Soome Sisukord Ülevaade Asualad Keel Kultuur Soome hõimuliikumine Huvitav info Kasutatud allikad Ülevaade Pealinn: Helsinki Rahvaarv: 5 429 400 Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapool...
PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad · Lõunaslaavlased panid aluse Balkani poolsaare suurimaleriigile Jugoslaaaviale · Enamlaste vägivaldne võimuletulek põhjustas julma ja verise kodusõja 1918-20 punaste ja valgete vahel INIMKAOTUSED JA SÕJAPURUSTUSED · Esimene maailmasõda ei jätnud puutumata ühtki eluala ega inimest · Hukkus 20miljonit inimest · Materjaalsed kahjud
Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, soomeugri ja samojeedi rühma. soomeugri keeled läänemeresoome keeled lapi keeled mordva keeled mari keel permi keeled Soomeugri keeled jagunevad: v Saamid. v Volga keeled: · Marid · Mordvalased v Permi keeled: · Komid · Udmurdid v Ugri keeled · Ungarlased · Handid · Mansid Uurali keelkonda kuuluvate rahvaste asualad Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Sisukord: Sölkupi keel Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on
Sölkupite asuala Rahvaarv Ajalugu Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu
SOOMLASED Üldistus Soomlased (endanimetus suomalaiset) on läänemeresoome rahvas, Soome suurim põlisrahvus. Maailmas elab 6,57 miljonit soomlast, neist Soomes 4,86 miljonit.Soome rahvas kujunes I aastatuhande lõpul ja II aastatuhande algul neljast läänemeresoome hõimust (pärissoomlased, hämelased, savolased ja karjalased). Asualad Soomlased elavad põliselt Soomes, Rootsis, Norras ja Ingerimaal (Venemaa, Leningradi oblast). Arvukus Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi on maailmas hinnanguliselt 5 miljonit. Keel Soome keel kuulub uurali keelte läänemeresoome rühma, keel jaguneb mitmeks murdeks nagu savo, häme, turu jpt. Rootsis on omaette keelena tunnustatud Tornio jõe orus kõneldav murre (meänkieli), Norras on omaette vähemusrahvusena tunnustatud kveenid Põhja-Jäämere ääres, keda siiani on teadlaste poolt soomlasteks peetud. Kuni 60-ndate aastateni kõnelesid Norra ja Soome ...
vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Arvukus Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. 53,1% Leningradi oblasti ja Peterburi isuritest rääkis isuri keelt emakeelena. 1989. aastal elas Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt Keel Isuri keel kuulub koos soome, karjala ja vepsa keelega läänemeresoome keelte hulka, lähimad keeled on aunusekarjala ja
alates 1961.a1985.a rahvaarv kasvanud, kuid 1987 aastast on toimunud rahvaarvu märgatav langus. Bulgaaria arengutase SKT: 75 084 USD SKT elaniku kohta: 10 973 USD Sündimus: 10,7%0 Suremus: 9,2%0 Iive: 1,5%0 Keskmine eluiga: 72(mehed69,2 ja naised76,3) Imiku suremus: 9%0 Kirjaoskus: 99% Rahvastiku tihedus Bulgaaria rahvastiku tihedus on 68,3 in/km2. Selle põhjuseks võivad olla: Pinnamood Kliima Taimestik Iidsed asualad jne Linnastumine Bulgaarias elab linnades 69% inimestes, seega elab maal 31% inimesi. Bulgaaria on arengumaa, mille tase on madal ja tempo on kiire. Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis Poisse sünnib rohkem, kui tüdrukuid. Vanemas eas on naisi rohkem, kui mehi. Meeste lan gus algab 50 eluaastast, kus enamus mehi sureb vanadusse või esinevad süda mehäired. Loodus Kliima: Bulgaarias esineb kolm kliimatüüpi
TH2 MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA KULTUURIPÄRAND TURISMIS Referaat Pärnu 2009 1 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. MUISTSETE MAIADE OLEMUS JA ASUALAD.............................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................... 10 Lisa 1 – Kaart muistsete maiade aladega..............................................................10 Lisa 3 – El Castillo tempel Chiccen Itzas......................................
