgustusideed, vana korra kokkuvarisemine, ebavõrsus seisuste vahe: III seisus pidas I ja II üleval, aga III seisusel polititilisi õigusi polnud,majanduse kokkuvarisemine(riigikassa oli tühi) 2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 aug...
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile ...
1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24
aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. See oli esimene suurem saavutus Prantsusmaal, mille lihtrahvas läbiviis. Rahulolematus aga kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud
inventar palagan talisman karahvin pelikan terminal komissar pensionär tribunal kontrolör personal tärpentin koridor portselan veteran KAKS TÄISHÄÄLIKUT agronoom mandariin silikoon arhivaar mandoliin sutenöör giljotiin mannekeen suveniir huligaan margariin trikoloor hüperbool panoraam uvertüür interjöör parafiin vaseliin inventuur plastiliin vitamiin karantiin poroloon magistraal rezissöör Kahesilbilised Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik kirjutatakse ühe tähega: arter, bakter, bulvar, hektar, kanal, kvartal, meetod, tomat jt keefir ja kefiir oktav ja oktaav sümptom ja sümptoom sablon ja sabloon tambur ja tambuur
Pärast Neeva suudmes asunud Nöteborgi vallutamist lisati lipule kaart Balti mere rannajoonega. Peeter I loomingulised otsingud ei piirdunud ainult ülaltoodud standardiga. Tema käe all valmisid tol ajal kõikide kasutatavate lippude ja vimplite kavandid. Paljud neist ebaõnnestusid, õnnestunud disainiga lipud on aga kasutusel tänapäevani. Üks Peetri I õnnestumisi oli trikoloor, mille kavandamisel lähtus ta Madalmaade ehk Hollandi lipust. Oli ju Holland tollajal üks tugevamaid mereriike Ühendatud Kuningriigi kõrval. Vene trikoloori värvide järjestus matkib Madalmaade vanimat merelippu 16. sajandist. Tsaar võis lähtuda siin aga ka asjaolust, et värvide järjestuse kaudu eristada oma lippu Hollandi lipust. Vene ajaloolane P.I.Belavenets on püüdnud värvide
rahvuspark. Suurim loom Leedu metsades on piison, nende populatsiooni taastamine algas 1969. aastal. Tänaseks on kokku umbes 45 piisonit. Jahiulukidest on Leedu metsades ja avamaastikel levinud peamiselt metskitsed, kuid Leedus on levinud ka teisi loomaliike: punahirv, hunt, metssiga, mäger, põder. Leedu on pesitsuskohaks ka mitmetele haruldasetele linnuliikidele: must toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas ja tuuletallaja. Leedu lipuks on horisontaalsete väljadega trikoloor, mille värvideks on kollane, punane ja roheline. Kollane kujutab küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline tähistab Leedu taimestikku ja lootust ning punane sümboliseerib õitsevaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks.
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujuti...
On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! Tõsta lipp Gustav Suits Tõsta lipp! Las aja käänul lehvib tõotus tuulte väänul üle mandri, üle vee: tund on tulnud vannet vandu, et ei iial enam andu ikke alla rahvas see! Tõsta lipp! Kesk vaenu rägu kerki nagu unenägu, Eesti oma trikoloor! Vaata, vastu ristisõitjaid, uusi maade, vete võitjaid astub vägi, vapper, noor. Tuled Emajõel Villem Ridala Taevas ruugab eha puna, käes on õhtu jaanikuine, jõgi varjus, salatuna valgub vesi tumm ja suine, sulin saadab tema teed, valguvad on Ema veed. Hele kumm on õhu süles kõrgel ülal, hiilges särav, ehab lääs, pilv leegib üles, näib kui öine tulivärav, lõke kustuv, punaleek, verev mõõk ehk oda, teek. Isamaa Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa,
Riigi suurus on võrreldav USA osariigi Texase suurusega. Halduslikult jaguneb riik 8 piirkonnaks ja 1 ringkonnaks: 1.Gao piirkond 2.Kayes piirkond 3.Kidali piirkond 4.Koulikoro piirkond 5.Mopti piirkond 6.Segou piirkond 7.Sikasso piirkond 8.Tombouctou (Timbuktu) piirkond 9.Bamako ringkond Mali riigi- ja rahvuslipu eeskujuks on võetud Prantsusmaa lipp, mis on kujundatudpanaafrika värvides. Lipp võeti ametlikult kasutusele 1.märtsil 1961. Rohe- kolla-punane trikoloor väljendab Aafrika ühtsust.Roheline kujutab lootust ja loodust, kollane päikest ja maavaraderikkust ning punane kangelaslikkust ja revolutsioonilist minevikku. Rahvuslik nimi: Republique de Mali Riigikeel: prantsuse(ametlik), Bambara 80%, arvukalt aafrika keeli Pealinn: Bamako(1 milj elanikku) Muud linnad: Segou(200,000 elanikku), Sikasso(120,00 elanikku), Mopti(90,000 elanikku), Gao(65,000 elanikku), Kayes(65,000 elanikku), Timbuktu(38,000 elanikku) Maastik: savannid ja kõrbed
