Kõik türanni käsud täideti, vahel veidi rohkemgi. Hitleri poolt loodud riik oli midagi palju enamat kui nõrk diktatuur eesotsas tööpõlgurist vagabundiga, kes asjadel vahele sekkumata, omasoodu minna laskis ja kes vaid ajuti natsivõimu struktuuridesse sekkus ning alles asjaolude arenedes paratamatult kurjategijaks sai. Hitler teadis, et ükski tema abilistest ei julge eales temaga kooskõlastamata mingeid toiminguid ette võtta. Goebbels, Göring, Himmler, Hess, Speer, Dönitz nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri, millest igaüks diktatuuri labürindis enda omapära säilitas. Nende isikute psühhogrammid aitavad leida vastust küsimustele, mis mehi kuritegudele ajendas. Kas nad kuuluvad eriliste kurjategijate kategooriasse, kelle kriminaalne energia on nende juhi omaga võrreldav? Või on tegemist täiesti harilike sakslastega, kelle karjäär kuritegudeks ajendavate eriliste tingimuste ja kokkusattumuste tõttu teoks sai.
Üheparteisüsteem - Natsionaalsotsialistid fasistid tulid lõpuks võimule Lenin partei juht, Benito Mussolini Adolf Hitler Venemaa juht fasistliku partei juht, natside juht, diktaator Trotski Lenin soovis ,, Itaalia päästja" Heinrich Himmler Tähtsamad isikud oma järglaseks Hitleri lähim Jossif Stalin partei töökaaslane, SS-i peasekretär, Venemaa juht juht Stalini järel V. Molotov Stalini toetaja NEP toiduainete Majandus võeti riigi Riigi kontrolli all.
a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Jagati ära Ida-Euroopa. MRP sõlmimine tähendas, et sõda võis uuesti alata. Wehrmacht- sõjavägi, laevastik, lennuvägi 10. Nimed, mõisted, aastaarvud: Riigikantsler, Riigipäev, tulekahju Riigipäevahoones, haakrist, SA, SS, Geatapo, rassiseadused, propagandaministeerium, koonduslaagrid, 4-aasta plaan, autobahn Sudeedimaa. 1921, 1923, 1925, 1933, 1934, 1939, 1945 Nimed: Hitler, Himmler, Goebbels, Chamberlain, Daladier. Riigikantsler oli Saksamaa riigipea ametinimetus, kasutusele võttis Hitler/tema ajal. Riigipäev oli Saksamaal võimuorgan, valitsus. Tulekahju Riigipäeva hoones oli algatatud kommunistidega seotud isiku poolt, andis Hitlerile võimaluse keelustada mitte-natsi parteid. Haakrist oli Saksamaa natsisümbol. SA e pruunsärklased, tegelesid juudi äride boikoteerimise, juudi sünagoogide, kalmistute purustamisega, Kristallöö. SS e
kindlustada enne II maailmasõda, eemaldas oma vastaseid komparteidest, nõukogude võimu keskasutustest, julgeolekuorganitest ja armeest, terrori ohvriks langesid ka NSVL’i rahvusvähemused GULAG-Ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem, kus vvalitsesid ebainimlikud tingimused ja seal suri massiliselt vange, Stalini jaoks kujunes GULAG oluliseks vahendiks nõukogude rasketööstuse ülesehitamisel Isikud: Benito Mussolini, Adolf Hitler, Ernst Röhm, Heinrich Himmler, Joseph Goebbels, Paul von Hindenburg, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov Benito Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator.Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Adolf Hitler- Saksamaa poliitik ja NSDAP juht, Saksamaa diktaator. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis
kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935.aasta Nürnbergi seadused Poliitilisedja kodanikuõigused ainult aarialastele Kes oli juut? Soontes oli pool juudi verd, või oli juudi usku või abielus juudiga Juut ei tohtinud abielluda mittejuudiga, pidada alla 45-aastast teenijat Juudi lapsed heideti välja saksa koolidest Hitler ja Himmler 1936.aastal Püüdis Hitler maailmale näidata, et juute ei kiusata taga. Berliini olümpia- mängudel osales Saksamaa võistkonnas ka kaks juuti. Kristalliöö 9.novembril 1938 Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud" Põletati ligi 1000 sünagoogi Hävitati ligi 7000 juutide kauplust Tapeti sadu juute, üle 30 000 saadeti laagritesse Keelati juutide ettevõtlus Juutidel tuli kinni maksta koristustöö, lisaks trahvi miljardi marga ulatuses
kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. 13)Iseloomusta Hitleri poliitilist programmi! Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versaille' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid. Võimu tugisambaks oli SS-kaitsemalev,mida juhtis Heinrich Himmler. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. 14)Iseloomusta Mussolini poliitilist programmi! Taastada Itaalia positsioon maailmas, luua Rooma impeerium, hävitada kommuniste, teha itaalias tugev sõjaline riik 15)Iseloomusta Stalini poliitilist programmi! Levitada kommunismi, rajada NsVL tugev tööstusriik, likvideerida eraomand 16)Mis on ühist diktatuurriikide majanduselus? Domineerib riiklik tööstus, plaanimajandus
Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem Alfred Rosenberg ideoloogiajuht, Idaalade riigiminister Rudolf Hess Hitleri sekretär, NSDAP tegelik juht Joachim von Ribbentrop välis- minister Rassi- ja rahvuspoliitika Põhikriteeriumiks rass, seejärel rahvus Aarialased enamik Euroopa rahvaid; põhjarass! Saavutada põhjarassi levik ja germaniseerimine
30 kasarmut, mida peamiselt kasutati laohoonetena, ehitati sektorisse BIIg. Birkenausse rajati kokku hinnanguliselt 300 maja koos administratiiv hoonetega, infrastruktuure, 13 kilomeetrit äravoolutorusid, 16 kilomeetrit elektriaedasid ja üle 10 kilomeetri teid. Esimene Birkenau gaasikamber sai valmis 1942 aasta märtsiks ja seda kutsuti " Pisike punane majake". Birkenau eesmärk oli uurida juute ja nende peal inimkatseid teha. Heinrich Himmler nimetas seda kui viimast võimalust kuidas lahendada juutide probleemi. Birkenau oli kõige julmem koonduslaager Auschwitzis. Arvatavasti 90% kogu Auschwitzi ohvritest surid Birkenaus. Põhiosa, igast kümnest inimesest üheksa olid juudid. Arvatakse, et Auschwitz II suri kokku umbes 1,6 miljonit inimest. Auschwitz III Auschwitz III, tuntud ka kui Monowitz, oli suurim all-laager Auschwitzis. Laager sai oma nime poola küla Monowice järgi
valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid peavad neid teenima (slaavlased). · Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised
majanduskriisi. Roosevelt devalveeris ka dollari. Saksamaal kasutas olukorda ära Hitler (Saksamaa diktaator ehk füürer) ning tuli võimule 1934. aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele
volitused. Hitlerist sai Saksamaa diktaator füürer. Hitleri Saksamaa · Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati juhtima nelja-aasta plaanide kaudu. · Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine. ( Juudid, mustad ) Algas aktiivne juutide tagakiusamine, piirati oluliselt nende poliitilisi,majanduslikke ja kodanikuõigusi. ( Paljud põgenesid Saksamaalt ) · Hitleri võimu tugisambaks oli SS ( kaitsemalev ) mida juhtis Heinrich Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. · Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. ( Autobahn ) Tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus. · Sellisel viisil saavutatud majanduslik areng sai olla vaid ajutine, mistõttu Hitler vajas kiiresti võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks.
Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta. Totalitaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, toimub hirmuvalitsus, rikutakse rahva inimõigusi. 1933 – Hitler nimetati riigikantsleriks. SS (Schutzstaffel – kaitsemalev) – Hitleri võimu tugisammas. Heinrich Himmler – Juhtis SS. Gestapo – salapolitsei Saksamaal, millele allus SS. 1935 – sõlmiti leping Saksamaa ja Suurbritannia vahel, et Saksamaa sõjalaevastik on 34% Suurbritannia osast. 1936 – Saksamaa viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935 – Itaalia ründas ja vallutas Etioopia 1936 – komiterni – vastane pakt – sõlmitud Saksamaa ja Jaapani vahel, mis oli suunatud NSVL vastu. Austria anšluss – 13. Märts 1938, pärast Saksamaa ultimaatumi esitamist
Alaljäänud taandada ,,helootrassi" tasandile e pmslt orjastaatusesse. H siht oli kogu Euroopa etnilise kaardi ümberkujundamine. Frank juhtis peamisi ringkondasid Poolas H käe all. Poolas toimus haritlaste hävitamine. Poolas oli juute 1/10. Neil oli suur roll tööhõives. Nende hävitamine oleks Poola majanduse taandarenguni viinud. Ei teatud mida juutidega teha kas välja saata kuhu?-, ala hoida vastu pm-tele- või tappa. Himmlerstadt 1940. a kevadel reisisid Himmler (riigikomissar) ja Hanns Johst (natsist luuletaja, SS-i auliige) mööda Poolat. Zamosci linn vaimustas Himmlerit nii väga oma kultuursusega, et ta nimetas selle linna ümber Himmlerstadiks. Hs.-st sai esimene linn, mida saksastati.