Pärast Põhjasõda kuulus karjalaste ala Venemaale. 1920. aastal moodustati Nõukogude Venemaa alal Karjala töökommuun, 1923. aastal muudeti see Karjala ANSV-ks. Pärast Talvesõja lõppu liideti Karjala ANSV-ga mitu Soomelt võetud ala ja moodustati Karjala-Soome NSV. 1956. aastal nimetati Karjala-Soome NSV ümber Karjala ANSV-ks ja 1991. aastal Karjala Vabariigiks. ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb
Eesti ajaloo ülevaade Eestlaste esivanemad jõudsid tänapäevastele aladele arvatavasti ligikaudu 9000 aastat e.kr. Umbes samast ajajärgust on teada ka mitmeid asulaid, neist vanim Pulli asula Pärnu lähistel. Teada on ka eestlaste muistsed asualad Kundas ja Reiul. Esimesed märkimisväärsed konfliktid välisvaenlastega jäävad 11sajandisse, kui Vene suurvürst Jaroslav Tark allutas enda võimule Kagu-Eesti ja rajas Tartu linnuse kohale Jurjevi linnuse ja rajas samasse ka samanimelise asula. Jaroslavi algatatut jätkas tema poeg, kes oma ettevõtmistes ebaõnnestus ja aastaks 1061 olid venelased muistse Eesti pinnalt minema löödud.
Samas rikastab uurali rahvaste nn boreaalne hoiak maailmakultuuri lähenemisviisidega, mis on võimalikud vaid neis keeltes mõeldes. Uurali keelkonda kuuluvate inimeste ühised väärtused Me näeme maailma sarnaselt ja see loob eelduse teineteise mõistmiseks. Meid ümbritsev elus ja eluta loodus pole materjaliks vaid partneriks. Enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest pole omane agressiivsus. Uurali keelte kõnelejaskonna asualad tänapäeval Tänapäeval on ainult kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks. Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari. Teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks erinevates riikides. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid.
aastal. Esimene elus hiidpanda püüti kinni aga alles 68 aastat hiljem Pärast pikaajalist otsimist saidi selle looma jälile. Esimesele vangistatud bambuskarule pandi nimeks Su Lin. Hiidpandad elavad Hiina edelaosa metsades . Kuid pandasid ei ole enam palju ning selle peamiseks põhjuseks on tema elukeskkonna ulatuslik hävitamine . Aastail 1974-1989 raiuti Hiina kesk-ja lõunaosa bambusmetsi, et rajada uusi asulaid ja põlde. Nüüd on aga hiidpandade asualad suure kaitse all ja on tunnistatud reservaatideks. Pandade leviala VÄLIMUS Välimuselt võib meenutada pandakaru karupoega. Tal on massiivne keha ja pea ning suured kõrvad.Pandade karvastik on must ja valge . Nende silmaümbrus ja käpad on mustad. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Pandade tüvepikkus on 1,2 1,5 m , nende saba on umbes 12, 5 cm pikk ning Pandad kaaluvad 75 160 kg
Isurid on läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa, mis asub Läänemere kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Lauga jõe alamjooksul, Kurgola ja Soikkola poolsaartel ning Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2010. aasta loendusele 266 inimest. 2002. aastal oli isureid 327, vähenemine on 13%. Isuri keele oskajaid on aga selle ajaga vähemaks jäänud 66% 2002. aastal oli isuri keele rääkijaid 362, 2010. aastal 123 Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. Massirepressioonid 1930. aastatel ja II maailmasõja järel hävitasid füüsiliselt nendest
EGIPTUS Kes soovib seilata mööda Niiluse mere voogusid, sel peavad purjed olema kootud kannatlikkusest. Endal seda kannatlikkust iga kord ei jätkunud ja mõnelgi juhul oli tuju päris kehva, kui olin saanud järjekordse õnnestunud tünga osaliseks. Igal juhul tundsin ennast nii mõnigi kord, kui miski sinimustavalgekirju lüpsilehmana, keda araablastel on järjekordselt õnnestunud edukalt piima (raha) andma sundida. Üldiselt soovitan Egiptusse siiski reisida mingi grupireisiga, kui omal käe peal minna. Närvikulu tuleb tunduvalt väiksem ja reisikulu ei tohiks kah oluliselt suurem tulla, kui omal käel koha peal ekskursioone ostes. Peab märkima, et turismimaana on Egiptus liigselt üles haibitud. Need suured ja salapärased templid ja hauakambrid ei ole siiski seda vaeva ja raha väärt, mis ajakirjandus neid kirjeldades on üles haipinud. Kui Giza püramiidid kõrvale jätta, siis pigem kuulub Egiptus vendade Grimmide muinasjutu ...
