Otsene valitsemine tähendas seda, et kõik kohalikud võimuesindajad valiti emamaalt ehk metropolist. Nii tegi näiteks Prantsusmaa. Kaudse valitsemise puhul kaasati koloonia juhtimisse kohalikke elanikke. Senised võimumehed (sultanid, hõimupealikud, emiirid) säilitasid oma ameti, kolonisaatorid piirdusid vaid nende tegevuse kontrollimisega. Nii valitsesid oma valdustes inglased. 2. Vasta küsimustele. 2.1. Millised olid koloniaalpoliitika tagajärjed asumaade rahvastikule? Too näiteid. Maa põlisasukaid kasutati tööjõuna, kuid neile makstud palgad olid madalad ning mõnel pool (näiteks Kongos) sunniti vaeseid külaelanikke lausa orjatööle. Kohalikud pidid riigile makse maksma ning sageli tuli neil oma parimatest maatükkidest kolonistide kasuks loobuda. Kui puhkesid ülestõusud, surusid Euroopa valitsejad need jõuga maha. Veendunud oma kultuuri ja religiooni ülimuslikkuses, avasid kolonisaatorid koole, kus
........................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................ 6 Lähis-Ida...................................................................................................................................... 6 PRANTSUSMAA............................................................................................................................7 Poliitiline elu..........................................................................
Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon 19. saj algul, Venemaa suur riik, mille valdused Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine Impeeriumi koloniaalpoliitika polnud rahvuste vahel ühtne (sõjaväeline juhtimine autonoomiani). Taheti olla Euroopa kesksus ja vallutada hõivamata maid kus elasid metsikud hordid. Koloniaalpoliitika kolm põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Venestamine oli mitmepalgeline. Venelased asusid elama vallutatud kohtadesse ja keelati põlisrahvastel rääkida ja kirjutada enda keeles. See oli üks tähtsamaid doktriine impeeriumi olemasolu ajal. Seda
mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6. Miks oli Saksa koloniaalpoliitika üks julmemaid? 19. sajanidi viimase 16. Aasta jooksul olid hangitud ulatuslikud koloniaalvaldused Aafrikas, võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksamaa koloniaalpoliitika julmemaid. 7. Milline Saksamaa tegevus ei meeldinud Venemaale ja Suurbritanniale ja miks? Venemaale ja Suurbritanniale ei meeldinud Saksamaa tund Lähis-Itta, mis kutsus esile Venemaa ja Suurbritannia vastutegevusel.Venemaa oli juba ammu silmas pidanud
· Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkolooniad koloniaalalad Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid · Kanada · Austraalia · Uus-Meremaa · Lõuna-Aafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed · Lääne tsivilisatsiooni levitamine · Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine · Kolooniate majanduse kasutamine 2 vastandliku leeri kujunemine Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Kolmikliit Saksamaa Austria-Ungari
Võimule pääsesid 1906.a ja andsid 1911.a. iirile autonoomia, mida tuntakse home rule´i seadusena Majandus : teistest euroopa riikidest varem kehtestatud turumajanduse põhireeglid, riik ei tohtinud sekkuda majandusse.Lihtrahvas oli vaene. Välispoliitika : Suunatud Saksamaa vastu, sotsiaalprogrammide jaoks kogutud raha läks ka paremate sõjalaevade ehitamiseks, mis olid kiiremad kui Saksamaa omad. Liitlassuhted Venemaa ja Prantsusmaaga 1907.a. Antanti Liit ! Koloniaalpoliitika : Koloniaaltülid Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroco pärast, Venemaaga Iraani pärast ja Saksamaaga Türgi ja Mesopotaamia pärast. Hoidsid ja tugevdasid koloniaalvõimu. Inglise-Buuria sõda(1899-1902), mis õõnestas konservatiivide positsiooni. Oli tsiviliseeritud ja mittevägivaldne. PRANTSUSMAA: Riigikord : parlamentaarne vabariik(Prantsusmaa 3. Vabariik), valitses liberaal-demokraatlik reziim.
