ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Määrati kindlaks rahu Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. 2. I PÕHISEADUS- kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust,lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937a. põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. 3. KOALITSIOONIVALITSUSED- Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski partei moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivakd ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti. 4.KRIISI KUJUNEMINE 1930.AASTATE ALGUL. VAPSID.- Majanduse ja ühiskonna kriis sai alguse ülemaailmsestmajanduskriisist, mille tulemusena
Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti. Oli vaid riigivanem, kes oli nii peaministri eest kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis, siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu.
Demokraatlik Eesti (1918-1934) 9. klass 1. Sisepoliitika a) I põhiseadus (1920): seadusandlikuks võimuks Riigikogu ühekojaline EV parlament täidesaatvaks võimuks valitsus riigivanem valitsuse juht, kes täitis ka riigipea ülesandeid demokraatlikud õigused ja vabadused b) Mitmeparteisüsteem ja koalitsioonivalitsused: erimeelsuste tõttu sagedased valitsuskriisid ühe valitsuse pikkus keskmiselt 11 kuud c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome.
Ajalugu Demokraatlik 19181934 Juhid: koalitsioonivalitsused vahetusid 11 kuu möödudes põhjus, miks rahvas oli ebakindel 1920 võeti vastu põhiseadus. Riigikogu kinnitas valitsuse, mida juhtis riigivanem. (presidendi koht ei eksisteerinud tol ajal) 1920 üritati luua Balti Liit (soome, eesti, läti, leedu, poola) ei õnnestunud 1923 Eesti Läti kaitseliiduleping 1930 majanduskriis. Ettevõtteid tabas pankrott, tööpuudus. 1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus har...
Eesti Vabariik aastail 1920-1930 1. Eesti poliitikas oli palju erakondi, erakondade paljususe tõttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning sellepärast juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused. Kuid mida rohkem parteisid valitsuses oli seda suuremad olid ka vastuolud. Vastuolude tõttu olid valitsused ebapüsivad ja lagunesid kiiresti. Valitsuste pidev vahetumine ei olnud positiivne, sest nii lühikese ajaga ei jõudnud valitsused oma eesmärke ellu viia ja rahval ei olnud kellele loota, sest riigil polnud püsivat juhti, sellepärast majanduskriisi tekkimisel süüditaski rahvas valitsust, parteisid ja parlamenti ja arvati, et riigipea ametikoha loomine päästab olukorra. 2
aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? 2.veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaaga ning sai iseseisvaks. Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Enne 1934. aastat puudus Eestis president. Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, kuna need olid muutlikud ja püsimatud, tekkisid sagedased valitsuskriisid. Valitsuskriise tauniti ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke täita. 1930.aastate alguses tekkinud majanduskriisis süüdistati Riigikogu. Tehti ettepanek riigikogu õigusi kärpida või leida president. Tuli muuta 1920.aastal Asutava Kogu koostatud põhiseadust, et tagada presidendile laialdane võim. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis, nemad
15. juuni 1920 Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse (jõustus 21.detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus.
Fasistlik Itaalia I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia kaotas sõjas ligi pool mln inimest ja oli teinud tohutuid võlgu. Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile 1918. aasta lõpus Benito Mussolini poolt rajatud rühmitus "Fascio di Combattimento", kuhu põhiliselt kuulusid armeest demobiliseerunud ja töötuks jäänud mehed. Rahvas hakkas neid kutsuma fashistideks. Fasistid jutlustasid tugevast riigist, pidasid
(poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud -hukkunud -hukkunud -sõjakulud (majanduslik) -sõjakulud -sõjakulud -välisvõlg (majanduslik) -välisvõlg (reparatsioonid + inflatsioon -toidupuudus & nälg -ebastabiilsed koalitsioonivalitsused ja pangad) -Vene kodusõda -tööpuudus -tööpuudus -rahulolematus - rahulolematus -rahulolematus 1917 Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng . Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal . Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid . Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik : a)Valimisõigus( alates 20.aastast ) b)Kodanikel võrdsus seaduste ees c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest 1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest. Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos. 2.Poliitiline elu 1930.aasatel . Mida tähendas majanduskriis Eestile ? * Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku. * Tööpuuduse * Elatustaseme languse. Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega? *Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust.
koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning selle tegevust juhtis riigivanem, kes täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused, mis suurte vastuolude tõttu osutusid ebapüsivaks ja lagunesid suhteliselt kiiresti. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab
Need olid fasistlik Itaalia, kommunistlik Nõukogude Liit ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Itaalias tekkis fasistlik diktatuur. Selle peamine põhjus oli see, et Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased Itaaliasse üleolevalt ja seepärast leidis Itaalia üleskutse muuta oma maa suurriigiks. Üks põhjus oli ka see, et sõja-aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord keeruline. Seal oli nõrk keskvalitsus. Valitsused pidevalt vahetusid, millest enamus olid koalitsioonivalitsused. Itaalias olid ka suured tööpuudused. Nõukogude Liidus hakkas totalitaarne diktatuur kujunema juba 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris loodi esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu, ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Järgneva aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. Mõni aasta hiljem likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad ning kehtestati ühepartei süsteem
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised
· Kollektiviseerimine talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajapidamisteks kolhoosideks Fasistlik Itaalia I maailmasõda tõi Itaaliale palju raskusi ja võlgasid. Antanti riigid olid Itaaliale palju maid lubanud, kuid liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt, seepärast tekkis itaallastel soov muuta oma maa suurriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli siseriiklik olukord raske, sest: · Keskvalitsus oli nõrk valitsused vahetusid pidevalt ( koalitsioonivalitsused ) · Erimeelsuste tõttu oli raske otsuseid langetada · Linnades suurenes tööpuudus · Rahutused · Tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla Tekkis Võitlusliit, kelle liikmeid hakati kutsuma fasistideks. Varsti see muutus parteiks ja juhiks sai Benito Mussolini. Mustsärklased võitlesid kurjategijatega ja korraldasid kokkupõrkeid kommunistidega. Mussolini õpetus: · Natsionalistlik õpetus tähtsamail kohal oli rahvus
Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse
I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia ei olnud kuigi edukas ja kaotas sõjas ligi 0,5 miljonit inimest. Samuti oli Itaalia võtnud tohutuid võlgu . Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Samuti suhtuti Itaaliasse üleolevalt, mis solvas itaallasi. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine, mille eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini, mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid, keda nende mustade särkide järgi hakati kutsuma mustsärklasteks, jutlustasid tugevast riigist, pidasid kommunistidega lööminguid ja suutsid paljudele kriisi käes
Demokraatia on poliitilise korra vorm, kus riigijuhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu nind eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur järgevatel põhjustel: Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine (eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini), mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid hakkasid kõikjal Itaalias relvastatud salke looma. Nende liikmed kandsid tunnusena musta särki ja neid hakati kutsuma mustärklasteks
· Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem · Jagunemine agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad ja sotsialistlikud erakonnad. · Koalitsioonivalitsused · Populaarsemad erakonnad : Põllumeeste kogud( K. Päts ja J.Laidoner) Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A. Rei ) 3. Maareform ja põllumajanduse areng · Aluseks oli 1919 vastuvõetud Maaseadus · Riigistati mõisamaa, hooned, tehnika, kariloomad · Mõisnikele maksti kompensatsiooni · Moodustati riiklik maafond · Enamus maast jagati välja vabadussõjast osavõtnutele, hiljem ka teistele soovijatele · Moodustati asundustalud (56 000)