Linnad • Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. • Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. • Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. • Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. • Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus. Tavad ja kombed • Mosheedesse minekul jalatsid ära. • Shortsid on naistele out ja väljaspool kuurorte bikiinide väel ennast näidata võib ka väga teravaid reaktsioone esile kutsuda. • Pühapäeva eest on neil reede. • Mõned väljendid
5. Teooria. Ruumilise planeerimise kompetents. Kas planeerib? 6. Sotsiaalsete koosluste käitumine 7. Ühiskonna struktuur ja isnstitutsioonid – formaalsed vormingud, mille läbi probleem lahendatakse. Kui korda pole luuakse politsei nt 8. Sotsiaalsete muutuste toimemehhanismid. Muutused ühiskonnas on meie enda teha. 9. Sühholoogia ja ruumi tajumine 10. Ökoloogiline orientatsioon ja keskkonnaruum 11. Seadused ja raamid 12. Eestika ja esteetika 13. Asualad, eluaseja ruumiajadus 14. Avalik ruum ja linnaruum – palju taba grupp teha ja vastutada avaliku ruumi planeerimises. 15.
Asuala Isuritel on endi jaoks korralikud maa-alad ehk see on Ingverimaa. Loode Venemaal on neil tihe asustatus võrreldes ülejäänud Venemaaga. Isurid on koos vadjalastega Ingerimaa põlisasukad. Nad elavad Peterburi ümbruses, mõningates Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades ja need asuvad Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha jõgikonnas. Ingerimaa on Narva jõe ja Laadoga järve vahele jääv 15 000 km2 suurune ala. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 4 Arvukus 1926-dal aastal loendati isureid rohkem kui 16000. Juba järgmisel loendusel, mis toimus 1989. aastal, oli tulnud järsk langus ja oli alles jäänud Venemaal 449 isurit, kellest 41,9% pidas oma emakeeleks isuri keelt. Isurite rahvaarv on vastavalt Venemaa 2002. aasta loendusele 327 inimest,kes neist elas 177 Leningradi oblastis ning sellest 53 Peterburis. 53,1% Leningradi
olulisemaks liigikaitseprojektiks, mille tulemused on lisanud oluliselt teadmistele Läänemere hüljeste tänapäevasest olukorrast. Tööde skaala on aastate jooksul olnud väga lai, ulatudes lihtsamatest loendustest-vaatlustest kallite kõrgtehnoloogiliste uuringuteni. Ettevõtmiste tulemusena on saadud kaasaegne ja usaldusväärne ülevaade Eesti rannikuvete, ja selle kaudu ka kogu Läänemere, hülgekarjade suurusest. Selgunud on hüljeste peamised asualad, nende kaitsmiseks on kirjutatud eeskirjad. KOKKUVÕTE Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged. Viiger aga tunneb end hästi ka loomaaedades ja on sealt linnainimestelegi hülgena teretuttav. Kunagise spordikuulsusena - oli ta ju Moskva
Orjad, ülikud, vabad lihtkogukondlased. Hakati asulaid piirama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Rannikuvööndist teatakse nelja-viit sellist kindlustust, mis pärinevad 9-16 sajandist eKr. Pronks. Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), maaviljelus (nisu, oder, hernes, uba lina, hirss), küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8
Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? – Idas ei kehtinud ka vaimulike abielukeeld. Bütsantsis ei levinud Lääne-Euroopas levinud Benedictuse reeglid. Lõplikult lähtuti aga Püha kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus arvati, et Pühavaim lähtub Isast, kuid läänekirikus seevastu Isast ja Pojast. Bütsantsi ajal rõhuti haridusele, mis on toonud meieni suure osa antiikkirjandusest. 15) Nimeta lääne-, lõuna- ja idaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid Vana-Vene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks Vana-Vene riik lagunes? – Tänapäeva Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene ja Lääne-Ukraina. Slaavi tähestik tekkis kahe venna Kyrillose ja Methodiose tõhusa kirjakeele loomise ja levitamise käigus (on olemas kaks slaavi keele varianti: glagoolitsa ja kirillitsa). Keerulisem- glagoolitsa, kadus hiljem käibelt.