indiaanisõjad – 1,5 sajandit kestnud indiaanlaste katsed valgetest vabaneda: 19.saj. alguseks idaranniku indiaanlased hävitati või tõrjuti läände 2. Inglise 13 kolooniat P.-Ameerikas 18. sajandil a) Põhjapoolsetes levisid farmid – kapitalistlikul tootmisel põhinevad maavaldused b) Lõunapoolsed suuristandused: mis põhinesid Aafrikast toodud orjade tööjõul (puuvill, tubakas) c) Inglismaa koloniaalpoliitika : algul oli kolooniatel suhteline sõltumatus kolooniate jõukuse kasv põhjustas nende maksukoormuse tõstmise Inglise sõjaväe ülalpidamise kohustus kolonistidele kahjulik kaubapoliitika – Inglismaale madala hinnaga tooraine + valmiskauba müügikeeld sinna d) Vaenusuhete kujunemine : boikoteeriti Inglise kaupu ja makse nn Bostoni teejoomine (1773), mille ajendiks inglaste
puudusid ka sõjalised kulutused. Mitte kulutama sõjalisele tegevusele või kaotama isolatsiooni, võtta kasutusele maailmas avastatud tehnilised uuendusedjms. 28.Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Sest Inglismaal hakkasid töölised organiseerima ametiühinguid, mis pidasid läbirääkimisi tööandjatega, töölised said kaasa rääkida olukorra parandamise eest. 29.Mille poolest sarnanesid ja milles erinesid Inglismaa ja Saksamaa koloniaalpoliitika? Mõlemate koloniaalpoliitika oli julm, pärismaalased ei suutnud vastu panna, kolooniad olid odav tooraine. Inglismaa poliitika ei olnud asumaade suhtes ühtne, Kanada ja Austraalia said omavalitsusega aladeks. 30.Mida nimetatakse rassismiks? Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. 31.Millised USA osariigid eitasid orjust? Oregon, California, Põhja-Dakota, Lõuna-Dakota, Nebraska, Kansas, Minnesota, Iowa, Illinois, Wisconsin, Indiana, Michigan,
c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus a) Armee ülesanded: viia ellu agressiivset välispoliitikat kaitsta riiklust mässude vastu b) Sõjaväeliste põhimõtete rakendamine tsiviilelus:
Rahvuslik enesemääramise soov ja natsionalism on erinevad nähtused, kuna natsionalismi puhul eelistatakse enda rahvust mingitele muude rahvustele ja enesemääramise soovi puhul püüeldakse selle poole kus keegi teine juba on. 5. Miks teostasid arenenud Euroopa riigid koloniaalpoliitikat? Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat kuna taheti näidata enda riigi mõjuvõimsust ja suurendada enda riigi pindala. Koloniaalmaades oli ka odavam tööjõud . Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli omada huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, samuti taheti ka majanduslikku mõjuvõimu laiendada. Arutlus: Kas Kolmikliidu ja Antandi loomine tugevdas rahu või suurendas veelgi Maailmasõja puhkemise ohtu? Antant kirjutati 1904. aastal alla Prantsusmaa ja Inglismaa poolt. Antandiga jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Inglismaa kohustus Prantsusmaad igati abistama. Ühenduse loomise üheks peamiseks eesmärgiks oli ühendada jõud sõjategevuses
Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat- Seni 3 põhimõtet:rahvuslus, heaolu ja demokraatia. 1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid. Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika. Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid. Austria-Ungari, Hispaania, Itaalia:riigikord, peamised probleemid. Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus-riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi
Inglismaa. 15.Mis võimaldas Inglismaal olla juhtiv tööstusmaa? Odav tööjõud ja tooraine. 16.Miks loodi ametiühingud? Et tööliste elu parandada. 17.Kes olid feenid? Mida nad taotlesid ning kas see õnnestus saavutada? Iirimaa poliitilise salaühingu liikmed. Iseseisvust, ei saavutanud. 18.Miks loodi Tööerakond? Oli tööpuudus ja väljaõppimata töölised tahtsid õiguste eest võidelda. 19.Milline oli Inglise valitsuse koloniaalpoliitika? Tugines sõjaväebaaside võrgule, laiahaardeline, toorainet sai. 20.Mis oli dominioon? Too näide! Briti impeeriumi koosseisus omavalitsusega asumaa (Austraalia, Kanada). 21.Mida kujutas endast hiilgav isolatsioon ja miks saadi ajada? Tahtis hoida oma käed vabad, ei soovinud püsivaid liitusid teistega. Inkale sai ainult merelt kallale ja laevastik oli hea. 22.Miks puhkes USA kodusõda? Sisepoliitiline kriis, orjanduse lahkhelid. 23.Mis aastatel see toimus
Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada. Suund maailmapoliitikale. Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. Koloniaalimpeeriumi loomine. Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa Teine keisririik ja Napoleon III. Prantsusmaa keisririigi keistiks sai Louis Bonaparte Napoleon III nime all.Tal puudus suur toetajaskond.Ta pööras tähelepanu majanduse arendamisele ja välispoliitikale.Välipoliitikas toimusid tõsisemad tagasilöögid,kui Napoleon III teravnesid suhted teise Euroopa riikidega,kes ei