Kuidas valitseti Eestit? 1920.a. valiti Riigikogu esimene koosseis. Oma esindatust suurendas Põllumeeste Kogud ja tsentrisse kuuluvad rühmitused. Säärane tendents jäi püsima kogu kümnendiks. Keskerakonnad said edaspidigi üle kolmandiku häältest, mis aga killunesid mitme tsentrumisse kuuluva väuikepartei vahel. Erakondade paljusus tähendast seda, et üksik paretei polnud üksinda suureline looma tugevat valitsust. Mõeldavaks osutusid vaid koalitsioonivalitsused. Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust, mille keskmiseks elueaks kujunes 11kuud. Võitlus riigivastastega. Kümnendi alguse suurimaks probleemiks oli Eesti iseseisvumise vastane tegevus. Sellega oli seotud: 1) Vene impeeriumi taastamisest unistavad vene emigrandid, 2) baltisakasa parunid, 3) kommunistid. Kommunistide põrandaalune tegevus kujutas enesest suurimat ohtu. Kümendi alguses
Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia. Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936
Rahvaerakond (rahvusluse rõhutamine; Tõnisson, Poska, Vestholm), Eestimaa Kommunistlik Partei (juhiti Moskvast, tegutseti põranda all, pälvisid vaesemates kihtides poolehoiu, kuid peale mässu kaotasid kogu oma populaarsuse) jne. I põhiseaduse järgi oli kõrgeima võimu kandjaks rahvas, seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, täidesaatvat võimu teostas valitsus, peaministri rolli täitis riigivanem. Kehtestati laialdased kodanikuõigused. Ainuvõimalikud olid koalitsioonivalitsused, kus osales 3-5 erakonda, valitsused püsisid keskm. 11 kuud. Peale kommunistide mässu pandi alus Kaitseliidule (kodanike vabatahtlik relvaorganisatsioon). 1930. a. algas Suur majanduskriis, esmajoones tabas see põllumajandust. Rahva ostujõud vähenes, tööpuudus kasvas, süüdistati erakondi. Olukorda püüti parandada erakondade liitumise teel. Põhiliseks poliitiliseks jõuks said Vabadussõjalased (juhikultus, rahvaüritused, erakondade süüdistamine; A. Larka, A. Sirk)
demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult . Inimesed vajasid uut, karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majanduse jälle tõusule aidata. 1939.aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides . Ainult vähesed riigid suutsid säilitada demokraatia oma riigis . Tekkisid autoritaarsed ja totalitaarsed diktatuurid . Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline . Keskvalitsus oli nõrk . Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini . Paljude arvates oli Mussolini see õige valitseja , kes suutis korra majja luua ja paljud hakkasid teda pooldama . Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium
1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest. Parteide vahel olid pidevad vastuolud mistõttu olid sagedased valitsuskriisid. 4. Ülemaailmne majanduskriis ja Eesti 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mis tulenes ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud ettevõtted läksid pankroti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Selles hakati süüdistama aga valitsust, parlamenti, erakondi. Kiiresti levis
diktatuurioht, kuid põllumajanduslik maa armee. Tema seisundi äärmuslased ei leidnud muutus tugevaks säilitamisest olid piisavalt toetust. Suured tööstusriigiks. huvitatud kõik, võlad USAle ja SBle. Majanduskriis tabas kellele Versaille Riiki juhtis president. Prantsusmaad rängalt. leping kasulik oli. Olid koalitsioonivalitsused, kus ühes valitsuses oli 3-5 parteid. USA 1919-1920 aastal oli Oli maailma Keelduti Versaille Ameerikas majanduses juhtival rahulepingu kommunismihirm, kuid kohal. Riik ei sekkunud ratifitseerimisest. kommunistid ei leidnud majandusellu. Inimeste Kehtis piisavalt toetust. 1920. elujärg paranes kuni isolatsionismipoliitika
- Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: Koalitsioonivalitsused Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused · Valitsuse moodustamine: Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse Mitte kõigis riikides ei mängi riigipead aktiivset rolli valitsuse moodustamisel, vaid formaalselt kinnitavad PM-i ametisse kui see on valitsuse moodustanud (UK, Saksa)
Mõjutas paljude maade tantsijaid. TEEMAD 1.Demokraatia kujunemine Eestis 1920-1930 - põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament, Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Presidendi ametikohta ei loodud. Riigikogus oli kuus suurt ja veel paar väikest erakonda. Erakondade rohkuse tõttu ei suudetud moodustada ühtset parlamenti ja ühe eluiga ei kestnud üle 11 kuu. Seega juhtisid eestit koalitsioonivalitsused ja erakonnad ei saanud oma eesmärke täide viia. 30ndatel tabas eestit majanduskriis, elu halvenes ning inimesed hakkasid vajadust tundma kindla riigipea järgi vajadust, selleks oli aga põhiseadust vaja muuta. Seda nõudis eriti Eesti Vabadussõdalaste Keskliit. 2.Autoritaarne Eesti 1934-1940 Päts ja Laidoner tegid sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseolukord, organisatsioonid suleti, ajakirjandust hakati kontrollima,
1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim
ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. 5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused) 1920. koostati Eesti esimest põhiseadust Võim oli parlamendi Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti. Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. 1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust. 1934
lühendada tööpäeva kaheksale tunnile, suurendada töötasusid ja alandada toodete hinda, muutes need kättesaadavaks enamikule ameeriklastest. Rahva heaolu oli püsiv. Peale pikka õitsvat majanduslikku heaolu pidi USA elama üle majanduskriisi, mille USA elas küll üle, aga kannatas Euroopa. Nii, nagu Suurbritannia, oli ka Prantsusmaa 1. Maailmasõja tagajärjel tugev demokraatlik riik. Siiski Prantsusmaa paljuparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused viisid valitsuskriisi ja valitsuste pidevate vahetusteni. Prantsusmaa surus maha 1934. aasta äärmuslaste meeleavalduse, kes nõudsid diktatuuri ja neid innustas riigivõimu suutmatus majanduskriisist ülesaamiseks. Parlament võttis vastu rohkem kui 100 seadust, mille abil üritati tõsta elanike ostujõudu ning tagada neile väärikam elu. Majanduse elavnemisega suudeti siseriiklik diktatuurioht kõrvaldada.
parlamendi ülemkoda moodustati Pätsi suvast lähtuvalt. Lisaks sellele hakkasid parlamendi otsused kehtima ainult presidendi nõusolekul. Sisepoliitika demokraatlikul kui ka autoritaarsel perioodil oli üsna keeruline. 1920. aastatel tekitas Riigikogus ebastabiilsust näiteks parteide paljusus. Iga partei soovis oma programmi ellu viia ja parlamendis toimus tihti vaidlemine ainult vaidlemise pärast (nn. ,,poliitiline lehmakauplemine"). Koalitsioonivalitsused ei kestnud väga pikalt, kui arvestada, et viies esimeses Riigikogu koosseisus oli 17 erinevat valitsust, kusjuures valimistevahe oli kolm aastat. 1930. aastate algul toimus Eestis sisepoliitiline kriis. See kriis seisnes rahva rahulolematuses elujärje halvenemise tõttu, aga ka poliitikute suutmatusest lahendada riigi siseküsimusi, mille asemel tegeleti suuresti erakondi puudutavate küsimustega. Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkeks
erakondadevahelise vahekohtuniku osa. tagasi). Veto võib olla absoluutne, Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et edasilükkav, kvalifitseeritud enamusega ükski erakond ei saavuta selget ületatav või lihtveto. Presidentaalriigi nõrkus parlamendienamust. Sellised paljuparteilised on seadusandliku ja täidesaatva võimu koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja töövõimet ja võivad põhjustada president võivad sattuda erinevate poliitiliste valitsuskriise. jõudude kätte 9) Milles seisneb enamusdemokraatia ja leppedemokraatia vahe? Enamusdemokraatia Leppedemokraatia Iseloomulik on, et ühel poliitilisel jõul selge Leppedemokraatiale on iseloomulik, et valitsuse
