Suurimad linnad: Tokyo, Mexico, Mumbai, Sao Paulo, New York; Los Angeles, Buenos Aires, Lagos, Calcutta, Dhaka. Suuremad etnosed: hiinlased, hindustanlased, bengalid, USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Kõneldavamad keeled: hiina, inglise, hindi, hispaania, vene, Bengali, araabia http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia b) õigeusk Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia, Armeenia
Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik. Paavstivõimu suurenendes muutusid kombestiku erinemise tõttu tekkinud tülid 11. sajandi alguses tugevamaks. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja. See tõi kaasa kahe kiriku lõpliku lahknemise ning vastasseisu, mis kestab tänapäevani. Kirik polnud enam ühtne ja konkurents ida- ja läänekiriku vahel süvenes. Kiriku sisemisi korratusi süvendas veel pidev ilmalik sekkumine. Paavst Gregorius VII, kes oli
le-Duc). Jumalaema kirikus on toimunud arvukalt olulisi sündmusi: aastal 1239 tõi Püha Louis kirikusse Kristuse okaskrooni; seal on kroonitud Inglise kuningas Henry VI (1430); aastal 1804 kroonis seal Napoleon ennast prantslaste keisriks ja oma abikaasa Joséphine'i keisrinnaks. 3 Kölni katedraal on maailma kõrgeim ehitis 18801884. Suurim gooti kirik Saksamaal. Kõrgeim roomakatolik katedraal maailmas. Ulmi Münster on kirik Saksamaal, mis oli algselt kavandatud lühemana, kuid kõrgus kasvas, et ületada Kölni katedraali; kirikut hakati ehitama 14. sajandil aga tänapäevane kõrgus saavutati 19. sajandi lõpus. Valmis aastal 1890. Dom Santa Maria Assunta koos kõrvalasuva Pisa torniga Itaalias. 4 Wellsi katedraal Inglismaal.
lõvisüda. 4-ristisõda eesotsas Innocentius 3, enam ei olnud eesmärk võita muhamedlasi vaid võita Konstantinoopoli. Viimased- 5.ei saavutatud midagi, 6. 10aastane vaherahu ja Jeruusalemm mis uuesti ära võeti. 7. nurjus. 8. said haigused. TAGAJÄRJED- Eesmärgid jäid täitmata, Jeruusalemma ja Püha Maad ei vallutatud ega ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud. Itaalia kaubalinnad said kasumit. Õppisid erinevaid kultuure paremini tundma. Roomakatolik kirkik tungis edasi kahte kohta Pürenee poolsaarele ja Läänemere regiooni. Mingi muu pask Rooma rahu langemine- algas Marcus Aureliuse surmaga. Impeeriumi kaitsepiirid hakkasid variseme, tugevnesid välismõjutused. Peamine kaitsepiir Roomale barberite eest oli Rooma vall. Rahu langemisele aitas kaasa Caracall edikt, mis andis kõigile elanikele kodaniku õigused(maksulaekumine suurenes). Diocletianus lõi vahepeal stabiilsuse. Konstantinoopol sai 330.aastal pealinnaks.
( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga. Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh Mida taotlesid Cluny liikumine ja tsistertslaste ordu? Vaimulike abielukeeld, seisid vastu kirikuametite müümisele, luksusest loobumine, karmimad kombed, järjekindel füüsiline töö, lähtuti Benedictuse reeglitest. Milles erinesid kerjusmungaordud varasematest mungaordudest? Nimeta kaks tuntumat kerjusmungaordut. Mille poolest nad üksteisest erinesid?