4. Arusaadav nagu allikvesi - allikvesi on nii puhas ja läbipaistev, et sellest on kerge läbi näha. Tiigrihüpe võib väga kergesti muutuda konnahüppeks mingi suur ja ilus asi on väga kerge purunema väiksemaks ja hädisemaks. Savijalgadel olema midagi on väga ebakindel. Vajadus tema järele on karjuv millestki on väga väga suur puudus Juuri läbi lõikama loobumine põhimõtetest Keel, kultuur ja riik Eesti riigi trikoloor Keel, kultuur ja riik on ühtne kolmik. Kui üks neist nõrgeneb, hääbuvad ka teised. Eestlased hindavad kõrgelt oma keelepärandit, laia kultuuriruumi ja kaunist territooriumit, sest on aegu, mil meie riik on olnud võõravõimu all ning siinne kultuur püüti asendada millegagi, mis pole meie loodud. Okupatsiooniaja mälestus on eestlaste jaoks endiselt värske ja valus, kuid samas aitab see õudu tekitav meenutus vältida sattumist taas samasse olukorda.
Laulev revolutsioon poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988.a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. 1988.a. juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod. K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a
Aastatel 1828-1838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 1803. aastal avati eesti keele lektori ametikoht, aastal 1838 aga asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts. 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorskij Jur'evskij Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Tartu vene ülikooli lõpp 1918. aasta kevadel ja vene ülikooli nö vabatahtlik lahkumine vabastas tee uuele provintsiülikoolile - Balti Hertsogiriigi Maaülikoolile. Maaülikool avati 15. septembril 1918, kuid oli sunnitud paari kuu pärast oma tegevuse lõpetama. 27
a. kevad- suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. Uuesti tekkisid erakonnad jm poliitilised ühendused. • 1988.a. juunis – toimusid Tallinnas öölaulupeod. • K. Vaino tagandati EKP liidri kohalt, asemele valiti V. Väljas. • 17. juunil meeleavaldus Lauluväljakul, parteikonverentsi delegaatide teelesaatmine, laulva revolutsiooni algus. Juunis võeti ametlikult kasutusele trikoloor kui rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L
põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia: · Seadusandlik-kogu esinduskogu, mis annab seadusi.
· Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · Lara · Pealinnaringkond · Liidusõltkonnad · Mérida · Miranda · Monagas · Nueva Esparta · Portuguesa · Sucre · Zulia · Táchira · Trujillo · Vargas · Yaracuy SÜMBOOLIKA: Venezuela kollase-sinise-punase lipu eeskujuks on Prantsuse trikoloor. Kollane sümboliseerib maa rikkust, sinine ookeani, mis eraldab riiki kunagisest emamaast hispaaniast ning punane iseseisvusvõitluses langenute verd. 1859 paigutati lipule 7 tähte, mis tähistavad 1811 ühinenud provintse. 2006 lisati ametis oleva presidendi soovil 1 täht Simon Bolivari auks, täht väljendab ka Venezuela jätkuvaid territoriaalseid nõudlusi Guyana suhtes. Kollase laia vardapoolses osas on Venezuela vapp. Vapi lipuvärvideskilbi
Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Eestis Vaatamata Saksa armee abile Eesti vabastamisel nõukogude okupatsioonist 1941. aastal ja nende toetamisele jätkuvas sõjategevuses, ei toonud see kuidagi kaasa eesti rahva leppimist Saksa okupatsiooniga. Rahva meelest ja mõttest ei läinud kaotatud iseseisvus ja sõltumatus. Sakslaste korraldusel seati ametisse Eesti Omavalitsus - Direktoorium eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Selle võimupiirid olid aga väga väikesed
