troonipärija Franz Ferdinandi Sarajevos (Bosnia) Konsultatsioonid 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 29. juuli Venemaa kuulutas välja üldmobilisatsiooni 31. juuli Saksamaa teatas, et kui Venemaa ei peata mobilisatsiooni, kuulutab ta Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas Venemaale sõja august 1914 Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel
>sundkollektiviseerimine (?) >Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana 7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal 1918 novembrirevolutsioon >keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets) =>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp) kommunistide tegevus >1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus natsionaalsotsialistd >1920. a NSDAP >1921 Hitler esimeheks >1923 Õlleputs: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti puts siiski maha =>Hitler vangi (5 a) Versailles' rahu tagajärjed >sisepoliitiline rahulolematus >Saksamaa välispoliitiline isolatsioon >suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine) 1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel 1923. a kriis
Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)
Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit. Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 18911893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina
· Saksamaal puhkeb Napoleoni vastane ülestõus. Inglise-Hispaania väed jõuavad Lõuna-Prantsusmaale. Moodustub kuues koalitsioon. · 1813 Leipzigi nn. rahvastelahing. 1814 marssisid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus võimust ja pagendati Elba saarele. · 1815 naaseb Napoleon "sajaks päevaks" võimule. Seitsmes koalitsioon. · 1815 Waterloo lahing. Lõplik pagendus Saint Helena saarele keset Atlandi ookeani. Kokkuvõtteks: · Suur Prantsuse Revolutsioon oli sillutanud teed uut tüüpi ühiskonnale kogu Euroopas. · Revolutsioonist kasvas välja Napoleoni Prantsusmaa, mis rakendas edukat ekspansionismi, levitades samas neidsamu ideid. · Napoleon oli edukas mitte üksnes sõjaliselt, vaid ka poliitiliselt. Võttes oma vastaseid ette ükshaaval, kasutas ta ära nendevahelisi vastuolusid, sõlmis separaatrahusid. · Vallutatud maadel rakendas "jaga ja valitse!" poliitikat, samas ei olnud ka pärast tema
Itaallaste välispoliitiliseks eesmärgiks oli kolooniate loomine Aafrikas. USA võitles demokraatia eest ja diktatuuri vastu Lõuna-Ameerikas. 2. Esimese maailmasõja põhjused ja algus. I maailmasõda – keskriigid vs Antant. I maailmasõja puhkemise põhjused: 1. sõda romantiseeriti – kujutelm, et sõda on romantiline, hiilgav; peale sõjaväelaste ja relvatöösturite ootasid sõda ka lihtrahvas 2. puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 3. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas – Euroopa mandril ja kolooniates 4. Venemaa ja Austria-Ungari huvide põrkumine Balkani „püssirohukeldris” 5. imperialistlik poliitika 6. natsionalism (rahvuslus), šovinism, militarism (sõjakas poliitika), kultuurierinevused Sõja ajend – 28. juunil 1914. aastal tappis Gavrilo Princip Sarajevos Austria-Ungari troonipärija ertshertsogi Franz Ferdinandi koos abikaasaga. Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja
eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul ja Poliitilised õpetused) · varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei · peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve · Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929-1931
uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks (vasakult kolmas) se Woodrow Wilson (1856-1924). Ameerika olmas tase Ühendriikide president. Pidas ennast Euroopa Neljas tase päästjaks (paremalt esimene) Viies tase David Lloyd George (1863-1945). Suurbritannia peaminister. Mängis vahendajarolli. Oli suur kompromissidemeister (vasakult teine) Vittorio Emmanuele Orlando (1860-1952). Itaalia peaminister. Mängis rahukonverentsil teisejärgulist rolli. Ta ei rääkinud inglise keelt ja jäi seetõttu sageli
5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise. Desarmeerimiskonverentside algus. 193 Hitler sai Saksamaa kantsleriks; diktatuuri järk-järguline 3 kehtestamine. F.D.Roosevelt hakkas USA-s rakendama „New Deal`i” poliitikat. 193 K.Pätsi autoritaarse diktatuuri kehtestamine Eestis (12.03.). 4 Desarmeerimiskonverentside lõpetamine. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 2
Riigikord: parlamentaalne monarhia Tähtsamad parteid: konservatiivid ja liberaalid Suur koloniaalriik: kokku elas 370 mlj in 1901 lõppes Victoria ajastu, uus kuningas Edward VII Suurim välispoliitiline ettevõtmine Inglise- Buuri sõda 1899-1902 Probleem Iirimaaga (home rule) Sufražetid Home rule Iirimaa omavalitsus Võitlus iirimaa omavalitsuse eest Prantsusmaa Riigikord: parlamentaalne vabariik Mitmeparteilisus Põllumajandusmaa Skandaalid:Dreyfusi protsess Georges Clemenceau—tuntum poliitik Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest
2. Rahvusvahelised suhted XX saj algul. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused. Sõjaliste liitude kujunemine – Antant, Kolmikliit – Keskriigid: millal, millised riigid, miks. Rahvusvahelised kriisid enne I maailmasõda. Balkani sõdade tulemused. Suurriikide vaheliste suhete teravnemise põhjused Kõik suurriigid olid huvitatud mõju laiendamisest Euroopas ja maailmas, eriti tugevnes Saksamaa ja Suurbritannia vastasseis Saksamaa liigne tugevnemine Euroopa mandril, suund kolooniate ümberjagamisele Suurbritannia püüd säilitada jõudude tasakaalu Euroopas Sõjalisete liitude kujunemine-Antant, Kolmikliit KOLMIKLIIT – initsiaator Saksamaa Saksamaa ja Austria-Ungari-1879.a. - kuna Austria-Ungari oli killustatud ja soovis kaitset, Saksamaa soovis rohkem võimu Euroopas ja maailmas Itaalia ühinemine – 1882. a
levima demokraatiavastasus. Weimari vabariiki süüdistati kõigis hädades. Ka kommunistide populaarsus tõusis teistes ringkondades tekkis hirm nende ees. Kommuniste pidurdavaks jõuks peeti natsionaalsotsialiste. Nevertheless, natsid kunagi Riigipäevas enamust ei saavutanud. Kuigi nad häälteenamust ei saavutanud, soovisid nad siiski, et nende juht nimetataks kantsleriks. Nende nõuet soosisid ka töösturid ja surve Hindenburgile oli suur. 30. jaanuaril 1933 nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Valitsuse 11 liikmest 3 olid ainult natsid. Samas algas valitsuse natsistumine. Need, kes partei liikmed ei olnud, hakkasid parteisse astuma.erinevalt NSVL-st sobitati diktatuur olemasolevasse süsteemi. Hitler soovis saada endale erakorralist võimu. Riigipäev Hitlerile erakorralised volitused ka andis. Hitler kasutas ära Riigipäeva hoone põlengut, et neid volitusi saada (põlengus süüdistati kommunismi). Hiljem tuli välja, et hoone pandi Hitleri enda käsul põlema
