Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Diktatuuride võimulepääsemise põhjused. 1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu: a) laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta. b) Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte. c) Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud. d) Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis, millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile. 2. Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega. Valdkond ...
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (pt 11-13, 18 47-50, 54-66, 68,-74, 91) 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Demokraatia: · Iirimaa · Suurbritannia · Prantsusmaa · Holland · Taani · Norra · Rootsi · Soome · Austria · Sveits · Tsehhoslovakkia Põhjused/eeldused · Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Tunnused · Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Diktatuur: · 1917 Venemaa - Lenin · 1922 Itaalia Mussolini · 1926 Poola, Leedu, Portugal · 1933 Saksamaa - Hitler · 1934, Eesti, Läti · 1939 Hispaania- Franco Põhjused · Tugevate äärmusparteide teke (kommun...
Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel - sarnasused ja erinevused Kahe maailmasõja vahel oli 21 aastat. Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide
Demokraatlikud ja diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 1. Millised Euroopa riigid läksid 1920.-30.aa üle diktatuurile, millistes säilis demokraatia? Mis põhjustel? Millised on demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse valitsemise tunnused. Diktatuur: 1917 Venemaa, 1922 Itaalia, 1926 Poola, Leedu, Portugal, 1933 Saksamaa, 1939 Hispaania. Põhjused- tugevate äärmusparteide teke (kommunistid, natsionalistid); tugevad juhid, rahvuse idee; demokraatia nõrkus, uued riigid; majandusraskused; mitmed riigid olid I ms kaotajate hulgas. Demokraatia: Iirimaa, Suurbritannia, prantsusmaa, Madalmaad, Taani, Norra, Rootsi, Soome, austria, Shveits, Tshehhoslovakkia. Põhjused- vanad riigid, inimesed harjunud demokraatiaga. I ms võitjariigid või neutraalsed; pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kiiremini üle. Tunnused: demokraatia- sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlamen, mitmepartei ...
EUROOPA DIKTATUURIRIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL SARNASUSED JA ERINEVUSED. NÕUKOGUDE LIIT, ITAALIA JA SAKSAMAA. Esimesest maailmasõjast tekkinud majanduse languse likvideerimiseks võtsid mitmed riigid kasutusele plaanimajanduse. Sellise poliitika tulemuseks oli tööpuuduse likvideerimise ja elatustaseme tõus. Töölised ja ettevõtjad sunniti ühinema korporatsioonidesse, mis pidid ära hoidma streigid. Plaanimajandust hakkasid kasutama nii Nõukogude Liit, Saksamaa kui ka Itaalia. Hitler, Stalin ja Mussolini olid suurte vaadetega mehed. Nad ei mõelnud ainult enda riigi valitsemisele vaid kogu maailma valitsemisele ning endile omase ideoloogia rakendamist. Aga millised sarnasused ja erinevused valitsesid kahe maailmasõja vahel diktatuuririikides? Paanimajanduse eelisarendamine Itaalias, Venemaal ja Saksamaal toimus eelkõige suurtööstuses, rõhku pöörati masinate ja relvade tootmisele, aga inimestele vajalike tarbekaup...