· De Gaulle sai presidendiks 1959. Positiivne samm oli poolte lepitamine (Lepib Saksamaa ja NSV-liiduga) Ta oli president 1969 aastani. Astus tagasi noorterahutuste tõttu. · Väga suur mõju oli kommunistlikul parteil · Palju-parteiline riik Majandus: · Kiirem areng kui Inglismaal (1970nda aastani) · Riigistamine · Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika: · Koloniaalpoliitika kadumine teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus
vastupanuliikumise. Põhja-Kaukaasia mägirahvad alustasid oma vaimulike (müriidide) eestvedamisel Vene impeeriumi vastu püha sõda. Vastupanu keskusteks Tsetseenia ja Dagestani alad, kus loodi teokraatlik riik- imamaat. 1834 mägilaste riigi esiotsa usujuht Samil, kes suutis esialgu takistada tsaariarmee pealetungi ja vene võimu lõplikku kehtestamist Põhja-Kaukaasias. Venemaa pidas sõda 30 aastat ning suutis Samili vastupanu murda alles 1864. Koloniaalpoliitika ja venestamine Vene impeeriumi koloniaalpoliitika ei olnud võidetud ja alistatud rahvaste suhtes ühtne, varieerus karmist sõjaväelisest juhtimisest autonoomiani. Venemaa tung ida poole, selle aluseks Euroopa kesksus ja veendumus, et mujal asuvad maad on tühjad, hõivamata ja asustatud metsikute hordidega, nendega saab rääkida vaid vägivalla keeles ehk neid vallutades. Koloniaalpoliitika põhimõtted: unifitseerimine (kogu riigi ühetaoliseks muutmine),
Aeglase arengu põhjused: 1.Tohutu suur siseturg 2.Ei pidanud rakendama uut tehnikat. Toodeti vana tehnikaga. 3.Ing. sõltus välismaisest toodangust 4.Suur kapitali väljavedu kolooniatesse. Kapitali paigutati asumaadesse, sest seal oli odav tööjõud Nõrgad küljed Ing. - kasumid, mis asumaadest tulid, kasutati luksusteks jameelelahutustekskorra hoidmiseks oli vaja suurt laevastikku Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane. Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus, veinitööstus. Sotsialistlik partei. Üldine valimisõigus. Uus kurss Giovanni Giolitti. Umberto, Vittorio Emanuele III. VENEMAA:
purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 5.Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et kui Ida-Euroopa riigid oleksid liitunud NATOga, siis oleksid teised NATO liikmesriigid Ida-Euroopat kaitsnud NSVL-i kallaletungi korral. 6.Nimetage põhjuseid, miks koloniaalimpeeriumide lagunemine Teise maailmasõja järel hoogustus. 1) Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levik 2) Koloniaalpoliitika muutumine 3) Euroopa suurriikide nõrgenemine 7.Milles seisnes repressioonide ja repressiivorganite tähtsus NSV Liidus ja teistes sotsialismimaades? Sellega näidata oma võimu ja küüditatud inimesed pidid tasuta tööd tegema. 8.Miks väljus 1953.aastal NSV Liidus võimuvõitlusest võitjana just Hrustsov? Sest Hrustsov valiti peale Stalini surma NLKP KK sekretäriks. 9.Kas kommunistliku terrori eest oli Stalin üksinda vastutav? Põhjendage oma seisukohta. 10.Miks tekkisid 1950
Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18.
mujal Euroopas? Töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid. Ametiühingud pidasid tööiste ja tööandjatega läbirääkimisi ja seadsid sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. 11. Kui iirlastele oleks antud home rule (omavalitsus), kas siis oleksid pinged inglastega lahenenud? Põhjenda oma arvamust. Ei, sest lõpuks jõuti arvamusele, et surve asemele on kasulik teha järeleandmisi. 12. Mille poolest olid sarnased ja milles erinesid Inglise ja Saksa koloniaalpoliitika? Inglismaa Saksamaa Hakati asumaade Neil olid koloniaalvalduseid Paistis silma julmusega. valitsemisel üha rohkem nii Aafrikas kui ka Aasias. tuginema kohalike suguarude võimule. Koloniaalid olid odava tooraine allikaks, järjest kasvavaks tööstuseks. 13. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitika? Võimaldas oma geograafilisele asendile. Ta oli saareriik ja tal oli tugev sõjalaevastik, mis
Eestlane välismaal Eestlaste esimene suur väljaränne Eestist algas 1850. aastatel. Tuhanded eestlased suundusid Venemaale, lootuses alustada uut ja paremat elu, kuna Eestis tekkis rahvastiku suure juurdekasvu tõttu maapuudus. Lisaks soosis Venemaa koloniaalpoliitika Balti talupoegade väljarännet riigi väheasustatud aladele. Kahekümnenda sajandi teisel poolel asustasid Vene Impeeriumi alasid ligi kakssada tuhat eestlast. Järgmine suur Eestis lahkumine oli 1920. Aastatel, kuid hoopis teistel põhjustel- Eesti Vabariigi ebastabiilne majanduslik ja poliitiline olukord. Mindi laiali üle kogu maailma- Austraaliasse, Ameerikasse, Argentiinasse ja mujale. Aastatel 1939-1944 lahkus poliitilise pagulasena Saksamaale ja Rootsi kümneid tuhandeid eestlasi