Prantsusmaa majanduselu Tänu võidule I maailmasõjas suurenesid Prantsusmaa koloniaalvaldused; majandust aitasid edendada reparatsioonimaksud ning sakslastelt äravõetud Elsass-Lotringi piirkond. Varasemast põllumajandusmaast kujunes võimas tööstusriik. Prantsusmaa sisepoliitika Prantsusmaa oli presidentaalne (III)vabariik . Poliitilises elus domineerisid 1930. aastate keskpaigani paremerakondade valitsused. Koalitsioonivalitsused aga vahetusid kiiresti. Prantsusmaal toimus aga nihe vasakule. Majanduskriisi algusaastatel oli võimul paremtsentristide Tardieu valitsus, kuid pärast 1932.a. valimisi järgnes radikaalist sotsialisti Herriot valitsus. Aastail 1919-39 oli Prantsusmaal ühtekokku 41 valitsust. Ülemaailmne majanduskriis jõudis 1930. aastate alguses ka Prantsusmaale. Vahetuvad valitsused üritasid majanduskriisist jagu saada traditsioonilisi vahendeid kasutades, kuid edutult
1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president ja arvati, et erakonnad tahavad täita ainult enda rahakotte.
liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (1920, laialdased kodanikuõigused:võrdsus seaduste ees,isiku-ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus jne, kõrgem võimukandja-rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste ja rahvaalgatuste kaudu) See oli küll
tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi Riigikogu otsustab oeaministri kandidaadile volituste andmise Peaministri kandidaat komplekteerib valitsuse President nimetab valitsuse ametisse Valitsus annab riigikogu ees ametivande Üheparteiline valitsus – saab luua erakond, millele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest; esineb üsna harva Mitmeparteilised ehk koalitsioonivalitsused – lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad rulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel koku leppida ehk luua koalitsiooni. Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemini vastuolud ja see võib olla ebastabiilsem. Eesti koalitsioonivalitsus: Eesti Keskerakond – 27 kohta Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 15 kohta Isamaa ja Res Publica Liit – 14 kohta
3) Tartu rahu- 02.02.1920 4) Landeswehri sõda- 1919 5) Võnnu lahing- 19-23 juuni 1919 6) Paju lahing- 31.01.1919 7) Esimene Eesti põhiseadus- 1920 8) Pätsi riigipööre- 12.03.1934 9) Päts presidendiks- 1938 10) Emakeelne Tartu Ülikooli avamine- 01.12.1919 4. Iseloomusta Eesti sisepoliitilist elu, majandust 1920.-ndatel aastatel. 1) Sisepoliitika. a) Koalitsioonivalitsused erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. b) Valitsused vahetusid kiiresti. c) Valitsuskriisid. d) Kriisi tõttu arvati, et on vaja luua riigipea ametikoht, mis eeldanuks põhiseaduse muutmist. e) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit. f) Oktoober 1933 kiideti heaks vapside põhiseadus. g) 1934 Pätsi, Laidoneri ja Kaarel Eenpalu riigipööre
Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ühekojaline parlament Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus
annab ka tänapäeval, kui pole olukord märkimisväärselt parem ühti. Samuti annaks ,,Kalevipoja" autor justkui ette malli, milline peaks olema riigi juhtimine. Eeposes on kuningas, kellele kuulub ainuvõim ning kõrgem otsuseõigus. Ja tõele au andes, saab rahvajuhina Kalevite poeg hakkama väga hästi. Sellega annab autor justkui vihjeid, milline peaks olema Eesti riigi valitsusladvik. Seda võib küllaltki tõepähe võtta, sest on ju 21. sajandil näha, et koalitsioonivalitsused meil ära ei õigusta ning nad lagunevad kiirelt kas siis reaalselt või koalitsiooni siseselt. Seegi näitab väga ilmekalt, kui tark ja sügava sisuga raamat see on. Rahvuseepos on rahva väärtuslikuim raamat. Nii peakski olema, et ,,Kalevipoeg" on Eesti inimestele sama oluline kui kristlaste jaoks piibel. Ma leian, et see on väga kosmopoliitne teos, mitte pelgalt eepos. Kuigi tänapäeva nooremate
