- Merzbar juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 8. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? - fotomontaazikunsti. 9. Millistel maadel ja miks oli pärast Ims. eriti tugev soov elukeskkond uueks muuta? - mitte ainult paljud kunstnikud, vaid ka Euroopa avalikkus lootis, et möödunud sõda jääb viimaseks. Selliselt mõtlevad kunstnikud olid optimistid ja arvasid, et nende looming suudab muuta elukeskkonda nõnda, et uut moodi ja parem elu saab võimalikuks. 10. Millise asutuse rajas 1919a. W. Gropius? Millega see tegeles? - rajas Saksamaa kunstikooli ,,Bauhaus" - see püüdis trotsida sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikkus kaost ning näidata teed progressile. 11. Mida tähendab funktsionalism? Millised on selle põhimõtted? - funktsionalism põhimõte, mille järgi ehituste või esemete vorm peab tulenema nende ülesannetest ( funktsioonidest ) 12. Millele Henri Rousseau vilistab? - klassikaliste perspektiivi reeglitele. 13. Mida armastas ta lapsena?
Kokkuvõte lk8 Kasutatud kirjandus lk9 Benito noorus Ta õpis kirikukoolis (see andis talle võimaluse oma lapsi ise õpetada) Itaalia-Türgi sõja päevil sai temast sotsialistide parim ajakirjanik Benito Mussolini sündis sepa peres Tema lapsepõlv möödus vaesuses Benito esimese Ms ajal Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmas õtta Antandi poolel Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata 1919a asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni, mis 1921 kuulutas enda Rahvuslik Fasistlikuks parteiks Benito võimuletõus 1922a korraldas ta demostratsiooni Roomale ja nõudis valistust endale 32 oktoobril 1922a kuulutas kuningas Mussolini peaministriks Antifasistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati Võrreldes natsidega, Mussolini ei kiusanud juute taga Benito teise Ms ajal
Biotehnoloogia on rakendusliku bioloogia valdkond, mis kasutab elusorganisme ja nende saadusi inimese tervise ja elukeskkonna parendamisel. Sai alguse antiikajal Koduloomade kasvatamine Toidu käitlemine Alkoholi kääritamine juba üle 6000 aasta 1276a. esimene viskitehas Iirimaal 1797a. rõugevaktsiin. 1919a. esmakordselt võeti kasutusele väljend ,,biotehnoloogia" PUNANE BIOTEHNOLOOGIA ROHELINE BIOTEHNOLOOGIA VALGE BIOTEHNOLOOGIA Tervishoid Meditsiin Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine - ravimid, mida kasutatakse bakterhaiguste raviks. Hormoonide tootmine (nt Insuliin) Vitamiinide tootmine ( B12 vitamiin) Kortsude silumine (Botulismitoksiin) Alkoholide tootmine (kofeiin, nikotiin, morfiin) Kasutatakse nt migreeni ja Parkinsoni tõve raviks.
