Hollandi ja flaami kultuur Hollandi ja flaami kultuuri kuuluvad Lääne-Euroopas Hollandis elavad hollandlased ning flaamid, kes on hollandi keelt kõnelev elanikkond Belgias. Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud. Samuti on hollandlased enamasti katoliiklased.
Millistele ajaloolistele lepetele tugineb Euroopa Liit? Majanduskoostöö ühendus Benelux, Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus. Nimetati ümber Euroopa Liiduks Maastrichi lepingu alusel Nimeta 4 vabadust, mida loetakse EL aluspõhimõteteks. 1. Kaupade vaba liikumine, mille all mõistetakse kaupade tolli- ja koguseliste takistusteta liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel 2. Teenuste vaba liikumine, mis tähendab samu vabadusi osutatavate teenuste osas 3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlame...
veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks poldriteks. Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit. Inimesed Põhirahvus hollandlased. Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. Keskmine eluiga: 79,4 aastat. Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. Hollandi juust on tuntud kogu maailmas. Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus "Tulpidemaa".
eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu Mis on kultuur? · Sageli kattub uuringutes kultuuri piir geograafilis-poliitilise riigipiiriga · Suhteliselt homogeensete rahvusriikide puhul on selline käsitlus õigustatud Island, Jaapan · Erinevused ühe kultuuri (riigi) sees võivad olla suuremad kui erinevate kultuuride (riikide) vahel Flaamid ja valloonid Belgias Kultuurimõõtmed · Hollandi kultuuriuurija Geert Hofstede · 1967-1973 uuris ligikaudu 117 000 IBM-i töötajat üle 50 riigist · Neli kultuurimõõdet: Võimudistants Individualism-kollektivism Ebakindluse vältimine Maskuliinsus-feminiinsus · http:// www.geert-hofstede.com/hofstede_dimensions.ph Kultuurimõõtmed · Meeles tuleb pidada, et: Uurimusest on möödas peaaegu 40 aastat
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse.
näiteks Beer Street, Gin Lane ja Four Stages of Cruelty mis aga said väga populaarseks. 1762 avaldas ta sõjavastased gravüürid The Times.See töö ärritas paljusid sõjaväelasi ja poliitikuid.Üks tuntumaid poliitikuid,Jhon Wilkes avaldas tema kohta kritiseeriva artikli.Peale seda jäi ta raskesti haigeks 1763 juulis oli tal atakk ning tema viimaseks teoseks jäi Tailpiece: The Bathos (1764).Ta suri 25-ndal oktoobril 1764 aastal. Frans Hals Hals sündis Antwerpis.Tema vanemad olid flaamid kes kolisid Hollandisse peale seda kui 1585 hispaanlased linna ära vallutasid. Tema vanemad läksid elama 1591a Haarlemi kus Frans veetis oma ülejäänud elu.Ta oli kaks korda abielus ning tal oli 10 last ning seepärast vireles vaesuses.Ta oli 17saj üks parimaid hollandi koolkonna kunstnike ja teda peetakse Hollandi parimaks portree kunstnikuks.Peaaegu kõik tema tööd on portreed.Teda õpetaja oli Karel van Mander.Tema kõige vanem sailinud töö on portree Jacobus Zaffiusest (1611).
Rumbeke loss Brüsseli raekoda Brugge raekoda RAHVASTIK Belgia on kaherahvusvaheline riik Maailma üks tihedama asustusega riike Linnastumise tase: 97% Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km², tihedaim asustus riigi kesk ja põhjaosas üle 500 in/km², hõredaim asustus Ardennides all 100 in/km² Rahvuslik koosseis: hollandi keelt kõnelevad flaamid 58% (põhjaosa), prantsuse keelt kõnelevad valloonid 34% (kesk ja lõunaosa),välismaalasi 8% (itaalllased, sakslased, prantslased) SKT elaniku kohta: 30 751 (2008) Religioon: katoliiklased 75%, evangeelsed protestandid, õigeusulised, islami usulised, juudid ja anglikaani usulised Loomulik iive: 0,1 Sündimus: 10,22 sündi / 1000 elaniku kohta (2008) Suremus: 10,38 surma / 1000 elaniku kohta (2008) Keskmine eluiga: 79 aastat Meeste keskmine eluiga: 76 aastat