2)Saksamaa oli huvitatud maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3) 1890. aastail oli Saksa keisririik nn. Euroopapoliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika ajamiseks pidasid saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5) Võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksa koloniaalpoliitika julmemaid. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis vanadel koloniaalriikidel oli omandatud sajandite jooksul. 5. Iseloomusta Venemaa ühiskondlikku korda 20. sajandi algul . 20. sajandi alguses oli Venemaal absoluutne monarhia, kus kõrgeim võim kuulus keisrile. Nikolai 2 1894 1917. Oli tahtejõuetu ja kergelt mõjutatav isik. Venemaad nimetati ka rahvaste vanglaks, kuna toimus teiste rahvuste rõhumine ja venestamine. 6
liberalarts.iupui.edu/punishment.htm Koloniaalimpeeriumid Inglismaal 1909. a 45 milj in, kolooniates aga 349 milj katsed koloniaalvaldusi ümber jagada teravdasid vastuolusid suurriikide vahel http://wps.ablongman.com/long_divine_appap_7/23/5933/1518971.cw/content/index.html Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi Impeeriumid enne I MS Briti impeerium Lisaks dominioonid Kanada Austraalia UusMeremaa LõunaAafrika Koloniaalpoliitika tagajärjed Lääne tsivilisatsiooni levitamine Koloniaalrahvaste traditsioonide hävitamine ja purustamine Kolooniate majanduse kasutamine Vastupanu koloniaalpoliitikale 18991902 Inglise Buuri sõda (Lõuna Aafrikas hollandi päritolu asunikud) Buuri sõdurid Inglise jalaväelased Buuri sõjas http://users.westconnect.com.au/~ianmac5/exhibit3.html http://www.army.mod
aastal selgus lõplikult, et tegemist polnud Indiaga, vaid uue maailmajaoga, siit tuleb ka nimetus Uus Maailm ning itaalia maadeuurija(Amerigo Verpucci) järgi Ameerika. 3. 15191522 Hispaania teenistuses oleva portugallase Magalhaesi ümbermaailmareis. 4 EUROOPA KOLONIALISMI ALGUS Maadeavastused olid eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele ning kaubanduskapitalile. Euroopa koloniaalpoliitika alguseks võib lugeda Tordesillase lepingut 1494. a., millega Hispaania ja Portugal jagasid paavsti vahendusel omavahel uued valdused. Suurimaid muutuseid põhjustasid avastusretked Ameerikas, mille tulemusena hävitati 1519. a. asteekide kultuuri ning 1531-33 Peruu inkade riigi. Kulda otsides hävitasid hispaanlased indiaani riigid ning orjastasid nende asukad. Olukorda halvendasid nakkushaigused, mille suhtes indiaalanlased polnud immuunsed. Kaevandustesse ning istandustesse hakati 16
Jõul põhineb hegemoonia. (et keegi ei hakkaks ülbama) Euroopa Kontsert- 1815- 1855- Euroopa suurriikide konsultatsioonpoliitika. Esimene rahvusvaheline org?!. Venemaa tsaaririig etteotsa oli jõudnud Peeter Suur. Tegi kõik ümber ja Venemaa tsaaririigist sai võimas jõud. Realpolitik- Bismarcki (suutis Euroopas rahu tagada) poliitika Saksamaa kaitseks, põhines kokkulepetel. Machtpolitik- Bismarckijärgne poliitika, puhtalt jõul põhinev. Koloniaalpoliitika- jagame maailma! II loeng Teooriad-lähenemised Klassikalised teooriad: realism, idealism, liberalism, marksism, nei-neo-neo. Mänguteooria: -Null- summa mäng (kes ees see mees) · Õnn on piiratud (koostöö on kahjulik, tuleks seista enda eest) · Kui keegi võidab, siis keegi kaotab · Teatud valdkonnas siiani domineerib (piiratud energia) -Pluss-summa mäng (koostöö) · Õnn on piiramatu · Kõik võivad võita · Teatud valdkondades domineerib
Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest neid vaikima sundida ja mitte oma arvamust avaldama panna(Iirimaa kuulutati inglismaa osaks ja kaotati nende parlament, töölistel puudus valimisõigus). Eeskuju oleks aga võinud võtta nende välispoliitikast. Nad säilitasid tasakaalu Euroopas(et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks). Selleks
Algul püssirohutünniks,sest balkani poolsaare riigid olid teistest mahajäänumad ja vaesemad.Nad olid äärmiselt revolutsioonilised ja opositsioonis võimudega.Väiksest konfliktist võis vallanduda suur sõda. 11.Arenenud Euroopa riigid teostasid koloniaalpoliitikat ,sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ja mõjusfäärideks.Vähemarenenud maades hakati tyhistama aegunuid seaduseid,tugevnes liberaal-demokraatlik ühiskond ja poliitiline korraldus. 12.Koloniaalpoliitika tagajärjed Aasia ja Aafrika rahvaste ning maade jaoks: Kagu-Aasias kasvas rahvaarv kiiresti ,kadus ühiskondlik positsioon ja tavapärased elatusallikad,ei leitud kohta uus-euroopalikus ühiskonna süsteemis.Hiinas toimusid pidevalt vastupanu katsed.Xinhai revolutsioon. Hiinas algas sisesõda periood,mis kestis pool saj.Aafrikas olid suures loodusvarad,millest olid huvitatud kolonisaatorid.Lõhi aafriklaste elualad ja ühiskondlike suhete süsteem