Riigipea ametikoha loomiseks oli vaja muuta põhiseadust. 5. Millal toimus Eestis riigipööre? 12.märtsil 1934. 5.1. Kes olid selle läbiviijad? Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 6. Võrdle Eesti riigi juhtimist 1920ndatel ja peale 1934.aasta riigipööret. 1920ndatel: mitmeparteiline demokraatia. Seadusandlik võim oli Riigikogul, täidesaatev võim valitsusel. Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis nii peaministri kui presidendi ülesandeid. Enamasti olid võimul koalitsioonivalitsused. Peale 1934.a. riigipööret. Riigikogu saadeti laiali, parteid keelati (ainupartei Isamaaliit) Võim ainult riigipeal. 6.1. Millised muutused toimusid? Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vapside organisatsioonid, lükati edasi valimised, keelati parteid (loodi riiklik ainupartei Isamaaliit) ja meeleavaldused, riigikogu saadet laiali, olulisemate asutuste (sh ülikoolid, kirikud jt) üle kehtestati kontroll, mitu ajalehte suleti. 7
võib lugeda Eesti soovi iseseisvuda. Et sõda lõpetada, allkirjastati Tartu rahu 2.veebruaril 1920. 1920. aastal anti välja põhiseadus , mille järgi teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament Riigikogu , täidesaatvat võimu valitsus . Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis peale peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid .Riigikogus oli esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad ( sh . saksa ja vene vähemusrahvuste ) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. 12. märtsil 1934. aastal toimus Eestis sõjaväeline riigipööre, mille viis läbi Konstantin Päts. Demokraatia asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärgi saanud nime vaikiv ajastu. Kokkuvõtteks võib öelda, et kahe maailmasõja vahelisel ajal toimusid suured muutused ühiskonna struktuurides, demokraatia asendus mitmel pool diktatuurse korraga ja andis võimaluse Hitlerile, Stalinile ja Mussolinile manipuleerida rahvamassidega. Diktaatorlik ja
mõjutades paljusid valijaid. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Saksamaa Hitler ainuvalitsus, demokraatlike vabaduste piiramine, terrori ja hirmuvalitsus, majanduskasv; Itaalia Mussolini Nõrk keskvalitsus, ebastabiilsed koalitsioonivalitsused, tööpuudus, töölised kommunstide mõju all, tsensuur ajakirjanduses, poliitiliste parteide ja ametiühingude keelustamine, ettevõtted riigi kontrolli all; NSVL Stalin toiduainete riigile andmise kohustus, ettevõtete riigistamine, piiratud ettevõtlusvabadus, rahareform, suurtöötlus riigi kontrolli all, majanduslik areng. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel Presidentaalne USA ja Parlamentaarne monarhia Suur Britannia.
Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussolinil oli palju toetajaid, sest loodeti Itaalias kord jalule seada ning majanduslikku olukorda parandada.
Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik. Valitsus - Täidesaatev võim *Koosneb peaministrist ja ministritest. *Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi. *Ministeeriumi tööd juhib kantsler. *Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär) *Taasiseseisvunud Eestis on olnud ainult koalitsioonivalitsused. Kohtuvõim *Kohtuvõim on õigust mõistev organ. *Kohtunikud eluaegsed *Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus) Kohalik omavalitsus *Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. *Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t. elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemis- tasandil puudub. *Kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus. *Volikogu valitakse 4 aastaks.