Belgian Blue Gattle Alfacom Unilin 8 2 RAHVASTIK 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine Belgias elab 10,5 miljonit inimest. Rahvaarv on ühtlaselt tõusnud 1950. aastast 2007. aastani. 81950. aastal oli rahvaarv Belgias 8,3 miljonit, 2007. aastal aga 10,3 miljonit. 9 2.2 Rahvastiku paiknemine Belgia on kaherahvuseline riik. Põhja- ja loodeosas elavad flaamid, kesk- ja lõunaosas valloonid, idapiiril umbes paarsada tuhat sakslast. Belgias on kolm riigikeelt : saksa, hollandi ja prantsuse keel. Põhja- ja loodeosas kõneldakse hollandi ja friisi keelt, kesk- ja lõunaosas prantsuse keelt, idapiiril saksa keelt. Belglased on valdavalt katoliiklased. Belgia on üks maailma tihedaima asustusega riike- keskmiselt elab ühel ruutkilomeetril 344 inimest. Kõige tihedam on asustus riigi kesk- ja põhjaosa tööstuspiirkondades ( üle 500 in/km² ). Üle 80%
tõekspidamised. b) Kesk- ja Ida – Euroopa: Rahvusega seostatakse eelkõige etnilist ja kultuurilist kuuluvust, st sünnijärgset päritolu, keelt ja ühist kultuuri, poliitilised raamid pole rahvuse määratlemisel peaaegu üldse olulised. Seetõttu ei loeta oma rahvuse hulka neid inimesi, kes pole selleks sündinud. 2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks? Kongresside tõttu liideti enamus maadest kokku ja rahvused
Tuntuimad jalgpallimeeskonnad on Standard de Liege, Club Brugge ja R.S.C. Anderlecht. Veel harrastatakse Belgias tennist, jalgrattasõitu, vormelit, kergejõustikku, võrkpalli, korvpalli, jäähokit and judot. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 18 KOKKUVÕTE Belgia kuningriik kui üks peamine osa Euroopa südamest on jagatud kultuuriliselt ja keeleliselt kahte ossa: ühe osa moodustavad flaamid, kes kõnelevad hollandi keelt, teise osa aga moodustavad prantsuse keelt kõnelevad valloonid. Tänu keelelistele erinevustele on Belgias kehtestatud mõlemale poolele eriõigusi. Belgias on läbi aegade olnud erinevaid domineerivaid poliitilisi jõude, kuid nüüdseks on kujunenud välja tugev Belgia kuningriik, kellel on head välissuhted teiste riikidega. Belgia loodust iseloomustab mitmekesisus. Ta asub ühel poolt Põhjamere kaldal, kuid tema
Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander · rahvastik põhirahvus hollandlased, maa lõunaosas flaamid (13%), põhjaosas ja saartel friislased (250 000) · rahvastiku tiheduselt I kohal Euroopas · usk 36% katoliiklased, 26% protestandid, 3% moslemid · Hollandi ülemerealad: Aruba, Hollandi Antillid Loodus · pinnamoelt madalik, 50% pindalast paikeb merepinnast madalamal · seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid ja ka luitevallid (kõrgus kuni 56 m)
Religioon : Rooma Katolik 31%, Protestant 21%, Moslem 4.4%, muu 3.6%, teadmata 40% Sõltuvad piirkonnad : Aruba, Hollandi Antillid Rahvastikupüramiid Võrreldes aasta 2025 prognoosi põhjal muutub aastaks 2050 vanurite osatähtsus suuremaks eriti 85 aastaste naiste osatähtsus, noorte ja keskealiste osatähtsus samas väheneb.See iseloomustab arenenud riigi vanuselist koosseisu. 96% rahvastikust on keelelt ja kultuurilt lähedased hollandlased ja flaamid. Põhjarannikul ja saartel elavad friisid. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis. 7.Linnastumine 90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Rahvastiku paiknemine
poliitiline jõud Rahvusliku idee pooldajad idenfitseerisid oma rahvust ühise ajaloo, kultuuri, keele ja rassi põhjal Euroopa poliitiline kaart pärast Napoleoni sõdu: 1) Sakslased elasid erinevate vürstiriikide territooriumil 2) Itaalia oli killustatud, otsapidi Austria keisririigi võimu all 3) Poola oli jagatud Venemaa, Austria ja Preisimaa vahel 4) Balkani rahvad kuulusid Türgi impeeriumi koosseisu 5) Belgias elasid valloonid, flaamid jt. Oluliseks muutus poliitiline eneseteostus ehk oma riigi loomine Rahvusriigi loomine toimus 3 moel: 1) Rahvusriigi kujunemine koos riigirahvuse formeerumisega(Inglismaa, Prantsusmaa) 2) Killustunud rahvaste ühinemispüüdlused (Itaalia, Saksamaa) 3) Vabadusliikumine, mis haaras suurte impeeriumite ( Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa ja Türgi) koosseisu kuulunud rahvusvähemusi (eestlased, lätlased jt.) Eriti oluline Saksamaa ja Itaalia ühendamine rahvusriikideks!
