Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine. Riiklik rekonstruktsiooniprogramm. 1947-48 maj-kriis ületatakse USA laenude ja ERP-(Euroopa taastamise programm) vahendite abil, investeeringute suunamisega energetic- ja kaevandusettevõtetesse, Schumani plaani ja frangi devalveerimise kaudu. 1963 Saksa-pr koostööleping-astutakse vastu Briti-USA NATO -plaanidele, tuumakatsetuste keelustamisele ja Suurb. liitumisele EMÜ-ga; nõutakse NATO reformimist.
lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene) Aktsiisimaks - kaudne maks, mis kehtestatakse mingile kindlale tootele, mille tarbimine ei ole elutähtis Tulumaks - füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks (otsene) (21%) Tööturg - turg, kus pakutakse ja nõutakse töökohti ja tööjõudu Struktuurne tööpuudus olukord, kus tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tööandjate nõudmistele ja vajadustele Eksport kodumaiste toodete müük välismaale
hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid , kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg 1)tööjõud-kes soovivad ja on võimelised tööl käima (töötajad + töötud) 2) mitteaktiivne rahvastik-ei soovi ja/või pole võimelised töötama (koduperenaised, puudega inimesed, üliõpilased) 3)töötajad e hõivatud-palgatöölised, ettvõtjad, vabakutselised kes saavad oma töö eest tasu. 4)töötud-ei leia tööd ,aga tahavad ja on võimelised. 5)heitunud-loobunud töö otsimisest 6)töötus e tööpuudus- töötute osatähtsus tööjõus
Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil Valuutakomitee- rahasüsteem, riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud Fiskaalpoliitika Püüab toetada riigi majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14
Makduse osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral. Võib muuta ka maksude struktuuri.Näiteks käibemaks mõjutab rohkem vaeseid, rikkamatele avaldab mõju kapitalimaks. Aktsiisimaksuga (nt. tubakaaktsiis) on võimalik mõjutada kahjulike toodete tarbimist, kuid need võivad tekitada ka varimajandust(salaviin). Näiteks võib ka soosida teatud tegevusi, andes maksuvabastust. Näiteks maksusoodustust antakse ettevõtetele mis pakub tööd invaliididele, soodustades seeläbi puuetega inimeste kaasamist tööturule. 6)Riigieelarve kulutused-teine fiskaalpoliitika teostamise vahend Riigi kulutuste suurenemine erutab tarbimist ja toob kaasa tootmise kasvu
välisvaluutareservidega, valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev kui ka kapitalkonto tehinguteks. Valuutakomitee rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus, riigiti väga erinev. Maksud: käibemaks, kapitalimaks, aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid). Statistikas arvestatakse tööealise rahvastiku hulka kõik 1574 aastased inimesed. Tööealine rahvastik jaguneb kaheks: · majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud inimesed, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, siia kuuluvad töölised ja töötud. · Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või
3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada. Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud. Fiskaalpoliitika eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja toetada majanduse arengut. Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks · aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid) Maksud: otsesed kaudsed kohalikud Riigieelarve kulutused on suured Suureneb tootmismaht Tööhõive( inimestel on töö) Sissetulek( suureneb) Kulutamine( kulutatakse rohkem)