Maapäeva otsused: (Kuperjanov) Narva 23.apr.1919 (I Parlam.) Saksa * Eesti Vabariik välja Maapäev Rahvusväeosad okupatsioon kuulutada 1919a. Maaseadus Eestimaa kubermang 1917.veebr-nov.1918 * Iseseisvusmanifest, Eesti rahvusvägi Saaremaa 1920a.Põhiseadus Sõjarevolutsiooni- maanõukogu (J.Laidoner) mäss Riigi aluseks
konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il
Venemaa , Kuuba, Põhja –Koera. 3. Turumajandus- ise. Arenenud riikidele ,kus turg määrab tooted ja teenused, tähtis konkurents. ( parem hind ja kvaliteet) Esinevad kartellid kus firmad omavahel sõlmivad lepinguid, et saavutada kontroll turu üle. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Riikide vaheline koostöö mingi eesmärgi saavutamiseks. Maailmas on loodud ligi 45000 organisatsiooni. (hetkel u. 17500) 1 loodi 1815a, 1 arvestatav 1919a Rahvasteliit LIIGITAMINE: Piirkonnaalusel (ülemaailmsed, regionaalsed, subregionaalsed) Valitsustevahelised või valitsustevälised Tegevusvaldkonna alusel. KOOSTÖÖVORMID: Vabakaubanduslik piirkond (nafta) Tolliliit Ühisturg Majandusliit ÜRO Loodi 1945a (Eesti liitus 1991) Liikmeid 192
Korraldati ümber vägede juhtimine, kõik väeosad jaotati sõjavägede ülemjuhatajale kelleks määrati Kindlar Juhan Laidoner. Paranes sõjaväe varustatus, võitlus moraali tugevdas välis abi, detsembris 1918a saabus Tallinna mis välistas enamlaste katset vallutada Tallinn merelt. Aastavahetusel jõudsid rindele esimesed Soome vabatahtlikud(ligi 3,5k meest.), Taani ja Rootsi vabatahtlikud(mõlemast ligi 200meest) 6jaanuar. 1919a algas Eestivägede vastupealetung. Veebruari alguseks oli terve Eesti territoorium võõrvägedest puhastatud. Jaanuari lõpus toimus ohvrite rohke lahing Valga lähistel Paju mõisajuures selles osalesid Soome vabatahtlikud, vaenlasepoolel ka Läti punased kütid. Eestlased võitsid kuid surmavalt sai haavata Julius Kuperjanov. 1919a mais toimus eesti vägede suurpealetung millekäigus vallutati Pikva linn. Tänu Eestlastele puhastati enamlastest ka suurem osa lätist.
vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis 5. Eesti välispoliitika 1934a, probleemid. V: probleemid- oht nõugkogude liit ja Saksamaa. Eesti jäi enne 2. maailmasõda isoleerituks. 6.Landerswher'i sõda. V: Balti-Saksa parunite(mõisnike) armee Ladnerwheri ja Eesti Vabariigi sõjaväe vahel. Lätis 1919a. Eestlaste kõige suurem vaenlane oli läbiaegade: Saksamõisnik 7. Eesti vabadussõda. V: Algas 28 nov, 1)sest Nõukogude venemaa soovis taastda endist võimu. Kommunisti levitamine. Peale Saksa vägede lahkumist. 2) Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks. 8.Tartu rahu , millal? Kelle vahel? Põhipunktid? V: Tartu rahu sõlmiti 2veebuar 1920 ja Eesti vabariigi ning Nõukogude Venemaa vahel. Põhipunktid:
Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Lily Eelsaar 9.Klass Marika Riit Punane katk. Kommunism hirmutas Saksamaad, ajakirjandus nim. seda punaseks katkuks. 1919a. Loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli aktiivne mässu korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai Saksa Töölispartei. See nim ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisprateiks. Esimeheks sai Adolf Hitler. A. Hitler ·Sündis 20. aprillil 1889a. võõrastemaja s Gasthof zum Pommern. ·Suri 30. aprill 1945a Berliinis. Pruun katk. Relvastatud rünnakrühmad lõi Hitler. Nad kandsid pruune särke. Sellega seostes hakati neid nim. pruuniks katkuks.
Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud Landeswehri sõda: Balti sakslased olid korraldanud Lätis riigipöörde ja kukutanud Ulmanise valitsuse; läti palub eestlasi appi; algul võnnu all edu sakslastel; võnnu lahing, mille eestlased võitsid 23.06.19 tähistatakse meil võidupühana. Tartu rahu: vaherahu hakkas kehtima 03.01.1920 rindel vaikisid relvad; tartu rahuleping kirjutati alla 02.02.1920a, eestlastest kirjutas eestivälisminister Jaan Poska; Eesti saavutas: soodsa riigipiiri,
A. Hitchcock-õudusfilmide meister ,,Santaaz''. C. Chaplin-lavastaja-näitleja,tema komöödiad naerutasid miljoneid inimesi üle kogu maailma. E. Hemingwey-kirjanik, lõi inimeste unelmad ja vaistlikke tundeid juttudesse ja raamatutesse.E. Rutherford-füüsik, teostas esimese tehisliku tuumareaktsiooni. MILLAL TOIMUS- EV väljakuulutamine-24.veebruar 1918a. Saksa okupatsioon-1917-1918a. Eesti Vabadussõda-1918-1920a. Tartu Ülikooli muutmine eestikeelseks-1919a. Võnnu vallutamine Landeswehri sõjas-23.juuni 1919a. Tartu rahu sõlmimine-2.veebr.1920a. I põhiseaduse kehtimahakkamine-1920a. II põhiseaduse kehtimahakkamine-1933a. Riigipööre Eesti Vabariigis-12.märts 1934a. III põhiseaduse kehtimahakkamine-1937a. EV presidendi valimised-1938a. 1.VABADUSSÕDA- Miks vallutasid Saksa väed 1918a. algul Eesti?-Käis maailmasõda, sakslased tungisid venelastele peale. Kui kaua kesti Eesti Saksa okupatsioon?-9 kuud. Millal algas Vabadussõda
sõjavarustuse, k.a. allveelaevad, lennuväe ja ookeanilaevastiku. 8. Pariisi rahukonverents, Versailles´ rahuleping. * Pariisi konverents toimus 18.jaanuar 1919 * Osales 27 riiki * Konverents lükkas tagasi Ameerika rahuplaani ja keskenduti peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huvidele rahulepingu koostamisel * Versailles’i rahuleping (28.juuni 1919) kõige tähtsam dokument rahukonverentsil * Rahulepingu koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri (1919a- Rahvasteliit) * Analoogne leping Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga RAHULEPINGUPUNKTID: * Saksamaa pidi loovutama vallutatud alasid * Saksamaa sõjaväes tohtis olla ainult 100 000 meest, kellest 4000 ohvitserid * Ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust * Keelati omada lennuväge, allveelaevu ja piirangud laevastiku suurusele * Tuli hüvitada võitjariikide sõjakahjud (ehk maksta reparatsioone) * Et Saksamaa peaks kinni lepingust, hõivasid liitlased 15a Reini jõe piirkonna 9
vabariiki ning Tallinna lahte saabusid Briti kergristlejad admiral Sinclair'i juhtimisel, kes toetasid Eesti maavägede tegevust, sh soomusronge, Tallinna ja Narva vahel. Soomusrongide tegevust koordineeris Pitka. Jaanuaris suutsid Eesti rahvusväeosad vastu minna pealetungile. Soomlaste abiga võeti tagasi Narva, seejärel kandus sõjategevus üle Lõuna-Eestisse, kus samuti saavutati edu ning sõjategevus kandus edasi Läti ja pihkva kubermangu aladele. Kevadeks 1919a puhastati Eesti ala punavägedest ja alustati riigi ülesehitamist: aprilli alguses valiti Asutav Kogu (pidi välja töötama esialgsed seadused, hakkama välja töötama põhiseadust ja täitma nii seadusandlikku kui ka täitevvõimu ülesandeid kuni riigivõimu organite moodustamiseni PS alusel). AK esimene istung toimus 24.apr 1919 Estonia kontsertsaalis. Seal moodustati uus valitsus, otsustati võtta vastu maaseadus, töötada välja PS. Maaseadus
Aastaarvud: I maailmasõda: 1914-1918a Pariisi rahukonverents: 1919a Rahvasteliidu loomine: 1920a Suur majanduskriis: 1929-1933a I maailmasõja lõpp Millega lõppes: Sõjategevus lõppes pärast seda, kui Saksamaa ja Antandi riigid olid sõlminud 11. novembril 1918. aastal Compiegne`is vaherahu. Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Pariisi rahukonverents Eesmärgid: USA-tahtis saksamaad karistada mitte alandada, et vältida kättemaksu tulevikus
Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine Suur Saksamaa- Hitleri ,,Mein Kampf" sisaldunud ide, et kõik sakslased peaksid elama SM ja et SM hiilgus saaks taastatud just nii nagu taoli keisririigi ajal. Komitern-1919a kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid. NSVL-nõukogude sotsialistlik vabariikide liit Hüperinflatsioon-raha väärtuse hiiglaslik langemine Fasism-marurahvuslus Rosvelti UUS KURSS- reformida kava, riik hakkas majandust suunama, hädaabi tööd,vanurite toetamine, kontroll pankade üle, uued töökohad Isolatsionism-Usa välispoliitika:ei sekkunud teistesse asjadesse. Autoritaarne-riigivorm, kus on võim ühe isiku käes, erakondade tegevus lõpetatud.