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
tuleviku tarbeks veidi kõrvale ja ülejäägiga veeda mõnusasti aega. See ongi see, mida belglaseks olemine endas kannab. Belglane peab tervet argimõistust paremaks sõbraks kui originaalset mõtlemist. Kaine mõistus, kõva töö, huumorimeel ning sallivus võõraste vastu muidugi mõistuse piires on belglase südamele kõige lähemal olevad head omadused, aga need omadused ei kehti belglaste omavahelise suhtlemise puhul. Kui flaamid räägivad valloonidest ning valloonid räägivad flaamidest kaovad head omadused ja kaine mõistus justkui nõiaväel. Lemmiktegevused Kogu selle sotsiaalse konformismi pealispinna all peitub selgelt välja kujunenud isikupärane rahvas ja nende isikupära ei väljendu mitte niivõrd nende omapärases riietumisstiilis ega käitumises, kuivõrd nende kirgedes ja asjades, mis neid vaimustavad. Mõned neist võivad olla jäägitult haaravad.
1) Karl V suguvõsa (isa, ema, isapoolne vanaisa, emapoolne vanaisa, vend, pärija) Isa Philipp ilus, ema Juana Nõdrameelne, isapoolne vanaisa Maximilian I, emapoolne vanaisa Fernando II, vend Ferdinand I, keisritrooni pärija Ferdinand I, Hispaania trooni pärija poeg Felipe II 2) Miks oli Taani Põhjamaade valgustatuse parim esindaja? Christian VII valitsusaeg tähistab Taani ajaloos valgustatud absolutismi perioodi. Et kuningas ise oli vaimse peetusega, teostas reforme tema ihuarstist nõunik Johann Friederich Struensee. Christian VII valitsusaeg tähistab Taanis valgustusliku õitsemise perioodi, kui kaotati tsensuur, kehtestati täielik trükivabandus, sätestati usuvabadus, keelati nõiaprotsessid ja piinamine, kohtuistungid muudeti avalikuks, kuulutati kõigi inimeste võrdsust seaduse ees, füsiokraatlikud ümberkorraldused majanduses: kaotati tsunftisüsteem, suleti kahjumit andvad manufaktuurid, ka...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
kodanlikke elumaju. Madalmaade kunst pole nii ilule orienteeritud, kui Itaalia kunst, seal on olulisemal kohal ilmekus ja tundeelu intensiivsem väljendus. Madalmaade kunstnike tööd on peenema, realistlikuma käsitlusviisiga, nende maalitehnika on meisterlikum, värvid sulavamad ja toonid intensiivsemad. See kõik on tingitud õlivärvide eelistamisest temperale. Madalmaade kunsti arendamisest võtsid osa nii lõunaosade valloonid, kui ka põhjas germaanlastest flaamid ja hollandlased. (Vaga 2004: 449) Madalmaade maalikunst kasvas orgaaniliselt välja hilisgootikast. Võib öelda, et vendade Jan (1390-1441) ja Hubert (1370-1426) van Eycki tööde suureks inspiratsiooniks olid prantsuse miniatuurmaalid 1400. aasta paiku, millele anti palju suurejoonelisemad mõõtmed. Nende oluliseks ühiseks tööks oli 1432. aastal valminud Genti altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis (Vaga 2004: 450)
Burgundiaga, mille ta lõpuks allutas. Rajas tugeva tsentraliseeritud kuningriigi. Pidas sõdu Aragoniga. 1482, kui Burgundia Maria suri, andis Maximilian kuningale Burgundia ja Picardia ja Artois. Tugevsuurriik-allutasBurgundia Hiliskeskaegne Burgundia: 1361 suri Burgundia hertsogite liin välja, Burgundia liideti kuningriigiga. 1363 sai Burgundia hertsogiks Prantsuse kuninga vend: Philippe Julge (1363-1404) Oli Prantsusmaa tegelik valitseja 1392-1404. 1382 surus maha mässavad flaamid.1384 sai abieluga Flandria, Artois ja Nevres'. 1384 sai Saksa-Rooma keisrilt lääniks Franche-Comte ehk Burgundia markkrahvkonna. Tegelikvalitseja-abiellussaiFlandria-Sks-R = Burgundiamarkkrahvkond Jean Kartmatu (1404-1419)1407 lasi mõrvata Louis d'Orleansi ja alustas sellega sõja Armagnac'iga. 1413 korraldas Pariisis veresauna.1415 Inglismaa taasalustas sõda Prantsusmaaga. 1418 hõivas Pariisi. 1419 tapeti kohtumisel dofään Charles VII-ga.
