Saksamaa oht Poolale Peale Tsehhoslovakkia lagunemist ja sattumist Saksamaa alla mõistsid lääneriigid, et järeleandmistega Hitlerit ei rahusta. Suurbritannia Prantsusmaaga lubasid Poolale toeks olla, kui Saksamaa peaks teda kuidagi ohustama. Poolale surus ühelt poolt peale Saksamaa, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elasid sakslased, teisalt Stalin, kes soovis Venemaa mõjuvõimu laiendada kogu Euroopas, pakkudes samal ajal kaitset Poolale. Saksamaa-NSV Liidu mittekallaletungileping 1939. aastal muutusid Saksa-NSV Liidu suhted soojemaks. Sama aasta 23. augustil kirjutati alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov-Ribbentropi pakti nime all. Lepingu avalik punkt määras ühe riigi mittekallaletungi teise riigi suhtes ja vastupidi. Samal lepingul oli veel salajane protokoll, mille alusel jagati huvipiirkondi. Saksamaa sai enda võimu alla Poola ja Leedu lääneosa, NSV Liit sai Soome, Eesti, Läti, Besaraabia ning Poola, Leedu idaosa. Uue maailmasõja eel
ka Leedu NSVL mõjusfääri. Itaalia (Saks.liitlane)oli okupeerinud Albaania. 1939.sõlmisid Saks-It. sõprus-ja liiduleping Teraspakt (üksteisega koos sõtta). TEINE MAAILMASÕDA (1939-45) Kolm võitlevat jõudu: 1. Saksamaa (+ Itaalia ja Jaapan) 2. Inglismaa, USA (hiljem Prantsusmaa) 3. NSVL Kuni 22.06.1941 olid Saks.-NSVL liitlased, pärast seda liit NSVL(totalit)-Ingl,USA vahel(demokr). 1) Kuidas õnnestus Hitleri-Saksamaal ja stalinistlikul NSV Liidul mittekallaletungileping pärast pikki vaenuaastaid nii kergesti sõlmida? 2) Miks hoiti 23.augustil 1939.a sõlmitud lepingu lisaprotokolli rangelt saladuses? Mis ajani eitas NSV Liit salajase lisaprotokolli olemasolu? 3) Iseloomustage NSVLi, Saksamaa ja Inglismaa diplomaatiat enne MRP allakirjutamist. Põhjendage. 4) Kuidas hindate MRPd? Põhjendage oma hinnangut. Südaööl tungis Saksamaa läbi Ardennide (suure üllatusena). Prantslaste seas valitsesid allaandmismeeleolud
Molotov Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Esimene salaprotokoll eiras rahvusvahelisi õigusi ja jaotas Vahe- Euroopa NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest NL kohustus tasuma. Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu.
2. Veebruar 1920 sõlmiti vaherahu Eesti ja Venemaa vahel 1920. Aastal hakkasid Eesti-Saksamaa suhted paranema. 1922. Aastal astus eesti Rahvasteliitu. 1923. Aastal sõlmiti Eesti-Läti kaitseliiduleping. 1925. Aastal Toimus viimane koverents ja liit jäi tegemata. 1930. Aastal suurenesid Saksamaa ja Eesti sõjaväelised suhted. 1932. Aastal sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel mittekallaletungileping. 1934. Aastal soovis Venemaa Eesti-Vene vastastikuse abistamise lepingut . 1935. Aastal sõlmiti sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping. 1939. Aastal sõlmiti Eesti-Saksa mittekallaletungileping
Lõpetas sõja, tagas soodsa idapiiri ning lahendas mõned majanduslikud probleemid. 1934 Konstantin Päts ja Johann Laidoner teostasid riigipöörde, kuulutati välja kaitseseisukord, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati, ajakirjandus järelvalvele jne. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis sai nimeks vaikiv ajastu. 1937 Lasti koostada uus põiseadus, mis vastas Pätsi ja Laidoneri soovidele ning sellega loodi presidendi ametikoht 1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping, mida mujal maailmas käsitleti Eesti asumisene Saksamaa poolele. ISIKUD Konstantin Päts 1938.a. eesti presidendi tiitlit, armastas kiitust, võttis vastu aumärke, teda nimetati: eesti rahva isaks, Johann Laidoner kogu Vabadussõja ajal sõjavägede ülemjuhataja, lõi koos Pätsiga uue põhiseaduse Jaan Poska kirjutab alla Eesti-Vene rahulepingule, endine välisminister, esindas Eestit 5- liikmelise delegatsiooniga E