WEIMARI VABARIIK (1919-1933) Pärast Saksa keiserriiki võeti vastu konstutsioon. Kõrgeim oli Riigipäev, kes moodustasid valitsuse. Esimene president oli Fridrich Ebern. Oli algusest peale demokraatlik riik, kuid kahjuks tal olid mitmed sisemised vaenlased. ( KOMMUNISTLIK SAKSAMAA) 1918 ( loodi Kommunistlik Partei) ja 1918a jaanuaris üritas ta Berliinis võimule tulla. See katse suruti maha ja nende juhid tapeti ära. Aga juba uuesti 1919a aprillis haarasid kommunistid võimu Münchenis ja moodustasid Baieri Nõukogude Vabariigi ja kohe hakati teostama punast terrorit. Mai algul õnneks see moodustus likvideeriti. Elu pärast I MS Weimari vabariigis oli äärmiselt raske Saksa ei suutnud tasuda reparatsioone, seepärast 1923 okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ära Saksa Ruhri tööstusbasseini,et võtta reparatsioonide arvele omale sealt kivisütt. Protestiks sakslased lõpetasid söe tootmise, siis oli nende passiivne
liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse 1919a loodi Nõukogude Venemaal Kommunistlik Internatsionaal rahvusvaheline organisatsioon. Ülesandeks ettevalmistada kommunistliku maailmarevulotsiooni. Soodsaks peeti rahvusvahelist olukorda maailmarevolutsiooni tulekahju süütamiseks aastail 1923-1924, mil eriti Saksamaal
Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu.
Suur roll oli kooli õpilastel. Eestisse saabusid Briti laevad ja Soome vabatahtlikud . sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johann Laidoner. 7. jaanuar algas Rahvaväe pealetung. Eestlased kavatsesid lahingutegevuse viia Vene ja Läti territooriumile. Landeswehr'i sõda. Läti kindral Rüdiger von Goltz seadis sihiks enamluse kukutamise Venemaal.Goltzi vaikival heakskiidul kukutasid baltisakslased Ulmanise valitsuse ja korraldasid Lätis riigipöörde. 1919a. Eesti ja Saksa eelosad pidanudks jälitama enamlasi, kuid omavaheline vaen osutus tugevamaks. Esimesed kokkupõrkes saatis edu sakslasi, seejärel kehtestati ajutine relvarahu. Sõja teine etapp oli Võnnu lahing. Algas sakslaste pealetung. Sakslased said käsu taanduda ja 23. Juunil marssisid Rahvaväe üksused lahinguta sisse Võnnu linna. Leiti,et Landeswehr'i hävitamine tähendavat jäädavat vabanemist. Eestlased võtsid Riia kahuri tule
Majanduskriisi põhjuseid: maailmamajanduse kohanematus, kaupade ületootmine, vale majandamine(võeti laene, kuid ei jaksatud tagasi maksta), riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised: kommunistlik(hirmuvalitsemine, tööliskonnast pidi saama õnneliku homse ehitaja: võidi rikastelt jõuga vara võtta, relva abil võim haarata, vaenlased tappa), fasistlik/ natsionalistlik(hirmuvalitsemine, oma rahvuse ülistamine). Weimari vabariik: 1919a Weimari linnas väljastatud põhiseadus, millega kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Dominioon: Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik. Omab oma parlamenti, valitsust, kohtusüsteemi, seadusandlust. Majanduslik liberalism: seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia: organiseeritud kuritegevus. Demokraatia kriis: tihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest
Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks. Lepingu garandid olid Suurbritannia ja Itaalia. Poola, Tsehhoslovakia ning Saksamaa vale leping - Saksamaa lubab lahtiseid piire. Garandiks Prantsusmaa. 2) Venemaa küsimus: Kardetakse kommunismi ohtu. Lääneriigid ei tunnista Nõukogude Venemaad. 28. juuni 1919a loodud Komitern ühendab erinevate maade kommuniste. Esimesena tunnustas Nõukogude Liitu Eesti 2.veb sõlmitud Tartu rahuleppega. I läbimuure Rappallo leping Genovas 16.aprill 1922a. Saksamaa ja Venemaa vahel: Saksamaal pole pretensioone, ei nõua hüvitust, Venama ei nõua Saksamaalt reparatsioone. Kõik eraomandid natsionaliseeriti, ka välisriikide investeeringud. 3) Patsifism rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on
Kriis TKK poliitilised tegevussuunad: 1. Ohtliku teguri asendamine vähem ohtlikuga 2. Üldise vältimise poliitika 3. Ühiskaitse meetmete kasutamine. Individuaalsed kaitsevahendid. 4. Asjakohaste juhiste andmine töötajatele. ILO Rahvusvaheline tööorganisatsioon, korraldab tööalaseid- ja sotsiaaluuringuid, avaldab perioodikat, ülevaateid, statistikakogumikke ning metoodilisi juhendeid tööstandardite rakendamise kohta. asutati 1919a, kuulub 174 riiki , ILO-l on 183 konventsiooni ja 180 soovitust. Eesti Vabariik oli ILO liige alates 1921. aastast ja on täieõiguslik liige taas 13. jaanuarist 1992. Eesti on ratifitseerinud 32 ILO konventsiooni. TERVISEAMET - Terviseamet on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis alustas oma tegevust 1. jaanuaril 2010. a ja ühendas Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse(KTK) ülesandeid. Missioon
· Koondas väga rahvusvahelise seltskonna · Eestvedaja Tristan Tzara · Eesmärk luua mõttetut kunsti. Termin tuleb imiku lalinast, mõtet ei ole vaja otsida · Manifestid koosnesid kriipsjoonistest, arvude postidest ning olid trükitud mitmesuguste sriftidega · 2=3 · Võttestik: · Juhuslike silpide ühendamine · Eri tekstide ühendamine · Levinum kujutavas kunstis · Mõttetusele reageeriti mõttetusega Sürrealism · Sai alguse 1919a, kui ilmus Andre Breton'i ja Philippe Soupault' luulekogu ,,Magnetväljad" · Breton, Louis Aragon, Raul Eluard, Tristan · Lähtub Freudi teooriatest: · Inimeste sügavam olemus peitub nende alateadvuses · Kasvatus ja ühiskond on sügavama loovuse alla surunud · Sürrealistid: mõistus peab taanduma ja andma teed alateadvusele ja vabadele tungidele. Ootamatud aistingud on loomingu eeldus. Allasurutud sekusaalenergia on kunsti lähtekohaks. Sügavad
1. Eesti pank · Eesti pank on Eesti Vabariigi keskpank. EP on 1919a EV keskpanga asutatud Eesti Panga õigusjärglane. · Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika. · Eesti Pank juhindub oma tegevuses EV põhiseadusest, EP seadusest, muudest seadustest ja oma põhikirjast. · Eesti Panga õiguslikku seisundit võib muuta ainult EP seaduse muutmiseseaduse kaudu. · EP ülesannete täitmiseks annab Eesti Panga nõukogu välja otsuseid ning EP
Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir. Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng 1920.a. põhiseadus. Asutav Kogu võttis vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse juunis 1920
