Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis (1)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ajaloo suuline arvestus
  • Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul – riigikord , sisepoliitika , majandus.
    USA
    SBR
    Prantusmaa
    Saksamaa
    riigikord
    Presidentaalne vabariik
    Parlamentaarne monarhia
    Parlamentaarne vabariik
    Konstitutsiooniline monarhia
    sisepoliitika
    Kaheparteiline süsteem( Demokraatlik partei(lõuna) ja Vabariiklik partei(põhja))
    Vastuolud erinevate sotsiaalsete ja rahvusgruppide vahel ( neegrid , uued immigrandid)
    Aktiivne töölisliikumine.
    Kaheparteiline süsteem – Konservatiivne partei ( toorid ) ja Liberaalne partei (viigid)
    1906 – uus partei Tööerakond(Leiboristlik partei)
    Mitmeparteiline süsteem. Paljuparteilisus(üle 10ne partei) Tugevad paremäärmuslased (nt. monarhid ) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid, sotsialistid ).
    Sisepoliitkat aktiviseeris saj.vahetusel Dreyfus afäär(Poliitiline skandaal Pr 1890-1900)
    Suur sisepoliitiline probleem-suhtumine katoliku kirikusse. Kirik rikas ja omas mõjuvõimsaid organisatsioone ning mõju hariduse andmises.
    Kahekojaline monarhia-nõrga võimuga. Alamkojas – 10-12 parteid, iseloomulikud koalitsioonivalitsused .
    Liiduriik , milles domineeris Preisimaa . Koloniaalpoliitika ning šovinism(marurahvuslus)
    majandus
    Arenenuim suurriik 20. Saj algul :
    • Odav tööjõud
    • Kasutamata maavarad
    • Liberaalne turumajandus
    • Uue tehnoloogia kiire juurutamine
    • Panganduse ja laenusüsteemi areng.
    Probleemiks suur konkurents , mille tagajärjel tekkisid monopolid.
    Kaotas oma senise juhtrolli, ületasid Saksamaa ja USA. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis rohkem kulusid , kui tõi tulu.
    Arengult jäi Euroopas maha Saksamaast ja Inglismaast; majanduses agraarne iseloom. Palju kapitali veeti riigist välja( mitte ei paigutatud kodumaise tööstuse arendamiseks ) kolooniatesse või laenati( nt Venemaale)
    Kiiresti arenev riik , majanduse kasvutempolt II ( I USA). Arenesid uued tööstusharud.
    Alustati konveiertootmisega.
    Üldistius: Suurriikidele oli iseloomulik uuenduste läbiviimine ( näiteks tehnoloogias , tööstuses ja mujal), sest see aitas kaasa riigi kiiremale arengule. Näiteks juurutas USA uut tehnoloogiat ning kasutas erinevaid mooduseid, tänu millele oli maailmas nr. 1. Pr seevastu jäi majanduslikust arengust maha, arvatavasti oma agraarse loomu poolest. SBR oli aga ikka vana siseseade ning kulud ületasid tulusid ning sellepärast jäi oma arengust maha.
  • Pariisi rahukonverents (aeg, osalejad, tähtsad lepingud /otsused, konverentsi tähtsus, tagajärjed).
    Aeg: 1919-1920
    Osalejad (27 riiki) ja domineerivad riigid : SBR ( George), Pr (Clemenceau), USA ( Wilson ), Itaalia ( Orlando ). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil)
    Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele.
    Tähtsad lepingud/otsused:

  • Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda)
  • Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia -Horvaatia- Sloveenia -Bosnia-Hertegoviina riikidest.)
  • Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida ( Palestiina , Liibanon, Süüria, Iraak ). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla.
  • Muutused koloniaalvalsustes- Saksamaalt: kolooniad Aafrikas SBRle, Okeaanias Austriale, Aasias Jaapanile.
    Versailles ´i rahuleping Saksaga
    Aeg: 28.06.1919
    Osalejad: võitjariigid ja Saksamaa
  • Territoriaalsed muudatused: Elsass -Lotring Prantsusmaale, Põhja-Schlewig Taanile, Memel Leedule
  • Saksamaa kaotas kõik metetagused valdused: kolooniad Aafrikas SBRle, Prle, Belgiale, Portule, Okeaanias Austraaliale, Aasias Jaapanile.
  • Sõjalised piirangud:
    Saksamaa: ... sõjaväge vähendati 100 000 meheni.
    • Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikest koosnev sõjavägi
    • Vähendati relvastust ja tehnikat .
    • Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas demilitaliseeritud tsooniks.

  • Reparatsioonid: Määrati sissemaks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kui ka see osutus ebareaalseks.
    KOMMENTAARIKS :
    • Võitjariigid soovisid rahuleppega sundida Saksamaad korvama tekitatud sõjakahjusid, nõrgestada Saksamaad, et ta ei kujutaks võitjatele edaspidi sõjalist ohtu. Rahuleppega saavutati soovitule hoopis vastupidine tulemus:
      • reparatsioonide maksmisega nõrgestati Saksamaa niigi nõrka majandust ning viidi see kaosesse ning lõppkokkuvõttes sisepoliitilise kriisini 20-ndate algul.
      • hiljem viis reparatsioonide maksmine Saksamaal suure majanduskriisi süvenemiseni ja aitas lõppkokkuvõttes kaasa Hitleri võimule pääsemisele.
      • vägivaldsed territoriaalsed liigendused ja sõjalised piirangud mõjusid alandavalt ja tekitasid sakslastes soovi rahuleppe tingimusi revideerida ja rahvuslik uhkus taastada. See andis soodsa pinnase natsionalismi kasvuks ja Hitleri võimule tulekuks.
    • Versailles`i rahuleppe järgset olukorda Euroopas nimetatakse ka Versailles`i süsteemiks.
    • NB! Enam-vähem analoogsed rahulepped sõlmiti ka teiste kaotajariikidega, hõlmates seejuures riikide lagunemist ja sõjalisi piiranguid 