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Esimese Eesti rahvuslipu saatus oli siiani teadmata. Selle suutis juuraüliõpilane Karl Aun 1943. aastal peita oma Läänemardi kodutalu korstnajala alla. Lipp oli pandud teraskasti ja keevitaja ütles, et kast peab vastu ainult kümme aastat. Saladust hoiti hoiti kiivalt aastakümneid. 1991. aasta 26. detsembril alustati korstnajala juures kaevetöödega ning kell 16.54 laotati lahti üllatavalt heas seisukorras ajalooline trikoloor, mis oli otsekui ärkanud nõidusunest. Põlustatud rahvuslipp oli jällegi väljas ning nüüd loodetavasti lõplikult. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv seitse ütleb, et Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Kahtlemata ei kujutaks ükski eestlane ettegi teistsuguseid värve. Meie lipp sobib väga hästi iseloomustama kogu eesti rahva ajalugu. Raske oleks unistadagi seiklusrikkama elulooga lipust, mille värvid on nii erilise tähenduse omandanud
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolutsioon 18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept
1. Üldandmed Pealinn: Prantsusmaa pealinn on Pariis ja pealinna elanike arv on 2,34 miljonit. Pindala: Prantsusmaa kogupindala on 643 801 km² Joonis 1. Prantsusmaa kaart Rahaühik: Riigi rahaühikuks on euro. Lipp: Prantsusmaa lipp on sinine, valge ja punane mida on kujutatud vertikaalse trikoloorina. Need värvid süboliseerivad üheskoos vabadust, võrdsust ja vendlust. Lipu valget värvi nimetatakse kuninga värviks ning sinist ja punast loetakse Pariisi värvideks. Lipp kannab ka nime „Prantsuse trikoloor“. Joonis 1. Prantsusmaa riigi lipp Joonis 1. Prantsusmaa vapp 2. Riigi rahvaarv 2015. aasta andmete põhjal elab Prantsusmaal kokku 66,553,766 inimest, mis tähendab, et Prantsusmaa kuulub rahvaarvult maailmas 22-le kohale ja on rahvaarvult keskmine. Riigid, mis on 2015. aasta andmete põhjal Prantsusmaaga rahvaarvult peaaegu samad: Suurbritannia 64,088,222; Tai 67,976,405; Itaalia 61,855,120. 3. Rahvaarvu kasv ...
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt lahkus Versailles'st ning kuulutas end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. 1789 aastal, 17.juunil kuulutasid nad end Asutavaks Koguks. Rahva rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning leidis ka mujal Euroopas laialdast vastukaja, olles hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele. Revolutsioon tõi kaasa muudatusi · 1789. aasta augustis kaotati seisuslikud eesõigused.
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
Esimesed üliõpilasorganisatsioonid tekkisid maiskondlike korporatsioonidena. 18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke,
suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas kuningas 1791. aastal Asutava Kogu koostatud konstitutsioonile. Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud
See on välja kujunenud ladina keelest ning on ainus Ida-Euroopa keel, mis tuleb ladinakeelest. Selle tulemusena Rumeenia keel erineb suuresti teistes selles regioonis räägitavatest keeltest. Kõige enam sarnaneb see Prantsuse, Itaalia, Portugali ja Hispaania keelega. Need Lääne-Euroopa keeled on ka ladina keelest tulnud. Nagu enamustel riikidest on ka Rumeenial riigi lipp tähtsaim riigi sümbol. Nende rahvuslipp on verdikaalne trikoloor sinisest, kollasest ja punasest. Esimene lipp pärineb 1834.a aga aja jooksul on lipp muutunud. Praegune lipp on kasutusel 1989. aastast aga ametlikult võeti see vasti 1994. aastal. Värvid esindavad kolme alaloolist provintsi. Rumeenia rahaühikuks on leu, mida nimetatakse uueks Rumeenia rahaks, kuna mõned aastad tagasi oli kasutusel vana raha lei. Rumeenlased pärinevad Daakialastest, Roomlastest ja Gooti, Hunni ning Slaavi hõimudest. Rumeenias on u
Eesti Üliõpilaste Selts 1889. aastal alanud 1873–1881 tegutses venestuslaines muudeti selts Vironia nime all tavaliseks kõrgemaks 1883 registreeritakse õppeasutuseks ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi 1895 kehtestati lipp, sini-must-valge õppekeeleks vene keel trikoloor. Teaduse areng, teadusseltsid 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus) Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse rööptekstiga “Kalevipoeg” (1857–1861). Seltsi eeskujul asutatakse ka mujal Eestis teaduslikud seltsid: nt. Viljandi Kirjanduslik Selts jt. Eesti vanim tänini tegutsev selts töötab vaheaegadeta kuni 1950, taastati 1988. aastal 1872 – 1893 Eesti Kirjameeste Selts Selts arendab eesti keelt ja eestikeelse kirjanduse väljaandmist
