Riiki läbis mitu olulist kaubateed. Olulisemad kaubaartiklid olid karusnahad, orjad ja vaha. VanaVene kultuur oli väga tugevasti mõjutatud Bütsantsist. Pärast ristiusu vasuvõtmist ehitasid sealt saabunud meistrid esimesed kirikud, Bütsanstist toodi esimesed ikoonid ja kirikuraamatud. Slaavi tähestiku kasutuselevõtt oli VanaVene riigis seaotud kreeklaste mõjuga. Maaomand ja võim oli lisaks vürstile ülikute ehk borjaaride ja nende perekonna käes. Olulist rolli mängis sõdalastest kaaskond druziina. Taluomanikel ja teistel vabadel inimestel oli vähe sõnaõigust. Linnas võttis tähtsaid otsuseid vastu veetse ehk rahvakoosolek. Naise sõnaõigus VanaVene ühiskonnas oli eri rahvastel erinev. Kõrgkihti mittekuuluvad naised olid vähemalt oma igapäevaelus suhteliselt vabad.
Thomas Hobbes 1. kuninga võimu ei tohi piirata seadused ega kirik, kuninga ja parlamendi vahel jagatud võim viib kodusõjani 2. kaitses absolutistlikku kuningavõimu 3. pidas religiooni vajalikuks korra hoidmiseks ühiskonnas. John Locke 1. kõrgeim võim riigis pidi kuuluma parlamendile 2. valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington 1. omand loob võimu 2. vabariigi aluseks on maaomand 3. kontroll rahva vabaduse üle vabariigile 4. valimisõigus kuulub neile, kel on maaomand või raha.
Linna valitses raad, millel oli väga suur vöim. Usk Liivimaa vaimuliku võimu kandjateks olid Liivimaa piiskopid eesotsas Riia peapiiskopiga. Kultuur 2. Võrrelge eesti talupoja seisundit enne ja pärast vallutust järgmiste valdkondade kaupa: isiklik vabadus, maaomand, kohustused. Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Enne vallutust Pärast vallutust isiklik vabadus tunnistati isiklikku vabadust maaomand õigus pärilikule
Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja minna mujale, muule positsioonile ei ole võimalik ära viia, mistõttu igal omandil oma iseloom. Selge on see, et omandi kujunemine on väga pikk protsess olnud
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4
Maaelu 18. sajandil Aadli jõukuse, poliitilise ja sotsiaalse positsiooni aluseks oli maaomand ehk mõisad. Aadlimatriklitesse kantud aadliperekonnad pidasid mõisate valdamist oma ainuõiguseks. Aadlimatriklid ei välistanud siiski uute liikmete, iseäranis Vene kõrgaadli esindajate vastuvõtmist. Lisaks poliitilisele tähendusele aitas see vältida kohaliku mõisnikkonna isolatsiooni ja sotsiaalset sumbumist. Mõisamajanduse tõus ja langus Mõisamajanduse täielik taastumine Põhjasõja tagajärgedest võttis aega 18. sajandi keskpaigani. Kahanenud rahvaarv hoidis põllumajandussaaduste hinnad ja mõisate tulud madalad. Alles 18. sajandi teisel poolel hakkasid viljahinnad tõusma ja peaaegu kahekordistusid sajandi lõpuks. Mõisate peamiseks sihtturuks kujunes Venemaa uus pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surv...
Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse. Varakeskajale omased arengujooned on 1) Merovingide aegne kogukondlik maaomand, mis tõi enesega ruraliseerumise ning kaubanduse ja linnaelu hääbumise. Läbi nn süürlaste kaubanduse säilis see siiski mingil määral veel kuni muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia...