TOTALITAARSETE RIIKIDE KUNST 1. Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui Nõukogude Liidus ? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. 2. Miks seda tehti ? Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske
otsuseid. Sveits, Eesti, Läti, Itaalia, Saksamaa, India jne. Diktatuur on ühe inimese või ringkonna valitsus. Osa diktaatoritest on võimu haaranud või vabadel valimistel saadud võimu täielikult muutnud. Põhja-Korea, Süüria. 7. Mille poolest erinevad üksteisest demokraatlikud ja diktatuuririigid (õp. lk 62). Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia ,
Rahvas elas pideva hirmu käes. Riikides toimus hirumuvalitsemine ja inimõiguste rikkumine. Puudus sõnavabadus, kui keegi soovis oma valitseja kohta midagi öelda, siis saadeti inimesi vangilaagritesse või isegi tapeti. Samuti kehtis mõlemas riigis tsensuur. Kunstnike piirati, lubati ainult maalida realistlikke maale samuti piirati ka kirjanikke. Kuigi valitsejad olid julmad, arvas rahvas, et peale valitsejate surma riik laguneb. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
Nii hakkasid üle Euroopa võimust võtma erinevad diktatuurid, näiteks fasistlik Itaalia, kommunistlik Venemaa ja natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Õigupoolest olid Euroopas Inglismaa ja Prantsusmaa ainsad, kes kogu kriisi aja vastu pidasid ja vanadele traditsioonidele tuginedes demokraatiast ei loobunud ja sarnaselt USA.le koheselt oma majanduspoliitikat kohendama hakkasid. Kuid kumb oli kriisi ajal efektiivsem, kas demokraatia või diktatuur? Kuigi kriisist väljudes olid diktatuuririigid edukamad oleks üldises plaanis olnud targem valida demokraatia, sest mitmed erinevad, võimukad diktatuuri juhid ühel kontingendil tihedalt kokku pressituna ei saa lõppeda kuidagi teisiti, kui sõjaga ja kui kõik riigid oleksid püsinud demokraatlikuna oleks ehk isegi õnnestunud teist maailmasõda vältida. Lõpp kokkuvõttes võib suurt ülemaailmset majanduskriisi seostada ka Teise maailmasõja
seaduslikult valitud võim võib moonduda diktatuuriks n. natsid Saksamaal) Diktatuuri vastandiks on demokraatia (rahva võim) Euroopa 1920-1930. aastatel Pärast I maailmasõja lõppu oli Euroopa valdavalt demokraatlik (v.a. Venemaa) Kõik uued riigid (tuleta need meelde!) valisid demokraatliku riigikorra Ajapikku muutus enamik riike diktaatorlikeks Diktatuure ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne-Euroopas Ülesanne: loe kaardil kokku a) demokraatlikud riigid, b) diktatuuririigid Euroopa enne II maailmasõda Diktatuuride tekkepõhjused I maailmasõja ebaõiglased tulemused (kättemaksumeeleolu kaotajariikides!) Majandusraskused ja elujärje halvenemine (oodati kõvakäelist päästjat) Pettumine demokraatias (parlamendi killustatus, aeglane otsustamine) Suurte rahvahulkade madal haridustase (uued valijaskonna grupid; usuti lubadusi) Miks ei tekkinud Põhjamaades ega Lääne- Euroopas diktatuure? Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur
DIKTATUURID EUROOPAS Miks tekkisid diktatuuririigid? 1)Muutused ühiskonnas- keskklass kaotas oma mõjuvõimu, tugevnes suurearvuline tööliskond; naistele anti valimisõigus. 2)Sõja mõju- inimesed olid harjunud karmikäelise riigivõimuga, ülistati juhte, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ,karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks. 3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale.
vastuhaku puhul. Totalitaarse diktatuuriga riigis nagu seda on Liibüa, näeb valitseja parimaks lahenduseks vastuhakku. Olen kindel, et diktaatoril Muammer Gaddafil ei ole mitte mingisugust lootust kodusõda võita, sest kui rahvas on juba tema vastu sallimatu, siis ei muutu see ka kodusõja käigus. Mis saaks tänapäeva ühiskonnast kui siin puuduks igasugune sallivus ? Sel juhul kaoksid kindlasti demokraatlikud riigid ning jääksid alles vaid diktatuuririigid. Demokraatliku riigi üheks põhitunnuseks on vähemuste õiguste arvestamine ning valitsuse ülesandeks on kõigi riigi kodanike huvidega arvestamine. Sallimatuse korral puuduks demokraatliku riigi üks olulisemaid tunnuseid, samuti ei kujutaks ette valitsust, kes lähtuks oma otsustes, vaid teatud rahva hulgast. Olgu nendeks siis näiteks rikkad ja ilusad ning jättes kõrvale kodanikud, kes vajavad tõsist valitsuse toetust, nagu puudega inimesed ning vähemused. Mis saaks siis
Kui natside peamiseks ül oli riigis rassilise puhtuse tagmine tagakiusates vähemusrahvusi, siis kommunistide terror oli pigem suunatud klassivaenalaste- jõukamate talupoegada ja monarhistida vastu. Stalini 1934. aastal algatatud vägivallakampaania seadis vaenu alla kõik kes võisid vähegi praegust võimu ohustada aga ka vähemusrahvuslased. Üldiselt olid mõlemas riigis teistimõtlejad aga ebassositud ja tagakiusatud. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Mõlemad riigijuhid lähtusid valitsemises eelkõige oma poliitilisest ideoloogiast.
