ning toetavad palju veendunumalt rassilist ja soolist võrdõiguslikkust kui vähese sotsiaalse kapitaliga osariikide elanikud. Põhjendus: Rohke sotsiaalse kapitaliga osariikide inimesed suhtlevad üksteisega palju rohkem ning tänu sellele suudavad paremini mõista erinevaid inimesi. Nad on palju aktsepteerivamad kodanikuvabaduste suhtes, sest nad ei ela nö. kinnises raamistikus, vaid suhtlemise käigus õpivad mõistma teisi rasse rohkem. Kõrgeima sotsiaalse kapitali tasemega Ameerika osariikidele on iseloomulik kõige suurem majanduslik ja ühiskondlik võrdsus. Põhjendus: Mida rohkem toimub inimeste vahel suhtlust ning mida rohkem inimesed osalevad erinevates võrgustikes, seda suurem on majanduslik ja ühiskondlik võrdsus, sest inimesed suhtlevad üksteisega ja annavad edasi kasulikke kontakte ning peavad läbirääkimisi jne. Ei oleks loogiline, et kõrgeima sotsiaalse kapitali tasemega osariikidele on iseloomulik kõige suurem majanduslik ja ühiskondlik ebavõrdsus või
jõeni 4. USA loomine a) 1787.a. põhiseadusega jäid b) Võimude peale föderalistid – lahusus: tugeva keskvõimu pooldajad: Seadusandli Täidesaatev Kohtuvõi USA – liitriik, kus k võim võim m keskvõimu käes tähtsamad küsimused (rahandus, kaitse- ja 2-kojaline välispoliitika) kongress: Valitsus, Ülemkohus osariikidele Esindajat mida juhib eluaegsete autonoomia, mis ekoda 4.a. valitav liikmetega tegelesid kohalike (proportsio president – I küsimustega -naalselt president G. (majandus, haridus, rahvaarvule Washington tervishoid jm.) ) kodanikuõigusi Senat – polnud indiaanlastel, igast orjadel ja naistel osariigist 2
enamuses ja seetõttu tugevnes järjest orjapidamise pooldajate seisukohad, nad pooldasid ka vabakaubandust ning olid tollimaksude vastu. 1854. aastal asutati Vabariiklik partei, mis seisis kodanluse ja farmerite huvide eest. Nad olid tulenevalt põhiseadusest, mis ütles et kõik inimesed on vabad ja võrdsed, orjanduse vastu. Leeride vahelised pingedteravnesid 19. sajandil, mis tõi endaga kaasa Missouri kompromissi tühistamise 1850. aastal ning orjandusküsimustes jäeti otsustusõigus osariikidele. 1860. aastal toimus murdepunkt kui dekraadid said presidendivalimistel lüüa ning presidendiks sai vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast Lincolni presidendiks saamist eraldus Ühendriikidest Lõuna- Carolina, selle teoga liitusid veel 7 lõunapoolset osariiki ning nad moodustasid uue, iseseisva riigi- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Uue riigi pealinnaks sai Richmont, võeti vastu oma põhiseadus ja presidendiks valiti Jefferson Davise. 14. aprillil 1861
vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Uus riik Ameerika Ühendriigid Riikliku iseseisvuse kätte võidelnud ameeriklased seisid pärast vaenutegevuse lõppu silmitsi silmanähtava majandusliku ja sotsiaalse kaosega. Tuli leida lõplik lahendus kujuneva riikluse vormistamiseks. 1787. aastal asuti välja töötama põhiseadust. Vastandusid erinevad lähenemised: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi. 1789. aastal kehtima hakanud põhiseadus fikseeris föderalistliku suuna võidu. Uus riik sai ametlikuks nimeks Ameerika Ühendriigid (United States of America USA). Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. USA-ga liidetud uued territooriumid maad Apalatsidest Missisippi jõeni ei jagatud olemasolevate osariikide vahel, vaid jäeti üldiseks
Uusaeg Uusaeg- üldajaloo osa, umbes 400. aastane periood, mis järgneb keskajale ja eelneb lähiajaloole. Uusaja varasemat osa kuni Suure Prantsuse revolutsioonini (1789) nim. varauusajaks. Uusaja alguseks peetakse 1492. aastat, kui Kolumbus jõudis Ameerikasse või 1517. aastat, mil algas reformatsioon. Uusaja lõpuks peetakse enamasti 1941. aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Ol...
harida 5.5 Lõuna rekonstruktsioon- 1865.aastal võttis kongress vastu põhiseaduse 13.paranduse, millega kaotati Ühendriikide territooriumil orjus lõplikult. Lõunas aga ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsustega. Loodi hulk rassistlike ja terroristlike organisatsioone, mille eesmärk oli valgete eelisseisundite kindlustamine ühiskonnas. Seepeale võeti kongressis 1866.a vastu seadus, millega neegritele anti kodanikuõigused. Lõuna osariikidele kehtestati sõjaväeline võim ja saadeti kohale vabariiklastest ametnikud. Lõuna rekonstruktsioon ei andnud siiski loodetud tulemusi. Lõuna jäi endiselt mahajäänud piirkonnaks
Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud omavalitsused. EV on unitaarriik, ka Soome, Läti, Leedu, PM, Rootsi, Taani, Jaapan Föderatiivne e. liitriik-riik, mis koosneb autonoomsetest osariikidest(liidumaa, kanton, kubermang jne.)Riigivõim on jaotatud 2 tasandil. Osa küsimusi on keskvõimu, osa osariikide lahendada, parlamendid on 2-kojalised.Keskvõimu kompetentsi kuuluvad nt välis- ja kaitsepoliitika, osariikidele haridus- ja sotsiaalprobleemid, USA-s surmanuhtlus .USA, VM, Sveits, SM, Kanada, Austraalia, Argentiina, Belgia, LAV, Argentiina. Araabia Ühendemiraadid, India Konföderatsioon-riikide ühendus, mille liikmed on säilitanud iseseisvuse, ühisasutused moodustatakse liikmete esindajatest. EL on konföderatsioon. Kas on võimalik ka föderatsioon? EL, SRÜ, NATO?, Vana-Liivimaa Ülesandeid Nimetage veel riigi tunnuseid..............................................................................