MRP-kõik on valmis Molotov Ribbentropi pakt Saksa-NSVL mittekallaletungi ja koostööpakt Nimetus välisministrite järgi Sõlmiti 23.08.1939 Kurikuulsaim lepe 20.sajandi ajaloos Sisaldas salaprotokolle Ida-Euroopa jagamise kohta Eesti-Läti ja Soome NSVL Kes otsustasid sõja.. Teljeriikide poolel Hermann Gõring - Luftwaffe juht Adolf Hitler - Wehrmachti ülemjuhataja Wilhelm Keitel - OKW ülemjuhatus Karl Dönitz - Kriegsmarine i ülemjuhatus. Einrich himmler - SS juht; holocausti elluviija Carl Gustaf Mannerheim - Soome vägede ülemjuhataja, president 1944-46 Erich van Manstein - Saksa kindral-feldmarssal, lõuna armeedegrupi ülemjuhataja Friedrich Paulus - Saksa kindral-feldmarssal, stalingradi vallutaja Erwin Rommel - Saksa kindral-feldmarssal, kõrberebane, Saksa Põhje Aafrika operatsioonide juht Isoroku Yamamoto - Jaapani laevastiku ülemjuhataja, pearl harbori rünnaku korraldaja Kes otsustasid sõja Lääneriikide poolel
Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest. 1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased. Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija. ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg. 1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei. SD – poliitiline luureorgan SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu.
1) keelati kõik poliitilised parteid peale natsionaalsotsialistlikud 2) kogu kultuur ja haridus allutati ............. 3) asutusi nimetati malevateks ja need omakorda pidid alluma poliitilisele juhtimisele 4) hakati kontrollima rassilist puhtust 5) juutidelt võeti ära kodanikuõgused 1935 ......nurbergi (?)...... seadused - keelati abielud juutide ja mitte juutide vahel. Antisemitism ehk juudivastane. 1934 Hitler pani paika oma kaaskonna * Himmler juhtis .............. * Göring juhtis majandust * Goebbels propakanda * Rotenburg idealoogia * Hess - parteitöö Nad kõik olid väga vastuolulised inimesed (ei saanud omavahel läbi), kelle vahel koostöö ei olnud võimalik. Ja selle tõttu ei olnud Hitleril karta, et keegi neist pöörduks tema vastu. 1936 (31. detsember) kutsus Hitler kõik need mehed enda juurde ja ütles, et järgnevatel aastatel alustab Saksamaa maailma vallutamist.
o Poolal iidne Preisimaa Nemad otsustasid sõja... Teljeriikide poolel o Tsehhil Sudeedimaa Hermann Göring Luftwaffe juht , Adolf Hitler Wehrmachti o Tsehhoslovakkia hävitamise plaan juba mais ülemjuhataja ,Wilhelm Keitel OKW ülemjuhataja, Karl Dönitz 1938 Kriegsmarine`i ülemjuhataja, Heinrich Himmler SS juht; Holocausti elluviija · Inglismaa alustas ainukesena 1938. aastal relvastuse Carl Gustaf Mannerheim Soome vägede ülemjuhataja, president uuendamist 1944-46 o W. Churchilli pikaajaline tegevus hoiatajana Erich von Manstein Saksa kindral-feldmarssal, Lõuna
lääne vaatlejaid riigi vägevuses. Majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Agressiivne välispoliitika ammendas Itaalia niigi napid ressursid aga lõplikult. 8. Natsionaalsotsialistlik diktatuur Saksamaal: kehtestamine, iseloomulikud jooned sise- ja välispoliitikas. SA - Rünnak rühmlased, Hitleri löögirühm SS - kaitsemalev, musta mundriga (nende alla kuulus salapolitsei e. GESTAPO), mida juhtis H. Himmler Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse (NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler. Hitleri 1923. aasta võimuletuleku katse suruti maha ning ta mõisteti koos kaasosalistega vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose "Mein kampf". Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuli tühistada Versailles' rahu jt Saksamaad ahistavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi
Tema ideoloogia seisnes kõikide juutide ning muude vähemusrahvaste hävitamises Saksmaal. Tuhanded inimesi täis rongid viisid vangid koonduslaagritesse üle Euroopa. Suuremad laagrid jäid tolle-aegse Saksamaa, praeguse Poole, aladele. Suurim surmalaager asub praeguse Poola lõuna osas Oswiecimis. Pärast Saksamaa okupatsiooni Poolas nimetati linn ümber Auschwitziks. Alguses oli laager terviklik (1.03 1942 22.11. 1943) ning komandant Rudolf Hössi valve all. Heinrich Himmler, kes oli mõjuvõimas saksa poliitik, käskis ümber korraldada kolmeks eraldiseisvaks laagriks. Auschwitz I, Oswiecimi nö. pea-laagris oli 1944. aasta augustis umbes 16 000 vangi. Selles osas elasid ka SS-lased (saksa `politseinikud') ning juhtkond. Samuti asusid Auschwitz I-s mõned varustuse poed, töötoad ja SS-laste `firmad'. Auscwitz II-Birkenau. Suurim osa, millel oli ligi 40 kõrval- ja alalaagrit. Kolme aasta jooksul, mil see koonduslaagri osana toimis, oli sel mitu eesmärki
Leninism Lenini poolt marksismi tölgendamisel loodud ideoloogia ja kasutas seda oma valitsemisajal Nöukogude venemaal ja SFNVs GULAG - ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem NSDAP Natsionaalsotsialistliku saksa töölispartei, kuhu koondusid maailmasöja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud. Juhtis A.Hitler Gestapo riiklik salapolitsei, mis allus SSile. SS (kaitsemalev) oli Hitleri vöimu tugisambaks ja seda juhtis Hitleri söber Heinrich Himmler 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit , kuhu kuulusid Ukraini, Valgevene, Taga-Kaukaasia ja Venemaa. Seal olid ametlikult köik vördsed, kuid tegelikult tähendas see Vene impeeriumi taastamist punases kuues ja keskusega Moskvas EESTI VABADUSSÕDA - 28.11 1918-1920, toimus Eesti, Läti ja Venemaa territooriumil. Osapooled: · Eesti väejuhataja Johan Laidoner, Umbes 80 000 meest (Eesti sõjavägi), lisaks 4000 Soome vabatahtlikku ,
Diktatuuride tekke põhjused Mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatilkku riigikorraldust ja nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ja viiks riigi majanduslikule õitsengule- kommunistlik liikumine, fasistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Tunnusjooned:1) uute kergemini manipuleeritavate e suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2)pettumine Versailles süsteemis 3)pettumine demokraatlikus riigikorralduses, igatsus kõva käega valitsuse järgi 4)majanduslikud raskused, elujärje parandamine. Autoritaarses riigis on enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada, riigid tähtsustavad konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. Totalitaarne riigikorraldus on diktatuur, lisaks v...
surmalaagrisse. Alamrassideks olid ka mustlased ja slaavlased. Diktatuuri loomulikuks toeks olid julgeolekuametid ning relvastatud rühmitused. Need pidid näitama täieliku ustavust. Ebapiisav ustavus saigi saatuslikuks rünnakurühmituse juhtidele: nad tapeti. Kui pruunsärkidelt oli relvad ära võetud, muutus Saksamaa hirmuvalitsemise tugisambaks natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon SS. Algselt oli SS Hitleri ihukaitsjad, mida juhtis H. Himmler. 1945. jaanuaris algab Punaarmee suurem ofensiiv Saksa vägede vastu. Punaarmee liikus jõudsalt Saksamaa poole. 19. märtsil andis Hitler käsu hävitada tööstusettevõtted, et vältida nende sattumist kommunistide kätte. 16. aprillil algab lahing Berliini pärast ning 29. aprillil saab Hitleri soovi kohaselt tema järglaseks Dönitz. 30. aprillil 1945. aastal tapab Hitler end Riigikantselei punkris Berliinis. 2. mail hõivab Punaarmee Berliini.
Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas aktiivne juutide tagakiusamine, 1935.a seadused piirasid juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi Paljud põgenesid Saksamaalt Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitler võimu tugisambaks oli SS, mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler. SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo Hitler seadis eesmärgiks Saksamaa kiiresti taasrelvastada ning vabastada Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati palju uusi teid. Tulemuseks oli tööpuuduse kadumine ning rahva elatustaseme tõus. Hitler muutus välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks Demokraatia kriis ei haaranud kahe maailmasõja vahel üksnes Euroopa suuremaid
·1933 a. võeti vastu seadus, millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai Saksamaa diktaator ·riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega ·kehtestati nelja-aasta plaanid ·riigi ülesanne oli RASSILISE PUHTUSE TAGAMINE (eraelu kontrollivad seadused) ·algas juutide tagakiusamine ·Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastumine ning Versailles` lepingust loobumine. ·Sõjatehaste ja teede rajamine. ·Gestapo ·Heinrich Himmler ·SS ·Tööpuuduse likvideerimine, väga suurel määral(tänu siis sõjatööstusele). ·Elatustase tõusis. ·Agressiivne ja jultunud välispoliitika. 8.Võrdle sõjakommunismi ja NEP-i poliitikat Venemaal ja miks likvideeriti Likvideeriti, kuna Stalin tuli võimule ja kaotas NEP-i ära. ·ERINEVUSED : 1) toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga(ülejäägid võisid viia turule) 2) rahareform 3) ennistati kauplemisvabadus 4)eraettevõtlus tegutses taas
saadikut. Sakslased ei valinud Hitlerit. Koalitsiooni ei loodud erimeelsuste tõttu ning 30.01.1933 sai Hitler SKS kantsleriks, peale president Hidenburgi surma sai ta hoopis SKS rahva Juhiks ehk FÜHRERIKS. Uut presidenti ei valita ning kommuniste süüdistatakse Riigipäeva hoone süütamises. Tasalülitamise etapid: 1. Teiste parteide keelustamine ja parlament varjusurma. 2. Natslik propaganda, isikukultus ja opositsiooni tagakiusamine. Himmler hukati ja tema sõbrad arreteeriti, kuna ta oli rahvalemmik ning Hitler kartis võimu kaotada. 3. Sõjaks valmistumine pankroti tõttu sõjalised tellimused jne. 4. Juutide tagakiusamine Hitleri arvates olid SKS hädades süüdi juudid, tahtis SKSist teha juudi vaba riigi juutide ärid suleti ja keelati, keelati töötada ka teatud aladel, 1935.aastal võeti neilt ka kodakondsus, kuid
rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana. Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jag...
