Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõukoerad. Kuna aga segaverelistel pole enamasti eelmistest põlvkondadest suurt teada, ei tea me päriliku haiguse tekkefaktorit
Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on kirev. Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma: 1. Euroopast pärinevad ehk valged (13.6%), 2. aafriklased ehk mustad (75%), 3. nn värvilised (segaverelised, 8.6%) ja 4. Aasiast pärinevad (2.6%). Suurim on bantu keeli kõnelev ja üheksaks rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju
Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased (enamik valgeid), 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad.
Veel hilise ajani jagunes Lõuna-Aafrika Vabariik neljaks provintsiks, mis vastasid endistele buuri riikidele ja Briti kolooniatele. Tänapäeval on Lõuna-Aafrika Vabariigis üheksa provintsi, kus elavad erinevad Aafrika rahvad. IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis Rahvastiku rassiline ja etniline koosseis on mitmekesine Ametlik statistika eristab rassi järgi nelja rühma milleks on Euroopast pärinevad ehk valged 17,5 % , aafriklased ehk mustad 70,2%,värvilised ehk segaverelised 9,4% ja Indiast või Aasiast pärinevad 2,9% . Suurim on bantu keeli kõnelev ja 9 rahvaks jagunev aafriklaste rühm. Keelelt ja kultuurilt ebaühtlases värviliste rühmas on ülekaalus põlisrahvaste ja eurooplastest kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid ja veel mõningad. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad.
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen.Jamaica riigikeeleks on Inglise keel.Jamaical valitseb konstitutsiooniline riigikord. 2.Rastafari liikumine-Jamaical sündinud usuline liikumine mille keskmeks on vabaduse vääristamine.Rastafari nimetus tuleneb sõnadest Ras, mis on amhaara kuningasoost isikute tiitel jaTafari, mis on Etioop...
Väljendas protesti sõja vastu. Teosed- ,,Ja päike tõuseb(romaaniga saavutas oma isikupärase stiili)", ,,Vanamees ja meri". William Faulkner (1897-1962) Looming näitab kui suhteline ja lihtsustav on kirjanduse lahterdamine ,,modernismiks" ja ,,realismiks." Teosed tihedalt seotud USA ajaloolis-sotsiaalse oluga. Mõned teosed kuuluvad realismi parimate näidete hulka. Poolehoid kuulub ärasegamatult kapitalismi võidukäigu ohvritele(neegrid, vaesed, segaverelised.) Harva piirdub kohaliku nähtuse pelga peegeldusega. Püüab viidata tagamaadele, põhjustele, tagajärgedele. Teosed-,,Kui mina olin suremas", ,,Augustivalgus." Avaldas suurt mõju järgnevale kirjandusele eksistentsialism, maagiline realism. = 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof.
seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja- Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda. Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk- ja Lõuna- Ameerika riigis rahvastiku enamuse. Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun
Reggae Jamaika rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku kohta (2001), mis siiski on viimasel ajal väh...
Reggae Kokkuvõtte koostaja: Laurits Meinson Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord Rahvaarvuks oli 2017 aasta andmete kohaselt 2,89 miljonit inimest. 90,9% elanikkonnast moodustavad aafrliklased, 1,3% lääne-indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid. Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14- aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta. Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Rastafari liikumine Rastafari nimetus tuleneb sõnades...
Lühikokkuvõte Reggae Kalev Seilmaa 8.klass Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafriklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja 0,1% muud etnilised grupid (sh. araablased). Jamaica kultuur on tekkinud kõigi nende kultuuride ühtesulamisel. Asustus on tihedaim lõunaranniku tasandikualal. Ligi 50% rahvastikust elab linnades, kusjuures aastal 1943 oli see protsent vaid 15. Ligikaugu kolmandik inimestest on 14-aastased või nooremad ja vähem kui 8% on üle 65. Keskmine eluiga on meestel 70 ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 14/1000 sünni kohta
,,Reggae`` Kokkuvõtte koostaja: Helena Berg 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord - Rahvaarvuks oli 2000 aasta andmete kohaselt 2,65 miljonit inimest. Aastaseks rahvastiku juurdekasvuks on 0,6% (2000 a). 90,9% elanikkonnast moodustavad aafrliklased, 1,3% lääne- indialased, 0,2% hiinlased, 0,2% valged, 7,3% segaverelised ja ...