Otsustavamalt hakkas tegutsema Karl XI (1660-1697), kes kehtestas 1680. aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu. Samal aastal otsustati, et nii Rootsi emamaal kui ka Balti provintside tuleb läbi viia suur reduktsioon. Eesti- ja Liivimaal tähendas see seda, et riigile võeti tagasi Rootsi võimu ajal läänistatud mõisad, mis olid olnud juba orduajal ning Poola ja Taani võimu ajal erivalduses. Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et mõisnikud seepeale veel rohkem talupoegi ei kurnaks, määrati rendimõisates kindlaks talupoegade koormised. 4. Võrdle antiikset orja ja varauusaegset pärisorja Sarnasused: Õigus orja müüa ja kinkida, orja võib peksta
INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J
Vabakaubandusega tegelevad organisatsioonid on lisaks Euroopa Liidule ka World Trading Organization ja North American Free Trade Agreement. Viimati nimetatud organisatsiooni NAFTA osapooled on USA, Mehhiko ja Kanada. See tegeleb tollimaksude ja kvootide kaotamisega liikmesriikide vahel. Enne lepingu sõlmimist oli Mehhikos vaeste inimeste protsent kõrgem. 1917. aasta Mehhiko Põhiseaduse kohaselt eksisteeris 4 maaomandi vormi: maa eraomand, föderaalne ehk riiklik maaomand, ejido ja kogukondlik maaomand (Constitución Política de los Estados Unidos Mexicanos. Edición Oficial de la Secretaría de la Gobernación, publicada en el año 1917) Eijdo vorm oli eelkõige sobilik põlisrahvastele ja traditsioonilise eluga inimestele. Eijdo kujutas endast uut maailmavaadet ning ellu suhtumist. ,,Mitmed autorid aga, kes on tegelenud Mehhiko põllumajanduse uurimisega, on väitnud, et just ejido oma mitmesuguste piirangute ja
Antiikabielud kestsid u 10-15 aastat Lahutuseks oli vaja ühte lauset : ,,tuas res tibi habeo" Lahutuses ei tuntud elatusabi naisele Vabaabielud Ema ja lapsed Emaarmastus, amor maternus, oli tuntud mõiste. Naise rõhutatud voorusteks peeti siivsust, kasinust, meeldivust, rahulikku meelelaadi, laste sünnitamist, allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna lugupeetud liige
maakondade omavahelisi tülisid. Neil ei olnud nt kindlaid liitlasi, sest liit venemaaga vedas neid alt. Sõja kaotusega kaasnesid ka omad tagajärjed eestlased jäid sajanditeks võõra võimu alla. Nad muutusid alamkihiks oma enese maal. Võõra võimu tulekuga kadus eestlaslik kultuur ning põlisrahva õiguslik kord halvenes. Need, keso ldi ristiusu vadtu võtnud, kuulutati isiklikult vabadeks ja nende maaomand jäi püsima. Majanduslikud olud talurahvale kitsenesid. Ristimisega kaasnesid ka kindlad kohustused. Põhiline oli kümnis. Talupojad jäid küll isiklikult vabaks , neil oli ka oma maa plus neil oli lubatud kaubitsemine. Eestlased olid sunnitud ristisõjas alistuma riikluse puudumise tõttu ning elu peale seda tegi pöörde muutus halvemaks. See sündmus on jäänud ajalukku, kuid siiski eestlased olid väga tublid, et üldse suutsid vastupanu osutada
Allajäämine ristisõjas ei olnud ainult negatiivne, sest rahvus säilis, keel ja kultuur arenes, jäime siiski Euroopa osaks, mida poleks juhtunud, kui vallutajad oleksid olnud venelased, kelle oht oli aina kasvamas. 2. Eesti talupoja seisund enne ja pärast vallutust: a) Isiklik vabadus Algselt oli talupoegadel hea õiguslik seisund, vallutajad tunnistasid talupoegade isiklikku vabadust ja seega ei muutunud oluliselt midagi võrreldes vallutuseelse ajaga. b) Maaomand Talupoja seisund ei muutunud oluliselt, side läänivaldustega oli algselt üsna lõdva ja maa jäi talupoegadele vabalt kasutada. c) Kohustused Vallutusjärgsel perioodil oli talupoegadel palju kohustusi. Tuli maksta palju koormisi, samuti oli kohustus osaleda kirikute, linnuste ja teede rajamisel. Meestel oli ka sõjaväekohustus. Keskaja teisel poolel halvenes talupoegade õiguslik seisund, juurdus arusaam, et talupojad pole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad
Parimaks pidas absolutismi.Rõhutas,et julgeolek ning rahu on ühiskonna kõige tähtsamad vajadused. Revolutsioon oli kuritegu. John Locke(1632-1704)-üks liberatismi rajajaid. Kaitses parlamenti kuningavõimu vastu ja ülistas eriti kuulsat revolutsiooni. Kõrgeim võim parlamendile!Teooria vabaduse kaitseks. Ta on seisukohal, et valitsuse põhiülesanne on omandi kaitse. James Harrington(1611-1677)-omand loob võimu.Ta rõhutas, et vabariigi aluseks on maaomand. Valimisvõigus kuulub vabadele. PRANTSUSMAA Rene Descartes(1596-1650)-Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Teadmiste ainus allikas on mõistus.Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. Voltaire(1694-1778)-Tema meelest pidi inimkond lähtuma loodusseadustest.Rõhutas isikuvabadust.Jumalat pooldas, aga kirkuid ei sallind vist Charles Montesquieu(1689-1755)-Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu teda peetakse liberatismi üheks isaks.
2. Meierei Demesne – 1. Pärusmõis 2. omaniku enese tarbeks kasutatav ma 3. riigi maaomand Content words may be employed as terms in various fields Power – the party in power: võimulolev partei; - The power of station: jaama võimsus - Power supply: jõuallikas, jõuvaru, toiteallikas - Power consumption: energia tarbimine; voolu tarbimine - Power of attorney: volikiri(authorise somebody else to do something) - Power of figure: arvuaste - The Great Powers: Suurriigid - Power station: elektrijaam
Orjad- midagi ei omand, kuulusid peremehele, mittekodanikud 4.Kohustused polise kodanikkudel? V:1)Riigikaitse (pidid muretsema sõjavarustuse, teenima ratsanikuna, jalaväelasena) 2)Poliitikas osaleminine (osalema rahvakoosolekul, hääletas valis ja oli valitud) 5.Nim elanikkonna grupid kes jäid polisest väljapoole kodaniku staatusest? Põhenda? V: Välja jäid naised, orjad, võõrmaallased, käsitöölised ja ka võlgnastest talupojad. Põhjuseks- neil puudus maaomand. 6.Türannia, Demokraatioa ja Aristokraatia V: Demo- rahvavõim, otsene valimistulemusena valitakse riigiametnikud, rahvakoosolekul osalemine. Ateena demokraatia Periklese ajal. Kõikidel inimestel olid võrdsed õigused, õigus kandideerida riigiametisse. (Nt Ateena) Aristokraatia- Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemis vorm kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule. Rikastele ehk aristokraatidele oli kätte vajunud võim, nemad juhtisid riigi ül. (nt Sparta)
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem.
tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas ja teised väikevalitsejad kõrvaldas ning seeläbi kogu tekkinud riigi kuningaks sai.Riigi tekkimisele
impordis;põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus). Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid : 1. Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Mulla viljakuse vähenemise/hävimise põhjustavad tegurid ning näited mulla kaitsmise kohta: Terasspõllud (erosioon); Liigniiskus, liihme väetamine, sooldumine, keskkonna mürgid, üle karjatamine Iseloomusta põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides: ? Riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldused ning areng: ? Tähtsamad kultuuritaimed(Peamine kasvupiirkond ning eksportijad)
mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad iseloomustavad, kui palju saavad taimed päiksekiirgust ja soojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood.
7. Troopiline vööde: Väga soe, kõrbemullad. Saaki aastas 2-3. Kultuurtaimed: suhkruroog, dattel, kohv. 8. Lähisekvatoriaalne vööde: Lühike vihmaperiood, soe. Ferraliitmullad, saaki aastas 3, kultuurtaimed: hirss, jamss, banaan. Loomad: veised. 9. Ekvatoriaalne vööde: Väga niisked. Viljatud mullad, saaki aastas 3. Kultuurtaimed: kakao, kohv. PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID Põlispõllumajanduse arenedes ja toidutagavarade tekkides hakkasid maad hõivama jõukamad pered. Tekkis maaomand ja ajapikku kujunes mõisasüsteem. (mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma.