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe
· Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia
1930. aastail taganes avangardistlik kunst peaaegu kõikjal ja tihti toetasid riikide valitsused traditsioonilisemat kunsti. Siiski säilis kunsti mitmekesisus kõikides riikides peale Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid oma alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. Totaalsed riigid püüdsid panna oma kodanikke mõtlema ja tundma võimalikult ühtemoodi ning järelikult ei saanud lubada ka mitmekesist kunsti. Avangardistlik kunst oli totaalsele võimule kasutu, sest selle abil oli raske teha
-Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920.aastatel majandustõus *Püüd hoida rahu -Rahvasteliit -1925 Locarno konverents-hakkati arvestama Saksamaaga -1928 Briand´i-Kelloggi pakt *Äärmuslike ideoloogiate tõus -tulemusena tekkisid 30.aastatel Euroopas diktatuuririigid -Kominterni tegevus- maailmarevolutsioon (20ndatel aastatel) -Natsionaalsotsialism Saksamaal (1922 Hitler) *Suur majanduskriis (puhkes Ameerikas 29.okt 1929) Põhjused-(õpik 77-78) ületootmine, raharinglust ei olnud, ettevõted pankrotis, alkoholi keeld, laenamine(tagatiseta laenamine, pank ei kontrollinud laenu saajat jne ), ameerika ideaaliks oli vaba turumajandus ja see tähendab, et riik on majandusest absoluutselt eemal, Mõju-30
(Katar, Vatikan) Riigikorralduse vormid: Unitaarriik – üksainus kõrgema võimu keskus. (Jaapan, Eesti) Föderatsioon – liitriik, keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse ja rahanduspoliitika eest (Saksamaa, USA) Konföderatsioon – Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-,kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Suveräänsus säilitatud. (Euroopa Liit) 14. Võimu iseloom – demokraatlikud ja diktatuuririigid. Demokraatia – liberaalne riik – kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Riigivõim toimub seadustest lähtuvalt ning austades inim-ja kodanikuõigusi. (eesti, Slovakkia) Diktatuur – autoritalne riik – isiku ebademokraatlik valitsemine. Inim-ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. (Venemaa) Totalitaarne riik – hirmuvalitsus. Täielik kontroll kodanike eluvaldkondade üle. Äärmisel agressiivne. Võib olla päritav. (Afganistan) 15
riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt
paljudes riikides; kasvas mitmesuguste äärmusparteide ja liikumiste populaarsus (näiteks kommunistide ja rahvusradikaalide oma), kes lubasid "kõva käe" poliitikaga korra majja lüüa või esinesid kõigile vastuvõetavate populistlike loosungitega, lubades kõigi elu korrapealt heaks muuta; Euroopas kasvas kriisiaastatel diktatuuride arv (näiteks Saksamaa 1933.a.; Eesti ja Läti 1934.a.). Samas on diktatuuririigid oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad (demokraatlikes riikides sõltub valitsuse püsimajäämine rahvale vastuvõetavatest otsustest-sõda nende hulka tavaliselt ei kuulu; diktatuuri tingimustes vabu valimisi ei korraldata, diktaator rahva tahtest ei sõltu ja võib sõda alustada näiteks siseriiklikult kriisilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. · Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma
(funktsioonidest). Konstruktivism- uute vormide loomine ja ehitamine(Venemaa) Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.a. 21. Mis aastal toimus Pariisis suur dekoratiiv- ja tööstuskunsti näitus? Ja mida propageeris? 1925.a. Prantsuse kunstimaitse elujõudu ja rahvusvahelist tähtsust. Totalitaarsete riikide kunst. 22. Miks keelustati avangardistlik kunst Saksamaal ja nõukogude Liidus? Need olid diktatuuririigid, kes kontrollisid alamaid terrori ja vaimse tasalülitamise abil. Kuna taheti kogu elu täielikku kontrolli, oli vaja rangelt kontrollida ka kunsti, sest kunst suudab levitada ideid, hoiakuid ja meeleolusid. 23. Mida rõhutasid natsionalistliku ja nõukogude arhitektuuri suurprojektid? Paraadlikust ja massiivsust Eesti kunst 1918-1940.a. 24. Mis aastal avati Tartus kunstikool ,,Pallas" ja milline oli ,,Pallases" vaim?