· Seda suurendas ka nn uue kursi poliitika USA · Arenes sõjajärgsel ajal kiiresti · Kasvas kodaniku jõukus · Kehtestati nn kuiv seadus (alkoholi tarbimise keeld), mis tõi kaasa kuritegevuse ehk maffia (salaalkohol) · Ka ajalehepoiss võis tõusta tööga miljonäriks · Ameerika rikkaim mees president Herbert Hoover, kes piiras riigi osalust majanduselus ja rõhutas vabaettevõtluse tähtsust · 1929. algas majanduskriis · Massiline vaesumine · 1932.a presidendiks demokraat Franklin Delano Roosvelt · Uus reformikava nimega New Deal ehk uus kurss, mis pidi kiirendama kriisist välja tulemist · Uus Kurss tarbimise kasv, elanike sissetulekute suurendamine · J.M. Keynesi teooria võis riigieelarve tasakaalust välja lasta ning sallida mõõdukalt inflatsiooni · Tänu sellele tõstei makse, millest polnud kasu, suurendades vaid USA riigivõlga TÄHTSAMAD REFORMID OLID: · Riigitoetus uutele töökohtadele, hädaabi toetus
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu
25 okt. 1917- VSDTP V.J Lenin 28.nov 1917- maanõukogud otsus: venemaa pole enam demokraatlik ja tuleb sellest lahti lüüa. Venemaal bolševike võim. 24. veebr.- iseseisev Eesti vabariik. Bolševikud läinud, Sakslased tulid järgmisel päeval peale- algas saksa okupatsioon. Igal pool valitses tüdimus, väsimus ja nälg. 3 nov 1918- Rev. Käärimised, puhkes Kiili madruste ülestõus ja algas Saksamaal revolutsioon. Saksamaa ei suutnud edasi sõdida, sest sõdurite seas valitses mässumeelsus. 3. nov 1918- kapituleeris Austria Päras novembrirevolutsiooni saksa keiser loobub troonist. 11 nov 1918- Compiegne metsas rahukokkuleppe 1) saksa kapitulieerub tingimustega 2) viib välja oma väed vallutatud aladelt. 11 nov. 1918 – lõpeb maailmasõda Compiegne rahuga 28. nov. 1918- algab Vabadussõda, punaarmee tungib Eestisse.
Alustas võitlust trustide ehk monopolide vastu. Tegi palju looduse kaitsmiseks (selleks ajaks olid hävitatud ameerika piisoni karjad. Kuulsamaid piisonikütte oli Buffalo Bill; raisatud oli ka palju maagaasi). Loodi loodusresurside säilitamise komitee. Rajati 5 rahvusparki. Tappamajdes hakati liha kontrollima, t vältida haiguste levikut. 1908 - Presidendiks vabariiklane William Taft (120kg). Muutis ameerika meesideaali. 1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA
PILET 1 1. I ms algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle
Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:
kaotajariikidele. · Osalema kutsuti vaid võitjariigid, kaotajad jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud Versailles'i rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust
senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse. 4. Demokraatlike riikide iseloomulikud jooned · Diskussioonivõimalus, üksteise seisukohtade arvestamine ning kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa
lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. 22* Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne). 1. I MAAILMASÕDA: 1.1. Sõja põhjused: 1* Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. 2* Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. 3* Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. 4* Prantsusmaa soov saada revans kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. 5* Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealistlikud. Suur nelik: Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Itaalia. Nemad olid Pariisi rahukonverentsil otsustajad. Tihtipeale otsustas Suur Kolmik, sest Itaalia jäi peaministri puuduliku inglise keele tõttu kõrvale. Rahukonverentsile olid kutsutud vaid võitjariigid, kaotajaid kutsuti vaid rahulepingutele alla kirjutama. Lisaks puudus Venemaa esimesse maailmasõtta astus Antanti liige tsaari-Venemaa. Oktoobris sai Venemaast Nõukogude-Venemaa, mis tegi Venemaa Saksamaaga separaatrahu. Ei
