maksmist. Lisaks võeti hulk territooriumi ära saksalastelt ning nad ei tohtinud omale suurt sõjaväge luua. Ehk lühidalt Saksamaa alandamine igasugusel moel. c. ja d. Rapallo leping: 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises. e. Locarno konverents oli 1925. aastal Šveitsis Locarnos 5. oktoobrist kuni 16. oktoobrini aset leidnud tippkohtumine, millest võtsid osa Suurbritannia,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia. Locarno konverents tipnes Locarno lepetega, mis sõlmiti 1. detsembril Londonis. Muu hulgas sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. f. Kellogg-Briandi pakt (samuti tuntud kui Pariisi pakt) on 27. augustil 1928
Dawesi plaan: oli Ameerika Ühendriikide rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjoni koostatud plaan Saksamaalt Esimese maailmasõja sõjavõlgade kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mitte...
Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.
tuleb midagi ette võtta. Sellises situatsioonis võeti 1924.a. vastu Dawes`i plaan (nimi USA riigi- ja pangandustegelase järgi): Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati; Saksa majanduse jaluleseadmiseks anti talle laene. · Dawes`i plaan rahuldas Saksamaad (Weimari vabariiki), aitas leevendada majanduskriisi, viis Prantsuse okupatsioonivägede väljaviimiseni Ruhri piirkonnast ja lõppkokkuvõttes vähendas sõjaohtu Euroopas. 5. Locarno konverents / lepped 1925 (Vt.ka õpik lk. 118): · Majanduslike suhete parandamine Saksamaaga oli eelduseks ka poliitiliste suhete parandamisele; seda tehti Locarno konverentsil, kus esmakordselt võrdsetel alustel teistega osales ka Saksamaa. · Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud
10) B. Mussolini sai Itaalia peaministriks. Briandi-Kelloggi pakt (1928) algul 15 riigi poolt allakirjutatud pakt, millega kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendit ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, Rapallo leping (1922) Saksamaa ja Venemaa Versailles´ süsteemi vastane leping, mille kohaselt Saksamaa asus Venemaa sõjatehaseid ja armeepolügoone kasutades arendama oma sõjatööstust ja taas looma ning välja õpetama armeed, Locarno konverents, Reini pakt (1925) Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa osavõtul peetud konverent, kus sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´ lepinguga paika pandud läänepiiri, Dawes`i plaan (1920) USA rahandusministri ettepanek kergendada sakslaste reoaratsioonikoormat ning pikendada maksete tasumise tähtaega ning andes Saksamaale reparatsioonide
2. Mis olid Komminterni eesmärgid? Mida tehti nende saavutamiseks? Kommiterni eesmärk oli tulla võimule. Selle saavutamiseks korraldati riigipöördekatseid. 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid sellerakendamise tagajärjed? Dawesi plaaniga kergendati Saksamaa reparatsioone, pikendati makse ja anti laenu. Tagajärg: majandusbuum inimesed rikastusid kiiresti, tarbisid rohkem, osteti kokku aktsiaid, - (kõik see viis lähemale majanduskriisile) 4. Millal toimud Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? Locarni konverent toimus 1925.aastal. konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt saksamaa ja prantsusmaa vahel. Piirkond Reini ümber pidi jääma sõjavägedest vabaks, paktist kinnipidamist tagasid Itaalia ja Inglismaa. 5. Mis oli Briand-Kollegi pakt? Briand-Kollegi pakti kohaselt pididriigidloobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt, paktiga ühines 48 riiki. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused
pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud alla,juutide kiusamine,teisitimõtlejate vangistamine(ta suutis saksa majandust sõjasüüdlaseks.reparatsioonid-sõjakahjud,mida saksa pidi võitjate ja kaotajate vahel.Suur kolmik- tõsta,likvideerida tööpuuduse ja tõsta elatustaset.Patsifism-(1920-1930) hüvitama.rahvasteliit-1920.pidi riikidevahelisi tülisid lahendama. locarno Usa(W.Wilson),Uk(D.L.George),Prantsusmaa(Clemenceau).versailles rahuajastu 1929-Usa majanduskriis.sellega seoses tuli paljudes riikides konverents-1925,arutati kuidas edasi minna,töötati välja reini pakt ja briand- rahuleping-1919,saksa ja võitjate vahel.kuulutati saksa diktatuur.pariisi rahukonv-1919-1920.töötati välja püsivad rahulepingud kellogi pakt
Locarno konverents -1925 Võimule saab Hitler -1933 Kodusõda Hispaanias -1936 - 1939 1. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1920. Aastatel. Ptsifismi ajstu. Sõlmiti palju kokkuleppeid. Üks neist oli BriandiKellogi pakt 1928 aastal. Saksamaal oli raskuseid reparatsiooni maksmisega selleks koostati selle tasumiseks Davesi plaan. 1925 toimus Locarno konverents, mil üritati luua süsteem, et vältida SaksamaaPrantsusmaa sõda sõlmiti rida kokkulepeid millest üks oli Reini pakt. Tekkisid probleemid Rahvasteliiduga. 2. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid maailmas 1930. Aastatel. Hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus kuna see ei suutnud oma organisatsiooni liikmeid kaitsta. Saksamaa astus rahvasteliidust välja. Saksamaal sai võimule Natsionaalne Tööpartei
Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.