enamasti klavessiini või lautot. Väga tähtis koht uue stiili kujunemisel on 16. sajandi viimasle veerandil Firenzes tegutsenud poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlikul ringil, mille nimeks oli Camerata. See algul krahv Giovanni Bardi ja hiljem Jacopo Corsi majas kogunenud ring tundis väga tõsist huvi vanakreeka luule ja draama vastu ning andis ka väga olulise panuse selle teaduslikku uurimisse. Vokaalmuusika Pärast trento kirkukogu järgis roomakatolik kirkumuusika enamsti väga konservatiivselt peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoo ideaal elas nn vana stiilina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirkumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik ,,Cento concerti ecclesiastici", mis pani aluse solistilisele konsertmotetile basso continuo saatel
Anna isa, Nikolaus Wecklein oli koolidirektor ja Maximilians Gümnaasiumis Münchenis ja see oli samas kohas, kus August Heisenberg oli praktikant, õpetaja, seega nad kohtusidki koolis. Nad abiellusid 1899 aasta mais. Werneril oli vanem vend Erwin, kes oli sündinud 1900 aasta märtsis. Vanematest Tema isa August Heisenbergi peeti üsna jäigaks, rangelt kontrollituks inimeseks.Ta oli Evangeelne Luterlik ja tema naine Anna oli roomakatolik lootes, et see ei tekita usulisi probleeme nende abielus. Haridustee Septembris 1906, veidi enne oma viiendat sünnipäeva, läks Werner algkooli Würzburgi. Ta veetis seal kolm aastat. Juunis 1910 asus tema isa professoriks teise linna ning Werner ja ülejäänud pere pidid kolima Müncheni. Seal õppis ta Elisabethenschules alates septembrist ning kulutas vaid ühe aasta selles koolis enne kui otsustas astuda Maximilians Gümnaasiumi Münchenis. Loomulikult oli
* Flaamenid- hoolitsesid kindlaks määratud konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest. * Augured- tegelesid tuleviku ennustamisega Keskaeg 476a - nim keskaja alguseks, kuna siis hukati viimane keiser Varakeskaeg 1. (5saj-9.saj) * Muutusteajastu algus, nim ka hilisantiigiks * Tekib feodaalkord * Frangi riik sünnib 2. (9. saj-11.saj) * Lääne-Rooma aladel demograafiline kriis * Karolingide impeerium laguneb * Katoliiklus ja roomakatolik kirik seovad ühiskonda Vahekeskaeg (11.saj-14.saj) * Õitsenguperiood Kõrgkeskaeg * Uuskriis ja üleminekuajastu algus * Kliima halvenemine * Saja-aastane sõda * Reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Hiliskeskaja teekond varauusaega. Feodaalsuhete kujunemine * Varakeskaja jooksul kerkis esile võimukorraldus, mis tugines senjööri ehk isanda ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhinevale feodaalkorrale. * kujunes välja Frangi riigis
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini. Läänes toimusid jumalateenistused ainult ladina keeles, idas kohalikus keeles.
babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma, koraalist gospelini; sümboliteks rist, kala, haakrist; krutsifiks on ristilöödud Jeesusega rist Peasuunad algne kogudus oli katolik, kuid mitte tänapäevane katolik; tekkisid omaette kirikud, nagu Armeenia ja Kopti; 1054. aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik (luterlik, kalvinism, anglikaani) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid Pühakiri Piibel, nii vana kui uus testament Rajaja puudub Pühad paigad kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella Iseloomulikud riitused sakramendid, näiteks armulaud, ristimine; katolikus on seitse sakramenti, luterlikus vaid need kaks, babtistlikus pole ühetegi; palverännakud
1 õige kristlane usub kristuse üles tõusmisesse. 2 Usub igavesesse ellu. 3 Lunastus. Vara keskajal kujundati välja ka sakramendid. Katoliku kirikus kokku oli neid 7. Sakrament oli püha toiming mille viib läbi preester kirikus,et anda edasi jumala arm. 1. Ristimine. 2. Armulaud. 3. Leeritamine. 4. Abielu 5. Vaimulikuks pühitsemine Bütsantsi kultuur Usk ristiusk. 1054 Katolik kirik lõhenes 2-ks: roomakatolik (Lääne-euroopa) Kreeka katolik (Ida-rooma impeerium) Erinevused: Lääne kirikupea on paavst. Ida kirikupea on patriah. Lääne euroopas kirikupea ei allunud keisrile , Idas aga allus. Läänes kehtis tsölibaadi nõue. Idas see puudus. Arutluse teema: Varakeskaegne Euroopa kus ühiskonna areng või langus. Tuleb võrrelda lääne euroopat ja Bütsantsi.5-11 saj Alateemad : kirik, valitsemine, riik, kultuur, majandus, sõjad, vallutused.