pärast Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, üks vastuolu koht oli Elass-Lotring, Maroko pärast 2 kriisi Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Olid ka uued vastuolud Venemaa ja Austria-Ungari märksõnaks Balkani poolsaar. Venemaa ja Türgil olid ka vastuolud mustamere väinate tõttu. Tekkisid sõjalised liidud suurriikidel ei olnud kaitseolukorda, üks liidutest on kolmik liit jus kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia, teine sõjaline liit Antaat sinna kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Venemaa tekkis kolme erineva lepinguga. Esimene maailmasõda algab 1914. Millised on Esimese maailmasõja alguse põhjused? Eesti kuulus ikka Venemaa alla 20. sai. tulekul, oli juba Venemaaa koosseisus 18 saj algul, Eesti oli Venemaal üks arenemaid tööstus piirkonnaks. Oli metalli ja masina tööstus, tekstiili tööstus, paberi tööstus. Eestis hakkatakse rajama piimatööstust. 1870 hakkati eesti raudted tegema, et trantsportida kaupa itta
Euroopast rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse. 20nda sajandi alguses rännati välja peamiselt Ida- ja Lõuna-Euroopast. Töölisliikumine Suurbritannia kaheparteisüsteem muutus 1900ndal aastal, kui tekkis tööerakond ehk leiboristid. Liberaalid jäid kõrvale. Leiboristid seadsid oma eesmärgiks sotsialismi ülesehitamise ulatuslike reformide teel. Maailmamajandus Valitsus püüdis luua monopole ja hõivata uusi turge. Toimus ulatuslik kapitali väljavedu vähemarenenud riikidesse. Suurbritannia hakkas kodumaise tööstuse kaitsmise nimel ellu viima protekstionistliku majanduspoliitikat. 1913a möödus Saksamaa Suurbritanniast tööstustoodangu kogumahu poolest, Prantsuse majandus arenes teistest suurriikidest aeglasemalt. Suurriigid ja nende kolooniad 20 saj alguses peeti väikeriike igandeiks. 20nda saj alguses nim. Imperialismi ajastuks, sest suurriigid püüdsid luua Kolooniaalimpeeriume. Suurriike oli kaheksa: Suurbritannia,
11. kehtestati tsensuur 12. rikuti inimõigusi 13. loodi massiorganisatsioone lastele noortele töölistele... 14. tugev salapolitsei 15. karistati teisiti mõtlejaid, isegi hukkamised 1. totalitaarsed riigid 1 NSVL 2 Saksamaa 3 Itaalia 2 autoritaarsed riigid soome, eesti, läti, leedu, poola, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia,bulgaaria, albaania, kreeka, türgi, portugal, hispaania 3 demokraatlikud riigid: norra, rootsi, taani, iirimaa, suurbritannia, holland, belgia, tsehhoslovakkia, prantsusmaa, šveits Itaalia oli 1 maailmasõja võitja kuid olukord riigis oli katastroofiline tegutsesid mitmed äärmuslikud rühmitused 1919 B. Mussolini koos sõjaveteranidega asutas fašistliku liikumise fašistid lubasid rahvale korra majja löömist, majanduslikku heaolu ning rooma impeeriumi aegset hiilgust ja au sõna fašism pärinebki rooma riigi ajast mil faces tähendas rihmadega kinniseotud vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega
ning Hitleri Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei kehtestas totalitaarse diktatuuri. Brünningi valitsus jäi võimule, ilma, et tal oleks olnud Riigipäevas enamust. Loodi nn Harzburgi rinne, kuhu kuulusid Rahvuslik Rahvapartei, Natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei ja ühendus Teraskiiver. 30. Jaanuaril 1933, määras president Hindenburg riigikantsleriks Adolf Hitleri. Pärast Hindenburgi surma omastas Hitler kõik riigipea funktsioonid, koondas enda kätte seadusandliku, täitev-, kohtu-, tsiviil- ning sõjalisevõimu ning nimetas enda Saksa rahva füüreriks. Sisepoliitikas: Keelustati Kommunistlik Partei (SKP), seejärel ka teised parteid ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni ning käis koos ainult Hitleri kõnesid kuulamas. Riiki valitseti valitsuse määrustega. Alustati massilist terrorit (iseloomulik