ja vastuhakkajate suhtes rakendad terrorit, Nt: Peisistratose ja tema poegade türannia Ateenas Polise kodaniku kohustused: 1) pidid osalema poliitikas (rahvakoosolekutel, valimistel) 2)riigikaitse (pidid muretsema sõjatehnika, teenima ratsanikena või jalaväelastena. Naised, orjad, võõramaalased, käsitöölised ja võlglastest talupojad jäid väljapoole kodanikustaatust, nad ei saanud kodanikeks sest neil puudus maaomand. 9. Sparta ja Ateena riigivõimuaparaatide võrdlus. TV 76 ATEENA SPARTA kes oli riigi eesotsas? strateeg Eesotsas oli 2 kuningat, kelle võim oli päritav kõrgeim riigivõimuorgan rahvakoosolek Geruusia võim rahvakoosolekute 500- liikmelisele nõukogule+ Riigiametnikele ja kahele
toodi . Sunnismaisus- talupoeg ei võinud ilma isanda loata oma elupaigast lahkuda ja mujale elama asuda. Pärisoriseid võis isand müüa maast lahus.. 10. Talupoegade õiguslik seisund. Vabu talupoegi oli kõige vähem, nemad olid andamistest ja teokohustustest vabastatud. Enamik külaelanikke olid sõltuvad talupojad, kes harisid isandale kuuluvat maad ja pidid selle eest koorimisi andma. Pärisoristel talupoegadel puudus mitte ainult maaomand, vaid ka isiklik vabadus. Pärisorjad olid sunnismaised, nad kuulusid maaisandale, kes võis neid maast lahus müüa ja vahetada. 11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu.
ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja liivimaa aadlikud endale võita rootsi tahab sõda väga enda poole, enda kasuks kallutada, aga peale Poltava lahingut kõik selge (rootsi kehvas seisus) soome saab rootsi see hetk veel tagasi rootsib loodab veel venemaad lüüa, kaotab soome territooriumit Kuramaa püsib veel üsna vähe aega baltisaksa aadlike varasemad privileegid taastatakse maaomand (restitutsioon) restitutsioon - reduktsiooni vastand varasema olukorra taastamine vene võim annab reduktsiooni valdused tagasi kuigi restitutsiooni elluviimine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei häiri see teda, sest Venemaa nii suur, et muult alalt tuleb raha piisavalt sisse omavalitsus asju juhivad kohalikud aadlikud rootsi püüdnud seda piirata Peeter annab varasemad privileegid tagasi
jõutud kõiki vajalike töid teha ning kehtivaid süsteeme täiustada. 7. Millised olid maasuhted ja maakasutus 1939. a.? Maareformi käigus likvideeriti mõisad kui suuromandid ning talude arv kasvas väga märgatavalt. Maakorraldus oli selleks ajaks muutunud oluliselt, maa territoriaalsus oli organiseeritud, samuti maasuhted. Maakorralduse abil lõhuti säilinud feodaalsed maasuhted, likvideeriti feodaalne maaomand ja maakasutusvormid. Maapuudus vähenes- talude arv suurenes pea 2 korda. Eesti oli läinud üle talude süsteemile.m 8. Kes on vannutatud maamõõtja? Isik, kellelolid antud riigiametniku õigused, kuid kes töötas oma vastutusel ning tellijatelt saadud tulul. Küsimused 5. peatüki kohta (Virma, F. 2004. Maasuhted, maakasutus ja maakorraldus Eestis. Lk 194 272) 1. Milliseid muudatusi maasuhetes tõi kaasa 23
järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt Pikk tootmisperiood investeeringute ja kasumi vahel on suur ajavahe. Tootmispind keeruline kontrollida tootmisprotsessi. Peamine ressurss ja tootmisvahend on maa. Põllumajanduse spetsialiseerumine. *soojem ja niiskem-taimekasvatus, *külmem, kuivemloomakasvatus, *troopikas oaasipõllumajandus ja rändkarjakasvatus, *niisked mägised aladterrasspõllundus, kuivematel loomaskasvatus Põllumajandusliku tootmise tüübid.
5. Kellele kuulusid tavaliselt viikingite laevad? a) kuningatele b) kogukonnale c) kõigi omand 6. Mida tähendab laeva mehitamine? a) ehitamine b) meeskonnaga varustamine c) sõidukindluse katsetamine 7. Missuguseid teid pidi jõudsid viikingid Antverpeni? a) merd mööda b) suuri kaubateid pidi mööda maismaad c) jõgesid mööda 8. Suurim Euroopa ääreala, mille viikingid asustasid, oli: a) Iirimaa b) Inglismaa c) Island 3.ÜLESANNE Elu maal õp lk 52 68 JOONISTA SKEEMINA KESKAEGNE MAAOMAND. Tee tabel (kaks lahtrit): Koormise liik Milles seisnes? Teokohustus talupoeg pidi oma isanda põldu kündma, aitama põllu ja ehitustöödel, täitma voorikohustust. talupoeg pidi osa oma saagist ja rahast isandale andma. Naturaalandamid talupoeg pidi andma osa oma viljasaagist ja kariloomadest koguduskirikule. Kirikukümnis 4.ÜLESANNE
Põllumajandus 05.09 · Põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajanduses annab vähem kui 5% maailma SKP-st; · 31% maaakera maismaast on kasutatav põllumajanduses, põllumaad on siiski vaid 10%; · Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, kuid nad tarbivad poole maailmas toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega isel...
Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust.
Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust.
oma talusid pärandada lastele. Kodu-kari õigus lubas mõisnikul talupoega tema enda kodus karistada, max 30 hoopi 14) Kes olid nekrutid ja nende teenistus, külakorda käima - Nekrutid olid vene sõjaväes ~25 aastat teeninud inimesed, neil polnud peale sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama. Iga aasta kolis uue inimese juurde. 15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest. Maaomand mõisale(rent) - 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest, maata. Maad tuli rentida ja et rendi eest tasuda, pidid talupojad käima siiski koormisi täitmas. Tuli kasutusele loonusrendi asemel raharent. 16) Millal,miks ja kuidas said talupojad perekonnanimed? - Alates 1816. aastast,kui talupojad said vabaks ka sunnismaisusest, hakati talupoegadele perekonnanimesid jagama. Perekonnanimed andis neile mõisnik.
kodumajutus. Mis on turismisihtkoha tunnused? Turismisihtkohas on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik infrastruktuur. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? Loodusturismi ressursid: avatud kõigile, puudub selge omanik, meie rahva ja riigi ühine omand; tasuta kättesaadavad ja kasutatavad; enamasti haprad ressursid, mida vaja eriliselt hoida ja kaitsta, et nad säiliksid; kergesti üle-, ära ja väärkasutatavad. (inimkapital, looduskeskkond, maaomand, finants, hooned, rajatised, vaatamisväärsused, kultuuripärand, kogukond, teenused, sotsiaalne kapital). Mis on Eesti turismi tugevused? Mis on Eesti turismi nõrkused? Tugevused: ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused, mõisahooned), kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid), looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad). Nõrkused: vähene turismitoodete valik, sesoonsus, info levitamine olemasolevate toodete kohta, Eesti vähene
kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega
*tähtsamad tööstusharud: tekstiili-,keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. *Eesti kaasajastamine sai võimalikuks tanu Saksa-, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. *Eesti oli muutuma sagraarmaast tööstuslikuks riigiks *kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, autobussiliide tihe võtk Radikaalane Maareform *Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. 30.Kultuurielu *Riik finantseeris kultuuri oste riigieelarvestja Eesti Kultuurkapitali kaudu(loodi 1925) *1919.a. avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ü.koolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas *kõrgharidust andsid veel: TTÜ, Riigi Kõrgem hariduskeskus, Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas", Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool.
inimesi? Enne suhkrut kasutati toidu magustamiseks mett ja PõhjaAmeerikas vahtrasiirupit.Rohke suhkru söömine tekkitas hambakaariast, rasvumist ja diabeedi sagenemist ning ülesöömine selle üks raskeimaid tagajärgi olid südamehaigused 9. Millised tegurid mõjutavad põllumajanduslikku arengut ja iseloomusta neid tegureid! Looduslikud tegurid( geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef) Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) Tehnika ja tehnoloogia tase(maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifikseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) 10. Milliste näitajate alusel eristatakse maailmas agrokliimavöötmeid? Pinnase keemiline koostis(soolsus,mulla happelisus), mulla huumusesisaldus ja reljeef. 11. Teada, millised on erinevad kliimavöötmed ja kus nad paiknevad!
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID JA NENDE LEVIK Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma. Tekkisid spetsialiseeritud suurtalud
Ateena demokraatia Periklese ajal) * türannia võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia) Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud
tööstustoorainet; siia kuuluvad kõik põllumajandussaadusi tootvadmajandusüksused ja need ettevõtted, mis aitavad saadusi emaselt töödelda (talud, farmid, põllumjanadusühistud) Mullaharimine- on mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad: 1. Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, relieef) 2. Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) 3. Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhanniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordi areng) Vegetatsiooniperiood- aeg mil ilmastik võimaldab elutegevuse. Argoklimatilised näitajad- iseloomustavad, kui palju saavad taimed päikesekiirgust ja sojust ning niiskust ja kui pikk on vegetatsiooniperiood. Kliimavöötmed: arktilises kliima, lähisarktilise kliima, parasvöötme,
majanduslikku kasu, tulu taotlev ettevõttmine või tegevus. 3. Selgita tootmistegurite kasutamist, tootmist ja tootmise väljundeid ühe lihtsa näite abil. Illustreeri seoseid lihtsa joonise abil Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid on maa, töö, kapital, ettevõttlus jne. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks. *Kapital kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud toomtisvahendid(hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks. *Ressurssieehhk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtlikus, sest tänu sellele leiavad kasutamist teised ressursid.
lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 1. Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5°C. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Näiteks kohvipuu viljad valmivad
lik Uus-Meremaal Tulbikasvatus Hollandis Heinamaa Islandil M. Rahkemaa ja Ü. Liiberi foto Mis mõjutab põllumajanduslikku tootmist? 1. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärimine, talu suurus jmt 1. Kliima Iga taim saab kasvada teatud temperatuurivahemikus. Valmimiseks on vaja teatud pikkusega kasvuperioodi. VEGETATSIOONI e TAIMEKASVUPERIOOD on ajavahemik, mille vältel taimed intensiivselt kasvavad ja arenevad. Keskmistel laius-kraadidel on selleks 5°C. Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus.
· · Agraarajastu põllumajandus · Minevikus korilus, küttimine, kalapüük. Nüüd vaid Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias. · 10 000 aastat tagasi kodustati loomi, hariti põldu. · 8 Taime- ja loomakasvatus ühendati. Mindi üle põlispõldudele ja paiksele eluviisile. Esmalt jäädi paikseks Edela-Aasias, Hiinas, Kesk-Ameerikas. · Põlispõllundus arenes, tekkis toidutagavara. Maad hõivasid jõukamad pered. Tekkis maaomand, mõisasüsteem (mõisnik, talunik) praegugi levinud arengumaades. · · Industriaalajastu põllumajandus · Reformide käigus jagati mõisamaa talupoegadele, tekkisid iseseisvad segatalud. Talunik tootis endale, mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. 19. saj. Eestis lina. Nüüd Brasiilias kohviube, Kariibi mere saartel banaane. Segatalud tüüpilised arengumaades. · Segatalud muutusid tootlikumaks. Talud hakkasid liituma
seisne mitte tema omandi suuruses, vaid selles, kui mingi osa sellest omandist jääb kasutamata või hävib. Ja nii võeti kasutusele raha, mis on püsimajääv asi ja ei lähe raisku. Erinev töökuse tase andis raha abil võimaluse omandit veelgi kasvatada. Samuti kulla ja hõbeda kasutamine vahetuskaubana. Need metallid ei ole eluliselt vajalikud, kuid samuti omavad kokkuleppelist väärtust nagu see on rahal. Riikides reguleerivad omandiõigust seadused ja maaomand on kindlaks määratud positiivse õigusega. Looduslikust seisundist lähtuvalt on kõigil võrdsed võimalused. Oma tööga saavutatut omada ja mitte rohkem,kui inimene suudab ära kasutada. Vastavalt vajadusele. Siis ikkagi on sellise õiguse nautimine ebakindel kuna kõigile on loodud võrdsed võimalused. Kuid inimesed ei ole kõik võrdsuse ja õigluse järgijad. Sellepärast on inimene nõus jätma oma eelneva vabaduse ja liituma ühiskonnaks, et kaitsta oma elu, vabadust ja vara
(NT. Peisistrotose ja tema poegade türannia Ateenas KODANIKKOND Kodanikud vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus
Probleem tekib toiduainete ebaühtlasest jaotumisest ja vaesusest tingitud ebavõrdsest juurdepääsust toidule, mida ei suudeta lahendada ka toiduabiga. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Põllumajanduse arengut ja paigutamist mõjutavad: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kllima, mullastik, reljeef) · Majanduslikud tegurid (riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, eleketrifitseerimine, kemiseerimine, transporti areng) Looduslikud tegurid Põllumajanduse peamine tootmisvahend on maa. Õllumajanduslikult saab kasutada 1/3 maismaa pindalast. Kasutuse seisukohalt jaguneb see: · Põllumaa põllumajanduslike kultuuride kasvatamiseks (1/3)
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, toodete nõudlus. · tehnika ja tehnoloogia tase maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, kemiseerimine, transpordiareng Agroklimaatilised näitajad erinevatel kultuurtaimedel: · kasvavad üldjuhul temperatuuril, mis on +5 või rohkem. Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