all *1942 juuni Midway lahing, USA tõus, survestab tegevust Jaapani vastu *6.08.45 ja 9.08 Jaapani linnade vastu tuumapomm *2.09 kapitulatsioonile kirjutab alla Jaapan Inimvastased kuriteod Kollaborant- võõrvõimuga koostööd tegev inimene Holokaust nn. uus kord *Hitleri rassipoliitika- ,,juutidele pole kohta"; 33 keelati juutidel maa omamine, 34 visati ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine
· Alustati võimu vastaste eraldamist ühiskonnast · Keelustati ametiühingud, nende asemel loodi Saksa Töörinne (DAF) · Põllumajandus võeti riikliku kontrolli alla · 1934 toimunud pikkade nugadega ööl hävitati SA juhtkond eesotsas Ernst Röhmiga, kes oli Hitleri konkurendik 1934 Hindenburg suri, ühendati presidendi ja riigikantseleri ametikohad. Riigijuhti hakati nimetama Führeriks. Võimu tugisambaks said SS (Schutzstaffel), mida juhtis H. Himmler. Viimasele allus salapolitsei Gestapo. · Majanduspoliitika võeti riigikontrolli alla. · Hakati koostama majanduse nelja-aasta plaane · Põhitähelepanu oli sõjaks valmistumisel ja uue teedevõrgu rajamisel. (Auto Bahn) · Tööpuudus likvideeriti · Tööliste vaba aja korraldamine oli riigi ülesanne · Loodi ametlikud noorteorganisatsioonid: o Hitlerjunend o Bund Deutscher Mädel Versailles lepingute rikkumine
likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja- aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo, , mida juhtis Himmler. Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager). 5. Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine
puudus süütunne. Adolf Eichmann isegi ütles: „Ma hüppan naerdes oma hauda mõtte pärast, et minu südametunnistusel on viie miljoni juudi elud ning see on mulle suureks rahulduseks.“ 1.3.1. Lõpp 1944 aastaks Hitleri võim hakkas taanduma. Siiski, juutide hävitamine käis viimane sekundini. 24 juuli 1944 Nõukogude Liit vabastas esimene laagri, Majdaneki Poolas, kus tapetuid oli ligi 360 000. Kuna saadi aru, et varsti saab sõda läbi, käskis Henrich Himmler hävitada gaasikambrid. Mitmeid ellujäänud hakati eemale viima, neist moodustati nö surmamarssijad. Need, kes ei jaksanud sammu pidada, hukati. Nõukogude armee jõudis Auschwitzi 27 jaanuar 1945, sealt leiti ligi 1,5 miljonit juuti, lisaks veel Poola vange ning mustlaseid. 30. aprill 1945, ümber piiratud, sooritas Hitler enesetapu ning tema riik lagunes. Selleks ajaks olid peaagu kõik Euroopa juudid tapetud. Ligi neli miljonit hukkusid
rügemendi adjutant Fritz Störz. Igas rügemendis oli kaks pataljoni, kummaski neli kompaniid. Rügemendi ülemale allusid veel toetusüksused: 13.kompanii ehk jalaväe-saatekahurite patarei, 14.kompanii ehk tankitõrjepatarei ja 15.pioneerkompanii. Peale nende veel siderühm, staabikompanii töökodade, vooride ja majandusmeestega. Sama aasta septembris, kui Eesti SS-vabatahtlike brigaad oli lahinguvalmis, inspekteeris seda Debicas SS-i üleriigiline juht Himmler koos Eesti väeosade kindralinspektoriks nimetatud Johannes Soodlaga. Kaks päeva kestnud ülevaatuse tulemusena jäi Himmler brigaadiga igati rahule ning teatas visiidi lõpul peetud kõnes, et Eesti SS-Brigaad saadetakse peagi rindele, kus ta vahetab välja Läti SS-brigaadi. 1944. aasta mobilisatsiooniga väkke kutsutud meeste baasil reorganiseeriti Eestisse toodud 3. Eesti SS-brigaad 20. Eesti SS-diviisiks. Lisaks formeeriti kuus piirikaitserügementi ja tagavararügement, mis alguses
