Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis (1)

• Odav tööjõud
  
• Kasutamata maavarad
  
• Liberaalne turumajandus
  
• Uue tehnoloogia kiire juurutamine
  
• Panganduse ja laenusüsteemi areng.
  

• Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke :
  

• Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest koosnev sõjavägi
  
• Vähendati relvastust ja tehnikat .
  
• Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud tsooniks.
  

• Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
  
  • reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul.
    
  • hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele.
    
  • vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks.
    
• Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks.
  
• NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 
  

• Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) – (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud)
  

• Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine
  
• Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil („must neljapäev“ ja „must teisipäev“ 1929. a okt )
  
• Ameeriklased toovad kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
  
• Rikkuste kogunemine grupi inimeste kätte: vaestel puuduv ostuvõime.
  
• Sisserände piiramine USA-s vähendas tarbimist.
  
• Kriisi puhkedes tõstsid riigid imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi protektsionism .
  

• Struktuurne kriis – liiga kiire tootmisvaldkondade areng
  
• Kaupade ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui neid kasutati.
  
• Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine
  
• Vale majandamine
  
• Euroopa majanduse nõrkus
  
• Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist.
  

• Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone
  
• Uus inflatsiooni laine
  
• USA kapitali väljatõmbamine
  
• Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes
  
• Laene ei saadus
  

• USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud.
  
• 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D. Roosevelt loosungiga “Uus kurss ” (New Deal´i poliitika”).
  
• New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:
  
  • riik peab majandusse rohkem sekkuma.
    
  • riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
    
  • kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud).
    
  • suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
    
  • riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon ).
    
  • selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
    
  • Pandi kinni väiksemad pangad.
    
  • Põllumajandus – riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis.
    
  • Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms)
    
  • Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha )
    

• Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel – USA, SBR, Pr)
  

• Presidentaalne vabariik
  
• Riigipea president :
  

• Valitsusjuht president
  
• Kaheparteiline süsteem
  

• Parlamentaarne monarhia
  
• Riigipea monarh /kuningas
  

• Valitusjuht peaminister
  
• Kaheparteiline süsteem
  

• Parlamentaarne vabariik
  
• Riigipea president
  
• Valitsusjuht peaminister.
  
• Mitmeparteiline süsteem
  

• I MS andis USAle majandusliku võimsuse > kui enne sõda tuli USAl maksta võlgu Euroopa riikidele, siis peale sõda maksid Euroopa riigid USAle ca 500 miljonit dollarit aastas.
  
• USA oli nn maailma töökoda - seal toodeti 40% maailma terasest , 60% naftast ja 85% autodest
  
• kuni 1921 võimul DP (Demokraatlik Partei/Wilson) - pooldasid riigivõimu sekkumist ühiskonna probleemidesse selleks, et ühiskonda reformida
  
• 1921-1933 võimul VP (Vabariiklik Partei) -nende põhimõteteks: riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu; propageerisid individualismi ja Ameerikat kui kõigi võimaluste maad, kus igast ajalehepoisist võib saada miljonär.
  
  • Vabaturumajanduse rakendamine viis esialgu tõusuteed ja perioodi 1920-1929 nim “õitsenguks”
    
  • vabaturumajanduse tulemusena ilmnesid mitmed korruptsiooniskandaalid N: rahandusminister tegi soodustusi väga rikastele inimestele
    
  • 1920-1933 alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu
    
  • 1920 aastal said naised valimisõiguse. Töötavate naiste arv kasvas 2-lt 10-le miljonile
    
  • väliskaubanduses rakendati protektsionismi (ranged tolliseadused)
    

• Franklin Delano Roosvelt (1933-1945) New Deal´i poliitika (DP), mis põhines keinsianismil - riik peab sekkuma majandusse, et majanduskriisist väljuda:
  
  • kontroll panganduse üle - tegutseda võisid vaid need pangad, millele valitsus oli andnud selleks loa
    
  • põllumajanduses ületootmise vältimiseks maksti farmeritele kompensatsiooni vabatahtliku toomise vähendamise eest
    
  • riiklikud tellimustööd (hüdroelektrijaamad, tööstusettevõtted, jõesängide süvendamine, metsaistutamine)
    
  • töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid
    
  • tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi)
    
  • sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid)
    

Suurbritannia

• üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus )
  
• naistele valimisõiguse andmine
  

• valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat , naine pidi omama varandust või ülikooliharidust)
  