Vaid umbes 10 protsenti saame tegeleb traditsiooniliste aladega nagu põhjapõdrakasvatus, mida säilitatakse võimalusena hoida sidet rahvakultuuri ja rahvakommetega. Saami rahvas on rikas oma traditsioonide ja ajaloo ning kultuuri poolest. Nii käsitöö, laulud, tantsud kui ka rõivastus on tugevalt säilinud. Viimastel aastakümnetel on aga levinud saamide kultuuri üle maailma ja kogunud kuulsust. 2.2 Karjalased Karjalased on soome-ugri rahvas, mis elab Karjalas. Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandi idaosas paiknevas Karjala Vabariigis, Tveri oblastis ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalaste arvukus väheneb kiirest. Selle peamisteks põhjusteks on venestumine ja negatiivne iive. Karjalased tarvitavad toiduks palju kala. Kala tarbitakse nii kuivatatult, värskelt kui ka soolatult ning samuti süüakse palju kalamarja. Kaladest keedetakse nii suppe, kui
2) väikesed ja killustunud elupaigad, millel on vaid üks isoleeritud sigimispaik ja mida mõjutavad inimdomineeritud ja väikeste killustatud metsaaladega maastikud, kus peamisteks takistusteks on vabrikud ja maanteed. Erinevate takistuste väärtusi arvesse võttev arvutamine näitas, et tihedalt asustatud linna alad ja maanteed ning ebasobivad elupaigad on rohukonnadele peamiseks takistuseks. Jaotumismustrid näitasid, et sobivad asualad võivad olla ka laialipillutatud ja isoleeritud koos katkestatult paiknevate metsaaladega. Tulemused näitasid ka, et liigi kõige suurem esinemistõenäosus asus uuritud alal keskel ida-läänesuunalises laiaulatuslikus koridorides, kuid üldist laialipillutatud levikut piirasid peamised teed ja äärelinnad. Arutelu Kuidas mõjutab maastik liigi paiknemist ja elupaikade sobivust? Uuringu autorid osutavad, et väikseid, kuid üksteisest lahus asuvaid, ent rohukonnadele eluks
Vahepeal impakti vastu ei saanud artikleid avaldada. Kokkuvõte: alusmehhanisme pole liiga palju, need on paleogeograafilised muutused, kliimamuutused, maa siseaktiivsus ja muud geoloogilised tegurid, kosmilised tegurid. Tulemused: ookeanitaseme kõikumine, okeanograafilised muutused, temp muutused, inpaktsündmused ja perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel
kolleegumitesse. Riik kehtestas toodangu hinna, kvaliteedinõuded, lubatud laenuprotsendid ja nõudis kolleegiumi liikmeks pääsemiseks soovitajaid ning ametieksami sooritamist. Mõnede toodete vkauplemine oli eriti range, riik piiras nende väljavedu Lääne-Euroopasse, et hoida kõrgel hindu kui ka tulusid. 14) Mille poolest erineb õigeusu kirikkatoliku kirikust? Milline tähtsus on Bütsantsi kultuuril maailma ajaloos? 15) Nimeta lääne, lõuna jaidaslaavlaste asualad. Kuidas tekkis slaavi tähestik? Kes ja miks asutasid VanaVene riigi? Kuidas Venemaa ristiusutati? Kirjeldage Jaroslav Targa aegset Venemaad. Miks VanaVene riik lagunes? Põhja poolsem grupp veneedid levisid ka praeguse saksamaa idaossa Lõunapoolned sklaviinid Balkan, kus aasiast sisse rännanud bulgaaride võimu all kujunes bulgaaria riik. Idapoolsed andid olid aga Ukraina aladel. Taheti jumalasõna tõhusamalt levitada, vennad Kyrillos ja Methodios töötasid välja kaks
Petserimaa linnastumine Valgamaa.ningPetseri rah- viiele väikesaarele (Pakri, Prangli, vusliku homogeensuse maakonna põhiosaks kujunes Setumaa,suurenemine. Naissaar, Kihnu, Ruhnu), kus polnud Loomulik millega liidetiiivekaolimõnedsuhteliselt kõrge venelaste piisavalt elanikke. Reform puudutas vahetult Vabadussõjale asualad. Valga maakond moodustati järgnenud praktiliselt kõiki valdu - muutmata aastatel peamiselt (v.a.varem 1920), Viljandi, kuidTartu jalangesVõru piiridega “pääsesid” vaid 25 valda. kümnendi maakonda teisel poolel kuulunud pidevalt, jõudes valdadest. Linnu oli Eestis kuni 1920. aastani 1929.