demilitariseeritud tsooni (Reini vasak kallas); ning kindlustas, et Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Patsifismi aeg sõja vältimine, mitte soovimine. Briand'i-Kelloggi pakti allkirjastamine 1928.a oli patsifismi aja kulminatsiooniks. Pakt kohustas loobuma sõjast ja leidma rahumeelseid lahendusi rahvusvahelistele konfliktidele. ,,Kui tahad rahu, valmistu rahuks". Selle paktiga liitus esialgu 15 riiki, hiljem 48. 2. 30ndate aastate kriisid, diktatuuririigid, demokraatia riigid. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 viis toodete kallinemisele, tootmise langusele, pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis
Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID Demokraatiad Diktatuurid I maailmasõja lõpp, demokraatia laienemine Valimisõiguse laienemine (naised, töölised) Sotsiaaldemokraatia mõju tugevnemine DEMOKRAATLIKUD RIIGID mõõdukad sotsiaaldemokraadid DIKTATUURIRIIGID radikaalsed jõud (kommunistid, fašistid, natsionaalsotsialistid) “VANAD” “NOORED” Inglismaa Kesk- ja Ida- Prantsusmaa Euroopa riigid Skandinaavia 1920.aastail AUTORITAARSED TOTALITAARSED Kesk- ja Ida-Euroopa Venemaa 1917 riigid 1930
Esimeses maailmasõjas kaotanud riigid pettusid Versailles` süsteemis, kuna riigipiiride kehtestamisel ei arvestatud paljude riikide ja rahvaste huve. Tulevaste diktatuuririikide rahva rahulolematus parteide paljususe suhtes oli heaks ettekäändeks, et kehtestada ühe partei süsteem. Kui maailma tabas majanduskriis, püüdsid tulevased diktaatorid oma rahvast veenda, et nende valitsemisajal ei pea keegi millestki puudust tundma. Peamised diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel olid NSVL, Saksamaa ja Itaalia. Venemaa diktatuuririigiks muutumise üks ajenditest oli majanduslik kaos. Sealne tööstustoodang oli langenud 19. sajandi lõpu tasemele. 1921. aastal oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg, ,ille tõttu suri ca neli miljonit inimest. Selleks et näljahäda leevendada, rekvireeriti kirikuvarad. Majanduskrahhi vältimise ja võimu säilitamise eesmärgil
1917.a. toimus Venemaal töölisrevolutsioon, mis hakkas takistama igasugust kirikutegevust. Seetõttu taastati Kreekas apostliku õigeusu (kiriku) uus keskus. NSVL lagunemisega taastas ka Vene kirik oma positsioonid ning praegu käib võitlus võimu pärast kahe kiriku vahel. Kirikus kummardatakse ikoone(pühapilt), kirikulised seisavad püsti ning preester viib jumalateenistust läbi pool lauldes. Kiriku aasta algab ülestõusmispühadega. Pilet 8 1. Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel 20ndate 30ndate aastate algul kadus demokraatia nn. “noortes” Euroopa riikides ning see asendus ka autoritaarse või totalitaarse diktatuuriga. Asendumise põhjused olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate e. suunavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. 2) Versailles’ rahu tingimusi peeti ülekohtuseks ning toetati juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada 3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses
· Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9. duce- diktaator Itaalias , rahva juht vozd- füürer-diktaator 10.NSVL- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Tekkis 1918 a. võeti vastu esimene põhiseadus,mis fikseeris nõukogude võimu senise segevuse riikelus ühendamisel.Riigi ametlikuks nimeks sai venemaa nõukogude sotsialistlik föderatiivne vabariik (VNSFV)Moskava oli pealinn. 1922 a