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913)
· ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A. Kruppi firmasse kuulusid võimsad mäe-, metallurgia -ja metallitööstuse ettevõtted, samuti mitmed transpordikompaniid ja kaubakontorid. Saksamaa militariseerimine kandis kindlat eesmärki - kaasa rääkida maailmapoliitikas, mis tähendas sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sel põhjusel asuti ehitama suurt kauba-ja sõjalaevastikku. JULM KOLONIAALPOLIITIKA. 19. sajandi lõpul oli Saksamaa hankinud endale ulatuslikke koloniaalvaldusi Aafrikas: Ida- ja Edela-Aafrika, Kamerun, Togo. Saksa koloniaalpoliitika oli julm, mistõttu olid sagedased ka põlisrahva ülestõusud. Saksamaa oli eriliselt huvitatud ka Lähis-Ida aladest. 1903. a. sõlmiti leping Türgiga Berliin-Bosporus-Bagdadi raudtee rajamiseks. Tehing oli igati kasulik Saksamaale, kuna ehitamist finantseeris Türgi valitsus, andes samuti vajalikud
*toorainet tuli hankida väljast, Prantsusmaaga võideldi kolooniate pärast Prantsusmaa *vabariik *aeglane areng *rivaliteet Saksamaaga *aktiivne koloniaalpoliitika *liitlaste otsimine *Dreyfusi afäär Venemaa *monarhia/isevalitsus (Nikolai II) *ebaühtlane areng *rahvuslik rõhumine (Suur/Poola, *Peterburg pealinn *Euroopa poolne osa arenenum Baltimaad, Soome)
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse.
19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse. (Tugeva sõjalaevastiku loomine, koloniaalpoliitika Aafrikas (kolooniad Ida- ja Edela-Aafrikas (Togo, Kamerun); majanduslik ekspansioon Lähis-Idas (sõlmis Türgiga kokkuleppe 1903.a. Berliin-Bosporus- Bagdadi (BBB raudtee rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt. Prantsusmaal oli sajandi algul aktiivne pigem sisepoliitiline elu (kiriku lahutamine riigist, kriisinähtused vanades tootmisharudes),
1871, teostas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Indo-Hiinas. · Vene keisririigil olid tõsised koloniaalpoliitilised vastuolud Suurbritannia ja Jaapaniga (Vene-Jaapani sõda 1904-1905). · Itaalia huvid olid seotud enamasti Põhja- ja Kirde-Aafrikaga. · Koloniaalsüsteemi lagunemine saavutab hoo pärast Teist maailmasõda seoses: · Euroopa vabadus- ja võrdõiguslikkuse ideede levikuga; · koloniaalpoliitika muutumisega n-ö eetiliseks imperialismiks; · Euroopa suurriikide nõrgenemisega; · anglosaksi ideega kõigi rahvaste demokraatlikust koostööst (ÜRO) · nn. kolmanda tee otsingutega · 1955 Bandungi konverents: 29 Aasia ja Aafrika riiki mõistavad hukka kolonialismi, rassilise diskrimineerimise ja tuumarelvad · 1957 1. solidaarsuskonverents Kairos: 43 riiki (nende hulgas ka NSV Liit) kuulutab rahumeelse kooseksisteerimise vajadust
Taani: Gröönimaa, kunagi oli Norra (keskajast kuni 1814, pärast oli Rootsi võimu all), Fääri saared, Island (1918 iseseisvsus). 1984 astus Gröönimaa EList välja. Saksamaa: 1871 toimus Saksamaa ühendamine keisririigiks, (--> Preisi-Pr sõda), kuulutati välja Versailles'i lossis. Wilhelm I oli esimene keiser. Oli sõjaliselt, majanduslikult võimas, kuid puudusid kolooniad, mida hakati nõudma. 1880'datel algas sakslaste aktviine koloniaalpoliitika, võttis selle mis üle oli jäänud/keegi ei tahtnud: Saksa Edela-Aafrika (Namiibia), Saksa Ida-Aafrika (Tansaania), Kamerun, Togo, Vaikse ookeani saared (Mariaanid, Bismarcki, Nauru, Karoliinid). Võeti ära pärast I MS, anti Jaapanile. II MS sai USA endale, kuna Jaapan oli Kolmikliidus. Saksamaa kaotas kõik oma kolooniad pärast I MS. Hispaania: koloniaalajastu algaski Hispaania ja Portugali maadeavastuste tulemusena, lühikese ajaga (16 saj I pool)
Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis. Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema. 1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga. 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet, Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted. 18
Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus? Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje. 11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti? Koloniaal poliitika eesmärkideks oli Ameerika asumaadest võimalikult suure tulu saamine (majandus ja territoorium) Kreoolide rahvastiku teket takistati kuna kardeti ,et nad lõpuks tahavad oma maad. Neil piirati Hispaanlaste väljarändamine ameerikasse , kõrgeid ametikohti jagati vaid lühikeseks ajaks , õhutati tülisid jne.. 12) Mille poolest erines lihtrahva maailmapilt haritud kõrgklassi omast?
Talupojad aeti mõnekümnesse tuhandesse kommuuni, keskmise suurusega 5000 peret, kuid oodatud jõukuse asemel tuli nälg mille tõttu suri miljoneid inimesi. Milles seisnesid demokraatlike riikide edu ja tagasilöögid. - (+) majanduselu areng ja kasv, demokraatia säilimine, saksa majandusime, Euroopa riikide koostöö algus (-) kommunismi mõju levimine, Inglismaa ja Prantsusmaa taandumine üliriikide hulgast, Kas kolmanda maailma vaesus on koloniaalpoliitika tagajäeg ja Euroopa riikide vastutus. - On küll, sest emamaad kasutasid kolooniaid ainult selleks, et sealt saada vajalikke tooraineid ja vajadusel müüa sinna vähekvaliteetset kaupa. Millised olid Hrustsovi valitsemisaja lootused ja pettumused- (+)lõpetati massirepressioonid ,alustati GULAG-i järk- järgulist likvideerimist, alustati süütult represseeritute rehabiliteerimist, veidi laienes sõnavabadus, loodeti paremat elujärge,
Prantsusmaa oli liitlaste otsingul tulevase Saksamaa vastase sõja jaoks, 1890.aastal lõi sõjalise liidu Venemaaga, mis aga ei jäänud püsima. Hiljem liit Suurbritanniaga. ITAALIA Kuningriik. Põhja-Itaalia oli tööstuslinn, kus toimus linnastumine tänu välismaisele kapitalile. Lõuna-Itaalias aga olid majanduskriisid ja skandaalid, kuna seal valitses hoopis põllumajandus. Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla. Itaalias valitses samuti koloniaalpoliitika, põhilised huvid olid seotud Põhja- ja Kirde-Aafrikaga (Liibüa, Abessiinia) ning Türgile kuuluvate Dodekaneesidega Egeuse meres. Tuge otsis Saksamaalt ja Austria-Ungarilt. AUSTRIA-UNGARI Valitses kaksikmonarhia (keiser). 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajandusega ning käsitöö ja kaubandusega. Riigis oli palju erinevate rahvuste esindajaid. Majandus valitses suurmaaomand kolmandik haritavast maast kuulus suurmaaomanikule. Tööstus arenes Austrias ja Tsehhias, kus olid suured
end Preisimaa eest. Jõud oli vaja suunata võitluseks Inglismaaga koloniaalvalduste pärast. Seitsmeaastase sõja ajal (1756-1763) pidi Prantsusmaa kulutama palju jõudu Austria dünastiliste huvide kaitsmiseks, mis nõrgestasid oma riiki. Selle tulemusel kaotas Prantsusmaa Kanada. Kodanlikes ringkondades tekkis vastumeel Austria päritolu kuninganna Marie- Antoinette suhtes. Prantsusmaa välispoliitika teiseks vektoriks oli siis liit Hispaaniaga. Liit oli suunatud Inglismaa koloniaalpoliitika vastu. Rahvale oli liit rohkem vastuvõetav kui Austria toetamine. Kodanlikele äriringkondadele ei olnud Hispaania toetamine vastuvõetav. Tegemist oli jällegi dünastiliste huvidega, millede aluseks oli Perekondlik leping Prantsuse ja Hispaania Bourbon `ide vahel. Prantsuse kuningakoda ei kasutanud lepingut oma maa kaubavahetuse edendamiseks Hispaania kolooniatega, milleks olid loodud juriidilised eeldused. Prantsusmaa ja Hispaania aitasid koos 1778-1783 noorel riigil, Ameerika
tõuseb- põlluharijad saavad rohkem raha. · Pangandus: riik sulges kõik pangad lubati töötada ainult elujõulistel pankael seda osustas riik. USA VÄLISPOLIITIKA: Isolatsionistlik- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA PEAMINE MAJANDUSPROBLEEM : Aeglane kaasaminek uute tehnoloogiate ja tööstusharudega. INGLISMAA TÖÖPARTEI EDU VALIMISTEL TUGEVDAS: töölised said valmisõiguse. SUURBRITANNIA VÄLISPOLIITIKA : · Koloniaalpoliitika- Iirimaa tekitab pingeid ning saab iseseisvaks, Põhja-Iirimaa jääb Suurbritannia koosseisu. Dominioonid said suveräänseks. Suur tööpuudus. Suur välisvõlg USA-le. · Inglismaad puudutab majanduskriis vähe- palju kolooniaid. PRANTSUSMAA : · Majandus- Saksamaa maksis reparatsioone millega said purustatud piirkondi üleehitada. Enda käte saadi Elsass-Lotring. Prantsusmaa muutub industriaalriigiks e tööstusriigiks. Hakatakse tegelema moetööstusega
aasta lüüasaamise
heastamine
• Prantsuse pealiitlaseks sai Venemaa, varsti ka Inglismaa. Kujunes KOLMIKLIIT
• Prantsusmaa teostas ka aktiivset.