Loomulik iive: Aasta Loomulik iive % 2000 1,75 2001 1,7 2002 1,66 2003 1,61 2004 1,39 2005 1,36 2006 1,32 2007 1,289 2008 1,264 2009 1,229 RAHVASTIKUPÜRAMIID: Usundid: Rooma katoliku 81,3%, evangeelse 12,5%, muud 3,3%, määratlemata või ükski 2,9% (2007 loendus) Rassid: Ameerika indiaanlased 45%, segaverelised (Ameerika indiaanlaste ja valgete segu) 37%, valged 15%, mustad, jaapani, hiina ja muud 3% Keeled: Hispaania (riigikeel), ketsua keel (riigikeel), aimara, ja suur hulk väiksemaid Amazonase keeli Rahvastiku tihedus: 22.1 in/km² Rahvastiku paiknemine: tihedalt Lima ja Amazonase ümbruses, hõredamalt Andides Suuremad linnad: Lima, Arequipa, Callao, Trujillo, Chiclayo ja Iquitos
usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus.
Slytherin, et koolis õppimist väärivad vaid puhtaverelised õpilased. Teised asutajaliikmed polnud temaga nõus, neile tekkisid oma isiklikud eelistuse õpilaste suhtes. Nii otsustati Sigatüüka õpilasi majadesse jagama hakata. Gryffindori majja hakati võtma julgeid ja vapraid, Hufflepuffi lojaalseid ja õiglasi, Raweclaw'sse tarku ja erilise intellektiga hiilgavaid ning Slytherini ambitsioonikaid. Salazar Slytherin ei jätnud jonni ja uskus siiralt, et segaverelised ehk sopaverelised ei vääri kohta Sigatüükasse. Lõpuks oli ta oma ideede tõttu sunnitud koolist lahkuma, kuid enne veel seadis ta saladuste kambri, mille võis tulevikus avada vaid tema viimane järeltulija ning seal elaval tohutul koletisel aidata kooli seal õppimist mitteväärivatest õpilastest puhastada. Aastasajad möödusid ja Sigatüükas said suurepärase hariduse tuhanded võlurid ja nõiad, saladuste kamber muutus üheks järjekordseks legendiks, mida keegi ei uskunud
aastat, naistel 78 aastat. T ööealiste osatähtsus moodustab kogu rahvastikust 64%. T siilis on sündimus 22,4, suremus 5,6 , imikusuremus on 14,6 . Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga, keskmine eluiga on k üllaltki kõrge. Tsiilis elab 83% rahvastikust linnades 8.1.13 Kristyna Kokk 17 Usutunnistus 8.1.13 Kristyna Kokk 18 Valitsev inimrass 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Valitsevad usundid enamik tsiillasi (89%) on katoliiklased. 8.1.13 Kristyna Kokk 19 Linnade paiknemine Linnad paiknevad suuremas osas KeskT siilis . LõunaTsiilis on ainult mõned üksikud linnad. PõhjaTsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. Suurimad linnad Santiago de Chile 4 628 000 Vina del Mar 319 000 Concepcion 318 000 8.1
postijaamade (tampu) vahel korraldatud kulleritega ja transport käis kandjatega teatepulga üleandmise põhimõttel. Sidet peeti ka suitsu- ja valgussignaalide abil kuna inkad ei kasutanud ratasveokeid ega ratsaloomi. Sotsiaalsed kategooriad Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel inkad ehk ketsua- indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panacad, aga ka Cuzco nn inkad eesõiguse poolest. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muutunud panacaks. Panacasse kui nn eesõigustega ayllusse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes lojaalne alistatud rahvaste ülemkiht, kellekellel oli privileege ja kellele oli kohalikes asjades jäetud teatud