• 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor)
  
• 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast
  
• 1929 Inglismaa sai esimese naisministri
  

• varasemal perioodil olid Ing-l vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei
  
• peale I ms kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve
  
• Tööerakond on esialgu võimul vähe > 1924.aastal mõned kuud ja 1929- 1931
  
• Seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid
  

• 1926 esimene ja seni ainus üldstreik (4 miljonit töölist streikisid 9 päeva, kauem kestis streik kaevuritel, kelle nõudmised olid ka streigi algatuseks)
  
• Iirimaa iseseisvumine . 1916 puhkes Iirimaal nn Lihavõtteülestõus, mis suruti inglaste poolt maha. Peale seda kasvas iseseisvuse pooldajate hulk ja iirlased polnud enam nõus home ruliga. 1918 toimusid kogu saarel demonstratsioonid ja miitingud. Parlamendivalimistel võitsid Sinn Feini (iseseisvuslased) kandidaadid. Vanglast põgenenud Sinn Feini liider De Valera eestvedamisel kuulutati Dublini raekojas 21.jaanuaril 1919 välja Iiri Vabariik, aprillis moodustati valitsus. Algas vabadusvõitlus inglastega, mille käigus kujunes IRA (Iiri Vabariiklik Armee ). 1921 Inglise-Iiri kokkulepe, millega loodi Iirimaa Vaba Riik dominiooni õigustes, kuid Ulster (Põhja-Iirimaa) pidi jääma Suurbritannia koosseisu. 1937. Aasta põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president.
  

Prantsusmaa

• Seoses suure majanduskriisiga kasvas äärmusparteide ( kommunistid , fašistid) populaarsus. Analoogselt diktatuuririikidele nõudsid need parteid nn. tugeva käe poliitikat.1934 jaanuaris toimusid Prantsuse fašistide demonstratsioonid Pariisis eesmärgiga haarata võim, kuid nad ei saavutanud edu. Põhjuseks:
  
  • tugeva liidri puudumine
    
  • ühtse organisatsiooni puudumine (oli mitmeid omavahel vaenutsevaid gruppe)
    
  • revanšismiideede puudumine
    
  • Saksamaa hoiatav kogemus selle kohta, mida fašistid võimul olles võivad teha.
    

II VÄLISPOLIITIKA

Ameerika Ühendriigid

• esimese presidendina lahkus ta USA-st rahvusvahelisele konverentsile Pariisi, kus pakkus välja nn 14.punkti, mille alusel tulnuks sõlmida demokraatlik ja õiglane rahu (seda ei tehtud)
  
• algatas Rahvasteliidu
  

• USA Senat ei ratifitseerinud Rahvasteliidu põhikirja ja USA viljeles edasi isolatsionismi - hoiduti poliitilistest liitudest, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi.
  
• Tegelikust isolatsionismist rääkida ei saa, sest:
  
  • USA realiseeris oma välispoliitilisi huve Euroopas majanduspoliitika kaudu kontrollides Euroopa rahandussüsteemi (Dawesi plaan)
    
  • USA huvid olid suunatud eelkõige Aasia ja Vaikse ookeani regiooni
    
• Roosvelt jätkas isolatsionismi kuni Ameerika astumiseni II maailmasõtta (7.12.1941)
  
  • majanduskriisi ajal 1932 keelduvad Euroopa riigid tasumast USAle sõjavõlgu (va Soome, kes maksab kõik ära 1976.aastaks, Soome võlg oli suhteliselt väike võrreldes kasvõi Balti riikidega)
    
  • 1934 sõlmitakse diplomaatilised suhted NSVL -iga
    
  • 1935 neutraliteediseadus - keeld müüa või saata relvi sõdivatele riikidele, tühistatakse 1939
    

Suurbritannia

• osa asumaid olid  dominioonid  (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus- Meremaa ) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus , parlament , kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas)
  
• 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu). Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris
  
• mõned asumaad saavutasid iseseisvuse (Egiptus 1922, Jeemen, Saudi Araabia 1932, Iraak 1921/1930)
  

Prantsusmaa

• 1923 Ruhri okupeerimine > Ing ja USA toetavad Saksamaad, Pr tõmbab väed tagasi
  

• Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu)
  
• lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938)
  

• Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana- Rooma ajaloost (diktaator oli riigiametnik , kelle kätte läks 6 kuuks kogu võim riigis, et olukorda stabiliseerida (N: sõja või mässude ajal).
  

• Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja kehtestasid oma diktatuuri.
  
• 12. 03. 1934 kehtestas Eestis riigipöördega oma diktatuuri Konstantin Päts, kes väitis, et vapsid tahavad haarata riigis võimu ja seetõttu tuleb nad vahistada ja riigis kuulutati välja kaitseseisukord , parlament saadeti laiali.
  

• koos partei populaarsuse kasvuga saavutati parlamendis suur osa kohtadest .
  
• seejärel saadi enda partei kätte valitsusjuhi koht (Itaalias 1922.a.; Saksamaal 1933.a.).
  
• siis eemaldati parlamendist kõige suuremad vastased (näiteks Saksamaal 1933.a. kommunistid).
  
• sellega saavutati parlamendis absoluutne ülekaal ning oli võimalik muuta seadusandlust enesele sobilikus suunas.
  
• nüüd kehtestati ühe partei diktatuur - parlamenti enam kokku ei kutsutud või ainult selleks, et kinnitada diktaatori otsuseid või kuulata tema kõnesid.
  

• Ühe ideoloogia järgimine
  
• Ümberkorraldused kõikides ühiskonna valdkondades
  
• Varasemate seadusvormide hävitamine
  
• Kodanikelt nõutakse nii sisemist kui ka välimist kuuletumist režiimile
  
• Sõjavägi allutatud diktatuurivõimule
  
• Terrori ja vägivalla kasutamine
  
• Nt: kommunistlik NSVL 1917-1991, fašistlik Itaalia 1922 (1926)-1945, natsistlik Saksamaa 1933-1945
  

• Puudub kindel ideoloogia, rahvuslus
  
• Ümberkorraldused ühiskonnas ei ole kõikehõlmavad
  
• Varasemate seadusvormide säilitamine ( nt. monarhia v kirik )
  
• Kodanikelt nõutakse välist kuuletumist režiimile
  
• Sõjavägi domineerib v autonoomne
  
• Terrorit ei kasutata,
  
• Nt. sõjaväelised diktatuurid ( Hispaania 1923-1975), üheparteilised režiimid (eestis 1934-1938/40)
  

• Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine
  
• Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse riikidesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestis.
  
• Eesti iseseisvuse kaitsmine punavägede eest.
  

• 28.nov.1918 – vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda.
  
• 23.juuni(võidupüha) 1919 – Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased võidu. (Landeswehri lahing)
  
• 2.veebruar 1920 – Tartu rahuleping -> sõjategevus lõpetati, seati sisse piirid eesti ja Venemaa vahel, Venemaa pidi tunnistama Eesti iseseisvust ning kõik Venemaal viibinud eestlased said koju
  

• Johan Laidoner – Eesti sõjavägede ülemjuhataja
  
• Ernst Põdder – Eesti vägede juht Landeswheri sõjas. (koos Nikolai Reekiga)
  
• Julius Kuperjanov – Tartus tegutseva Kuperjanovi Partisanide Pataljon. J. Kuperjanov langes paju lahingus Tartumaa partisanide pataljoni komandör – nendest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikkest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas.
  

• Eestlaste võit – Venemaa kaotas.
  
• Venemaa tunnistas Eesti riigi iseseisvust
  
• Pandi paika piir
  
• Eesti sai u 15 milj kuldraha
  
• Vahetati vange
  

• Terve Eesti ühiskond võitles
  
• Kõik ressursid suunati riigiteenistusse
  
• Olid andekad väejuhid (J.Laidoner, J.Kuperjanov, J.Pitka)
  
• Venemaal käis kodusõda (1918-1920) ning oli sisemiselt nõrk
  
• Eestil oli abiväge (Soome, Rootsi, Inglismaa)
  

• NV tunnustas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal eesti rahva kohta
  
• pandi paika piirid
  
• Eesti sai 15 mln kuldrubla
  
• NV lubas mitte takistada eestlaste tagasipöördumist kodumaale
  
• lepiti kokku omavahelise kaubanduse arenemises
  
• vangid vabastati
  
• Venemaa andis Eestile üle eesti alale jäänud ettevõtete aktsiad ja sadamatesse jäänud laevad
  