• Prantsusmaa kolooniad – Alžeeria, Senegal ,Kamerun jpt.
• Pärast I maailmasõda Prantsuse-Belgia ühisväed okupeerivad Reinimaa, et
sundudaSaksamaad maksta reparatsioone
• Hispaania kodusõda, kus vasakpoolsed pooldavad Pr sekkumist Hispaaniasse
8. Prantsuse koloniaalpoliitika. Alžeeria eriline koht selles.
Pr koloniaalekspansiooni poliitika on väga vasuoluline. Ühest poolest,
• + Koloonia tõi võimalust reisida, teha karjääri
• koloonia elanikule anti prantsusmaa kodanlust
• Kolooniaalpoliitika on turu , toorainete allikas
• Maksud
• Surenesid Pr prestiizi
• Parandavad kultuuri olukorra
• Harjutus armeele
Teisest poolest, see tähendas
- Revans Saksamaale
- Ilma massilise emigratsioonita ei saa olla
- igat muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peeti mittetsiviliseerituks ning mahajäänuks Rassism - ettekujutus valge rassi üleolekust - vallutusi peeti progressiks mahajäänud, laiskade, ebausklike, primitiivsete pärismaalaste tsiviliseerimine Antisemitism - vaenulikkus juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale (nt. Viinis, Pariisis ja Peterburis) Kolonialism - kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire - 20. saj. alguseks hakkasid koloniaalvallutusteks sobivad maad otsa saama ning see teravdas vastuolusid suurriikide vahel - katsed valdusi ümber jaotada Globaliseerumine - rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega - tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks - läbipõimunud majandustele tähendas sõda katastroofi
oludest, 4202 saagiaastast,273 üldisest majanduskon- 6 Esimesele 106 eestlasi kodumaalt kaugemale 4. Siber ja Kaug-Ida junktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika viinud 35väljarändamislainele 1850. aastate s.h. Tobolski 2031 56 3 Tomski aktiivsusest 377 oli see kord 59 elavam, kord loium. lõpul ja 40 1860-ndate algul järgnes poole sajandi Jenissei Koldeliselt
See õnnestus ainult Etioopial ja Libeerial. *India Rahvuskongress organisatsioon, mille eesmärk oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. *Bokserite ülestõus Hiinas 1900a. Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha. *Hotentoti Liit Saksamaal 1904-1907a. hotentottide ülestõus Lõuna-Aafrikas, Saksamaa koloniaalpoliitika jõudis kriisini. 1907. a valiti uus Riigipäev, kuhu koondunud poliitilised jõud olid valmis toetama koloniaalpoliitikat, seda nimetati Hotentoti blokiks. 4. Miks tekkisid pinged imperialistlike suurriikide vahel? Inglise Buuri sõda, Maroko kriisid, USA Hispaania sõda, Vene Jaapani sõda, Bosnia kriis (aeg, põhjus, tulemus, hilisem mõju). - 20. sajandi algusele olid iseloomulikud vastuolud suurriikide vahel, mis olid tingitud
Põhjameres asuva Helgolandi saare, mille strateegiline tähtsus ilmnes Esimese maailmasõja ajal. Aafrikas tehtud järeleandmistele lootes tegi Caprivi oma kantsleriks oleku ajal (1890- 1894) Briti diplomaatidele korduvalt ettepanekuid ühinemiseks Kolmikliiduga, kuid said ikka eitava vastuse. Me nõuame kohta päikese all... Lisaks traditsioonilisele ametlikest liitudest hoidumise poliitikale kujundas Briti valitsuse meelsust ka Saksamaa maailmapoliitika teine tahk - koloniaalpoliitika. 1891 oli Saksamaal tekkinud ühiskondliku organisatsioonina Pangermaani Liit, mis avaldas suurt mõju nii riigi diplomaatiale kui ka Wilhelm II-le. Pangermaani Liit nõudis suure Saksa koloniaalimpeeriumi loomist ja seoses sellega asumaade ümberjagamist. Nõuet kordasid avalikult ka Saksa diplomaadid, sealhulgas välisasjade riigisekretär (vastab välisministrile) Bernhard v. Bülow oma kõnes Riigipäeval 1897. aastal. "Me nõuame endale kohta päikese all" kõlas esialgne loosung
enneolematu humanitaar- ja ökoloogilise kriisi. Kõik need faktid olid teada ka rahvusvahelisele üldsusele.12 Koheselt selgus, et ÜRO ei olnud oma ülesannete kõrgusel ning oli võimetu tagama Arusha rahulepingutest kinnipidamist. Riigid, kes olid asjaga seotud ei liikunud ühes suunas. Prantslaste parempoolne valitsus lähtus olukorras ikkagi oma koloniaalpoliitilistest põhimõtetest ja samal ajal ameeriklased olid Somaaliast lahkunud verise ninaga. Klientelism, koloniaalpoliitika, möödapanekud ja ebaprofessionaalsus konflikti lahendamisel ÜRO poolt läksid maksma miljoneid rwandalaste elusid. 13 Lisaks oli Rwanda režiim täielikult rahastatud euroopa maksumaksjate poolt ning kokkuvõttes see arenguabi lõpuks rahastas genotsiidi.14 Juba 1990. aastal olid hutu valitsusel olemas plaanid hävitada vähemused ning aasta hiljem tulid sellekohased süstemaatilised plaanid. Etniliseks puhastamiseks loodi ka