1934 need lõpetati. Sellega algas Euroopas taas võidurelvastumine ning osa riike hakkas tasahilju ette valmistama “suurt sõda” (Saksamaa ja NSVL; Jaapan juba sõdis). 1.5. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel: Rahvusvaheliste suhete pingestumisele aitas kaasa suur majanduskriis (1929-1934), mille süvenemise tulemusena kehtestati paljudes Euroopa riikides diktatuur (vt Euroopa kaarti lk 161). Diktatuuririigid on oma olemuselt demokraatlikest riikidest paju agressiivsemad, sest vabu valimisi ei korraldatud, diktaator rahva tahtest ei sõltunud ja võis sõda alustada nt siseriiklikult probleemilt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Ka ideoloogiad, mille alusel mõningaid diktatuuririike üritati üles ehitada, olid oma olemuselt sageli agressiivsed (näiteks rahvuse koondamine ühte riiki, rassipuhtuse ideed
Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus Ida-Euroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSV Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 11 Liidule). Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. 3.2. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940: Kasutades maailma tähelepanu koondumist sündmustele Lääne- Euroopas, hakkas NSV Liit MRP-d lõplikult ellu viima. 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed, tulistati alla Tallinn-Helsingi
Eesti sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSVList, vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. · Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus IdaEuroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSVLile). · Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSVList), · Tihenesid välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Konspekt: NÕUKOGUDE AEG EESTIS: 1944-1991 VÕI 1940-1991 I. STALINISMIPERIIOD (1944-1953) 1. Nõukogude vägivallapoliitika: Nõukogude vägivallapoliitika eesmärgiks oli läbi massilise terrori kogu ühiskonna allutamine parteile ja selle liidrile. Hirmuõhkkonna loomisega saavutati inimeste igasuguse vastupanu mahasurumine
Millise kunsti elemendid olid selles ühendatud? rahvuslikke 7.Nim. Mehhiko naiskunstnik, kelle populaarsus on püsinud ka pool saj. Pärast ta lahkumist? Miks see nii on? Ehk oled näinud temast tehtud filmi. Frida Kahlo. Viimasel aastakümnel on tema loomingu halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus suurt tunnustust võitnud. 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL) 1.Milliste sündmustega seoses keelustati avangardistlik kunst nii Saksamaal kui NSVLis? Sest need riigid olid diktatuuririigid, mis kontrollisid oma alamaid terroriga. Kuna kunst suudab levitada ideid ja hoiakuid, oli vaja ka seda kontrollida. 2.Miks seda tehti? Sest see soosib isikuvabadust ja õigust omapärale. 3.Kuidas nim. Saksamaal avangardistlikku kunsti? „Mandunud kunstiks“ 4.Kuidas toimiti avangardistlike kunstnike ja nende loominguga Saksamaal? Õhutati viha kõige uue ja võõra vastu ja näidati võime rahvusliku kultuuripärandi kaitsjana. 5
uus riik Jugoslaavia kuningriik Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 Rängalt vapustas majanduskriis I maailmasõja kaotanud riike ja monarhiate kokkuvarisemise tagajärjel iseseisvunud riike (Eesti), mis ei olnud veel suutnud oma majandust üles ehitada. USA, kus börsikrahhiga oli majanduskriis alanud, tulid sellest kõige kiiremini välja. 1932 sai presidendiks demokraat F.Roosevelt. Kui Hoower oli viinud majanduse madalseisu, siis Roosevelt üritas viia riigi majandusellu Diktatuuririigid euroopas: 1. staninlik Venemaa 2. fasistlik Itaalia 3. natsistlik Saksamaa Itaalia roll I maailmasõjas oli omapärane, kuna alustas kolmikliidus, lõpetas Entente´is. Sõttaastumise peaeesmärgiks oli saada juurde asumaid, eriti Aafrikas. Pärast sõda Itaalia lootused ei täitunud. Itaaliasse suhtuti kui kolmikliidu riiki. Kuna puhkes ulatuslik tööpuudus, algasid tööliste streigid ja demonstratsioonid. Loosungiks oli:"Teeme nii, nagu tehti Venemaal."