Locarno konverents Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu. Briand`i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika 1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus
KORDAMINE MAAILM KAHE SÕJA VAHEL Teemad 11-14, 17. 3.Versailles' rahuleping-1919 1.Rapallo leping-1922 4.Locarno konverents-1925 2.Suur depresioon- 1929 5.Hilteri võimuletulek-1933 Patsifismiajastu ehk rahuarmastus (1919-1929): demokraatia levik: Demokraatia-valitsemisviis, kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õigusriik, inim- ja kodanikuõigused. ,,Vanad" demokraatiad- Valimisõiguse laienemine, traditsioonid, stabiilne parteipoliitiline maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatl...
Rikastuti ja tarbiti rohkem. Rikastumine aga tugines pigem soodsatele laenuvõimalustele, mitte tootlikkusele. Samas oli majanduse areng ebaühtlane, sest kasv koondus vaid teatud aladele. Majandust toetasid ka riikidevahelised keerulised laenusuhted, mis muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted: · Kuna majanduslik ja poliitiline olukord stabiliseerus, leevenesid ka välispoliitilised vastasseisud. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa (esimest korda peale I MS võrdõigusliku partnerina). Sõlmiti Reini tagatispakt, kus Saksamaa sai Versailles's paika pandud läänepiiri. · Peale Locarno konverentsi arvati, et on saabunud rahuaeg. Kulminatsiooniks oli 1928. aasta Briand'iKelloggi (Prantsuse ja USA vahel) pakt, kus kohustuti loobuma sõjast ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt
Kuidas Saksamaa rikkus versailles'i leppeid Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles' süsteem varises kokku ning alates 1933. aastast hakkas Saksamaa rikkuma Versailles' süsteemi leppeid. 1933. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ega täitnud enam Locarno lepingut. Selle sammuga tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. 1936. aasta märtsis viis Hitler oma väed Reini tsooni ning Lääneriigid piirdusid vaid protestiga.1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni ehk vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Aasta pärast liitus paktiga Itaalia ja hiljem veel mõned teisedki riigid. 1938
nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak -tuli maksta kontributsiooni
○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid. ○ Kuigi reparatsioonide suurused räägiti korduvalt üle ei võtnud Saksamaa liitlaste nõudmisi vastu ja nende pealesundimiseks okupeeriti Duisburg ja Düsseldorf. ○ Saksamaa ja NSVL sõlmisid omavahelise lepingu, millega loobusid vastastikku reparatsiooninõuetest. ○ Et tagada reparatsioonide laekumine okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia Ruhri söetööstuspiirkonna. 3. Locarno konverents ○ Saksamaa kaasati taas rahvusvahelisse kogukonda, sest nähti, et survestaminie ei mõju ja Dawesi plaan aitas Saksamaale kaasa. ○ Locarno konverentsil Šveitsis allkirjastati 1.detsembril 1925 nn Locarno lepingud. ○ Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel
Ungari kaotasid oma territooriumi. Saksamaa pidi maksma teistele riikidele reparatsioone. Itaalia ja Jaapan jäid ilma esialgu lubatud kolooniatest. 2) Miks olid äärmusliikumised pärast I MS Euroopas mõjukad? – Majanduskriis, elatustaseme langus, pettumine demokraatias põhjustasid inimese kergest mõjutatavuse. 3) Selgita 1920.aastatel sõlmitud rahvusvaheliste lepingute tähtsust. Dateeri. (Rapallo, Locarno, konverentsil sõlmitud Reini tagatispakt, Briand-Kellogi pakt.) – Rapallo 1922, NSVL ja Saksamaa vahel, Versailles’i vastane leping, koostöö nende vahel. Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel
1933. a. algul tuli Saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei Hitleri juhtimisel, kes kuulutas oma esmaseks ülesandeks muuta Versaille's rahu tingimusi Saksa kasuks. Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise- Saksa merekokkuleppega määrati kindlaks kummagi riigi sõjalaevastiku suurus. 1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus
2 Võitjariigid määrasid kindlaks Saksamaa reparatsioonide suuruse. 192 Prantsusmaa ja Belgia okupeerisid Ruhri piirkonna; Ruhri kriis. 3 Majanduskriisi puhkemine Saksamaal ja selle levik mujale Euroopasse. 192 Dawesi plaaniga anti Saksamaale laene ja vähendati 4 reparatsioone. NSV Liidu poolt toetatud kommunistide mässukatse Tallinnas (01.12.) 192 Locarno konverentsil nn Reini tagatispakti sõlmimine. 5 192 Suurbritannias toimus ajaloo esimene üldstreik. 6 192 Briand – Kelloggi pakti sõlmimine. 8 192 USA-s puhkes Suur majanduskriis. 9 193 Majanduskriis levis USA-st Euroopasse. 0 193 Jaapan vallutas Hiinalt Mandžuuria; Mandžukuo nukuriigi teke. 1 193 Saksamaa lõpetas majanduskriisile viidates reparatsioonide 2 maksmise.
5. Too näiteid äärmusliikumisest Itaalias, Saksamaal ning Venemaal ning miks nad saavutasid riigis üha suuremat populaarsust? 6. Mis oli Komintern ning mis oli tema tegevuse eesmärk ja too välja tema katseid teostada maailmarevolutsiooni Euroopa riikides? 7. Millest oli tingitud majanduslik tõus 1920. aastatel ning miks see ei osutunud püsivaks? 8. Mille poolest on tähtsad 1925. aastal toimunud Locarno konverents ning 1928. aastal sõlmitud Briand`i – Kelloggi pakt? 9. Miks algas 1929. aastal ülemaailmne majanduskriis, mis sündmust loetakse selle alguseks ning mis tulemused olid sellel Euroopa jaoks?
Mida tehti nende saavutamiseks? Rahastas ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Organiseeris relvastatud mässud Poolas, Bulgaarias, Eestis (kuid need ebaõnnestusid). 3. Mis oli Dawesi plaan? Mis olid selle rakendamise tagajärjed? Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste repratsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaegu. Rahandus stabiliseerus, majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas, inimeste elujärg hakkas paranema. 4. Millal toimus Locarno konverents? Milles seal kokku lepiti? 1925. aasta lõpul. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 5. Mis oli Briand-Kellogi pakt? Selles leppes kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 6. Mis olid ülemaailmse majanduskriisi põhjused? Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta.