8-12 miljonit inimest. Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspollitikat ehk kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeeritud korras. 1922. aastal lõppes kodusõda, mille tulemusena suutsid enalasedenda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi terriotoriumil, suutmata allutada siiski iseseisvunud piiririike. Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Atant:Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Jaapan, USA Keskriigid:Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria, (Itaalia alguses) 1914:Läänerinne: 1)2.-4.aug Saksa>Luksemburg, Saksa>Belgia 1:0 2) 21.-25. august Piirilahing Saksa>Pariisi lähistel 3) 2.-4sept Marne'i lahing Pariis>Saksa väed tõrjuti Pariisist eemale Idarinne: 1)17.-19.aug Vene armee>Ida-Preisimaa 0:1, osa preisimast jäi Venele 2)Vene>Galetsia pealetung edukas 1:0 2) Sügis Saksa- Austria> Varssav 0:1
-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõda Suurbritannia 5 vastu. 22.aprill – sakslased kasutasid läänerindel (Ypres`, Belgia) esmakordselt gaasi. 23.mai – Itaalia astus sõtta Antanti poolel; uue rinde tekkimine Alpides. kevad-suvi – Saksa ja Austria-Ungari väed lõid tagasi Galiitsia vallutanud Vene väed. 14.oktoober – Bulgaaria astus sõtta Keskriikide poolel; Keskriikide väed vallutasid Serbia. oktoober – Sõjategevus idarindel stabiliseerus Riia-Daugavpilsi- Dubno-
vabaduste piiramine, inimeste valikuvabadus ja ettevõtlus on pikas perspektiivis pidurdatud. 8. Riigipööre Venemaal ja kommunistide võimuletulek, kommunistlik Venemaa/NSV Liit ○ Venemaa kodusõja võitsid bolševikud ning kuna ka Ukrainas, Valgevenes ja Taga-Kaukaasias olid kodusõja käigus võimule tulnud bolševikud siis tundis keskvõim ennast kindamalt ning otsustati seni iseseisvad nõukogude vabariigid jälle Venemaaga ühendada. ○ Revolutsioon algas veebruaris veebruarirevolutsiooniga. Selle tulemusena astus tsaar riigivõimult tagasi ja tema asemele tuli ajutine valitsus. Venemaast sai vabariik. ○ Ajutise valitsusega ei oldud ka rahul, korraldati oktoobrirevolutsioon, mis lahenes verevalamiseta, kuid kasutati jõudu, et ajutine valitsus laiali ajada. Sellega said kommunistid võimule. ○ Pärast revolutsiooni paisati venemaa kodusõtta. Seal võitlesid valgekaartlased kommunistide
I maailasõda 1914-1918 20.sajandi algus imperialism (I impeerium Roomas) Imperialismi tunnused: 1) Monopolide tekkimine (konkurentsitu ettevõte/ettevõtete ühendus) nt: autotööstus FORD USA's 2) Kapitali väljavedu ületab kaupade väljaveo (kapital raha kolooniatesse) 3) Turgude jaotamine monopolide vahel 4) Jõuab lõpule koloniseerimine ehk kolooniad 8 suuremat impeeriumit: 1) Saksamaa 2) Prantsusmaa 3) Suurbritannia 4) Venemaa 5) Jaapan 6) Ameerika Ühendriigid 7) Itaalia 8) Austria-Ungari SUURBITANNIA Põhiseaduslik monarhia (võimude lahusus), kaheparteisüsteem konservatiivid ja liberaalid. Majandus oli tunduvalt nõrgenenud ehk jäi alla USA'le, kuid siiski üks võimsamaid riike Euroopas. Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki. Majanduslik olukord peale Esimest maailmasõda oli Saksamaal väga raske tasuda tuli reparatsioone. 1923 puhkes.Riik oli suures rahapuuduses, raha trükiti aina juurde,
Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Austria-Ungari + 1882 Itaalia 1893 Venemaa + Prantsusmaa | 1904 Prantsusmaa + Suurbritannia ANTANT | 1907 GB + RUS Rahvusvahelised kriisid Ameerika Hispaania sõda (1898) Inglise buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. (buurid on kohalikud hollandi asunikud) Bokserite ülestõus Hiinas (1900); Riigipööre Hiinas (1911) Vene Jaapani sõda (1904-1905) Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