loomingust. Jaan on olnud üks säravamaid tähti eesti luules. Tal on väga põnev suguvõsa, perekond ning ka seiklused tema elu on huvitavad. 1 1. ELULUGU 1.1 Lapsepõlv ja noorus Jaan Kaplinski sündis 22.jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Isa, Jerzy Kaplinski oli poola rahvusest õppejõud ning ema Nora Raudsepp-Kaplinski oli eesti tantsjatar. Jaani vanemad olid mõlemad segaverelised ning seetõttu ta perekonnas päris- eestlased puuduvad, mis võib seletada tema käitumises esinevaid ebaeestilikke jooni. 23.juunil 1941 Kaplinski isa arreteeriti, et vältida võimalikku vaenulikku tegevust. Tema jäljed kaovad 1941. aastal Kirovi oblasti laagrites, kust oleks ta pidanud vabanema, kui Poola kodanik, kuid millegi pärast ei vabastatud ning ta suri mõndade andmete järgi aastal 1943 laagris, teiste järgi 1945 vabastatuna teel Poolasse. Jaani lapsepõlv mööduski ilma isata
seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. INDIAANLASTE VÄLIMUS Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus
Portugali rahvaarv on 9 625 516, mis teeb 104 inimest ühe km ² kohta. Portugalis on enam kui seitse korda rohkem inimesi, kui Eestis. Ühe ruutkilomeetri kohta on Portugalis 4, 5 korda rohkem inimesi. Riigikeeleks on Portugali keel. Portugali keel on ametlikuks riigikeeleks ka Brasiilias, mis on oma pindala suuruselt maailmas viiendal kohal ja kus etniliste gruppide järgi on 55% valged (portugallased, sakslased, itaallased, hispaanlased, poolakad), 38% segaverelised, 6% mustad, 1% teised (jaapanlased, araablased, indiaanlased). Portugali keelt räägitakse ka näiteks Sveitsis, kus seda räägib 1.4% rahvastikust. Ligi 40% rahvast elab pealinnas Lissabonis (koos eeslinnadega umbes 2 miljonit elanikku) ja Portos (1,7 miljonit). Suur osa rahast ja investeeringutest on kuhjunud nende kahe jõukeskuse vahelisele ookeanirannikule. Rahvastiku tihedus on varieeruv sisemaa 20st elanikust ruutkilomeetri kohta, kuni
Tihti on kõige selle peale raske mõista, milline on tänapäevane brasiillane. Algul asustasid Brasiiliat portugallased, kes segunesid indiaanlastega ja tõid lisaks Aafrikast orje. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Brasiiliat loetakse maailma suurimaks katoliiklikuks riigiks. Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. ... Brasiilias on väga populaarne karneval, mida peetakse 46 päeva enne lihavõtteid. Karneval on kõige kuulsam puhkus Brasiilias ja on muutunud suurte proportsioonidega sündmuseks
teha, kuidas maailmaruumis viibimine mõjub elusolendeile. Esimese kosmoselennu sooritas koer nimega Laika. Geoloogidel on koerad abiks maavarade otsinguil jne. Õuekoertena peetakse nii tõukoeri kui ka segaverelisi koeri. Õuekoer valvab peremehe maja ja muud vara nii öösel kui päeval. Võõra tulekust teatab urina või haukumisega. Öösel, kui kõik on rahulik, suigub ka koer, kuid ei maga. Eestis on aastasadu kõige levinumad olnud segaverelised vähenõudlikud talukoerad, nad valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea
kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Füüsika seos teiste teadusharudega ja tuntuimad füüsikud Referaat Juhendaja: Evelin Vanaselja Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.FÜÜSIKA JAGUNEMINE..................................................................................................... 4 2.FÜÜSIKA OLULISUS........................................................................................................... 5 3.SEOS TEISTE TEADUSHARUDEGA.................................................................................. 5 4.TUNTUIMAD FÜÜSIKUD..................................