Maksupoliitika ja HR suuruse seos: Kas heaolukulud “käivad läbi” riigieelarve? (USAs mitte). Kas kõrged maksud tekitavad sotsiaalse dumpingu efekti? Probleem peam. madala kvalif. tööjõu puhul (suurem tööpuudus, võimalik kolida tootmine arengumaadesse. Kas kõrged maksud võimaldavad küsida kõrgemat palka? Ei, vallandatakse, oleneb a/üdest ja võimalusest kanda tõusnud kulud üle tarbijale. Maksupoliitika variatsioonid HRdes: 1.Tarbimismaks EL-s 1/3 (riigiti vähekõikuv). 2.Kapitalimaks ja tööjõumaks tasakaalustavad üksteist (kokku 2/3). Kõrge kapitalimaks (33%) ja madal tööjõumaks (40%- UK, Iiri, Itaalia, Lux). Mõõdukas kapitalimaks (18%) ja kõrge tööjõumaks (60%, Saksa, Austria, Rootsi, Taani). Eesti: madalaim kapitalimaks 6% ja kõrge tööjõumaks (ca 58%). Maksude ja tulusiirete social transfers seosed (nt): mõlemaid on vaja arvesse võtta, eriti riike võrreldes Countrries A & B have compulsory employer’s contributions to the sick fund
maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormus sõltub riigi funktsioonidest (riigi funktsioon on ühiskonna valitsemine). Mida rohkem funktsioone on riik võtnud kanda, seda kõrgemad peavad olema maksud (paks riik). Mida madalamad maksud, seda õhem riik (riik on vähem funktsioone enda kanda võtnud). Eestis on tegu liberaalne heaoluriigiga. Kõige rohkem on maksustatud tööjõud, tarbimismaks on ka suur, kõige madalam on kapitalimaks. Maksupoliitikal on kaks aspekti: · Majanduslik aspekt: kogudes rohkem maksutulusid tugevneb riigi võime sekkuda majandusse, saab rohkem pakkuda ühishüvesid. Maksude osakaal Eesti riigi eelarves on (eelarve 90 miljardit krooni) 90% · Sotsiaalne aspekt: maksudega saab inimeste tuluerisusi võimendada või vähendada. Kuidas saab vähendada või võimendada - astmeline tulumaks vähendab ühiskond on sidusam. diferentseeritud käibemaks vähendab turuerisusi
Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad Aktsiisimaks - reguleerimaks kahjulikke harjumus võimalusi Maksudega saab soosida teatud tegevusi anda maksuvabastusi Omanikutulu taasinvesteerimine mitte dividendidena välja võtmine Invaliidide tööle võtmine5.5 Tööealine rahvastik jaguneb kaheks:1)maj.aktiivne rahvastik e tööjõud moodustub nendest inim,kes soovivad töötada ja on võimelised töötama 2)maj
kujunes peale 1931.aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist: 1. Personaalmaksud a) Tulumaks b) Isikumaks 2. Reaalmaksud a) Äärimaks b) Kinnisvaramaks linnades ja alevites c) Kinnisvaramaks maal d) Rahaliste kapitalide tulumaks 3. Varanduste üleminekute maksud a) Kinnistumaks b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid a) Veinidelt, napsidelt ja likööridelt b) Õllelt c) Tubakalt d) Teised aktsiisid ja selle patendid Maksude kogumisega tegeles valdavalt eriaparaat nn maksuinspektoraat eesotsas üheksateistkümne maksuinspektoriga, kes teostasid Maksude Talitluse direktori juhtimisel maksustamist Eesti Vabariigis
suhtes kindlaks määratud!! Nt 1€ = 15,6466 EEK Valuutakomitee on rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada rahapoliitikat on väga piiratud *fiskaalpoliitika- makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada arengut maksude ja eelarvekulutuste abil *rahapoliitika- [---] tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Tarbimist mõjutavad maksud: * käibemaks: mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad * kapitalimaks(Eestis pole) * aktsiisimaks – reguleerimaks kahjulikke harjumusi, suureks tuluallikaks riigikassale Välismajanduspoliitika/ välismajandustegevus Välismajandustegevus jaguneb kaheks: väliskaubandus : IMPORT JA EKSPORT rahvusvahelised finantsturud: RAHATURUD,VÄÄRTPABERITURUD *Eksport-kodusmaiste toodete müük välismaale - VÄLJA *Import- välismaiste toodete sisseost ja müümine kodumaal- SISSE Piirangud: tollimaks- maks imporditavalt või eksporditavalt kaubalt.