Demokraatlikud riigid 1938.a 12 riiki 26st Iirimaa Suurbritannia Prantsusmaa Madalmaad Taani Norra Rootsi Soome Austria Sveits Tsehhoslovakkia Tunnused Sõna- ja trükivabadus, vabad valimised, parlament, mitme partei konkurents, juhtide vahetumine. Põhjused/eeldused Paljud I maailmasõja võitjariigid v neutraalsed. Pikk demokraatia traditsioon, majanduskriisist saadi kergemini üle jm Diktatuuririigid 1917 Venemaa - Lenin 1922 Itaalia Mussolini 1926 Poola, Leedu, Portugal 1933 Saksamaa - Hitler 1934, Eesti, Läti 1939 Hispaania- Franco Tunnused Ühe partei/juhi ainuvõim Parlamendi tegevus peatatud v formaalne Demokraatlike vabaduste piiramine, propaganda Avalik/varjatud vägivald opositsiooni suhtes, salapolitsei võimutsemine Põhjused Demokraatia nõrkus uutes riikides
tegemiseks. Kalendrikuid nimetas ta samuti ümber, ühe oma ema, ühe enda auks, ehitada ei tohtinud millestki peale marmori. Kõige jõhkramate minevikudiktatuuride hulka kuuluvad Stalini N Liit; Hitleri Saksamaa; Mao Zedongi Hiina; Ceaucescu Rumeenia; Pol Pothi Kambodza (kommunistlikud punased khmeerid tapsid seal 1,7 miljonit inimest). Briti nädalalehe The Ecomonist maailma riikide demokraatiat võrdlevas pingereas moodustavad 2006. a seisuga kõige ebademokraatlikuma viisiku diktatuuririigid Myanmar, Togo, Tsaad, Kesk- Aafrika Vabariik ja Põhja-Korea. Sõltumatu organisatsiooni Freedom House'i uuringu järgi ei ole viimase kümne aasta jooksul vabu riike juurde tulnud. Kokku on maailmas Freedom House'i hinnagu järgi 90 vaba riiki, mis rahvastiku arvu ümberarvutatuna näitab, et 47% maailma inimestest elab vabas riigis. 57 riiki on osaliselt vabad ja neis elab kokku 30% maailma rahvastikust. Maailmas on 45 vabadusest täiesti ilma jäetud riiki ja
taseme (raadio, film, vapustavad rongkäigud ja massikogunemised). Oluline oli maailma jaotamine kaheks: meie / vaenlased (nt juudid, kommunistid, naaberrahvad jne). Vaenlaste / opositsiooni vägivaldne elimineerimine. NB! Itaalia fasismis antisemitismil oli teisejärguline roll, Natsi-Saksamaal see oli keskne küsimus. Natsid omandasid imperialismist jaotuse üle- / alamrassid; ,,Rassipuhtuse taotlemine". Nn fasistlikud diktatuuririigid kasutasid meeleldi välispoliitikas sõjalisi võtteid ja ületasid kergemini sõja künnise kui demokraatlikud riigid. Sõja ülistamine. Hitleri Natsi-Saksamaa 1933-39/-45 = totalitaarne diktatuuririik. ,,Kolmas riik" = Das dritte Reich. Eelkäijad: 1. Püha Saksa-Rooma Keisririik. 2. Hohenzollernite riik ehk Preisimaa ja Ühinenud Saksamaa Keisririik. Natside nägemuse järgi see kolmas riik kestab 1000 aastat. ,,SS Riik" (Schutz-Staffel asutati 1925a)
Välispoliitika sattus baaside lepingu tõttu suurde sõltuvusse NSV Liidust vaatamata sellele, et viimane teatas oma soovist austada väikeriigi iseseisvust. Oluliselt vähenesid kontaktid lääneriikidega (põhjuseks huvi puudus Ida-Euroopas toimuva suhtes, sest lääneriike erutasid pigem sündmused Euroopa südames ning Eesti allutatus NSV Liidule). Tihenes koostöö Läti ja Leeduga (põhjuseks sarnasused sise- ja välispoliitikas; kõik olid diktatuuririigid ja sõltuvuses NSV Liidust). Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti ja N. Liidu suhted baaside ajastul – Talvesõda, uued nõudmised, Nagu öeldud, jäi baaside lepingu sõlmimise ajal osad otsad lahti. Eesti üritas neid kiiresti siduda, avaldas soovi konventsiooni sõlmimiseks, kuid NL alustas venitustaktikat. Lahtiste küsimuste kiire lahendamine ei olnud neile soodne. Veebruariks 1940 oli eesti koostanud mitmeid lepinguid, kuid mitte ühelgi polnud neist NL allkirja
annaabi.ee 