      • Majanduskriis (ülemaailmne, algus USA-s) – (aeg, põhjused, tulemused, kriisist väljumise abinõud)

    Aeg: 1929 okt.-1934
    Suurele majanduskriisile paneb aluse majanduse ülekuumenemine USA-s:
    Põhjused USA-s:
    • Ületootmine põllumajanduses- vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Vale majandamine
    • Aktsiakursside järsk kukkumine NY börsil („must neljapäev“ ja „must teisipäev“ 1929. a okt )
    • Ameeriklased toovad kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse.
    • Rikkuste kogunemine grupi inimeste kätte: vaestel puuduv ostuvõime.
    • Sisserände piiramine USA-s vähendas tarbimist.
    • Kriisi puhkedes tõstsid riigid imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi protektsionism .

    Majanduskriis levis ahelreaktsioonina USA-st Euroopa riikidesse 1930. aastaks.
    Põhjused maailmas:
    • Struktuurne kriis – liiga kiire tootmisvaldkondade areng
    • Kaupade ületootmine – kaupu toodeti rohkem, kui neid kasutati.
    • Majanduse riikliku regulatsiooni puudumine
    • Vale majandamine
    • Euroopa majanduse nõrkus
    • Vähenenud sündivus arenenud riikides, mis vähendas tarbimist.

    Rängemini tabas kriis Saksamaad.
    Saksamaa põhjusteks:
    • Kriisi tingimuses tuli edasi maksta reparatsioone
    • Uus inflatsiooni laine
    • USA kapitali väljatõmbamine
    • Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes
    • Laene ei saadus

    SBR ja Pr majanduskriis nii väga ei tabanud. Samas langes tootmise tase, suurenes tööpuudus ja paljud ettevõtted, pangad pankrotti
    Suur majanduskriis tõi enesega kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides ja aitas mitmel pool kaasa diktatuuride tekkimisele (näiteks natside võimuletulekule Saksamaal; autoritaarsete diktatuuride tekkele Eestis ja Lätis 1934.a.)
    Kriisist väljumise abinõud
    Keinsianistlik majanduspoliitika:
    • USA-s võimul olnud Vabariiklik Partei esialgu majanduskriisi lahendamiseks midagi ette ei võtnud.
    • 1932.a. valimised võitis Demokraatliku Partei kandidaat F.D. Roosevelt loosungiga “Uus kurss ” (New Deal´i poliitika”).
    • New Deal`i poliitika omakorda põhines majandusteadlase J.M.Keynes´i teoorial = keinsianism (majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted); selle sisuks on:
      • riik peab majandusse rohkem sekkuma.
      • riigi ülesanne on elavdada kriisi ajal tootmist; selleks kasutada riiklikke kapitalimahutusi, anda riiklikke tellimusi ja laene, organiseerida ühiskondlikke töid, laiendada tarbimist läbi toetuste ja abirahade.
      • kriisi ajal võib koostada negatiivse eelarve (ehk kulud ületavad tulud).
      • suurenenud riiklike kulutuste katteks makse tõsta ei tohi, sest see vähendaks tarbimist.
      • riigieelarves puudujääv raha trükitakse juurde (tekitatakse inflatsioon ).
      • selle tulemusena raha väärtus langeb, ent kriis leevendub ja majandus areneb edasi.
      • Pandi kinni väiksemad pangad.
      • Põllumajandus – riik maksis põllumehel hüvitist sellisel juhul kui saak hävis.
      • Tööstuses- hädaabi tööd (raudteede rajamine jms)
      • Sotsiaalhoolekandes (pensionid, töötu abiraha )

    Valdavalt keinsianistlikke põhimõtteid kasutades väljusid maailma riigid 1933-1934.a. jooksul majanduskriisist.
    Järgnes uus majanduskasv , millele kaudselt aitas kaasa ka võidurelvastumine.
      • Demokraatia tugevused ja nõrkused peale I MS (suurriikide näitel – USA, SBR, Pr)

    Peale I ms järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa pole üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestatakse mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi.
    USA
    SBR
    Prantusmaa
    • Presidentaalne
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #1 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #2 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #3 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #4 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #5 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #6 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #7 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #8 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #9 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #10 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #11 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #12 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #13 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #14 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #15 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #16 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #17 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #18 Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kelli ilisson Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    kartroomae profiilipilt
    kartroomae: Korralik.
    21:44 05-06-2013


    Sarnased materjalid

    89
    doc
    Ajalugu
    43
    docx
    12 klassi esimese kursuse ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    92
    docx
    Maailm 20-sajandi algul
    48
    doc
    Ajaloo kordamismaterjal eksamiks
    80
    pdf
    11-klassi ajaloo konspekt
    33
    docx
    11-klassi ajaloo üleminekueksam



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun