Hollandi ja flaami kultuur Hollandi ja flaami kultuuri kuuluvad Lääne-Euroopas Hollandis elavad hollandlased ning flaamid, kes on hollandi keelt kõnelev elanikkond Belgias. Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud. Samuti on hollandlased enamasti katoliiklased. Toidukutuur põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul
Mis on Lätil sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: loodus, kultuur, majandus, ajalugu, linnad, pinnamood, kliima Erinevused: keel, valuuta, majandus (energia saamine Mis on Soomel sarnast ja erinevat võrreldes Eestiga? Sarnasused: ajalugu, valuuta, keel, majandussuunad Erinevused: aluspõhi, põllumajandus, arengutase majanduses, Soome pole NATO liige, ajalugu, riigikeelte arv Euroopa Liidu väikerahvad Liivlased- Läti Saamid- Soome, Rootsi, Norra, Venemaa Flaamid- Belgia Normannid- Prantsusmaa Bretoonid- Prantsusmaa Gaelid- Britannia Kõmrid- Wales Katalaanid- Hispaania Baskid- Büreneed Mustlased- Rumeenia, Hispaania, Bulgaaria Riigid ja loodusnähtused Kõrgeim mäetipp Mount Blanc- Prantsusmaa Etna vulkaan- Itaalia Katla vulkaan- Island Lombardia madalik- Itaalia Alam-Doonau madalik- Bulgaaria, Rumeenia Tuntuid- Soome Stepp- Ukraina, Venemaa Pusta- Ungari Chapparral- Hispaania Makja- Prantsusmaa, Itaalia Suurim sademete hulk 4500mm/a- Suurbritannia
veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat. Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. Hollandi juust on tuntud kogu maailmas. Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus "Tulpidemaa".
eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse.
Beer Street, Gin Lane ja Four Stages of Cruelty mis aga said väga populaarseks. 1762 avaldas ta sõjavastased gravüürid The Times.See töö ärritas paljusid sõjaväelasi ja poliitikuid.Üks tuntumaid poliitikuid,Jhon Wilkes avaldas tema kohta kritiseeriva artikli.Peale seda jäi ta raskesti haigeks 1763 juulis oli tal atakk ning tema viimaseks teoseks jäi Tailpiece: The Bathos (1764).Ta suri 25-ndal oktoobril 1764 aastal. Frans Hals Hals sündis Antwerpis.Tema vanemad olid flaamid kes kolisid Hollandisse peale seda kui 1585 hispaanlased linna ära vallutasid. Tema vanemad läksid elama 1591a Haarlemi kus Frans veetis oma ülejäänud elu.Ta oli kaks korda abielus ning tal oli 10 last ning seepärast vireles vaesuses.Ta oli 17saj üks parimaid hollandi koolkonna kunstnike ja teda peetakse Hollandi parimaks portree kunstnikuks.Peaaegu kõik tema tööd on portreed.Teda õpetaja oli Karel van Mander.Tema kõige vanem sailinud töö on portree Jacobus Zaffiusest (1611).
Rumbeke loss Brüsseli raekoda Brugge raekoda RAHVASTIK Belgia on kaherahvusvaheline riik Maailma üks tihedama asustusega riike Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008) Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised, islami usulised, juudid ja anglikaani usulised Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat
Belgian Blue Gattle Alfacom Unilin 8 2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² )
tõekspidamised. b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust, st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks sündinud. 2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks? Kongresside tõttu liideti enamus maadest kokku ja rahvused
Belgia tõusis arenenumate kapitaalsete riikide hulka. Leopold III algatusel osales riik koloniaalekspansioonis ning 1885 kuulutati Kongo Belgia kuninga eravalduseks ning 1908- 1960 oli see Belgia asumaa. Sisepoliitikas hoidis I maailmasõjani meeli elevil võitlus ilmaliku koolihariduse ja üldise valimisõiguse kehtestamise eest (mehed said valimisõiguse 1893, naised alles 1948), võimul olid vaheldumisi Liberaalne Partei ja Katoliiklik Partei. Flaamid esitasid rahvuslikke nõudmisi: 1989 saavutasid nad flaami ja prantsuse keele võrdõiguslikkuse. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 6 I maailmasõja alguses okupeeris Saksamaa suurema osa Belgiast, hoolimata selle neutraalsusest. Albert I juhtimisel jätkas Belgia sõjavägi Antandi poolel võitlemisest. 1918 vabanenud Belgia sai 1919 Versailles' rahulepinguga Eupeni ja Malmedy ning mandaatalana
Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus · pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal · seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m)
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Rahvastikupüramiid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 7.Linnastumine 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Rahvastiku paiknemine
poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks!
poliitilist jõudu. Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga
tuleviku tarbeks veidi kõrvale ja ülejäägiga veeda mõnusasti aega. See ongi see, mida belglaseks olemine endas kannab. Belglane peab tervet argimõistust paremaks sõbraks kui originaalset mõtlemist. Kaine mõistus, kõva töö, huumorimeel ning sallivus võõraste vastu muidugi mõistuse piires on belglase südamele kõige lähemal olevad head omadused, aga need omadused ei kehti belglaste omavahelise suhtlemise puhul. Kui flaamid räägivad valloonidest ning valloonid räägivad flaamidest kaovad head omadused ja kaine mõistus justkui nõiaväel. Lemmiktegevused Kogu selle sotsiaalse konformismi pealispinna all peitub selgelt välja kujunenud isikupärane rahvas ja nende isikupära ei väljendu mitte niivõrd nende omapärases riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad.
1) Bourbon Prantsusmaa 2) Tudor Inglismaa 3) Hannover Inglismaa 4) Habsburg Austria, Saksamaa, Hispaania, Madalmaad 5) Hohenzollern Preisimaa 42) Nimeta madalmaade iga provintsi keel, usuline kuuluvus, majanduslikud väljavaated jne Madalmaade põhjaosas olid germaanlased, hollandi keelt kõnelevad flaamid lõunaosas olid prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Põjaprovintsides Hollandis, Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega, lõunaprovintsides Flandrias ja Brabandis oli üks Euroopa arenenumaid tööstuspiirkondi. Kaguprovintsides nagu Luksemburg tegeldi vabal tööjõul põhineva põllumajandusega. Reformatsioonidega jõudsid Madalmaadesse eelkõige radikaalsemad voolud nagu
poliitilist jõudu. Brüsselis asub ka võimsaima rahvusvahelise sõjalise organisatsiooni, Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO peakorter. Veel paikneb Brüsselis 471 rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Regioonide keskused on vastavalt Brüsseli regioonil pealinn ise ja Valloonial Namur. Ehkki Flandria pealinnaks on mõnikord tinglikult nimetatud ka Antwerpeni, paiknevad flaami valitsusasutused, k.a. peaministri kabinet, Brüsselis ja seetõttu peavad flaamid seda ka oma pealinnaks. Siiski on Antwerpen säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale.Belgia rahvuslill on kukemagun, rahvuslind on sinirind. 5 Belgia rahvastik 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas, on Belgia siiski väga
kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450)
Burgundiaga, mille ta lõpuks allutas. Rajas tugeva tsentraliseeritud kuningriigi. Pidas sõdu Aragoniga. 1482, kui Burgundia Maria suri, andis Maximilian kuningale Burgundia ja Picardia ja Artois. Tugevsuurriik-allutasBurgundia Hiliskeskaegne Burgundia: 1361 suri Burgundia hertsogite liin välja, Burgundia liideti kuningriigiga. 1363 sai Burgundia hertsogiks Prantsuse kuninga vend: Philippe Julge (1363-1404) Oli Prantsusmaa tegelik valitseja 1392-1404. 1382 surus maha mässavad flaamid.1384 sai abieluga Flandria, Artois ja Nevres'. 1384 sai Saksa-Rooma keisrilt lääniks Franche-Comte ehk Burgundia markkrahvkonna. Tegelikvalitseja-abiellussaiFlandria-Sks-R = Burgundiamarkkrahvkond Jean Kartmatu (1404-1419)1407 lasi mõrvata Louis d'Orleansi ja alustas sellega sõja Armagnac'iga. 1413 korraldas Pariisis veresauna.1415 Inglismaa taasalustas sõda Prantsusmaaga. 1418 hõivas Pariisi. 1419 tapeti kohtumisel dofään Charles VII-ga.
kunstnikud VELAZQUEZ (1599-1660) RIBERA, MURILLO, El GRECO Hollandis BAROKNE REALISM tellijate maitsest sõltuv. Lihtne ja koduse muljega, tagasihoidlik, realistlik, tõetruu. Pildid tehti kodanlaste elutubadesse. Juhib olustikumaal, teisel kohal portreemaal kunstnikud HOOCH (1629- 1684), VERMEER (1632-1675) REMBRANT (1606-1669) HALS(1581-1666) veel DELFT, STEEN, Flaami - ÕUKONNABAROKK kunstnikud RUBENS (1577-1640) DYCK(1599-1641) Flaamid ja hollandlased tegid ka siiski pärisbarokki, kuid väikese nihkega. Nii et üks oli natuke realistlik ja teine õukondlik. Prantsusmaa ja Inglismaa VANAKLASSITSISM rahulik, kaine, selge, harmooniline, range, eeskujud antiigist ja renessanssist. Ehituses samad jooned. LOUVRE´i LOSS kunstnik CLAUDE PERRAULT VERSAILLES´ LOSS kunstnikud VAU, MANSART, NOTRE inglane - kunstnik WREN Täpsemalt veel PÄRISBAROKIST, sest see on see kõige rokim.
P autoriteet tõusis keskajal, kui tema kaartide järgi hakati uuesti kaarte tootma, maadeavastuste tõus (Kolumbus sõitis P kaardi järgi (enda meelest) Indiasse). P kaartide hulgas on olemas Kesk-Euroopa kaart. Sellel olevaid kohanimesid ja jõgesid on püütud tuvastada. Kahe jõe vasteks on pakutid isegi Pärnu ja Narva jõge. 89. A. Ortelius, tema kaardid Abraham Ortelius tegi esimese atlas, mida küll tol ajal atlaseks ei nimetatud. Oli flaam ning flaamid olid kaasaegse kartograafia rajajad. Alguses teenis elatist kaartide graveerimisega Antverpenis Belgias. Graveerimise kõrval lisa teenimiseks müüs ta kaarte ja raamatuid. Oli suur huvi reisimise vastu. Ringreisidel kohtus ta Mercatoriga, pärast mida süvenes tal üha rohkem huvi karto- ja geograafia vastu. Esimeseks kaardiks, mille ta tegi, oli maailma kaart "Typus Orbis Terrarum".
..) - Maksud laekuvad jälle riigikassasse · Sõjaväereform: uus rooduarmee Suur Põhjasõda likvideerib Suur-Rootsi (1700-1721) - Uusikaupunki rahu 1721 - Rootsi oli liialt väike ja vaene et olla impeerium. Hollandi Kuldajastu 17. sajandil Hollandi Riigi kujunemine (1568-1648) - Keskajal Saksakeisririigi osa, Karl V pärandab oma pojale. - Hispaania Madalmaade provintsid (Burgundia pärand Habsburgidele Hiliskeskajal) I Lõunas Prantsusesek. Kat.Valloonid ja Flaamid) II Põhjapoole Hollandik. Prot. Holland: (Tänapäeval : I Belgia II Holland) - Karl V ajastu õitseng majanduse, kultuuri alal , levib prot. - Maj. õitsev piirkond (üle 200 linna) Transiitkaubanduse sõlmpunkt (50%) - Kõige olulisem ühiskonnaklass jõukas ja iseteadlik Prot. Kodanlus - Igal Prov. on oma omavalitsus (Seis. esindus). + Ühinenud maapäev (1465) 1560-tel Kalvinistide ülestõus Flandrias (1567) - Usuline ja rahvuslik vastuolu kat. Hispaaniaga süveneb (Inkvisit.)
iseseisvuvad), aga mitte Lääne-Euroopas (Saksamaa karistamine Prantsusmaa nõudmisel). Sõja eesmärgid 1914: Saksamaa Luua majanduslikult sõltumatu nn Kesk-Euroopa süsteem, mis garanteeriks Saksamaale maailmariigi staatuse. Teatud regioonide liitmine otse Saksa koosseisu Läänes: Belgia lõunaosa, Prantsusmaa kaevanduspiirkonnad; Idas: Poola, Baltikum (kuni Narva jõeni või Daugavani). Suur-Saksamaa visioon. Sõltlasriigid: Belgia flaamid. Tolliliidud: Austria-Ungari, Itaalia, Skandinaavia ja Holland. Nn Nurgakivi-riigid idas: Soome, Ukraina ja Kaukaasia. Saksa plaan hakkab teostuma Ida-Euroopas 1917-18 kui Saksamaa okupeerib / saab oma mõjusfääri EM alad (Kordub II MS ajal). Prantsusmaa Esialgu piiratud: Saksamaa rünnaku peatamine ja võimaluse korral Elsass- Lothringi tagasivallutamine. Liitlaste toetusel eesmärgid kasvavad E-L vallutamine ja Saksamaa nõrgendamine (muuhulgas Saari-kivisöeregiooni
Igal provintsil oli oma asehaldur (tavaliselt valitses üks asehaldur korraga kolme-nelja provintsi) ja seisuste esindus (staadid). Madalmaid ühendasid generaalstaadid (Staten Generaal), kuninga nimetatud ülemasehaldur ning 12 kõrgemast (peamiselt lõunaprovintsidest pärit) aadlikust moodustatud riiginõukogu. Ülemasehaldur ja riiginõukogu resideerisid Brüsselis. Etniliselt jagunesid Madalmaad germaani põhjaosaks, kus elasid hollandi keelt kõnelevad flaamid ning prantsuse keelt kõneleva vallooni elanikkonnaga romaani lõunaosaks. Ka Brüsseli õukonnas kõneldi prantsuse keelt. Provintsid eristusid üksteisest ka majanduslikult. Põhjaprovintsides Hollandis (tänapäeva Hollandi lääneosa), Zeelandis ja Friisimaal tegeldi kaubanduse, heeringapüügi ja karjakasvatusega. Lõunaprovintsid (Flandria, Brabant) olid Euroopa arenenumaid töönduspiirkondi. Kaguprovintsides (Luksemburg) domineeris vabale tööjõule tuginev põllumajandus.
Valgeks värvitud puukujud - putti. Sturehof (17.-18. sajandi vahetus) - Gustav III aeg. Rokokoo. Vanema barokkaia ümberehitus, lihtsustus. Pikitelg, alleed. Prantsuse aedades oluline kanali motiiv on Rootsis ja Taanis teisejärgulise tähtsusega. Selle põhjuseks on paleede paiknemine mere läheduses või hoopiski saarel - iseloomulikumad näited on Frederiksborg ja Hirschholm. TAANI REGULAARAIAD Taani arhitektuuris valitses 17.-18. saj elav tegevus, kusjuures meistrid olid peamiselt flaamid ja hollandlased, hiljem oli peamiseks suunaandjaks Prantsusmaa. Taani aiakunst on märkimisväärne kuningas Frederik IV (1671-1730) ajal, kes oma valitsuseelsel ajal oli külastanud kõrge aiakultuuriga maid, peamiselt Itaaliat ja Prantsusmaad. Taani maastikuarhitektuur ja aiakunst põhineb ajaloolistel aedadel, mis on pärit 17. ja 18. sajandist. Taani 17. sajandi renessanssaiad on suurel määral tänaseks kadunud, jäänud on väga
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
annaabi.ee 