1933-1940 plaanimajanduse elemendid riiklik monopol-väljamaale või, munad ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada. Balti liit- Soome, Läti, Leedu. Poola ja Eesti. Ei õnnestunud luua seoses erihuvidega ja vastuolude tõttu. 1920 Tartu rahuleping- Eestit tunnustas Nõukogude Venemaa de jure. 1927 piiritülide lahendamine ja 1932 mittekallaletungileping NSVL-iga. 1938 kuulutati välja neutraliteet. 1938- mittekallaletungileping Saksamaaga. Välispoliitika peamised ülesanded- Rahvusvaheline tunnustus ja julgeoleku tagamine. 5) KULTUURIELU- Olulised kultuurisündmused- olümpiamängud, üldlaulupeod, Eesti mängud, vähemusrahvaste kultuuriomavalitsus, Kultuurkapital, teadusteakadeemia.
- teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-le pidi minema Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia, Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem ehk 28.09.1939 täiendati salaprotokolli, NSVL sai ka Leedu, osa NSVL mõjusfääris olnud Poola territooriumist läks Saksamaale. 28.09
Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. 4. Nimeta kolm teise maailmasõja puhkemise põhjust. 1) Esimese maailmasõja jätkus.
AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...
NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.
näitused. Estlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit. Jätkus muusikapäevade ja laulupidud traditsioon. 12. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1920. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja Saksamaa. 1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus. 1923. aatal - Eesti Läti kaitseliiduleping. Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte. 1932. mittekallaletungileping. Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota. 13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa. Rahvasteliidule ei saanud eirit loota. 1935. Inglise-Saksa mereväeleping Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi. 1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus.
„...oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me Winston Churchill 3 valisime häbi ja saame ka sõja.“ 2.Millal lõppes lääneriikide lepituspoliitika 1939 märts Tšehhoslovakkia likviideeriti, Saksamaa hakkas nõudma Poolat 3.NSVL ja Saksamaa vahel sõlmitud pakti tuntakse Molotov-Ribbentropi paktina. Kuidas nimetati pakti ametlikult? Millise nime all tunti pakti Euroopas? Ametlik nimetus : Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungileping leping Mõjusfäärid Ida-Euroopas pakti põhjal NSVL: baltiriigid- Soome, Eesti, Läti ja algul idapoolse osa Poolast, hiljem Bessaraabia Saksamaa: Saksamaa sai osa Leedust ja läänepoolse osa Poolast
Märts 1934 vabadussõjalaste vastu. Kaitse seisukord(vabadussõjalaste eemaldamine, valimiste edasilükkamine, meeleavalduste keelustamine.) Ainupartei Isamaaliit. Ajakirjanduse eemaldamine. Range kontroll ühiskonnas. Vaikiv ajastu. · 1937 põhiseadus, loodi presidendi ametikoht Konstantin Päts. EESTI 1920-1930. VÄLISPOLIITIKA. · Kardeti Venemaad ja Saksamaad. · Fail Balti Liiduga. · 1932, Venemaaga mittekallaletungileping. · Umbusaldus, tänu Inglise-Saksa mereväelepingule. · 1934 kavatsus, sõlmida Eesti-Vene vastastikkuse abistmise leping. · 1939, Eesti-Saksa mittekallaletungileping. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL. · 1. September 1939 algas Teine maailmasõda. Rahvasteliit ei suutnud enam sõjakaid suurriike ohjeldada. Sõjakaks muutus Saksmaa, kes tahtis väljuda majanduskriisist ja tahtis rohkem alasid. · 28. September 1939 baasideleping.
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi ...
ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Ansluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi Pakt: mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel, millele kirjutati alla Moskvas 23. augustil 1939. Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni 22. juunini 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. 5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed. 1. september 1939 2. september 1945. Ajaloo ohvriterohkeim sõda. Põhjused: Teist maailmasõda peetakse I MS jätkuks. II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas
33. Millal moodustati esimene valitsus? Esimene valitsus moodustati November 1918. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Esimese valitsuse juhiks sai Augustinas Voldemaras. 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Leedu pöördus õiguse ja rahvaliidu poole. Vilniusest sai püsiprobleem. 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas. 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga.12 juuli 1920. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? 12.oktoober 1920. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 28.september 1926. 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik demokraatlik partei. 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 1926.a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? Pärast riigipööret saab presidendiks A. Smetona. 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Leedu-Saksa suhteid häiris Klaipeda küsimus.
Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. • Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)? • mittekallaletungileping • Saksamaa ja NVSL (23. august 1939) • Hitler vajas tugevat liitlast •sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.november 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki
Molotovi-Ribbentropi pakt Kadri Nutt 12d TKiG · Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel · Tuntud ka Hitleri-Stalini pakti nime all · Kirjutasid alla Moskvas 23. augustil 1939 NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Eellugu: Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa suhted · Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natsionaalsotsialistide jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased.
7. Iseloomusta Eesti välispoliitilist olukorda peale iseseisvuse saavutamist. 1) Ohuallikad. a) Suurim ohuallikas Venemaa. b) Saksamaa. 2) Diplomaadid püüdsid riigi välise julgeoleku kindlustamiseks kasutada kõiki käepäraseid abinõusid. 3) 1920. aastate algul otsustati moodustada Balti liit(Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola), mis kukkus läbi. 4) 1932 sõlmiti Venemaaga mittekallaletungileping. 5) Otsiti toetust Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult. 6) 1922 Eesti astus Rahvasteliidu, aga kahtles selle suutlikkuses. 7) Poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu loodaval kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. 8) 1920. aastate teisel poolel oht vähenes, aga 1930. aastatel hakkas oht jälle suurenema. 9) Suhteid lääneriikidega häiris autoritaarne riigikord.
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949.
Ajalugu Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: Saksamaa ja NSV Liidu koostöö kujunemine, MRP kuritegelikkus sealhulgas tähendus Eestile. 23.08.1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja nSV Liidu vahel mittekallaletungileping MRP. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus har...
6) Saadeti laiali riigikogu. Vaikivajastu 1934-1940 1935 aastaks oli demokraatlik kord asendunud autoritaarse diktatuuriga, mis tähendas seda, et kodanikuvabadused olid piiratud ning Päts juhtis riiki ainuisikuliselt. Oli ainult üks partei Isamaaliit. 1937 loodi uus põhiseadus millega loodi presidendi ametikoht. 1938 kinnitati K. Päts presidendi ametisse. Välispoliitika Suurim ohuallikas Venemaa. 1920 otsustati moodustada Balti liit see ebaõnnestus. 1939 sõlmiti eesti-saksa mittekallaletungileping ja Molotovi- Ribbentropi pakt. Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine. Üritati normaliseerida suhteid vaenlastega. Eesti otsis abi suurtelt demokraatlikelt riikidelt ja rahvasteliidult astus 1922. 1938 teatas Eesti neutraliteeti Venemaa ja Saksamaa suhtes. Kuid sest ei olnud kasu. Orienteeruti Inglismaale alguses ja pärast Saksamaale.
Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3. Karl Talpak soomepoiste vaimne juht, Suursõjas silmapaistnud kapten 4. Jüri Uluotsprofessor,peaminister 3
Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920.1930. Aastatel Eesti omariikluse olulised dokumendid olid ,,Eesti-Läti kaitseliiduleping" , ,, Eesti-Saksa mittekallaletungileping". Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav kogu 15. juunil 1920 (jõustus 21. detsembril 1920) ning see sätestas Eestis riigikorrana demokraatliku vabariigi, mille kõrgeima võimu kandjaks oli rahvas, aga rahvahääletust selle vastuvõtmiseks ei korraldatud.Seda iseloomustatakse väga demokraatliku põhikorra aktina, see tugines suures osas võimude lahususe põhimõttele. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. Põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Üheks demokraatia kriisi põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestsis umbusaldust.Tei...
Demokraatlik Eesti 1918-1934 1920. aastal loodi Eesti esimene põhiseadus- Valitsuse käes on peamine võim, valitsuse valib Riigikogu, nende tegemist juhtis Riigivanem. 1930. jõudis Eestini kriis, muudeti põhiseadust, et luua riigipea ametikoht. Eesti Vabadussõjalaste Keskliit tegi seaduses parandused ja nende senise populaarsuse tõttu oli oodata valimistelt head tulemust. Jaan Tõnisson 1868-1941 Kahel korral Riigikogu esimees, neljal korral riigivanem. Ta oli ,,Postimehe" peatoimetaja 40 aastat, peale riigipööres tõrjuti ta sealt kui ka valitsusest välja. Kujunes demokraatliku opositsiooni liidriks. Autoritaalne Eesti 1934-1940 Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid riigipöörde, et vabadussõjalased ei võidaks. Vaikiv ajastu suleti vabadussõjalaste organisatsioonid ja mitusada neist vangistati. Lükati edasi valimised, Riigikogu saadeti laiali. Ajalehed suleti, kirikute ja koolide üle kehtestati range kontroll. Nad koostasid uue...
eesti omariikluse kaitset ainult sõjaväe õlgadele panna, vaid pidi kasutama ka välispoliitika võimalusi. Eesti diplomaadid püüdsid riigi välisjulgeoleku kindlustamiseks rakendada kõiki abinõusid. Nad otsisid abi nii demokraatlikelt suurriikidelt kui ka Rahvasteliidult, kelle liikmeks astuti 1922. aastal. Ka Venemaaga sõlmiti 1932. aastal mittekallaletungileping ja 1934. aastal Vene-Eesti vastastikuse abistamise leping ning Saksamaaga 1939. aastal mittekallaletungileping. Sellest hoolimata ei võinud Eesti ennast turvaliselt tunda. Soovimata liituda ei Saksamaaga ega Venemaaga, tuli Eesti välispoliitikal mängida kahe riigi vastuoludel, avalikult kumbagi poolt eelistamata. Ometigi kujunes välispoliitiline olukord Eestile ebasoodsaks, NSV Liit tugevnes ning Hitleri võimuletulekuga muutus Saksamaa järjest ohtlikumaks vastaseks. Ilmnesid ka Rahvasteliidu ja teiste demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme
haketi kasutama oma toorainet. Tartu rahu sõlmiti 2.02.1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Viimane tõotas tunnistada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks Eesti vallutamisest. Määrati kindlaks riigipiir Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel. Eest poolt kirjutas alla Jaan Poska. Välispoliitika 1920.-1930. aastatel Ohuallikad 1920.- 1930. a.: Venemaa, Saksamaa Lepingud: 1923- Eesti- Läti kaitsekiidu leping 1932- Eesti- Vene mittekallaletungi leping 1939- Eesti- Saksa mittekallaletungileping Rahvasteliit: 1922 astus Eesti rahvasteliitu 1920.-tel osales Eesti aktiivselt Rahvasteliidu tegevuses Lepituspoliiktia mõju: Kuna demokraatlikud suurriigid ajasid lepituspoliitikat agressoritega ei toetanud nad Eestit Venemaalt või Saksemaalt tuleva rünnaku korral Neutraliteet: 1938. aastal kuulutas Eesti koos Läti ja Leeduga, et nemad ei loe enesele kohustuslikuks kõikide liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes. Paraku see ei