Inimesed rikastusid ja tarbisid üha rohkem. Siiski majanduse areng oli ebaühtlane, sest kasv toetus ainult teatud aladele. Paljuski toetasid majandus riikidevahelised keerulised laenusuhted, seega olid riigid üksteisest sõltuvad ja väiksemgi ebakõla võis kaasa tuua kriisi. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920.aastatel Tänu majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumisele leevenesid ka välispoliitilised suhted. 1925.aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tsehhoslovakkia, Poola ning Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles`s paika pandud läänepiiri. Locarno konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand`i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Sellega kohustati
Konverentsid, lepingud 1924 a. Dawesi plaan (Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi poolt juhitud komisjoni järgi), mis nägi ette Saksamaa reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. Locarno konverents, mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt Saksamaa garanteeris SaksaPrantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks ; 2) SaksaBelgia arbitraazikonventsioon, 3) SaksaPrantsuse arbitraazikonventsioon 4) SaksaPoola arbitraazileping 5) SaksaTsehhoslovakkia arbitraazileping, millega Saksamaa tunnustab Prantsusmaa
faistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8.Komitern- rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon.Komintern loodi 1919. aasta märtsis.Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest". 9.Majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumine aitas kaasa välispoliitiliste vastuseisude leevendamisele. 1925a. lõpul toimus Locarno konverets, millest võtsid osa Inglis, Prants,Itaalia, Belgia,Poola, Tsehhoslovakkia ning saksamaa. Konveretsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale versailles paika pandud läänepiiri. Locarno konveretsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Briand'i - Kelloggi pakt- 1928.a. Prantsuse välisministri ja Usa riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika
Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini. Uus majanduslik tõus USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioone, pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum. Inimesed rikastusid kiiresti, majandus püsis tõusuteel. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1925. aastal toimus Locarno konverents, sõlmiti Reini tagatispakt. Saksamaa läänepiiri kindlustamine. Levis lootus, et on saabunud leppimise, üksmeelse ja rahu ajastu. 1928. aastal Briand´i-Kelloggi pakt. Kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15, hiljem veel 48 riiki. Siiski ei suudetud maailmasõda ära hoida. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 Probleemid põllumajanduses 29. oktoobril 1929. a New Yorgi börsil paanika.
Too näiteid oluliste sündmuste kohta 1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallo leppe. 1920ndatel aastatel. Mille poolest nad Sakslased said võimaluse sõjatehaste rajamiseks ja tähtsad olid? ohvitseride välja õppeks. 1925. a Locarno konverentsil sõlmiti Rein´i tagatis faht, mis kindlustas Saksamaa piire. 1924. a alustati Dowesi plaani elluviimist. Kergendati Saksamaa preparatsiooni makseid. Millised paktid tunnistavad äärmuslike 1919. a asutati kommunistlik komitern. Eesmärgiks seati meeleolude levikut? ülemaailmne proletaarsete revolutsioon.
· Need riigid olid pettunud IMS tulemustes ning polnud rahul Versailles rahulepingu tingimustega. Sõlmisid Rapallo lepingu. Venemaal oli plaan maailm uuesti ümberjagada.Hakati välja õpetama armeed ja arendama sõjatööstust. · NSVL keeldus 1922 majanduskonverentsil Genovas võlgade tasumisest · Saksamaa tahtis alguses revansi 3. Järgnevate sündmuste sisu ja nende tähtsus: Rapallo leping 1922, Locarno konverents 1925, Briand-Kelloggi pakt 1928 · Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa sõlmitud Versailles' süsteemi vastane koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika
Rahvusvahelised suhted 20. sajandil - S. ei suutnud reparatsioone maksta, 1923.a ,,okupeeris" Rahvasteliit Ruhri piirkonna, S. ei olnud rahul Versailles' tingimustega, neile seatud tingimused olid liiga karmid - Rahvasteliit ettenähtud kujul ei toiminud, seepärast USA sellega ei liitunud - Nõukogude V. jäeti üldse rahvusvahelistest suhetest välja - 1928.a sõlmiti Briand-Kelloggi pakt keelustati sõda kui rahvusliku poliitika vahend - 1925. a Reini tagatispakt Locarno konverentsil - Riikidevahelised piirikonfliktid - Ülemaailmne majanduskriis 1929-33 - esimesena langes põllumajandusturg, kuna valitses ületootmine - 29. okt. 1929 paanika New Yorgi börsil (tagajärjena vajus kokku pangandus) - USA hakkas tagasi nõudma laene, mis viis kriisi üle ka Euroopasse - PÕHJUSED: ületootmine; vale majandamine liiga suured laenud; valitsuse vead kriisi ajal - TAGAJÄRJED: tööpuudus, nälg, vaesumine
1935-Saksa tühistas Versaillesi ja Locarno. Itaalia ründas Etioopiat. 1936-Saksa väed Reini tsooni. Saksa ja Jaapani komiternivastane pakt. 1936-39-Hisp kodusõda. Rahvarinde vastane tegevus. Keelati relvade vedu Hispi. Franco diktatuur. 1938 14.märts-Austria ansluss. 1938 29.sept.-Müncheni kokkulepe Ing, Pra, Ita, Saksa vahel. 1939 15.märts-Tsehhi täielik hävimine 1939 22.märts-Klaipede ühendamine saksaga 1939 31.märts-SuurB ja Prantsus toetada Poolat. 1939 23.aug-MRP Saksa ja NSV vahel. 10a mitte rünnata 1939 1.sept-II MS algus 1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik...
· Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis 1924 Dawesi plaan 1929 Youngi plaan 1929-1934 Suur depressioon (Suur majanduskriis) 21. jaanuar 1919 kuulutati välja Iiri Vabariik 3. Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda. Pärast 1. Suurbritannia 10. Poola 19. Austria 2. Norra 11. Saksamaa 20. Tsehhoslovakkia 3. Rootsi 12
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
1924. aasta kevadel oma teose ,,Mein Kampf'' (,,minu võitlus''). 9. aprillil 1924. aastal pakuti välja Dawesi plaan, millega Saksamaale antakse laenu oma raha kindlustamiseks 8eesmärk saada Saksamaa majandusele jalad alla,vältida sõda ning saada lõpuks kätte reparatsioonide raha). 28. veebruaril 1925. aastal Ebert sureb, uueks Weimari Saksamaa presidendiks saab kunagi Keisri armee liige Paul von Hindenburg. 1925. aastal toimus Locarno konverents, millest võtsid osa Suurbrittannia,Prantsusmaa,Saksamaa ( esimest korda peale i maailmasõda võeti parteit,mitte kui võidetud riiki),Belgia ,Poola,Itaalia,Tsehhoslovakkia. 16.oktoobril 1925 sõlmitakse Locarno pakt, mis kehtestab Prantsuse-Saksa ja Belgi-Saksa piiri ja Reini demilitariseerimise ( sisuliselt kindlustas nn Reini tagatispakt Versailles´s paika pandud läänepiiri ) Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja tsehhoslovakkiaga.
-moelooja coco chanel ja koomik Charlie Chaplin -1923 BBC loomine -uued kunstivoolud (dadaism, sürrealism, eksistentsialism) -vasakpoolsete ideede levik -helifilmide tulek -arhitektuuris internatsionaalne stiil -olulisemad leiutised-tsellofaan, nailon, elekter igasse kodusse Natsi-Saksamaa välispoliitilised sammud II maailmasõja eel 1935 tühistas Saksamaa Versailles' lepingu 1936 viis Hitler oma väed Reini tsooni 1935 astus saksamaa välja rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest Rahustamispoliitika Lääneriigid lootsid, et ehk uued diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus ei pidanud paika. Mõnda aega näis edukas see poliitika. 1938-1939 NSVL ja Jaapani sõjalised kokkupõrked. Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne
võimuhaaramisele. Itaalias saatis fasistlikuks nimetavat liikumine edu, saksamaal esialgu mitte. Äärmusliikumiste ohtlikus seisnes selles, et tegu oli vägivaldsete rühmitustega, kes püüdlesid no matter what enda eesmärgi poole. Inimesi tapeti ja vangistati. Kunagi ei võinud teada, mis on nende järgmine samm. 3. Iseloomusta rahvusvahelisi suhteid Euroopas 1920. aastatel. Riigid tegid koostööd majandusliku ja poliitilise olukorra stabiliseerumiseks. 1925. Locarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Konverents oli väga oluline kuna esimest korda koheldi Saksamaad kui võrdväärset partnerit. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri, mis omakorda andis kindlust juurde Prantsusmaale, kes tegelikult kartis alla surutud Saksamaad ning sai nüüd paika pandud piiridega end paremini tunda. 1928. aastal
maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja Briand-Kelloggi pakti, millega sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki
aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leevendamine,Euroopas levis lootus, et on saabunud leppimine.ritati luua ssteem, et vltida SM-PM sda.Slmiti palju kokkuleppeid,millest ks oli Reini pakt-kindlustas SM-le Versailles' paika pandud lnepiiri 27. aug 1928 Briand-Kelloggi pakt-PM ja USA vahel,rahvusvaheline lepind, millega pandi paika,et loobutakse sjast ning konfliktid lahendatakse rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem
Sõjajärgse majanduskriisi tagajärjed:Tootmise langus ja suur tööpuudus, nälg ja rahulolematus, vaesumine-kaotati kodusi ja varandust, oodati abi riigilt 1922a-st hakati tunnustama Nõukogude Venemaad-majanduskonverents Genovas- uuriti võimalusi saada Venemaalt kätte võlad ja natsionaliseeriutud varad, venemaa keeldus kategooriliselt 16 pr 1922 Rapallo leping-Vm ja Sks-taastati suhed, loobuti nõudmistest, Sks sai kasutada Vm sõjatehadseid 1925 Locarno konverents)ing, pr it, belg, pol, saks)-reini tagatispakt, millea kindlustati Sks-le Versailles'is paika pandud piirid 1928 Briand'i-iKelloggi pakt-kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, alla kirijutas 15 riiki, hiljem veel 48 2)Demokraatia levik-suurened demokraatlike riikide arv-sõja võitsid demokraatlikud riigid Demokraatlikud vabadused laienesed.valimisõiguslike inimeste arv, ka naised
spordiuudiste toimetajana. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta", mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning läks elama Maggiore järve äärde Ticino kantonisse Ronco sopra Asconasse Locarno lähedale. Aastal 1933 Remarque raamatud keelati ja põletati ning Remarque ise jäeti saksa kodakondsusest ilma. Aastal 1932 põgenes Remarque Saksamaalt Sveitsi, sealt edasi aga Ameerikasse, kus ta sai 1947 ka kodakondsuse. 1948 pöördus ta aga tagasi Euroopasse, täpsemalt Sveitsi. Aastal 1958 abiellus ta Ameerika filmistaari Paulette Goddardiga, kes oli enne abielus olnud Charlie Chapliniga. Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast.
Itaalia ning Jaapan olid küll Antandi riikide hulgas(võitjad), kuid nemad ei saanud endale mingisuguseid uusi maid juurde. Jaapan ei saanud kehtestada võimu Ida-Aasias. Kindlalt saab väita, et Saksamaa ei olnud rahul antud lepingu tingimustega ning soovis vastu astuda Seetõttu asus ta tegema maailma vallutamise plaanidega, eesotsas Hitleriga. Kõigepealt tühistas ta Versailles' lepingu ning hakkas tugevdama oma sõjaväge. Samuti astus ta ka välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa tahtis luua Suur-Saksamaa ning teiste riikide vastupanuta okupeeris Saksamaa. Pärast seda hakkas tegema koostööd Venemaaga. Nõukogude Liidu soovis, et üle maailma oleks populaarseim ideoloogia kommunism ning tahtis saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). Seega Lenin algatas industrialiseerimise, et viia Venemaa oleks pädev vallutama eelenvalt mainitud riigid. Kuigi
agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD rahalist abi, et saksamaa saaks oma majanduse üles ehitada ja tegi ettepaneku reparatsioone vähendada locarno konverents: 1925. sveitsis. arutatakse Dawesu plaani ja võetakse see vastu. Esimene konverents, kus saksamaa osaleb võrdväärse partnerina Berliini-Rooma telg: saksamaa- itaalia sõjalispoliitiline liit1936 komiterni vastane pakt: saksamaa -jaapani liit nõukogude liidu vastu.1936 briandi-kellogi pakt: kokkulepe, kus kuulutatakse sõda keelustatuks rahvusvaheliste probleemide lahendina 6. I maailmasõja järgsed muutused riikide jõuvahekordades ja poliitilisel kaardil. usa-st saab
Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit. Kümnendi lõpus õnnestus Eestil sõlmida oma idanaabriga kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja
kommunistlik revolutsioon ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. 1922 – Benito Mussolini – fašistid tulid Itaalias võimule, eesotsas B.Mussolini. 1924 – Dawesi plaan – USA rahandusminister, kelle ettepanekul kergentati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati makse tasumist ja anti laenu Saksamaale. Reparatsioon – sõjakajhude hüvitusmaks. Patsifism – relvade ja sõjategevuse vastane ideoloogia. 1925 – Locarno konverents – peati, et leevendada majandusliku ja poliitilist olukorda, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa, kui võrdväärse liikmena. 1925 - Reini tagatispakt – kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud lääneriik. 1928 – Briand´i-Kelloggi pakt – lepe kohustas loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama konflikte rhumeelselt. Kirjutas alla 15, hiljem lisandus 48.