Peale jäi moskva. 15saj vältel hakkas leedu langema poola ülemvõimu alla. Kagu-Euroopas oli põhiline võim türgi osmanite riik. Uusaeg (07.11.07) Eur. keskaeg (u. 400-1500) -Ajastu piirid: 8 Algus: Rooma impeeriumi lagunemine Lõpp: Renessanssiajastu (Juba ilmingud 14 saj.) 1.Universaalsusideoloogia (Kõikehaaravus) Esindaja: Roomakatolik kirik -Sisu: Ristiusu õpetus/tõlgendus pidi olema igal pool ühesugune. Ülevalt poolt instrueeritud. · Paavsti autoriteet ja Ladina keel. -Vorm: Kat. kirikul hierarhiline struktuur oli väga arenenud ja oli igal pool samasugune. Universaalne. Tulemused: -Vaimne: Autoriteediusk, kammitsetud mõtlemine. -Struktuurne: Kiriku universaalne struktuur funtsioneeris paremini kui ilmalik, detsentraliseeritud riigihaldus. · Kirik allutas endale maised valitsejad.
Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.idakirikus leviti ikoonide(püha piltide )austamine. Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati.
Nietzche üliinimese (übermensch) õpetus ja uus võimumoraal. Nietzche uue moraali aluseks olid Antiik-Kreeka eeskujud. Kristlikust moraalist loobumine oli tema üliinimese võimumoraali jaoks oluline. Tema arvates oli kristlik orjamoraal jama. Tema arvates olid demokraatia, sotsialism, naisõiguslaste liikumine ja patsifism orjamoraali asjad. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa mentaliteet 1870- 1914 Prantsusmaa 19.saj. Elanikke ühendas Roomakatolik kirik, absolutismi ja revolutsiooni vastuoluline pärand. Prantsusmaal roomakatoliku kirik oli rahvuskirikuks, reformatsioon levis küll sinna aga nad tõrjuti välja. Absolutism oli Louis XIV aja pärl. Segama hakkab seda revolutsiooni pärand, kus absolutismi pärand ja kirikupositsioon vaidlustatakse. Hakkab kõrvuti eksisteerima kaks Prantsusmaad (19. Ja 20.saj). on selge et Prantsusmaal on lõhe. I: Demokraatlik Prantsusmaa: austas Suure Prantsuse Revolutsiooni ,,vabaduse,
51. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed-ja keskkonnaprobleemid · Reostus. Reostunud vesi võib põhjustada seedehäireid, kõhutüüfust, düsenteeriat, malaariat, hepatiiti. · Õhusaastatus. Põhjustab nii neuroogilisi kui südameveresoonkonna haigusid. · Sudu. · Tööpuudus · Kuritegevuse kasv · Pole piisavalt elukohti, nälg 52. Usundid 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia c) Protestantism Põhjariigid, Eesti, Läti, Sveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA
Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja kultuuridesse Miinused: kohalike kaupade ja teensute hinand tõusevad,on hooajaline ja osa kasumist läheb riigist välja.Suureneb müra,reostus,liiklusintensiivsus,kaovad loodusmaastikud ja kahjustub looduskekskond.Suureneb alkoholism,salakaubavedu,narkovedu,võib hävineda kohalik identiteet.Tuuakse sisse võõrast tööjõudu,võivad hävineda mõned looma-ja taimeliigid. RELIGIOONID 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia c) Protestantism Põhjariigid, Eesti, Läti, Sveits, Holland, Suurbritannia, LAV, Austraalia, USA 2
Õigus on idakultuuris jumala enda või vähemalt jumaliku valitseja tahe õigus ja usk on üks, nende eest hoolitsevad ühed ja samad institutsioonid. Õiguse rakendamisega saavad tegeleda ainult need kelle käes on ka usu valitsus, usklikud ei pea oma autoriteeti mitte kellegagi jagama. Õhtumaale on seevastu omane õiguseluline dualism mille juured ulatuvad antiikroomasse, kus on jumal ja maailm ning õigus ja usku, keiser ja patriarh on eraldi käsitletavad. Just roomakatolik kirik õpetab, et mitte keegi ei saa olla kunagi korraga kuningas ja juht (viimane selline oli Jeesus). Säärane vastasseis on ideaalne sest kahe võimu võitlus on säilitanud teatava tasakaalu sest kumbki võim ei ole saavutanud lõplikku ülemvõimu. Juba keskajast peale saab rääkida juristidest ja teoloogidest. Õhtumaa juristidel on alati olnud teadmine allumine õigusele ning sellega kaasnev teadmine, et kuninga sõna ei ole mitte alati seadus. Poliitilisele suvale
frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis. Viimane Meroving kõrvaldati troonilt 751. Majordoomused. Algselt kuninga koja ja majapidamise korrashoiu eest vastutavad isikud
annaabi.ee 