Miks kujunesid diktatuurid? Kuna rahva elu-olu oli halb ning demagoogid lubasid selle paranemist ning majanduslikku õitsengut, demokraatia oli kriisis, oldi pettutud Versailles' süsteemis. Valijate hulk oli kasvanud, erakondi oli palju koalitsioonivalitsused (puudus valimiskünnis), valitsuskriisid, võimuvõitlus, vastuolud põlisrahvaste ning teiste rahvaste vahel. Lubati taastada rahvusvahline positsioon, rahvahulgad poliitikasse ning rõhuti rahvuslusele. Diktatuurid: autoritaarne ja totalitaarne. Diktatuur on plaanimajanduslik riigikord, kus riiki juhib üks partei, võim on koondatud ühele isikule ning puudub võimude lahusus. Seadused juhti ei piira, see on piiramatu, jõule toetuv kord. Totalitaarne
21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale. 2)riiginõukogu 40saadikuga-kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt
Arvas, et punaarmeega on ta võimeline muutma maailma kommunistlikuks, hakkasid meeletud sõjalised ettevalmistused. 8.Kuidas Valitseti Eestit 1920. Põhiseaduse järgi? Oli ühekojaline parlament riigikogu ja täitesaav võimuvalitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riigikogu, valitsuse tegevust juhtis Riigivanem, kes täitis nii peaministri kui ka riigipea ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainparteilise valitsuse moodustamiseks piisavalt suurt ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus.Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli eestis 11 valitsust, ja keskmiselt kestis 1 valitsus 11 kuud 10.Miks toimus 1930 kriis ja milles seisnes
1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja- Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. Prantsusmaa Majandus: Peale I ms toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Pr-st sai industriaalriik. Sisepoliitilist elu iseloomustasid: mitmeparteilisus ja sellest tingitud koalitsioonivalitsused. Kuna koalitsiooni kuulusid mitu parteid, kelle vahel esines sageli erimeelsusi, siis olid tavalised valitsuskriisid ja valitsuste vahetused. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust; ühe valitsuse kestvus oli keskmiselt pool aastat. · Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide (kommunistid, fasistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris
Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanormaalseteks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) 1930
Tõnisson) (O. Strandmann) Partei (eesmärk oli kehtestada sotsialism rahulikul teel) Lisaks oli veel hulk pisiparteisid. Eesti enamlaste partei EKP (=Eestimaa Kommunistlik Partei) tegutses nii-öelda põranda all, salaja. Tavaliselt valitses korraga (=moodustasid valitsuse) 4-5 erakonda, seega moodustasid nad koalitsioonivalitsused ehk mitmeparteilised valitsused. Parteide omavahelistest nääklemistest olid tingitud sagedased valitsuskriisid (1921-1931 vahetus 11 valitsust. Üks valitsus püsis võimul keskmiselt 11 kuud). Üheks väga edumeelseks ja demokraatlikuks nähtuseks tolleaegses Eesti Vabariigis oli kultuurautonoomia siinsetele vähemusrahvastele (sakslased, juudid, venelased, rootslased). 1925. aastal vastu võetud kultuurautonoomia seadusega said vähemusrahvad
ühes ringkonnas teisele sama rühma sees või teise ringkonda.Seega tuleb arvutada esindajate arvud valimistel antud häälte üleriigilise kokkuvõtte alusel, mitte ringkondade kaupa (või moodustada riigis vaid üks ringkond). Võrdelised valimised on õiglased, sest tagavad kõigi erakondade esinduse vastavalt nende arvamuste ja huvide toetusele valijate seas. Võimaldab uute parteide teket, väldib parteide kartellide teket ja arvestab muutusi ühiskonnas. Toob kaasa tavaliselt koalitsioonivalitsused ja kompromisside otsimise, takistab tegeliku enamuseta erakondadel oma poliitika elluviimist. Võimaldab erinevate maailmavaadete ja huvide selget väljatoomist. Takistab poliitikas järske muudatusi, sest väike häälte jaotuse muudatus ei too kaasa suuri muutusi mandaatide jaotuses. Kui moodustatud valimisringkondades on vähe mandaate, siis on tulemus lähedasem enamusvalimistele. Kasutatakse kas suletud nimekirju, kus kandidaate ei järjestata nimekirjas ümber ja valija
annaabi.ee 