● Rünnakrühmlased tegid ka muid vägivaldseid žeste ○ Näiteks toimusid massipõletamised, kus põletati ebasobivaid raamatuid ○ Enamikel raamatutest olid juudi autorid ● Kui Röhm tahtis oma väeosa sõjaväega ühendada, oldi täiesti šokeeritud ○ Hitler ühendas 1934. aastal rünnakrühmlased tavasõjaväega, kuid varsti piiras neid ● Himmler, kes töötas sellal aga Röhmi alluvuses, töötas tema allakäigu kallal ○ Himmler söötis Hitlerile vale, et Röhm üritab riigipööret ning teda usuti ○ Röhm arreteeriti ning lasti lähimas vanglas maha ○ Rünnakrühmlased vandusid vabatahtlikult Hitlerile truudust. ● Hitleri valitsemissüsteem oli aga täielik kaos, kui seda süsteemiks saab nimetada
Ernst Röhm, Gregor Strasser ja Kurt von Schleicher tapeti. 2.08.1934 suri president Hindenburg. Uut presidenti ei valitud, tema kohustused võttis endale Hitler, keda hakati nüüd kutsuma Führer und Reichskanzler. Hitler oli seega saanud enda kätte peale seadusandliku ja täidesaatva võimu ka riigipea ja seda kõike vormiliselt seaduslikult. Hitleri lähikonna moodustasid peale 1934. aastat Hermann Göring (lennuväeminister alates 1935), Joseph Goebbels (propagandaminister), Heinrich Himmler (SS ja politsei), Rudolf Hess, Albert Speer, jt. Muutusi selles seltskonnas ei tulnud peaaegu sõja lõpuni, välja arvatud Hess, kes Suurbritanniasse vangi lendas. Sõja ajal kasvas oluliselt armee tähtsus riigi juhtimises. Sisepoliitika Reichstagi otsus 23. märtsist 1933 Hitleri valitsusele seadusandliku võimu andmise kohta oli sündinud NSDAP ja Zentrumspartei kokkuleppel, viimase esimees Ludwig Kaas oli siiski kohanud parteisiseselt tugevat vastupanu
kontrolli alla (nelja-aasta plaanid). 2. Rigi ülesanne: rassilise puhtuse tagamine kehtestati hulk eraelu kontrollivaid seadusi, aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi 3. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused. 4. Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo 5. Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu köidikutest vabanemine roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus 6. Välispoliitika äärmiselt agressiivne, sest Hitler vajas võidukat sõda Autoritaarsed riigid 1. Demokraatia kriis, otsustati autoritaarse riigi kasuks ( üks esimesi euroopas oli Portugal
Vastusena Eesti peaministri Jüri Uluotsa 1941. aasta üliettevaatlikult sõnastatud memorandumile omariikluse taastamise asjus anti teada, et Saksamaa ei luba okupeeritud idaaladel mingite valitsuste tekkimist ega rahvuslike sõjavägede loomist. Eestlaste nördimuseks käsitasid Saksa võimud Eestit okupeeritud NSV Liidu osana, koos Läti, Leedu ja Valgevenega lülitati Eesti Reich'i Idaprovintsi (Ostland) koosseisu. Hitleri määratud Ostminister Alfred Rosenberg ja SSi juht Heinrich Himmler olid seisukohal, et Baltimaad tuleb germaniseerida, ent neid eesmärke üritati maskeerida hästikorraldatud poliitilise ja kultuuripropagandaga. Nii loodi Reich'i kõrgeima kohaliku esindaja, kindralkomissari, ja Saksa tsiviilvalitsusele alluvusse väga piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, mille juhiks määrati üks vabadussõjalaste liikumise juhte Hjalmar Mäe (19011978). Kogu Eesti majandus rakendati idas peetava sõja teenistusse. 8. Raamatud okupatsiooni ajal.
volituste alusel. Hitleri diktatuuri rajamine · Juulis keelatai kõik parteid. · Kohe alustatakse repressiivaparaadi kujundamisega, esimene koonduslaager rajatakse Dachaus(1933), kuhu saadetakse kommunistid, hiljem liberaalid jms. · SA raames oli loodud juba Hitleri ihukaitse Schutzstaffel(SS), kelle munder on must. (Pruun on partei värv.) (Hugo Boss kavandab kõik mundrid.) SS hakkab tähtuselt tõusma, selle juhiks saab Heinrich Himmler. SS-ist saab Hitleri põhiline toetuspunkt. SA hakkab langema ebasoosingusse. · Endisest poliitilisest politseist luuakse uus GESTAPO, mis allutatakse samuti Himmlerile. · Keelustatakse ametiühingud, mis asendati Saksa Töörindega, mis tegeleb ka tööliste vaba aja sisustamisega. Näidatakse, et riik hoolib töölistest. · Streigid keelati. · 1934. aastal toimub Pikkade nugade öö ühe öö jooksul arreteeriti ja hukati SA
asus ta piirama demokraatiat. 1933 märtsis võeti vastu seadus, millega Hitler sai erakorralised volitused: - Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP) - Hitlerist sai füürer Hitleri Saksamaa Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja- aasta plaanid. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas juutide tagakiusamine. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler ja salapolitsei ehk Gestapo. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu katkestamine. Ehitati rohkelt uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult ning tõusis rahva elatustase. Kommunistlik diktatuur venemaal Olukord Venemaal pärast kodusõda. NL loomine Euroopas tulid diktaatorid võimule varjatud või mõõduka vägivalla abil.. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur
kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) Heinrich Himmlerile
sõlmima rahu. · 1944. a suvel-sügisel rünnati Londonit V-1 rakettidega Põhja-Prantsusmaalt ja ballistiliste rakettidega V-2 (14m, 1-tonnise lõhkepeaga) Madalmaadest. · Neid toodeti maa-alustes vabrikutes Harzi mägedes, aga mitte piisavalt, et muuta sõja käiku. Berliini vallutamine ja Saksamaa kapitulatsioon · Hitler ja Braun lõpetasid elu 30.IV enesetapuga. · Goebbels mürgitas oma kuus last, sooritas koos naisega enesetapu. · Himmler langes Briti vägede kätte vangi ja sooritas enesetapu (kaaliumtsüaniid). · Paanika Berliinis. Põgenemine linnast. Bormann. · 2 mail vallutasid Nõukogude väed Berliini, langes u 70 000 meest. · Linn varemetes. Vägivald tsiviilelanike kallal. · Maavägede ülemjuhataja Keitel kirjutas 8.V 1945 alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktile. VE-Day · Stalin tahtis kätte saada Saksa arhiive, tuumauuringute materjale, aga need said ameeriklastele 9
Hitler sai diktaatoriks. Tähendas dem. institutsioonide ja vabaduste kaotamist, nende asemele riiklik meelsusjärelevalve. Majandus riigi kontrolli alla, hakati juhtima plaanidega. Kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Juutide tagakiusamine. 1935. piirati juutide poliitilisi, majandusikke ja kodanikuõigusi. Paljud sunnitud Saksast põgenema. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitler võimu tugisambaks SS, mida juhtis Himmler. SS-le allus Gestapo. Teisitimõtlejad paigutati koonduslaagritesse. Ehitati rohkesti uut sõjatehnikat, rajati uusi teid. Tööpuuduse likvideerimine ning rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng, aga väga lühike. Kommunistlik diktatuur Venemaal NL loomine Kommunism kehtestati relvastatud riigipöördega ning sellele järgnenud kodusõjaga. Üheparteisüsteem. 1922. ühendati Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki Liiduga Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia NFSV.
Demokraatlikud institutsioonid keelati, kehtis ainuparteisüsteem, riigiorganid asendati keskvõimu juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla kehtestati nelja-aasta plaanid. Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (eraelu kontrollivad seadused). Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elatustase tõusis. Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid
30.01.33 Hitler nimetati saksa uueks riigipeaks riigipäevahoone põleng -> Hitlerile erakorralised volitused (parlament loobus võimust) -> Hitleri partei saavutas enamusvõimu -> teised partied aeti laiali; ainuvõim NATSile SS – Hitleri isiklik ihukaitse -> NATSi võimule tulekuga sai riigi julgeoleku põhitalaks. SSi juht Heinrich Himmler SSile allus riiklik salapolitsei Gestapo (Geheimes Staatspolizei) NATSide eesmärk – vana võimsa saksa taastamine
eraelu kontrollivaid seadsi · Algas juutide tagakiusamine · 1935. aastal piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi,. · Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel e kaitsemalev), mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei e Gestapo (Geheime Staatspolizei). Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu "köidikutest" vabastamine. Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, uusi teid. Tulemuseks => tööpuuduse likvideerimine, rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng oli vaid ajutine, mistõttu vajas Hitler kiiresti võidukat sõda