14.UUTE RIIKIDE TEKE 6.dets 1917 iseseisvus Soome. 16.veebr 1918 iseseisvus Leedu. 24.veebr 1918 Eesti. Esialgu jäi Eesti ja Leedu iseseisvusdeklaratsioon paberlile, enamlased neid ei tunnistanud. 1918.a. sügisel iseseisvumiste laine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemise järel.Iseseisvaks kuulutasid Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari. Moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriik. 18.nov. 1918 iseseisvus Läti. Isesisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 1919a. Tuli Ungaris tuli võimule enamlased, kuid nende võim lämmatati.Soomes kukutati seaduslik valitsus.Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid üksuseid. 15.PUNANE JA VALGE TERROR.SÕJAKOMMUNISM. 1918.a.sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori.Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid. 1918.juulis mõrvati Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (nn Tsekaa) eesotsas Felix Dzerzinskiga.Kuid ka valge terror ei
seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit venemaa võõrandamatuks osaks. * kujunes välja paradoksaalne olukord: mida kindlamaks muutus enamlik võim Venemaal ja mida lootusetumaks katsed seda hävitada, seda rohkem oli Eestil lootust , et lääneriigid mõistavad eestlaste olukorda ja laevad neil sõjast välja tõmbuda. *rahu sõlmimine oli võimalik vaid senikaua, kuni Venemaal seda vaja oli. Loodearmee lõpp ja Narva kaitsmine *1919a okt asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. *Punaarmee andis Pulkovo kõrgendikelt vastulöögi ja alustas omakorda pealetungi, millele Loodearmee vastu panna ei suutnud. *demoraliseeritud valged väed valgusid üle Eesti piiri ja Eesti valitsus otsustas neilt relvad võtta. * relvadeta jäetud sõdurid koondati Virumaale laagrisse, kus neist paljud tüüfusesse surid.
Timekasvatustoodangu arvestamisel võetakse aluseks põllukultuuride keskmised näitjad. Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik 10 1919a Eesti Vabariigi maarereform. Ühe mõisa keskmine pindala oli 2113 ha. Talupojad kasutasid eraomandina 42% maafondist, keskmine talu 34,1 hektarit. Talumaade osatähtsus oli Põhja-Eestis väiksem (38%) kui Lõuna-Eestis (45%). Talunike eraomand koos rentniku mõisamaade rentimisega moodustas 1917a 55,3% Eesti territooriumist. Eesti Maareformi Seadus (1919.10.okt) 2 hobuse asundus keskmiktalud ja 1 hobuse väikekohad.
Üksteise järel langes enamlaste kätte Narva, õhvi, Rakvere, Tartu jne. Niipea, kui eestlastele sai selgeks, etkeegi teine nende eest kodumaad päästma ei tule, algas vabatahtlike üksuste loomine, kuhu eelkõige läksid kooliõpilased. Positiivselt mõjutas sõja käiku välisabi Eestisse saabusid Briti laevastikueskaader ja Soome vabatahtlikud ning Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine.Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. 1919a. esimese nädala lahingutega pandi Punaarmee pealetung seisma. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, mille põhijõuks olid soomusrongid.(vabastati Tartu&Narva) 1. veebruaril vabastati ka Valga raudteesõlm ja Võru Eesti oli võõrvägedest puhastatud. Veebruari keskel alustas Punaarmee uusi katseid Eesti vallutamiseks. Peamised lahingud olid Petseri-Vastseliina- Orava ning Haanja-Rõuge-Võru lähistel ligi 3 kuud väldanud heitluste peremeheks jäi siiski Rahvavägi.
võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks. Versailles' süsteem 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverentsi tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis allkirjastati Versailles' peeglisaalis 28. juunil 1919a. Sellega kehtestatavat korda nimetatakse ka Versailles's süsteemiks: * Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi piirkonna * Saksamaa loovutas alasid Belgiale, Taanile ning uutele riikidele * Saksamaa kaotas oma kolooniad * Saksamaal ei tohtinud olla raskerelvastust, allveelaevu ega õhuväge * Saksamaa pidi kaotama sõjaväekohustuse ning piirama jalaväge 100 000 mehele * Saksamaa pidi maksma võitjatele reparatsioone * Reini jõe piirkond kuulutati demilitariseeritud tsooniks.
paremale kaldale peab jääma relvastamata erapooletu vöönd 50km laiuses. 3) Sakslased peavad loovutama oma raskerelvastuse ja selle transpordivahendid ning allveelaevad Entente'le. 4) Saksamaa peab koheselt vabastama sõjavangid. 5) Saksamaaga varem sõlmitud lepingud kaotasid kehtivuse (muuhulgas Brest-Litovski relvarahu). 6) Saksamaa kaubandusblokaad jäi kehtima (välja arvatud heategevusorg. , toiduabi) kuni 1919a suveni. 7) Saksamaa peab kompenseerima kõik sõjakahjud. Eesmärgiks oli Saksamaa uue agressiooni välistamine. Need punktid lõid aluse Saksamaa nõrgendamisele. Need taotlused kinnitab Versailles' rahuleping 28.06.1919. I Maailmasõja konkreetne hind 1914-1918 Sureb sõja ohvritena umbes 10 miljonit inimest ja 20 miljonit saab haavata (sõdurid). - Prantsusmaa kaotab suhteliselt kõige rohkem: 11% oma aktiivsest meeselanikkonnast = 1,4 miljonit meest
Olulisim oli maksumäära suurendamine rohkem kui 10 korda. Näiteks tuli Harju-, Viru-, Järva-, ja Läänemaal iga adrasajandiku pealt senise 1,2 marga asemel maksta 1920. Aastal riigile 14 marka 40 penni. Sama suur kinnisvaramaksu tõus oli ka teistes piirkondades. (Aasmäe 1999:184-185) Maakonna- ja vallaomavalitsused ei tulnud 1919 aastal selle osa liikumata varanduste maksuga mitte välja, mis neile 16. Apr. 1919 a. seadusega ette nähtud oli. 9.dets. 1919a. seadusega (Riigiteataja NR. 108) anti neile õigus oma puudujääkide katmiseks täiendavalt liikumata varanduste maksu võtta kahekordse suuruse sellest, mis seaduse järel lisamaksuna juba oli saadud. ERA 39.1.45 Riigiarhiivist välja otsitud 02.04.2012 Kinnisvara hindamise ja maksustamisega seotud ülesannete täitmiseks otsustati luua liikumata varanduste maksuamet ja liikumata varanduse maksukomisjon. Viimast juhtis maksuameti juhataja, liikmeteks olid igast maakonnast üks maksumaksja
väheneb. Tehisradioaktiivsus Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake. Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku N(7 üleval, 14 all) plus He(2 üleval, 4 all) = O(8 üleval, 17 all) plus H(1 üleval, 1 all) Tehisradioaktiivsusega avastati alles neutroni olemasolu. 1932.a Irene Curie , Frederic Curie Be(4 üleval, 9 all) plus He(2 üleval, 4 all) = C(6 ül, 12 all) plus n(0 ül, 1 all) Tuumafüüsika ülesanded vihikus. Kordamine. 1. Osakeste registreerimise meetodiod. Selgita igat ühte. (4) 2. Loodusliku radioaktiivsuse avastamine
Antandil tekkis põhjus Venemaa asjadesse sekkuda. Suvel 1918a. maabusid Põhja-Venemaal Inglise väed, Kaug- Idas USA, Jaapani ja Inglise väed. Otseses lahingutegevuses osaleti harva. Antant püüdis aidata Vene valgekaartlasi: Koltak, Kornilov, Denikin, Wrangel ja Judenit. Esimese maailmasõja lõppedes tühistas Nõukogude valitsus Bresti rahulepingu. Punaarmee valmistus taganevate saksa vägede kannul Kesk-Euroopasse tungima, et ühineda mõttekaaslastega Saksamaal. 1919a. tegid valged mitu katset kodusõda võidukalt lõpetada, kuid omavahel koostöö puudus ja vägivallaga häälestati rahvas enda vastu. Valgete juhid ei tahtnud midagi kuulda piirialade iseseisvusest, mistõttu need ei soovinud valgeid toetada. Nõukogude võimu all olnud aladel hakati läbi viima nn sõjakommunismi. Tunnused: · Talupoegadele kehtestati toiduainete andmise kohustus · Viljaga kauplemine keelati · Kiiruga ja vägivaldselt loodi ühismajapidamised
- A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis). * Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a. hakati agrokeemiat õpetama eesti keeles (Nõmmik, Hallik, Turbas, Kuldkepp). Mineraalväetiste tootmise ajalugu: - 17saj. hakati Inglismaal kondijahu fosforväetisena kasutama. - 1830a. Tsiili salpeeter NaNo3 (nitraatioon) looduslik. - 1840a. Inglismaal (NH4)2SO4 ammooniumsulfaat; toodeti ka salaja Eesstis tööstuse kõrvalsaadusena. - 1843a. Inglismaal esimene tööstuslik väetis Superfosfaat (fosforiidist ja apatiidist Liebegi teooria alusel). - 1861a
luurekomando ja kompaniiülemana. 1917. a. Juulis sai ta haavata. Pärast paranemist astus Kuperjanov Tartu Eesti tagavarapataljoni, kus teenis kuni pataljoni laialisaatmiseni saksa okupatsioonidevõimude poolt. 1918 a. Novembrist alates juhtis Kuperjanov Tartumaa Kaitseliitu selle ülemana ning võttis kaitseliitlastest formeeritud salgaga osa lahingutest Punaarmee vastu. 1919. aasta algul oli Kuperjanovil juba 300 meest, kellest 19 olid ohvitserid. 14. jaanuaril 1919a. Võttis osa oma partisanidega Tartu vabastamisest ning jätkas nendega pealetungi Valga suunas. 31. jaanuaril 1919. a. Lahingus Paju mõisa juures sai ta surmavalt haavata. J. Kuperjanov suri Tartu haiglas 2. veebruaril. Postuumselt autasustati teda kolme Eesti Vabadusristiga. Kuperjanovi mälestuseks nimetati partisanides pataljon ülemjuhataja käsukirjaga 3. veebruarist 1919.a. Kuperjanovi partisanide pataljoniks. Tema auks paigaldati 1990-ndate aastate algul tollase Tartu
Tuldi kokku 20.riigist ja otsustati, et käiakse koos 4 aasta tagant. Võeti vastu otsus, hakata pidama töörahva ohvrite kmälestuspäeva 1.mail(töölisliikumise võitluspäev). Pidi olema rahvusvaheline töörahvapüha. 1.mai lähtus Chicago sündmustest, kuoi 1886 toimus suur streik, kus nõuti 8-tunniseid tööpäevi ja streik kujunes mitmepäevaliseks. 4.mail visati töölisrahva hulka pomm. Euroopas jäi 8 tunni nõue kehtestamata I MSi lõpuni. 8-tunni nõue saavutas läbimurde 1919a, kui loodi Rahvasteliit ja mille juurde asutati Töökonvektsioon(vmt). II Internatsionaal võttis 1910a kongressi raames vastu otsus rahvusvahelisest naistepäevast. Algselt oli naistepäeva eesmärgiks austada naistöölisi. Algslet kuupäevaks 19.märts, kuid 1914a hakati tähtistama 8.märtsil. Peamised põhjendused, mis välja on toodud olid toimunud naistööliste väljaastumised kehva olukorra vastu. Ka II Internatsionaal ei saavutnaud olulisi tulemusi. 19
annaabi.ee 