saj koos sionistliku liikumisega. Õigusajaloolaste arvates oli tegemist erinevatel aegadel kirjapandud tavaõiguse normidega, mida iseloomusta religiooni ja õiguse suur seotus. Pika tekkeloo tõttu on erinevad õigusnormid segunenud ning pole teada, kas need on ka reaalselt kehtinud. 9.2. Diasporaa õigus Diasporaa kasvas tunduvalt pärast 2. saj. toimunud Rooma vastase ülestõusu mahasurumist ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 10. Vana Testamendi väline õigusajalugu 10.1. Vana Testamendi tekkelugu Kirja hakati seda panema u 1000 a e.Kr, aga varasemad lood oli enne seda. Kirjapanek lõppes u 100 a e.Kr. Algul kirjutati heebrea keeles, hiljem aramea keeles. 1947 leiti Kumrani (Qumrani) rullid/ Surnumere kirjarullid. Nad olid säilinud täispikkuses. Need on
küttimisest, oluline tegevusala. Mõnikord nõudsid moned hõimud andamit kaa karusnahkades. Karusnahkadest hindasid bütsantsi kaupmehed ja teiste riikide kaupmehed soobli-, nugise,- kopra,- rebase- ja oravanahku. Kuni metallraha tulekuni olid karusnahad peamised vahetatavad. Karusnaha nimi kajastub ka ühe Vana-Vene metallraha nimes - kuuna. Ida-Euroopa tasandikul asuvates metsades elanud slaavlased koondusid peamiselt jõgede äärde. Asualad koosnesid 3-4 asulast, ühes asulas elas ligi paarkümmend pere, mis moodustasid kogukonna. See kogukond oli peamiseks keskkonnaks, mis kontrollis maa jaotamist ja kasutamist ning aitas raskesse olukorda sattunuid. Venemaa karmides tingimustes oli see väga tihti vajalik ja abita ei oleks abivajaja ellu jäänud. Ellu oleks ta jäänud vaid end orjusesse müües. Perekonnad valdasid kindlat territooriumi ning see oli jagatud omakorda ühiskondlikuks ja isiklikuks varaks. Isikliku vara hulka
Eestis registreeritud inimest. Kõige suurem eestlaste kogukond Kanadas positsioneerub Torontos, üle 12 000 mehe ja naise. Eesti juurtega inimesed on ka Torontos kõige suurema populatsiooniga rahvas. Esimesed inimesed saabusid Kanadasse, Stettlerisse, Albertasse juba 1899. aastal. 4 Toetudes USA uuringutele elab seal üle 25 000 inimese, kes omavad eestlastest esivanemaid. Kuigi võib öelda, et suuremad eestlaste asualad on New York, New Jersey ja looderannik, võib neid siiski leida väga erinevatest osariikidest, alates Floridast Alaskani välja. Põhjus, miks kogukonnad koole välisriiki asutasid, oli pagulaspõlv kui ajutine nähtus, et hiljem, kui on võimalik tagasi kodumaale naasta, ei oleks nad raskustes seal taaskohanemisega. Vaatamata uuele elukeskkonnale on eestalsed igal pool hakkama saanud ja teiste kultuuridega ühe sulanud, leides siiski võimalusi oma lapsi harida
Aunusekarjala Karjala sed livgilaine lõunaosa livviköit s Lüüdikarjalase d lüüdilaine Võimalik, et etnonüüm lüüdiköit lähtub venekeelsest l´uudikuoit sõnast 'inimesed' Nimetused Asuala Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia (Balti kilbi) idaosas paiknevas Karjala Vabariigis (pindala 172 400 km²; pealinn Petroskoi), Tveri oblastis (tverikarjalased, vene 2 keeles ka ülemvolga karjalased verhnevolzskije) ja Soome idaosas, kus on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, kuid sealne elanikkond on ammu soomestunud. Arv Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad 1835
Neoliitikum/eneoliitikum arengud Innovatsioonid, mis eelnesid pronksiajale, iseloomustades Euroopa neoliitikumi ja eneoliitikumi. *Põllumajandus -hobused (ratsutamine jne) -lambad(vill,piim) -adrad -alkoholi joomine *metallide kasutuselevõtt, metallurgia Hilisneoliitikum on seisuste tekkimise aeg, mis viis pronksiajani "wave of advance" - neoliitiliste põlluharijate edasiliikumine üle Euroopa 8000 eKr Küprose põlluharijad (sarnasus edela-Aasiast) 6800 eKr Ida-Balkanil (Franchthi koobas Penoponnesuse saarel, Sesklo, Argissa mandril) -Franchthi koopas jätkub ka varasem eluviis (kivi töötlemine) -mandril ongi otsitud spetskoht, kus põllumajandusega tegeleda, varasem asustus puudub Natuke hiljem ka muu Balkan (Serbia) -sarnasused varasemate põlluharijatega 5500 eKr suur põlluharimise laienemine Euroopas lössialadel -Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopas...
nad on oma järvede ja merede vangid. Kui kliima soojenemine ei peatu, ennustavad Soome jääuuringud Läänemerele sajandi lõpuks vaid mõnenädalast jääkatet ja sedagi mitte igal aastal. Kui näiteks Põhja-Jäämere hüljestele jääb ehk võimalus otsida jääd avaookeanilt, hüljates oma 14 nüüdseks välja kujunenud asualad, siis maismaaga ümbritsetud jäätuvate merede ja järvede hüljestel pole kusagile siirduda. Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud viigripoegi "õnneks võtsid"
Taanlased 1227-1346 Poolakad 1561-1629 Rootslased 1561-1721 Venelased 1721-1918 Aastal 1918 olid Eestis 9 kuud võimul Saksa väed. KESKAEGNE EESTI ( 1127-1561 ) Maa uued isandad Kui sakslased olid Eesti alistanud, läksid nad vallutama lõuna poole Väina jõge ja XIII saj. lõpuks saavutas nende vallutus Läänemere kaldal lõplikud piirid, hõlmates eesti, liivi ja läti hõimude asualad. Katsed vallutada Leedut nurjusid, 1236.a. said orduväed leedulastelt nii raskelt lüüa, et Mõõgavendade ordu lakkas olemast ja liitus järgmisel aastal kõigi oma valduses olevate maa-aladega Saksa orduga. Ordu ei allunud enam Riia piiskopile, vaid oli temaga võrdne ja sõjaliselt tugevam partner. Sakslased nimetasid oma uut valdust esimesena alistatud osa järgi Liivimaaks ehk Vana-Liivimaaks, mis lahutati hiljem Rootsi ajal Eestimaaks ja Liivimaaks
· Koopajoonised (Altamira, Lascaux) Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt. · Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi) Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju, millel puudub nägu) Leitud laialdasel territooriumil. Mesoliitikum (kesk-kiviaeg) 10 000 aastat tagasi Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene. · Addaura ja Valltorta Neoliitikum (noorem-kiviaeg) 6 000-2 000 eKr Järgnesid pronksi- ja rauaaeg Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus). Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. Vanimad asulad ja linnad.
Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917 vana kalendri järgi teoreetiline murrang veebruar 1918 23.02 Iseseisvusmanifesti I avalik ettelugemine. Tegelik võim hakkas Saksa sõjaväelastele kuuluma Nov 1918 Saksa okupatsiooni lõpp, Eesti riikluse tegelik, faktiline rajamine kuni 1920. aastani. Tartu rahu lõpetas Vabadussõja. 15.06
Samas Talmudi keerukus ja tõlgendamisvajadus soodustasid tuntaval määral rabide institutsiooni konsolideerumist. Talmud koos oma kommentaaridega säilitas oma tähtsuse kuni 19. sajandini, mil toimus juutide emantsipatsioon. Alates 19. saj. surus Euroopa riikide ilmalik õigus järjest rohkem heebrea õigust igapäevaelust välja. 2.4. Diasporaa õigus Diasporaa kasvas tunduvalt pärast 2. saj. toimunud Rooma vastase ülestõusu mahasurumist ning juutide väljasaatmist. Kujunesid uued asualad Rooma riigi ida- ja lääne osas, tähelepanuväärne osa vange asustati ümber Hispaania ning Doonau ja Reini provintsidesse. 2.4.1. Õiguse ühtsus Heebrea õigus kui ühtne tervik on hiljemalt nüüdsest fiktsioon. Juba Talmudi vastuvõtt ei olnud absoluutne, näiteks karaiidid (Egiptuses) olid selle vastu. Uusajal kujunes juudi valgustusliikumine haskala, mis samuti vastustas Talmudi. Diasporaa kogukonnad elasid erinevates sotsiaalkultuuriliste tingimustes, kujunesid erinevad
varjupaikade jms paigutust. Nimetatud tegevuste koondamise efekt kontrolli jms lihtsustamise eesmärgil on küsitav Vastava klastri olemasolul toimib tegevusvaldkond efektiivsemalt, s.t. kliendil on suurem valik ja konkurentsi mõju „jõuab kiiremini pärale (ebaefektiivsed teenusepakkujad kaovad)“ (geograaf Symanski, 1981 väide). Hollandi 1400 coffe shopist2007 k.a. Alles pooled (650-700). Nii administratiivse surve kui ka turu mõju Tänavakodutute asualad. Linnageograaf Bogue kirjeldas 1963.a. ühena esimestest tänavaelanike piirkonna populatsiooni. Nad on - vaesed - enamasti koduta - sügavad isiklikud probleemid - alkohoolikud või narkomaanid - perekonnata (pole abielus olnud) ja sõpradeta (võrgustikuta) -suurlinnades immigrantide üleesindatus - enamasti vaimsete probleemidega (puue või haigus). Hilisemad uuringud näitavad kodutute noorenemist, naiste ja perede osa tõusu, kõrgema haridusega isikute osa tõusu jne
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks
Saksamaa vaimne löömine ja alandamine. - Saksamaal: Suurte maaalade liitmine Saksamaa koosseisu ja saksa- meelsete puhverriikide vööndi loomine. Saksamaa peab olema sõja võitja ja seejärel juhtiv riik. - Austria-Ungari ja Venemaa: Sõda muutub meeleheitlikuks olelusvõitluseks, kuna impeeriumid hakkavad mõranema ja lõhenema. Muutused Saksamaa ida- ja läänerindel: - 1915a sakslased olid vallutanud idas Venemaa poolakate asualad ja Leedu (Varrsavi, Vilnius) ning Valgevene Brest-Litovski. Idarinne jäi pidama Brest- Litovski joonele (1915-1917). o Sakslased vallutavad Riia ja Eesti saared (september-oktoober 1917). o Vene revolutsioon on Saksamaale ,,taeva kingitus". Saksamaa taotleb separaatrahu sõlmimist idas. o Oktoobrirevolutsioon 07.11.1917. o Enamlased nõustuvad rahusoovidega ja sõlmivad separaatrahu keskriikidega
Lätlaste ees veel üks sõjaline probleem, olid tõmmanud tähelepanu eemale Latgale alalt, ning latgale vabastamiseks tegid lätlased tihedat koostööd poolakatega. 1919 aaasta kokkulepe lätlased panid välja 15 tuhat relvastatud meest kes pidid hõivama latgale põhja osa. Pealetung „Talv“ jaanuaris, poolakad ületasid Väina jõe, haarasid Daugapilsi ja Dünabrugi, lätlased lääne poolt tulles. Jaanuari II poolel suudeti välja jõuda keele piirini, kus latgale asualad lõppesid ja vene omad algasid. Kogu läti ala vabastatud kõigidest vaenuvägedest nii vene valgedest, sakslastest ja vene punastest. Hakati mõtlema rahulepingut , septembri esimestel päevadel 1919 oli Moskva teinud lätlastele ametliku ettepaneku sõlmida rahuleping aga esialgu balti riigid ei andnud positiivset vastust. Kardeti et ei peeta kinni sellest. Ei olnud kindlad kuidas suhtuvad sellesse rahulepingusse Atandi riigid
tõenäoliselt tuginedes täievolilise strateegi positsioonile. Kindlasti aitas Dionysiosel pikalt võimul olla ka meeldiv käitumine ja oskus rahvakoosolekul veenvalt esineda. Peamine õigustus Dionysiose võimule oli nähtavasti lakkamatu oht Kartaago poolt. Dionysios kasutas seda oskuslikult ära ja valitsusaja lõpupoolel võibolla koguni vältis kartaagolaste liigset nõrgestamist, säilitamaks tarvidust oma türannivõimu järele. Dionysiose võimule tulles olid kreeklaste asualad Sitsiilia lääneosas Kartaago käes. Vaenlase tagasitõrjumiseks provotseeris ta uue sõja (398. a.), vallandades tapatalgud oma võimualustel aladel asunud kartaagolaste vastu. Enne veel, kui kartaagolased oma jõude koguda suutsid piiras ta ümber Kartaago tugipunkti, Motya, saare läänetipus, vallutas 53 selle oma vastvalminud piiramistehnika abil, müüs vangid orjadeks ja lasi linna hävitada.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
Soomes peetakse isureid üldiselt õigeusklikeks ingerisoomlasteks, Venemaal ja NSV Liidus on aga isurite ja ingerisoomlaste vahel alati vahet tehtud ning peale II maailmasõda levis see vahetegemine kindlamalt ka Eestis. Asuala Isurid elavad mõnedes Ingerimaa põhja- ja loodeosa külades Luuga jõe alamjooksul, Kurgla, Soikola poolsaarel ja Hevaha (Kovasi) jõgikonnas. Tegemist on valdavalt tasase ja üsna metsarikka piirkonnaga. Administratiivselt kuuluvad nende asualad Leningradi oblasti Kingissepa ja Lomonossovi rajooni. 24 Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 327 isurit, neist 177 Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Eelmise rahvaloenduse (1989) andmete kohaselt oli neid Vene NFSV territooriumil 449. Seega on nende arvukus pärast NSV Liidu lagunemist tublisti langenud, peamiseks põhjuseks ilmselt jätkuv venestumine. Keel
Kodusõda puhkes peaaegu üheaegselt erinevates Vm regioonides, eriti tähtsad olid sündmused Lõuna-Vm-l ja Vm idaosas. Algatajateks võib osaliselt pidada kasakaid. Doni kasakad olid 1917 valinud oma kasakaväe pealikuks, atamaniks, kindral Aleksei Kaledini. Tema juhtimisel püüti Okt pöörde järgselt kaitsta Donimaa autonoomiat, mitte lasta sisse tungida enamlikel ideedel ja valitsusel, vaid olla ise. 1918 alguseni suutsid Doni kasakad oma asualad enamlusest enam-vähem puhtad hoida. 1918 jaan koondasid enamlased kasakate vastu ulatuslikud punakaardi salgad ja alustasid pealetungi. Kasakate tagalas oli 5.kolonn sealsete tööliste ülestõusude näol. Doni kasakaid suruti tagasi, hõivati suuremad linnad, kasakaväe võimetes pettunud Kaledin lasi end maha, suur osa kasakaväest läks laiali, koduküladesse tagasi. Vaid väike osa enamlusele vaenulikest kasakatest tõmbus tagasi steppidesse, üritas endal elu sees hoida
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
