Ja kirg naiste järele. I MS lõpuaastail käis meditsiiniõpinguil. Alustas kirjanduslikku tegevust. Sündis poeg Frank 1929 abiellus ta näitleja Helene Weigeliga. Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Brecht oli kogu elu võimeline hommikul vara tõusma ja silmapilk kirjutama hakkama. Ta suri 1956. aastal südamerabandusse. Brecht oma venna ja emaga Teosed DRAAMA "Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Näidend "Kaukaasia kriidiring" EEPIKA romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) LÜÜRIKA poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) luulekogu "Sada laulu" (1951) ESSEISTIKA
1947. aastal tuli Brecht tagasi Euroopasse, Viini 1950. aastal anti talle Austria kodakondsus Suri 1956. aastal Testamendis käsib ta end matta metallist kirstu, et ussid tema keha ei rüvetaks Looming Draama "Baal" (1918) Eepika "Trummid öös" (1922) romaan "Kolmekrossiromaan" "Mees on mees" (1926) (1934) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) "Ema Courage ja tema lapsed" (1939) Lüürika "Hea inimene Sezuanist" (19381940) poeem "Legend surnud "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) sõdurist" (1933) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) luulekogu "Sada laulu" (1951) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945)
rohkesti paroodiat ja irooniat. Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). b) ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925.
· 2005: "Suvi" Tõnisson · 2005: "Lõõmav pimedus" Carlos · 2005: "Anna Karenina" krahv Aleksei Kirillovitsh Vronski · 2006: "Saateviga" Dönci · 2006: "Kolm klaasikest kirsiviina" erinevad rollid · 2006: "Marilyn" Joe DiMaggio · 2007: "Opera Comique" - Georges Bizet Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus) Priit Võigemast on mänginud filmides ,,Nimed marmortahvlil" Henn Ahase rolli ja filmis ,,Täna öösel me ei maga" Christoferi rolli (mõlemad on Taska filmid)
Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust. 1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa» 1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema piiskop» 1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga 19681995 kogud «Vahelugemised» 2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised» 2003 «Omaeluloolisus ja alltekst» 1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper» 1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac» 1966 W. Shakespeare'i «Othello» 1968 W. Shakespeare'i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese tragöödia» 1971 L. Carrolli «Alice imedemaal» 1975 W. Shakespeare'i «Perikles» ja «Torm» 1988 S. Zweigi «Eilne maailm» Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tsehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani,
* 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte)
Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001 "Seitse venda" Eero (diplomilavastus) 2001 "Bastien ja Bastienne" Kammerteener (diplomilavastus) 2001 "Kolmekrossiooper"- Filch (Linnateater) 1999 "Hamlet"- Laertes (Linnateater) 1999 "Buratino" Buratino (diplomilavastus) 2000 LAVASTUSED "Tabamata ime" lavastaja assistent "Bastien ja Bastienne" lavastaja "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" lavastaja assistent "Terrorism" lavastaja FILMIROLLID (ka telerollid) "Täna öösel me ei maga" Christopher (Taska Film) kinodes 2004. aastal "Nimed marmortahvlil"- Ahas (Taska Film) 2002
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