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Loo...
Sündimus on 22,4, suremus 5,6, imikusuremus on 14,6. 4. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 83% rahvastikust elab linnades. 5. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis. Lõuna-Tsiilis on ainult mõned üksikud linnad. Põhja-Tsiilis on linnad enamasti maavarade leiukohtade läheduses. 6. Milline inimrass on valitsev? 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). 7. Valitsevad usundid. Enamik tsiillasi (75%) on katoliiklased. III PÕLLUMAJANDUS 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks? Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks on kesised. a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi eriti põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete
suri varakult, tema isa ja vanaema vaidlesid jõuliselt selle üle, kumb peaks saama tulevast geniaalset luuletajat enda katuse alla võtta. Lõpuks maksis kõrgseltskonnas lugupeetud vanaema Jelizaveta Arsenjeva isa Juri Petrovitsile 25 000 rubla, et too kaoks oma poja elust. Lermontov ei saanudki teada oma isa labasest sammust, nii jäi ta mälestustesse püsima tagakiusatud märtrina, keda ümbritses teatav aupaiste. Poeete ühendab ka see omapärane tõdemus, et nad olid mõlemad segaverelised. Puskini sugupuu algus pärines Etioopiast ja Lermontovil Sotimaalt. Nii Puskini kui Lermontovi pered polnud väga rikkad. See ei takistanud neil aga omandamast suurepärast haridust. Puskin õppis ära tänu palgatud guvernööridele ja guvernantidele prantsuse keele, Lermontov vanaema suunamisel nii prantsuse, saksa kui ka inglise keele. Üritas omandada ka kreeka keelt, aga see ei tulnud eriti välja. Kumbagile luuletajaist polnud
Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid. Haridus kättesaadav vaid preestriseisusele. Suured teadmised matemaatika (kahekümnendsüsteem ja null) ja astronoomia alal. Täpne kalender. Hieroglüüfkiri. Inkade riik Lõuna-Ekuadorist Põhja-Tsiilini. Tsentraliseeritud hiigelriik, mida valitses keiser. Kõrgem kiht oli päris-inkad e. ketsua ülikud, siis nende segaverelised järglased, siis alistatud hõimude pealikud, siis lihtrahvas, eelviimasel kohal alistatud rahvad ja viimasel orjad. Peeti tähtsaks riiki ja alles seejärel inimest. Totalitaarne riik. Usundis maailma loonud taevajumal, kelle nimel valitses päikesejumal (maapealne keiser). Preestrite osa tagasihoidlik. Päikesekultus oli riigiusund. Haridussüsteem arvestas eelkõige riigi vajadusi. Oli mitut liiki kutseõppeasutusi. Õpetus tugines mälule, kuna kiri puudus.