Ü ldiselt Peamised tegevusalad: põllumajandus, turism, tööstus Peamised väljaveokaubad: kariloomad, loomaliha, piimatooted Peamised sisseveokaubad: masinad, tekstiilitooted, sõidukid Lipp Iirimaa lipp (iiri bratach na hÉireann / suaitheantas na hÉireann) on iirimaa riigi- ja rahvuslipp, mis on kasutusel alates 1919. aastast. Ametliku staatuse riigilipuna sai see alles 1937. aastal. Iirimaa lipp on vertikaalsete laidudega trikoloor, mille värvid on roheline, valge ja oranž. Lipu kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. vapp Iirimaa vapp on iiri vabariigi vapp, mis on kasutusel alates 1945. aastast. Vapil on kujutatud Asukoht kaardil Pinnam ood Pinnamoelt on Iirimaa suur tasandik. Kõrgeim on 1041 meetrit kõrge Carrantuohill maa edelaosas. Iirimaal voolab ka Briti saarte suurim jõgi Shannon, mis on 345 kilomeetrit pikk. Saarel leidub ka üsna palju järvi, mille nimes on sõna
veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. KOKKUVÕTTE Eesti juhtimisega riikliku iseseisvuse teele, välja Venemaal tol ajal valitsevast korralagedusest, anti meie maa ja rahva tulevikuarengule uus suund ja rajati selleks hoopis uued ja avaramad alused. Kahjuks ei saanud aga eesti rahvas seekord veel asuda oma iseseisvuse tegelikule ülesehitamisele, sest maa okupeerisid Saksa sõjaväed. Vabanenud Vene imperialismi köidikuist, saatus eesti mõneks ajaks veel Saksa ülemvõimu alla, kelle sõjaväed
järgnevad kristlikud ortotoksid 2 protsenti ja mõned teised. Sloveenia garanteerib igale kodanikule usuvabaduse. Tihedamalt asutatud rahvagruppide poolt on püstitatud ka omi pühakodasid. Sloveenia tähtsaimad riikliku sümbolid on lipp, vapp, rahvushümn ja riigi raha. http://kadikartulid34.pbworks.com/f/sloveniaflag[1].gif Sloveenial on tegelikkuses kaks lippu : Sloveenia lipp ja sloveenide lipp . Sloveenide lipp on trikoloor, järjekorras valge , sinine , punane . Sloveenia lipp on sama aga lisatud on vapp . Sloveenia lippu ima vapita kasutati esmakordselt ilma vapita 1848.ndal aastal. Praegune lipp võeti kasutusele 26. Juunil 1991. Sloveenia rahvushümn kõneleb demokraatiast ja rahupüüdlusest: Suur jumal , sa juhi me samme, kui töötame õnne eest . Meid ootab rahulik homme
18. saj. oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia, ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1789.a. 14.juuli algas Prantsuse revolutsioon, mille põhjused olid: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Moodustati Asutav Kogu erinevate seisuste esindajatest, kes pidid panema aluse uuele riigikorrale. Revolutsiooni lipuks sai trikoloor. 1789.a. võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". 1791.a. võttis Asutav Kogu vastu uue põhiseaduse ja Prantsusmaal kehtestati konstitutsiooniline monarhia: seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept
koridor palagan semafor apelsin kormoran pelikan seminar brigadir leegionär pensionär sumadan etalon makaron personal talisman formular martsipan portselan terminal följeton materjal restoran tribunal inventar medaljon revisjon tärpentin komissar miljonär sanitar veteran Kaks täishäälikut agronoom inventuur margariin silikoon arhivaar magistraal panoraam sutenöör giljotiin mandariin parafiin suveniir huligaan mandoliin plastiliin trikoloor hüperbool maniküür poroloon vaseliin interjöör mannekeen rezissöör vitamiin VEAOHTLIKUD SÕNAD Sõnades aktsionär, leegionär, pensionär on võimalik kahesugune hääldus: [-si-o-] ja [-sjo-], [-gi-o-] ja [-gjo-]. Kahesilbilise nimetavaga sõnad Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik Kirjutus oleneb enamasti rõhust. Vanemais muganenud laenudes on rõhk esisilbil ja lõppsilbi täishäälik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