• mõlemad riigid tunnustasid teineteist
  
• sõlmiti diplomaatilised sidemeed
  

• Mitmeparteiline demokraatia
  
• Parteid: Põllumeeste Kogud , Rahvaerakond, Tööerakond, ESTP, illegaalne EKP
  
• Koalitsioonivalitsused ja sagedased valitsuskriisid
  
• Parlamentaarne vabariik (I põhiseadus 1920)
  
• Laialdased kodanikuõigused, üldine valimisõigus alates 20. Eluaastas kõigil
  
• Parlament-riigikogu (100 liiget, 3 aastaks)
  
• Vabariigi Valitsuse eesotsas riigivanem
  
• Rahvahääletuse ja rahvaalgatuse õigus
  

• 11 maakonda
  
• Maavanemad ja maavolikogud
  
• Omavalitsusüksus-linn ja vald
  

• Põhiprobleem: liigne seotus Venemaaga
  
• Esialgne kurss Venemaale ja suurtööstusele kukub läbi
  
• Uus kurss(1924)- orientatsioon Läände; Eesti kui põllumajandusmaa, väiketootmine
  
• 1928 rahareform: kroon ja sent
  
• Uus tööstusharu – põlevkivitööstus
  
• Maareform (1919)
  
• 35 000 uut asundustalu
  

• Põhiprobleemid: tunnustus ja julgeolek
  
• Saavutused: Tartu rahu 1920, tunnustus Antandi riikidelt, vastuvõtt Rahvasteliitu 1921, USA tunnustus 1922
  

• Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ( A.Rei )
  
• Eesti Kommunistlik Partei ( J.Anvelt)
  

• Eesti Tööerakond (O. Strandmann )
  
• Asunike Koondis (O. Tief ), eraldus 1923 Tööerakonnaks
  

• Põllumeeste kogud (K.Päts)
  
• Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson)
  

• Saksamaa endise võimsuse taastamine
  
• Suur-Saksamaa loomine, kuhu oleks ühendatud kõik sakslased
  
• sakslastele eluruumi suurendamine Ida-Euroopas
  

• 1929.a. puhkenud suur majanduskriis teravdas uuesti Saksamaa sisepoliitilist olukorda.
  
• Taas hakkas kasvama äärmusparteide (natsid; kommunistid) populaarsus.
  
• NSDAP oli võtnud 1920-ndate aastate II poolel suuna võimulepääsemiseks parlamentaarsel teel. Hitleri / NSDAP populaarsust suurendasid populistlikud loosungid:
  
  • lubadustest tuua riik välja majanduskriisist ja kaotada tööpuudus.
    
  • vaadata ümber Versailles`i rahulepingu tingimused.
    
  • taastada Saksamaa sõjaline võimsus.
    
  • saksa rahvuse ( aaria rassi) üleolek teistest rahvastest.
    
• 1932.a. valimiste järel sai NSDAP-st Riigipäeva suurim erakond.
  
• 1933.a. sai A.Hitler Saksamaa valitsusjuhiks-kantsleriks.
  
• 1934.a. suri president P. von Hindenburg ; uusi presidendivalimisi enam ei korraldata. Hitler kuulutati saksa rahva Juhiks (Führer`iks).
  
• NB! Vt. ka Üldajalugu X klassile; lk.220-222.
  

• Keelustati SKP; seejärel ka teised parteid ning kehtestati ühepartei diktatuur.
  
• Riigipäev kaotas igasuguse funktsiooni (käis koos Hitleri kõnesid kuulamas).
  
• Riiki valitseti valitsuse määrustega.
  
• Alustati massilist terrorit (iseloomulik terrori süvenemine aja jooksul):
  
  • vasakpoolsete parteide (SKP; sotsiaaldemokraatide) suhtes.
    
  • mõningal määral aktiivse paremopositsiooni vastu.
    
  • NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934.a.; E.Röhm`i ja teiste tähtsamate SA / Rünnakrühmade juhtide tapmine ).
    
  • juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938.a.- juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne.).
    
• Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algab ka inimeste füüsiline hävitamine.
  
• Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega).
  
• Peeti propagandistlikke massiüritusi (näiteks Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (näiteks “Mein Kampfi”levitamine).
  
• NB! Vt. ka totalitaarsetele diktatuuridele iseloomulikud jooned.
  

• Säilis eraomand tööstuses ja põllumajanduses.
  
• Kasvas riiklik sekkumine majandusse.
  
• Majanduspoliitika peamine eesmärk oli saavutada majandustaseme tõstmine viimaks ellu agressiivset välispoliitikat (st et alustada sõda teiste maade vallutamiseks).
  