II maailmasõjas kujunesid välja: lääne- ja idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja-Aafrika piirkonda. Kaug-Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Okeaanias. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1935- Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles rahulepingu, üldine sõjaväekohustus, asus looma lennuväge, sõjaväge 1935-Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ja Locarno paktist Saarimaa elanikkond otsustas liituda Saksamaaga. 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni- tglt polnud jõudu lääneriikidega sõdida, oleks pidanud alla andma 1935- Itaalia ründas Etioopiat, ja ta vallutas selle Rahustamispoliitika- lääneriigid ei tegutsenud, lootusel, et diktaatorid rahunevad 1936- Saksamaa ja Jaapan sõlmisid komiterni vastase pakti, suunatud Nõukogude Liidu vastu
väljaastumised pidid saama revolutsiooni päästikuiks); Tekkis Weimari vabariik (Saksamaal välja kuulutatud vabariik 1919-1934). 1922 Võimule tuli Stalin, tekkis NSLV; Genova konverents-Rapallo leping (Venemaa ja Saksamaa ei ole teineteisele võlgu). 1922 1945 Võimul on Itaalia suurjuht Mussolini (duce). 1922 1953 Stalin on kommunistliku partei peasekretär. 1925 Locarno konverents (Reini tagatispakt). 1928 Briand-Kellogi pakt. 1929 1933 Suur Depressioon (Ülemaailmne majanduskriis). 1931 1939 Jaapan vallutab ühe osa Mandzuuriast. 1933 Hitler sai kantsleriks, kuulutati välja natslik reziim; USA hakkas tunnustama NSVLi; Saksamaa, Itaalia ja Jaapan astuvad Rahvasteliidust välja. 1933 1945 Hitler on Saksamaal võimul.
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb ki...
· Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda. · Tööpuudus oli suur, elukalliduse tõus 18. Rahvusvahelised konverentsid/kokkulepped · Rapollo 1922. aastal Osapooled: saksa ja vene Sisu: Versailles' süsteemi vastane koostööleping - saksa asus vene süjatehnikat kasutades arendama oma söjatöösust ning taas looma armeed · Locarno konverents 1925. aastal Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tsehhoslovakkia ja saksa Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles's paika pandud läänepiiri Locarno konverentsi järel levis lootus, et on saavunud leppimise aeg · Briand-Kelloggi pakt 1928 aastal Osapooled: pr
1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine.
kaasa paljudes kohtades öörmuslikke liikumisi, nt Itaalias tuli võimule fasism. 6. Miks 1923. aasta oli Saksamaal ohtlik äärmusliikumiste poolest? Saksamaa majandus oli kokkukukkumisäärel ja sellest üritasid kasu lõigata nii kommunistid kui natsid. 7. Kuidas olid omavahel seotud Saksamaa reparatsioonid ning Euroopa ja maailma majandus? USA laenas raha Saksamaale, kes maksis reparatsiooni Prantsusmaale, kes maksis võlga tagasi USAle 8. Miks võib väita, et Locarno lepetesse oli peidetud nii tugevus, kui ka nõrkus? Nii kaotajad kui ka võitjad osalesid Locarno konverentsil võrdsetena. Pandi paika Reini tagatispakett, mis määratles Saksamaa läänepiirid. Lepped polnud piisavalt konkreetsed, et hoida ära edaspidiseid konflikte. 9. Mis põhjustas suure depressiooni? Maailmamajanduse kokkuvarisemine kunstlikult kõrgeks aetud aktsiate hindade järsu languse tõttu. 10. Kuidas laienes demokraatia pärast I MS? USA: Kasvas kodanike jõukus
Ida-Euroopas. Saksamaa mõjusfääri läksid Lääne-Poola ja esialgu ka Leedu. NSVLi mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Besaraabia. (28.09 läks ka Leedu NSVLi mõjusfääri). Desarmeerimiskonverentsid 1932-1934: · Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
