,,Nosferatu" õuduste sümfoonia (,,Nosferatu, eine Symphonie des Grauens", Saksamaa, 1922) ,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890. aastal Inglismaal, Murnau aga kujutab filmis
Õudusfilmide arengu ning leviku soodustajaks võib pidada ekspressionistlikke saksa tummfilme. Varaste õudusfilmide zanris oli kajastatud palju gootilist. See tähendas, et tegevuspaigaks olid tavaliselt kõhedates vanadest mõisades, lossides või udustes, hämarates ning varjuderohketes paikades. 19. Sajandi lõpul ning 20. Sajandi alguses olid filmide peategelasteks vampiirid ja koletised. Näiteks filmides ,,The Vampire", ,,A Fool There Was", ,,Nachte des Graunes", ,,Drakula Halala", ,,Nosferatu, A Symphony of Horror", oli peategelaseks vampiir. Eriti kustumatu mulje jättis just viimane film, mis on siiani jäänud õudusfilmide ikooniks. Olenemata sellest, et tegu oli tummfilmiga, on selles filmis kõik õudusfilmile olulised elemendid, kasutati väga hästi ära varju ning hämarust, tegevuspaigad olid hoolikalt valitud kõhedad vanad hooned. Tegu on väga hea 20. sajandi alguse õudusfilmi näitega. Filmis on esindatud väga hästi tolle ajastu filmi omadused
on segunenud. Surm oli päris tihti erotiseeritud, aga on veel huvitavam, et surma erotiseerimine kaasneb selle vägivallaga koos. Veelgi olulisem on see, et kuigi füüsilise armastuse ühendamine surmaga kunstis on igivana, muutub selle negatiivne mõiste XVIII sajandi lõpus positiivseks. Popkultuuris areneb jõudsalt erootilise ehk sensuaalse surma banaliseerimine ja selle tooremaks/robustsemaks muutmine. Heaks näiteks on tuntud filmid vampiiridest - F.W.Murnau "Nosferatu" 1922 1931, Bela Lugosi Dracula rollis, 1943. aasta "Son of Dracula" ja loendamatu hulk sarnaseid surma interpreteerimise versioone on haaranud inimeste südameid. Armastus-külmas-veres (külmavereline armastussest) on uus juhtmõte popkultuuris. Surma armastus on nähtav heavy-metal ja rock muusikas, näiteks kasutavad Guns n'Roses, Metallica, Slayer ja Misfits oma loomingus surma esteetiliselt, nad justkui armastaks ning hooliks sellest/temast
distorted characters, stories related to the topic of death Influence of german expressionism: Alfred hitchcock, film noir, horror film, fantasy ilm. And via the idea of the artist as an author on the Nouvelle Vague. F. W. Murnau (1888-1931) Initial education: art historian. Started directin feature films in 1919: der knaube in blau. One of the founding fathers of expressionst film and kammerspielfilm. Most influental films: nosferatu, der letzte mann, faust, sunrise. UN CHIEN ANDALOU, ANDALUSIAN DOG, BUNUEL AND BATTLESHIP POTEMKIN. 20.02.12 Soviet Montage Cinema Sergej Eisenstein- most important russian film director. Born in riga. Grew up in st petersubrg. Came to the cinema from different background, japanese, kabuki theater. Started with working in theater. His cinema was based on editing. Invented a film school. Esenstein was first film maker who wrote books. Published his first book, before first movie. ,,the
ole reaalne, vaid on nägemus. Saksa filmikunsti kuldne ajastu. Studio UFA (1917). Ekspressionism, sürrealism, alateadvus, ühiskonnakriitika. Ühiskondlik kaos peegeldub kunstis võõrandunud kujul. Esimest korda ilmuvad üleloomulikud õudusfilmid, patoloogiline kuritegevus, inimmonstrumid: ,,Dr Caligari kabinet" (1919), ,,Dr Mabuse" (1922), ,,Der Golem". Maailma meeletuse ja vägivaldsuse ning moraalse allakäigu kirjeldamine: 1. F. W. Murnau ,,Nosferatu" (1922). 2. Friz Lang ,,Metropolis" (1926), ,,Mörder unter uns" (1931): lapse mõrv. Totalitarismi ennustus. 1940'te USA ,,musta filmi" arendaja. 3. G. W. Pabst ,,Pandora laegas" (1928). ,,Sinine ingel" (1930): Marlene Dietrich. Olulised kino ja teatritegijad lahkuvad Saksamaalt 1933 aastast. 1920'te vastuolulisuse ja ,,keeva" Berliini kaasaja kirjeldus ilukirjanduses: Alfred Döblini slummiromaan: ,,Berlin Alexanderplatz" (1929). Autor oli juut, sotsialist ja
annaabi.ee 