Partei süsteem: Kehtestati üheparteisüsteem ja kõik parteid peale NSDAP saadeti laiali. Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) Sisepoliitika: Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (mingil määral rahvuslus). Kehtestati eraelu kontrollivad seadused. Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Majanduspoliitika: Natside juhtimisel ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Majanduses toimis riiklik reguleerimine, tootmine oli allutatud plaanimajandusele(4 aasta). Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Hitleri meelest tuli tühistada Versaille rahu leping. Välispoliitika: Väga agressiivne välispoliitika
aastal nimetas Hitler end Füüreriks · Tegi kannapöörde majanduses, keskendudes sõjatehnika arendamisele. · Hitler määras maaväeks 550 000 meest ning pidades ülejäänud Euroopat narriks, valmistus ta Teiseks maailmasõjaks · Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Ta tegi sellega algust 1938. kui okupeeris Austria. · Teine Maailmasõda puhkes 01.09.1939. kui Hitler tungis kallale Poolale. · Holokaust Heinrich Himmler: · Saksamaa poliitik, Ssi juht talle allusid kõik Saksamaa politsei- ja julgeolekujõud. · Avas esimese koonduslaagri. · Holokausti peamine korraldaja uskus, et rassistlik ideoloogia õigustab miljonite inimeste tapmist. · Tahtis kasutada tõuaretust ka inimeste peal ülimrassiks Saksamaal aaria rass · Oli Operatsioon Himmleri vaimseks juhiks, mis oli esimene sõjaline operatsioon Teises Maailmasõjas
iseseisvust nõudma ja pööravad nende käest saadud relvad okupeerija vastu. Enam ei pakkunud eestlaste võimalikku tegutsimist pelgavad raportid suurt midagi. Küllap oli saakslastele selge, et eestlased on ilma hea liidrita ning ei hakka organiseerituld nende vastu võitlema. Sellepärast oli mõistlik kartmatult eestlasi mobiliseerida ja paana neid bolsevike vastu võitlema. Reichsführer Heinrich Himmler koos riigikantselei ülema Martin Bormanniga ja okupeeritud idaalade riigiministriga Alfred Rosenbergiga jõudsid novembris 1943 üksmeelele, et Eestile ja Lätile tuleb anda autonoomia. Selle kava vastu olid Ostland'i riigikomissar Hinrich Lohse, välisminister Joachim von Ribbentrop ja pärast ka Adolf Hitler, kes aga andis Himmlerile õiguse Eestis ja Lätis mobilisatsiooni korraldada. Vaatamata eestlaste vastuseisule ja enne mobilisatsiooni sakslaste andtud lubadusele, et väljaõpe
ja Budapestis3, poliitiliselt ohtlike inimeste hävitamine Ida-Preisimaal ja Poolas, linnade lauspommitamised, jne) ja USA (vangide ja tsivilistide tapmised Sitsiilias, Saksa ja selle liitlaste linnade lauspommitamised ning tuumapommide heitmine Hiroshimale ja Nagasakile) on oma tollase tegevuse eest hiljem palju kriitikat pälvinud. Vähemalt NSV Liidu kuriteod II maailmasõja ajal ei jää maha natside omadest. Hitler, Himmler, Goebbels, Bormann ja paljud teised olulised NSDAP liikmed olid surnud (Bormanni kohta seda külll ei teatud, ta mõisteti tagaselja surma). Kohtu alla läksid ja surma 1 Morgenthau oli pärit juudi perekonnast 2 Tänane Kaliningradi oblast 3 Ohvrite hulgas oli ka alla 14-aastaseid tüdrukuid 1 mõisteti sellised mehed nagu Göring, SSi üks juhte Kaltenbrunner, armeejuhid Keitel ja Jodl,
,,Ribbensnoobina" Göringi ja Goebbelsi naerualuseks. Talle heideti avalikult ette ülbust ja oportunismi. Kutselised diplomaadid nägid temas tõusnikut ja Hitleri vaimuvaest kannupoissi, kes peaks poliitikaareenilt võimalikult kähku lahkuma. Selles olukorras otsustas Ribbentrop astuda SS-i, sidudes sel moel oma poliitilise saatuse Himmleri omaga. Nimelt: kes tegutses Ribbentropi vastu, sel tuli tegemist ka Himmleriga. Heinrich Himmler Vastutasuks pidi tulevane välisminister määrama oma ministeeriumi kõigile otsustavatele ametikohtadele SS-lased, võimaldades sel moel Himmlerile otsese juurdepääsu Kolmanda Reich´i välispoliitikale. Nõnda saavutas Ribbentrop järgnevatel aastatel riigis ja parteis kindla positsiooni. Nüüd võis Ribbentrop üritada jõuda ka kõrgemale ametikohale, milleks ta polnud küll ette valmistatud, kuid mille poole ta iga hinna eest püüdles Saksa välisministri koht.
· Algus tegutses ta põhiseaduse raames, hiljem suutis aga võimu enda kätte koondada · Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer HITLERI SAKSAMAA · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelvalve · Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine · Algas aktiivne juutide tagakiusamine · Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler · SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo · Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu köidikutest vabastamine AUTORITAARSED RIIGID · Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike · Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga · Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal · 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