) 3. Rahvasteliidul puudusid relvajõud ja ta sõltus otsuste elluviimisel suurriikidest, kes suhtusid sageli nendesse kohustustesse vastumeelselt. Rahvasteliidu kaks tähtsaimat liiget, Suurbritannia ja Prantsusmaa, ei tahtnud eriti sanktsioone rakendada ja veel vähem olid nad huvitatud Rahvasteliidu nimel sõjategevuse alustamisest. 2. 1. M olotov-Ribbentropi pakt (23.august 1939) - mittekallaletungileping, kus lubati üksteist mitte rünnata. See kindlustas Hitleri seljataguse ning välistas kahel rindel sõdimise. Tänu sellele sai Hitler Poolat rünnata. Saksamaa ja NSVL jagasid omavahel territooriumi ära ning sellega oli selge, et sõda tuleb. 2. Versailles`i rahuleping Saksamaaga (28.juuni 1919) - See oli ebaõiglane mõndade riikide suhtes. 1935. aastal tühistas Saksamaa lepingu ühepoolselt. 3
välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks. Näiteks 1938. septembril Müncheni sobinguga pidi Tsehhi loovutama Sudeedimaa ja tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Kuid Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevuses veelgi agressiivsemaks Kolmandaks põhjuseks Teises maailmasõjas võib nimetada Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist.See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Kuid peale pakti sõlmimist läksid osapooled neile piiritletud maid vallutama. Näiteks okupeeris Stalin peale Bessaraabia ka Ees-Karpaatias Rumeeniale kuulunud
Teine maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktide kujnemine 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu, astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locardo lepingu täitmisest. Seejärel ründas Itaalia edukalt Etioopiat. Lääneriigid uskusid, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad rahustamispoliitika. Saksamaa ja Jaapan sõlmisid 1936 NSVL vastu Kominterni-vastase pakti, ühines ka Itaalia ja mõned teised riigid. Mongoolias toimusid NSVL jaoks edukad sõjalised kokkupõrked Jaapani vägedega. Maailma erinevaid diktatuure ühendas vaenulikkus lääne demokraatia vastu. Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas...
Kordamiseks Teema: Teine maailmasõda 1. Kronoloogia: Millal ? * sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping ning salajane lisaprotokoll 28. sept 1939 * algas Teine maailmasõda 01. September 1939 * algas Saksa NSVL sõda 1941 * toimusid . Moskva, Stalingradi, Kurski lahingud 1942 * Jaapani rünnak Pearl Harborile 1941 * avati Teine rinne, toimus Normandia dessant 6. Juuni 1944 * Soome Talvesõda 30. Nov 1939 * Saksamaa kapituleerus sõjas 8. Mai 1945 * heideti aatomipommid USA poolt Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile 1945 * kapituleerus Jaapan , lõppes Teine maailmasõda 2.sept 1945
Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu) 1932 – Eesti – NSVL mittekallaletungileping Päevakorral ka Idapakti sõlmimise küsimus (püüti siduda vastandlike huvidega riike: Saksamaa, NSVL, Poola, Balti riigid) 1936 – tihenesid järsult EV suhted Saksamaaga (vastastikused külaskäigud, vahetati luureandmeid, Sa. lubadused kaitsta vajadusel EV Nõukogude ohu eest. Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses.
Tervikuna võib öelda, et EV orienteerus välispoliitikas 1920.aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - · Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. · Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu) · 1932 Eesti NSVL mittekallaletungileping · Päevakorral ka Idapakti sõlmimise küsimus (püüti siduda vastandlike huvidega riike: Saksamaa, NSVL, Poola, Balti riigid) · 1936 tihenesid järsult EV suhted Saksamaaga (vastastikused külaskäigud, vahetati luureandmeid, Sa. lubadused kaitsta vajadusel EV Nõukogude ohu eest. Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses.
kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS Pärast MRP sõlmimist, võis Saksa kallale tungida Poolale(1.sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse
hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma Klaipedesse. Sama kuu lõpus nõudis Hitler endale ka Gdanskit, mille järgi saadi aru, et Poola on järgmine ohver. 31. märtsil teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis oli allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotovi - Ribbentropi pakt. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Seega 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Sellega tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu ning Hitler hakkas pidama sõjaplaane. Hitler esitas ultimaatumeid Leedule ja viis oma väed Klaipedesse ning Austriale, see riik alistus
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte · Kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle · Ühiskonna elu reeglitele allutatud · Näiteks Stalini aegne Nõukogude Liit Interventsioon-Välisriikide relvastatud sek...
Saksamaa lüüa saamine 32. Kellega oli Leedu sunnitud jääma sõjalisse ja majanduslikku liitu pärast iseseisvuse väljakuulutamist? Saksamaaga 33. Millal moodustati esimene valitsus? 8. dets. 1918 .a. 34. Kellest sai esimese valitsuse juht? Vincas Kapsuk 35. Leedu - Poola suhete püsiprobleem. Vilnius 36. Leedu pealinn 1939. aasta sügiseni. Kaunas 37. Moskva rahu Nõukogude Venemaaga. 12. juulil 1920 .a. 38. Millal okupeerib Poola Vilniuse? Oktoober 1920 .a. 39. Leedu - NSVL Liidu mittekallaletungileping. 1926 40. Leedu juhtiv poliitiline jõud nov. 1918 - juuni 1926. Kristlik - Demokraatlik Partei 41. Millal toimus parempoolne riigipööre? 16. septembril 1926 .a. 42. Kellest saab president pärast riigipööret? A.Smetona 43. Mis häiris Leedu - Saksa suhteid? Klaiped küsimus.
kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. · Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. · Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimalus andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai en...
kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetu...
a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa Miks puhkes II maailmasõda? · Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike ohjeldada (oma ülesannet täita) · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et laene tagasi maksta · NSVL-i poolt loodud Punaarmeele oli vaja leida rakendust
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Saksamaa kavatses minna uuesti Poolat ründama, kuid pidi arvestama, et Poolale tuleksid niikuinii appi Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nõukogude Liit plaanis laienemist läände, kuid pidi ka
Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud. 5.23. august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks neist mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Sellele lisati ka salajane protokoll, mis piiritles NSV Liidu ja Saksamaa huvisfäärid. Nii kuulus Nõukogude Venemaa mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. Saksamaa mõjusfääri aga Leedu ning Poola lääneosa. See osutuski võimalikuks just tänu nendele asjaoludele, et mõlemail olid omad vallutushuvid ning nad said need omavahel paikapandud ning
Eesti Vabariik 1920 - 1939: omariikluse rõõmud ja mured Alates Tartu rahust, millega lõppes Eestis Vabadussõda ja mis sõlmiti 2. veebruaril 1920, sai Eesti Vabariik hakata arenema iseseisva riigina. Arenes Eesti kultuur, poliitika ning majandus, seda arengut jätkus riigile kuni 1939. aasta septembrini, mil Eesti allutati Nõukogude Liidu võimule. Ajavahemikus 1920-1939 langetati riigis mitmeid otsuseid, mis kõik mõjutasid elu Eestis. Osa neist otsustest olid valed ja põhjustasid probleeme, kuid nendega kaasnes ka saavutusi ja rõõme. Mina arvan, et rõõmud kaalusid üles omariiklusega kaasnenud mured. Vabariigi juhtimiseks puudusid eestlastel kogemus. Siiani oldi poliitikas lepitud vähemtähtsate ametitega, juhid olid alati olnud võõramaalased, need, kelle võimu all Eesti parajasti oli. Hoolimata vähestest kogemustest suudeti riik siiski funktsioneerima saada. 1920 vastu võetud I põhiseadusega sai kõrgema ...
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt.Seega oli välisriikide ründamine igati õigustatud. Stalin unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis rakendama sõjajõudu. Molotov-Ribbentropi Pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid ...
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