Esimene, koldeliselt levinud ümberasumislaine laiendas eestlaste silmaringi ja asumisvõimalusi ning pani aluse järgnevate ümberasumisvoolude sihtsuundadele. Algusaastail suures osas veel seadusevastaselt kulgenud ümberasumisliikumine muutus pidurdamatuks liikumisvabaduse saamisega 1863. aasta passiseaduse läbi ning ei jätnud varsti enam puudutamata ühtki piirkonda Eesti- ja Liivimaalt. Olenevalt kohalikest oludest, saagiaastast, üldisest majanduskonjunktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika aktiivsusest oli see kord elavam kord loium. Koldeliselt leviva ja teatud uutele väljaränderajoonidele suunatud intensiivsemate rändelainete kõrval toimis kogu aeg pidev ja hajutatum ümberasumine, täiendamaks juba tekkinud eesti asundusi või otsides töövõimalusi Venemaa linnadest. Selline oli just Eesti lähipiirkondadesse - Peterburi ja Pihkva kubermangu suundunud ränne, mis nagu eespool viidatud, oli toimunud juba enne massiliikumise algust. Eriti populaarseks muutus nn
Ta parandas ka riigi suhteid kirikuga sõmlides rooma paavastiga eraldi kokkuleppe . Katoliku yusk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 2.Venemaa 19. sajandil 19. sajandi Venemaa oli tohutu territooriumi ja elanikkonnaga ühest küljest võimas, kuid teisalt üks Euroopa mahajäänumatest riikidest. Venemaal oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotas oli piiramatu võimuga keiser. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. Venemaa koloniaalpoliitika määras ära 3 omavahel seotud põhimõtet: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. Militariseeritus sõjaväest sai impeeriumi üks tugitalasid, omaette riik riigis. Sõjaväemäärustik oli kogu ühiskonnaelu, seega ka tsiviilelu korraldamise aluseks. (siia kuuluvad ka veel Sotsiaalne struktuur ja etikett-vaata pilet nr 9) Pilet nr 11 · Rahvusvahelised suhted 1815-1848. Belgia revolutsioon 1830 aastal lõppes Belgia ja Hollandi lahku löömisega ning Belgia kuningriigi
Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid. 1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud 2. Rahvastiku kasv 3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni 4. Sotsiaalne kihistumine Gini koefitsent ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on koefitsent, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. 5. Sooline ebavõrdus- naised on kodus ja kasvatavad lapsi,mehed töötavad. 6. Ülemaailmsete jõudude suhted- Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine, rikkus läks vaestelt rikastele. 37.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.) Väidab tehnoloogilise ja kultuurilise erinevuse vahet rahvustel. Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus
kogudused peavad olema sõltumatud, millest tulenes nimetus independendid. Mõlemad voolud tegutsesid esialgu anglikaani kirikust lahku löömata. Inglise revolutsiooni ajal muutusid nimetatud voolud poliitilisteks parteideks. Kunst 17 ja 18.sajandil Inglismaal 17. sajandil toimus Inglismaal äge poliitiline võitlus, mis viis konstitutsioonilise monarhia kehtestamisele. Kodanlik revolutsioon avas tee kapitalistlikule tootmisviisile. Väga oluliseks Inglismaa majanduselus oli laiahaardeline koloniaalpoliitika, mis tõi emamaale toorainet ja tööjõudu. See tingis tööstuse kiire kasvu ja kaubanduse enneolematu ulatuse. Majanduse õitsengule kaasnes elav kultuurielu. Kuni 18. sajandini ei olnud Inglismaa üldisse kunsti arengulukku oma sõna öelnud. Ta polnud suutnud rahuldada isegi oma maa kunstivajadusi, oli vaid pakkunud töövõimalusi võõrsilt sisserännanud kuulsatele meistritele nagu H. Holbein ja A. van Dyck ning ka teistele vähemtuntud kunstnikele. 18. sajandil
kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades (Seitsmeaastane sõda 1756-1763) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia iseseisvumist ning Ameerika Ühendriikide väljakuulutamist (4.juuli 1776). Vaatamata sellele tagasilöögile viidi 19.saj lõpule India vallutamine ning Austraalia ja Uus-Meremaa koloniseerimine. 19.saj lõpul oli Inglise koloniaalpoliitika peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. Kontinentaalblokaad Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806.
annaabi.ee 