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
P autoriteet tõusis keskajal, kui tema kaartide järgi hakati uuesti kaarte tootma, maadeavastuste tõus (Kolumbus sõitis P kaardi järgi (enda meelest) Indiasse). P kaartide hulgas on olemas Kesk-Euroopa kaart. Sellel olevaid kohanimesid ja jõgesid on püütud tuvastada. Kahe jõe vasteks on pakutid isegi Pärnu ja Narva jõge. 89. A. Ortelius, tema kaardid Abraham Ortelius tegi esimese atlas, mida küll tol ajal atlaseks ei nimetatud. Oli flaam ning flaamid olid kaasaegse kartograafia rajajad. Alguses teenis elatist kaartide graveerimisega Antverpenis Belgias. Graveerimise kõrval lisa teenimiseks müüs ta kaarte ja raamatuid. Oli suur huvi reisimise vastu. Ringreisidel kohtus ta Mercatoriga, pärast mida süvenes tal üha rohkem huvi karto- ja geograafia vastu. Esimeseks kaardiks, mille ta tegi, oli maailma kaart "Typus Orbis Terrarum".
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
iseseisvuvad), aga mitte Lääne-Euroopas (Saksamaa karistamine Prantsusmaa nõudmisel). Sõja eesmärgid 1914: Saksamaa Luua majanduslikult sõltumatu nn Kesk-Euroopa süsteem, mis garanteeriks Saksamaale maailmariigi staatuse. Teatud regioonide liitmine otse Saksa koosseisu Läänes: Belgia lõunaosa, Prantsusmaa kaevanduspiirkonnad; Idas: Poola, Baltikum (kuni Narva jõeni või Daugavani). Suur-Saksamaa visioon. Sõltlasriigid: Belgia flaamid. Tolliliidud: Austria-Ungari, Itaalia, Skandinaavia ja Holland. Nn Nurgakivi-riigid idas: Soome, Ukraina ja Kaukaasia. Saksa plaan hakkab teostuma Ida-Euroopas 1917-18 kui Saksamaa okupeerib / saab oma mõjusfääri EM alad (Kordub II MS ajal). Prantsusmaa Esialgu piiratud: Saksamaa rünnaku peatamine ja võimaluse korral Elsass- Lothringi tagasivallutamine. Liitlaste toetusel eesmärgid kasvavad E-L vallutamine ja Saksamaa nõrgendamine (muuhulgas Saari-kivisöeregiooni
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
Valgeks värvitud puukujud - putti. Sturehof (17.-18. sajandi vahetus) - Gustav III aeg. Rokokoo. Vanema barokkaia ümberehitus, lihtsustus. Pikitelg, alleed. Prantsuse aedades oluline kanali motiiv on Rootsis ja Taanis teisejärgulise tähtsusega. Selle põhjuseks on paleede paiknemine mere läheduses või hoopiski saarel - iseloomulikumad näited on Frederiksborg ja Hirschholm. TAANI REGULAARAIAD Taani arhitektuuris valitses 17.-18. saj elav tegevus, kusjuures meistrid olid peamiselt flaamid ja hollandlased, hiljem oli peamiseks suunaandjaks Prantsusmaa. Taani aiakunst on märkimisväärne kuningas Frederik IV (1671-1730) ajal, kes oma valitsuseelsel ajal oli külastanud kõrge aiakultuuriga maid, peamiselt Itaaliat ja Prantsusmaad. Taani maastikuarhitektuur ja aiakunst põhineb ajaloolistel aedadel, mis on pärit 17. ja 18. sajandist. Taani 17. sajandi renessanssaiad on suurel määral tänaseks kadunud, jäänud on väga
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
kultuuri. Väga sageli on kultuuri piiriks just geograafilis-poliitiline riigipiir, kus vastav kultuur esineb. Seda me näeme näiteks rahvusriikide korral – Jaapan, Island, Iraak jpt. Kuid vahel võivad mõne riigi ( ehk kultuuri ) sees olla veelgi suuremad erinevused, kui seda on riikide ( ehk kultuuride ) enda vahel. Näiteks Belgia riik on Eestist palju väiksem – lausa kolmandiku võrra. Belgias elavad kaks kultuurigruppi, milledeks on flaamid ja valloonid. Need kaks kultuurigruppi on selgelt omavahel eristuvad ja selgelt geograafiliselt ja keeleliselt määratletud. Paljud maailma riigid muutuvad üha enam kultuuriliselt heterogeensemaks. Tänapäeval toimub väga kiire areng ja suur levimine rah- vusvahelises turismis ja migratsioonis. Nii või teisiti on paljude riikide kultuurid ajalooliselt väga mitmekesised. ( Realo, Vadi ja Schmidt 2002, 224-225 ) 3.4 Kõrgemad tundmused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