reuma, skisofreenia jmt. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on olulisel kohal tervislikud eluviisid. KOERTE PÄRILIKUD HAIGUSED Suuresti on levinud arvamus, et tõukoerad on õrnad, haiged ja põdurad, et nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mis tingib "väärakaid" jms. Sellistes arvamistes on tõtt vaid osa, ja nagu argiuskumuste puhul tavaks, ei vaevu keegi välja selgitama, milline osa just. Tegelikult haigestuvad kõik koerad, nii segaverelised kui tõulised. Kuna segaverelise koera päritolu ei ole teada, ei saa kinnitada ega ümber lükata haiguse pärilikku tekkefaktorit. Seevastu tõukoertel on eelmised põlvkonnad teada ning haiguste esinemise üle peetakse ka statistikat. Kui segavereliste puhul valib loomi "looduslik valik" ning paljunemises osalevaid koeri kuidagi ei sorteerita, siis tõukoerte puhul on aretuseks sobivaid koeri oluliselt vähem ning lisanduvad
Ohverdamine, peajumal oli Vihmajumal Astronoomia, hieroglüüfkiri, head matemaatikud(tundis numbrit 0) Püramiidtemplid, observatooriumid, sideaine Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed Hispaanlase vallutasid riigi 20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure: Aksum 1-7saj pKr Põhja-Etioopia Geesi keel
käitumise ja rõivastuse kaudu. Alistatud rahvaste lojaalsed juhid jäeti troonile, kuid nad valitsesid pigem näiliselt ja andsid oma tegevusest aru inkadest keskvõimu esindajatele. Nad pidid oma lapsed õiges vaimus kasvatamiseks ja koolitamiseks pealinna pantvangideks saatma. Aadelkond koosnes kolmest kihist. Kõrgeimal astmel olid inkad ise ehk ketsua-indiaanlaste põlisaristokraatia, kes oli piisavalt arvukas, et hoida riiki oma kontrolli all. Järgmisel astmel olid segaverelised inkad panaca'd, aga ka Cuzco ümbruskonna etniliste rühmade eliit ehk nn inkad eesõiguse poolest. Nimelt oli impeeriumi südames oluliselt muutunud külakogukonna algne tähendus. Cuzcos ja selle ümbruses oli muistne külakogukond ayllu muu tunud panaca'ks. Panaca'sse kui nn eesõigustega ayllu'sse kuulusid mitmete keisrite tuhanded järglased, sisuliselt aadlipäritoluga inimesed, kelle seast värvati riigiametnikke ja muid ametikandjaid. Kolmandal astmel oli inkade suhtes
..21 2 Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik PERUU VABARIIK Referaat Juhendaja: Annereet Paatsi Tartu 2015 Sisukord 1. ÜLDANDMED.............................................................................................................4 2. LOODUS.......................................................................................................................5 2.1 Liigirikkus...................................................................................................................5 2.2 Looduskaitse................................................................................................................5 3. KULTUUR JA INIMASUSTUS...................................................................................6 4. Asukoht ja kliima.......................................................
seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim Oklahoma osariigis), kuhu valged tollal ei tohtinud asuda.Tänapäevaks on palju indiaanlasi segunenud hispaanlaste jt. rahvastega, segaverelised (mestiitsid) moodustavad mitmes Kesk-ja Lõuna-Ameerika riigis rahvastiku enamuse. (Miksike 2005) 2.1.2. Indiaanlaste välimus Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus
2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid
saj suhkrurkooistandustesse tööle toodud aafriklaste järglasi. Hilisemate sisserännanute hulgas on nii itaallasi kui ka jaapanlasi. Natuke üle poole praegusest rahvastikust on valged, kes põlvnevad eelkõige portugallastest, aga ka sakslastest, hispaanlastest, itaallastest, hollandlastest jt. Umbes 10% brasiillastest on neegrid, nemad elavad peamiselt kirdeosariikides. Ent üle kolmandiku rahvastikust on segaverelised ning nende osatähtsus kasvab. Umbes 300 000 Brasiilia põliselanikku elab Amasoonia ürgmetsades. Leidub ka jaapani, araabia ja muu päritoluga brasiillasi. Portugali keel on küll riigikeel, kuid leidub veel enam-vähem koospüsivaid sisserändajate ning nende järglaste rühmi, kes kasutavad saksa, itaalia, hispaania või jaapani keelt Indiaanlastest põlisrahvas kannatab Brasiilia enamiku teiste rahvaste eelarvamuste tõttu. 1900
Mehhiko orus Yucatani ps Andide mäestiku orgudes, Peruus Milline oli Võrdlemisi lõdva keskvõimuga Linnriik, hiljem lõdva Tsentraliseeritud hiigelriik riik? konföderatsioon Valitsejad keiser Ametnikud ja preesterkuningas Keiser, kellele allus ametnikkond Elanikkond Ülikkond, talupojad, Lihtrahvas (vabad maaharijad, Ülikud, nende segaverelised kaupmehed, palgasulased, orjad käsitöölised), orjad järglased, hõimude pealikud, lihtrahvas Mis oli Inimeste ohverdamine, kakao, Alepõllundus, puuvill, part Laamad ja kartulid eurooplastele mais, tubakas, kalkun uudiseks? Usund Tuhandeid jumalusi, inimeste Maailma loojaks taevajumal, Maailma loojaks taevajumal,
Jaan Kaplinski lapsepõlv. Sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Tema sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris EestiPoola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde
probleemi lahendamise eelduseks on ka segaabielude ja juudi segavereliste küsimuse lahendamine. Julgeolekupolitsei ja SD ülem sõnastab Riigikantselei ülema kirja valguses teoreetiliselt esialgu järgmised punktid: 1) 1. astme juudi segavereliste kohtlemine: 1. astme juudi segaverelisi käsitletakse juudiküsimuse lõpliku lahendamise kontekstis kui juute. Siin on erandiks: a) 1. astme juudi segaverelised, kes on abielus saksa verd isikutega ja kelle abielust on sündinud 2. astme juudi segaverelised. Niisugused 2. astme juudi segaverelised võrdsustatakse olemuslikult sakslastega. b) 1. astme juudi segaverelised mitmesugustes eluvaldkondades, kellele on Partei või Riigi kõrgemate instantside poolt seni antud mingisugused erilised õigused. Iga üksikjuhtum tuleb üle kontrollida, kusjuures ei ole välistatud, et otsus juudi segaverelise kahjuks langetatakse.
8. NEW ORLEANSI JAZZ (sajandivahetus) New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu-müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused. Need, enamasti jõukamad segaverelised kodanikud, ka kreoolid (kreoolidindiaanlase ja valge järeltulija), kujutasid endast, võrreldes ülejäänud USA mustadega, eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selle vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Linna elanikkonna moodustanud prantslastele ja
youtube.com/watch?v=REFxKuFXBQo) 14 NEW ORLEANSI JAZZ (~1900) must New Orleansi, Mississippi suudmes asuva sadamalinna, asustasid 1717 aastal prantslased, olles hävitanud seal asunud indiaanlaste asula. Peaaegu sada aastat hiljem, 1803 aastal ostsid Ameeriklased linna koos Louisiana osariigiga endale. Ostu- müügi üks tingimusi oli, et prantsuse ja hispaania esivanemate järglastel, hoolimata nende nahavärvist, oleksid valge kodaniku õigused. Enamasti jõukamad segaverelised kodanikud, kreoolid (indiaanlase ja valge järeltulija), pidasid endast eesõigustatud klassi. Paljudel neil olid prantsuse nimed, nad andsid oma lastele hea hariduse, asutasid New Orleansis ooperiteatri ja pidasid ülal sümfooniaorkestrit. Ka orjadele anti selles vabameelses linnas suuremaid vabadusi oma tavade harrastamiseks. Kõik need vabatahtlikud ja sunniviisilised immigrandid armastasid eelkõige oma muusikat, mida nad tahtsid alles hoida, kui kauge kodu mälestust
Meese ja naiste osatähtsuses väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski natuke suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat. · Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%, töötud moodustavad aga 7% kogu rahvastikust. · 83% rahvastikust elab linnades. · Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga · Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. · 79% rahvastikust on metissid (eurooplaste ja indiaanlaste segaverelised järglased). Usundid Tsiilis: 9 III Energiamajandus Milliseid energia-ja loodusvarasid leidub selles riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat,
AIMAR LAUGE MESILASEMADE KASVATAMINE Aimar Lauge Eesti Mesinike Liit on mesinike vabariiklik ühendus, mille peamiseks MESILASEMADE ülesandeks on Eesti mesinduse arendamine ja mesinikele nende tööks või harrastuseks võimalikult soodsate olude loomine. Eesti Mesinike Liit KASVATAMINE loodi mesinike poolt kokku kutsutud asutamiskoosoleku otsusega 1992. a. alguses. EML jätkab 1902. a. asutatud Eestimaa Mesilaste Pidajate Seltsi tegevust, mis sõjaolude tõttu ja järgnenud nõukogude korra tingi- mustes katkes. EML korraldab oma liikmetele mitmesuguseid tegevusvõimalusi, mesin- duspäevi ja –õppusi, samuti õppereise nii Eesti kui teiste maade mesin- dusega tutvumiseks. Kõik EML-i liikmed saavad posti teel koju ...