oligi pm enesetapukiri. Bertolt Brecht (1898-1956)-Ta lõi eepilise teatri teooria ja viis selle ka ellu. Sündis Saksamaal Augsburgis töösturi perekonnas, õppis Müncheni ülikoolis arsti-ja loodusteadust. Kirjanikuna alustas ballaadiga ,,Legend surnud sõdurist" ja näidendiga ,,Baal"(mõlemad 1918). Eepilise teatri vaimus loodud satiiriline komöödia ,, Mees on mees"(1926) kujutab head ja leplikku sadamatöölist, kellest tehakse sõdur. Kõige suuremat edu tõi talle ,,Kolmekrossiooper"(1928) mis oli kirjutatud koos helilooja Kurt Williga. Kui Saksamaale tuli võimule Hitler, läks brecht pagusele. Pagulasena kirjutas ta rahvatüki ,,Härra Puntila ja tema sulane Matti"algvariant valmis (1940) Soomes ja kirjutas koos Eesti päritolu soome kirjanikuga Hella Wuilijoega. Näidend ,,Ema Courage ja tema lapsed"(1939) tegevus toimub 17.sajandil Kolmekümneaastase sõja ajal. ,,Galilei elu"(1939 peategelane on 16-17 sajandi itaalia astronoom ja filosoof galileo Galilei
Selliseid kaasaegse elutunnetusega uusasjalikkuse alla kuuluvaid oopereid nimetati “ajastuooperiks” ehk “Zeitoper”. Nad olid väga edukad ka publiku seas. Näit Hindemithi “Päevauudised” (Neues vom Tage), Krenek (Jonny spielt auf – võiks tõlkida umbes “Jonny alustab mängu”). 1920ndatel alustas oma karjääri ka Kurt Weill, eriti kuulus on tema koostöö koos 20. sajandi suure teatriuuendaja Bertolt Brechtiga (songspiel „Mahagonny“, „Kolmekrossiooper“ – selle tegelased ja süžee oli võetud Händeli-aegsest inglise „Kerjusooperist“ 1728, mis tollal oli opera seria paroodia, ning ooper „Mahagonny linna tõus ja langus“). Ekspressionistlikku ooperit esindavad näit Bergi „Wozzeck“ ja „Lulu“. Berg tegutses Viinis, aga „Wozzecki“ esietendus oli Berliinis 1925. Ajastuooperit iseloomustab: • Objektiivsus • Toimuvasse suhtutakse distansiga • Jahe elegants • Ei taotletud individuaalsust
2009: Anton Hansen Tammsaare "Ma armastasin sakslast" 2011: ,,Aeg ja perekond Conway" (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.7 Rollid Linnateatri lavastuses Isa- (Tadeusz Róewicz'i "Valge abielu";1993) Felton- (Alexandre Dumas "Kolm musketäri"; 1995) Platonov- (Anton Tsehhovi "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver"; 1995) Paul -(Jaanus Rohumaa ja Margus Tuulingu "Ainus ja igavene elu"; 1996) Väitsa-Mackie- (Bertolt Brecht'i ja Kurt Weilli "Kolmekrossiooper"; 1997) Kleshtsh -(M. Bitter "Põhhjas"; 2000) Paulino- (José Sanchis Sinisterra "Ay, Carmela!"; 2002) (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) 1.8 Tööd väljaspool Linnateatrit William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (diplomilavastus Ugalas; 1987) Elmo Nügase "Sinder-Vinder" (Ugala; 1989) Brandon Thomasi ja Mati Undi "Charley tädi" (Ugala,;1989) Anton Tsehhovi "Kajakas" (Ugala; 1990) Anton Tsehhovi "Ivanov" (Eesti Draamateater; 1990)
stiil (funktsionalism). - Argielu kaunistamine moodsa ja otstarbekohase, kõrgtasemelise (aga odava) disainiga (torumööbel). - Walter Gropius, Paul Klee, Wassily Kandinsky, Ludwig Mies vand der Rohe. - Hitleri reziim likvideeris ,,degenereerunud" kooli ja Bauhausi kunstnikud lahkusid Saksamaalt. (Poliitilis-Erootiline) Kabaree ja eksperimentaalne teater Berliinis. Ka esitavas kunstis väljendub ekspressionism. Bertol Brechti poliitiline draama: ,,Kolmekrossiooper" (1928). Võõrandumisefekt võrreldes sellega, et kui varem üritati tekitada reaalsuse illusioon, siis nüüd tehti vaatajatele selgeks, et see ei ole reaalne, vaid on nägemus. Saksa filmikunsti kuldne ajastu. Studio UFA (1917). Ekspressionism, sürrealism, alateadvus, ühiskonnakriitika. Ühiskondlik kaos peegeldub kunstis võõrandunud kujul. Esimest korda ilmuvad üleloomulikud õudusfilmid, patoloogiline
annaabi.ee 