• Eelisarendati sõjatööstust; aktiviseeriti teedeehitust (strateegilistel eesmärkidel).
  
• Riik sekkus majandusse juhul kui:
  
  • ettevõte kuulus juudile.
    
  • eraomanik ei saa riigile olulises valdkonnas tootmisega hakkama.
    
• Kasutati plaanimajandust (neliaastakuplaanid); aga plaanide täitmine polnud “elu ja surma küsimus” nagu NSV Liidus.
  

• Hitleri välispoliitika eesmärkideks oli:
  
  • “Suur-Saksamaa” loomine ja sakslaste eluruumi laiendamine.
    
  • Versailles`i süsteemiga Saksamaale peale pandud nõuete kehtetuks kuulutamine.
    
  • sakslastele valitseva seisundi saavutamine Euroopas (hiljem ka kogu maailmas).
    
• Nende eesmärkide saavutamiseks:
  
  • alustati Saksamaa taasrelvastamist (algul salajane, hiljem avalik).
    
  • taasloodi armee (Wehrmacht).
    
  • taastati laevastik (vastavalt Inglise-Saksa 1935.a. mereväekokkuleppele) ja lennuvägi.
    
  • likvideeriti Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a.).
    
  • loodi liidusuhted Itaaliaga (1936.a.) ja tegutseti ühiselt Hispaania kodusõjas Franco .
    
  • 1930-ndate lõpul kinnitati eluruumi laiendamise plaanid, millele järgnes Austria Anšluss (1938.a.) ja Tšehhoslovakkia likvideerimine (1939.a.).
    
  • 1939.a. NSV Liiduga sõlmitud Molotov -Ribbentropi paktiga (1939.a.) võeti suund “suurele sõjale”.
    

• SBR ja USA andsid Venele vabad käed Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia ja Rumeenia okupeerimiseks.
  
• Nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ja leppisid kokku edasises sõjapidamises.
  
• Määrati kindlaks Poola sõjajärgsed piirid.
  
• NSVL nõustus pärast sõja lõppu Euroopas alustama sõjategevust Jaapani vastu.
  
• Lääneriikide II rinde avamine
  

• määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks
  
• Otsustati rahuldada üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega.
  
• Pandi paika, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamisd ja Saksamaa riigimehed ja väejuhud tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavana kohtu ettre
  
• Lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie milj NSVL kodaniku, kes põgenenud tagasi NSVLe saatma .
  

• See rahukonverents lõpetas II MS
  
• Territoriaalsed kohaldused (nt Soome andis NSVL-le osa Karjalast jms. )
  
• Võidetuile määrati reparatsioonid võitjate kasuks
  
• Määrati kindlaks kaotanute maa-, mere- ja õhujõudude max suurus ja piirati nende relvastust
  
• NSVL sai õiguse jätta osa vägedest Ungari ja Rumeenia territooriumile, et pidada ühendust Nõukogude okupatsiooniga Austrias .
  

• Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse
  
• Kehtestatakse nõukogude liidu konstitutsioon ja seadused
  
• ENSV ülemnõukogu(parlament)
  
• ENSV Rahvakomissaride Nõukogu(valitsus)
  

• Sõda käis siit sealt üle.
  
• Narva hävis täielikult.
  
• Mitmed teised linnas (tln, trtu) said suuri purustusi, e
  
• namus sadamatest ühendusteedest ja sideliinidest ei tomunud.
  
• Tööstusetootmisevõimalus langes,
  
• kahanes külvipind ja kariloomade arv.
  
• Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 in võrra.
  

• 2.-4. juuli 1941: Eestis 1919–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon.
  
• 22.-27. juuni 1941: 1907–1919 sündinud Eesti armee reservväelaste mobilisatsioon.
  
• 1.-3. august 1941: Saaremaal 1907–1922 sündinud meeste sundmobilisatsioon
  
• 8.-16. august 1941: mobiliseeriti Eesti armee ohvitserid ning sõjaväeametnikud.
  
• 20. august 1941: mobiliseeriti 1896–1907 sündinud reservväelased ja seni veel mobiliseerimata 1919–1922 sündinud mehed.
  
• 21. august 1941: mobiliseeriti 1896–1907 aastatel sündinud sõjaväekohuslased.
  
• 24. august 1941: võeti väeteenistusse 462 raudteetöölist, kes olid seni värbamisest pääsenud.