Depressioonist tugevalt mõjutatud; Teises ilmasõjas kapituleerub 1940. aastal Saksamaale, kuninglik perekond ja valitsus lahkusid Suurbritanniasse; 1942. aastal alistus Indoneesias Jaapanile; vabastati 1944-1945; pärast sõda annekteeris osa Saksamaa territooriumi (tagastas 1963), deporteeris sakslasi; sai Marshalli plaanist abi; 1952-53 lahkusid hollandlased Indoneesiast, mis oli iseseisvunud, 1962. Uus-Guinealt, seejuures „repatrieeriti“ Hollandisse ka nn. indod, st. segaverelised hollandi-indoneesia päritolu inimesed; 1975. aastal iseseisvus Hollandist Suriname; liberaliseerus ühiskondlikult, heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920. toetati vene poola sõjas poolat, 1920-24 on president A
Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis koosneb Provintside Rahvusnõukogust (ülemkoda, kaitseb eelkõige piirkondlikke ja etniliste vähemuste huve) ja Rahvuskogust. Valida võivad vähemalt 18-aastased. Seaduseelnõud peavad saama mõlema koja heakskiidu. Valitsuskabineti liikmed määrab president. Rahvusvahelise klassifikatsiooni järgi on vaba riik. Rassiline ja etniline koosseis on kirev. Rahvastikust moodustavad 79% mustanahalised, 9% valged, 9% segaverelised ja 2% Aasia päritolu. Põlisrahvad hotentotid ja busmanid pole tänapäeval selgelt eristatavad. Üle poole valgetest lõuna-aafriklastest röögib afrikaani keelt. 80% rahvastikust tunnistab erinevaid kristlikke usulahke ja 1,5% on muslimid. 15% on usutunnistuseta. Üle 95% rahvastikust elab riigi idaosas ja lõunarannikul, lääneosa (v.a Kaplinn) on asustatud väga hõredalt. Linnarahvastik moodustab 57% kogu rahvastikust.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Seal oli see alguse saanud 1897. a Aafrika Assotsiatsiooni asutamisega Henry Sylvester Williams. Sellele järgnes 1900. a Londonis Pan-Aafrika I konverent, millele järgnes 1919. a I kongress, mis pani alguse ka järgmistele. 1900. a pandi paika, et tuleb arendada sõbralikke suhteid kaukaasia ja aafrika rassi vahel ning võidelda mustanahaliste õiguste eest tsiviliseeritud maal. Tegu oli sotsiaaldarvinismi ja eugeenika kõrgajaga, mis väitsid, et neegrid on nagunii madalam rass ja et segaverelised lapsed on ebardid ning pärivad oma jooned madalama rassi sekka kuuluvatelt vanematelt. Konverentsi eesmärk oli seega võidelda selliste rassistlike seisukohtada vastu ning pöörata ka rohkem tähelepanu Aafrika kultuurile ja sealsete rahvaste olukorrale. Üks peamisi panaafriklasi oli kirjanik ning ajaloolane William Edward Burghardt Du Bois (1868-1963), kes oli neeger, kellel oli palju eurooplaste verd ning ta näeb päris valge välja. Ta on üks 20. saj alguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