02.1934 pidi radikaalide peaminister Edouard Daladier astuma ametisse. alustati protestiaktsioonidega, mis kasvasid üle veristeks Selle tulemusel moodustati Fasismivastane Rahvarinne · Kevadel 1936 tuli Rahvarinne võimule, aga lagunes kohe suve algul tänu erimeelsustele Hispaania kodusõja küsimuses ja parempoolsete äriringkondade vastuseisule. · 1937-1938 tuli Blum veel mitmel korral võimule, kuid pidi tänu oma radikaalsetele reformidele (kapitalimaks, tulumaksu tõus, riigi kontroll väliskaubanduse üle) taanduma. · Samas võeti vastu 2-nädalane palgaline puhkus ja tehti muid soodustusi töölistele. · Kevadel 1938 tuli võimule Edouard Daladier. Inglismaa · Tänu sisuliselt "kaheparteisüsteemile" ja majoritaarsele valimissüsteemile püsis Inglismaa märksa stabiilsem.. · 1931. aastal nn. Westminsteri statuudiga anti "valgetele" kolooniatele dominiooni staatuse
TULU MAKSUSTAMINE: Tulu liigist lähtuvalt: töövõtutulud, ettevõtlustulud, kapitalitulud. Nominaalne ja reaalne. FI, juriidiline isik, muu kohustuslane. Maksubaasist lähtuv: totaalne TM, laia tuli maksubaas, arvestusliku tulu maksubaas, kitsa tulu maksubaas. TRADITSIOONILINE TULUMAKS: TULU: 1) tulu, mida ei maksustata; 2) tulu, mida maksustatakse (TuMS kasut ka väljendit ,,maksustatav tulu") mahaarvamised / = maksustatav tulu. Tulumaks allikamaks, maksu kinnipidamise kaudu kogutav. KAPITALIMAKS: Maksu subjekt: isik, kes saab tulu omandiõiguse alusel. Maksuobjekt: vara, renditulu ja litsentsitasud, intressid, dividendid, pensionikindlustuse väljamaksed, investeerimis-, pensionifondide osakud, tulu kinnisvara liigituse muutumisest Tulumaksuseadus: kehtiv alates 01.01.2000. TM OBJEKT JA MAKSUKOHUSTUSLANE EESTIS: Tulu- mahaarvamised füüsiline isik; erisoodustused tööandja; kingitused, annetused, vastuvõtukulud jaotatud kasum,
maksuandmete, mille hulka kuuluvad andmed nende tulu- ja kapitalimaksu kohta, loeteluna avaldamisele ning nende andmete tekstisõnumiteenuse abil mobiiltelekommunikatsioonis kasutamiseks andmisele. Soome maksuseaduse alusel on iga-aastase tulemaksu maksmisel maksukohustuslase nimi, tema sünniaasta ning tema koduvald avalikud maksuandmed. Lisaks sellele on avalikud ka maksustatav palgatulu, kapitalitulu ja vara ning tulu- ja kapitalimaks ning määratud maksude ja lõivude kogusumma. S M Oy kogus avalikult kättesaadavaid üksikisikute maksuandmeid edasiseks 37 38 kasutamiseks. Neid andmeid kasutades avalikustas see ettevõtja igal aastal ühes ajalehes loetelu, mis sisaldas maksuteavet ligikaudu 1,2 miljoni füüsilise isiku kohta. S Oy ja S M Oy leppisid kokku ettevõtjaga, kes edastas tasu eest SMS-
Tegevus: muuhulgas (kahjumis olevate) raudteede natsionaliseerimine. II rahvarindekoalitsiooni lagunemine: peaminister (radikaal) soovis tühistada 40h töönädala. Sotsialistid lahkusid valitsusest. 1938a märtsis alanud Tsehhoslovakkia kriisi algus aitas võimule: viimase sotsialistide rahvarindevalitsuse (IV) (ilma radikaalideta), mis püsis vaid mõne päeva (peaminister jälle Leon Blum). Sotsialistlik valitsusprogramm (mh kapitalimaks, tulumaksu tõstmine). Blum ei saanud piisavaid majanduslikke volitusi parlamendis ja pidi jälle taganema. Rahvarinde ajastu (1936-38) lõpp 08.04.1938. III. Kolmanda Vabariigi lõppaastad (1938-1940): Sisepoliitiline muutus: radikaalid vahetasid poolt ja moodustasid uue koalitsiooni parempoolsete (tsentristide) toetusel. Uus Daladier'i valitsus (1938a aprillist 1940a märtsini) on radikaalide ja parempoolsete valitsus, peaminister on radikaal
annaabi.ee 