aastal 1781. a piirasid ameeriklasd Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma 1782. a sõlmiti vaherahu, mis tähistas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas 1783. a sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uus riik Ameerika Ühendriigid Pärast vaenutegevuse lõppu seisti silmitsi majandusliku ja sotsiaalse kaosega 1787.a asuti välja töötama põhiseadust Ühed pooldasid tugevat keskvõimu föderaalvõim Teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduse kaitseks suuremaid õigusi 1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington
Ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi mida olid kasutanud indiaanlased, ameeriklased võitsid. 1783. aastal sõlmitud Verasilles rahulepinguga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. Ameerika ühendriigid loodi aastal 1787. Oli 2 erinevat suuda: ühed pooldasid tugevat keskvõimu, mida Ameerikas hakati nimetama föderaalvõimuks, teised nõudsid demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund, mille puhul riigi osad säilitasid autonoomia. 10) Selgita, miks sai võimalikuks orjakaubandus? Sest Aafrika hõimud olid vaenus ja neil oli suur huvi Euroopa kaupade vastu. Valged kaupmehed hakkasid tühise hinna eest ostma neegerorje. 11) Selgita Hispaania ja Portugali näitel, mis oli koloniaalpoliitika eesmärkideks? Miks takistati kreoolide rahvastiku teket? Kuidas seda tehti?
Järgmised ligikaudu sada aastat oli mitmeid sõjaväelisi 4 riigipöördeid ja presidente. Esimene, otse rahva poolt valitud president oli Fernando Collor de Mello. 1.3. Poliitika Riik on püüelnud demokraatia poole 1986. aastast alates, enne seda valitses sõjaväeline diktatuur. Onupojapoliitika on siiani üldlevinud. Osariigid on ehitatud üles nagu föderaalvalitsus- kolme valitsusvõimuga. 1998. aasta põhiseaduses sätestatud osariikidele ja omavalitsustele kohustuslike tulude eraldamise tõttu on Brasiilia kuberneridel ja linnapeadel 1989. aastast alates olnud suur võimutäius. Kongressi iseloomustab suur arv poliitilisi parteisid, kokku peaaegu 20. Näiteks: Rahvuslik Ülesehituspartei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Brasiilia Demokraatliku Liikumise Partei. 1.4. Pühad ja tähtpäevad Brasiilia peab mitmeid pühasid. Näiteks: 1. jaanuar- Uusaasta 6.jaanuar- Kolme Kuninga Päev 21.aprill-Tiradentede Päev 1.mai-Mai Päev 7
-1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest
võitlesid oma maa ja vabaduse eest. Ameeriklased võtsid kasutusele lahkrivi, mida kasutasid indiaanlased.Nad asetsesid hajusalt, tulistades puu või kivi tagant. Nii olid kaotused väiksemad. Legendi järgi pärineb Ameerika lipp sellest, et üks kolonist pani teiba otsa oma triibulise voodikoti. 13 tähte = 13 kolooniat. Usa põhiseadus ja riigikord Ühed pooldasid tugevat keskvõimu (föderaalvõim), teised demokraatiat ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi osariikidele. Ülekaalu sai föderalistlik suund. Osariikide võimkonda jäid majandus, õiguskord, koolihariduse andmine, föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse , kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. Pt. 12. Eurooplased Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas Milline oli aafriklaste kõige suurem probleem sellel ajajärgul ? Suurim probleem oli orjakaubandus. Aafrika kaotas selle tüttu 16 - 18 sajandil umbes 15 miljonit inimest.
poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta fraktsioon ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust jakaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile halduspoliitika vt. avalik poliitika haldusriik Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid on saavutanud
Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis fraktsioon (3) - ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile haldamine - vt. administreerimine halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid
-1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing -1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima -1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas -1783 kuulutati Versailles'rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine Põhiseadus: -hakati välja töötama 1787 aastal -ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi -1789 hakkas kehtima põhiseadus Valitsemine: -1789 esimene president George Washington -pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged Ülesehitus: -muutus liitriigiks -osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine -föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega Ameeriklaste edu põhjused: -võitlesid oma maa ja vabaduse eest
Euroopa Liidus on siiani olnud väga keeruline. Beneluxi maade juristid kinnitavad, et isegi pärast kümneid aastaid on nende katsed kolme riigi õigussüsteemi ühendada, olnud praktiliselt tulutud. Me märkame, et üldiselt on õigus olnud riike ühendavaks jõuks. Seda võib täheldada näiteks Ameerika õiguse taas-vastuvõtmisel. Esmalt määrati kindlaks kõikide ühendriikide ühine vundament ning terve USA õigussüsteem ühendati, kuigi osariikidele jäeti alles ka mõningane vabadus. Ainult õigusteadusest ei piisa, et muutust korda saata. On vaja poliitilist tahet ja jõudu, et õpetlaste ideid realiseerida. Näiteks Prantsusmaal ei saavutatud Louis XIV ja Louis XV ajal kunagi ühtset õigust, sest ,,monarhid ei võtnud Lõuna- ja Põhja Prantsusmaa vahelise lõhe vähendamiseks midagi ette" (Caenegem 2004, lk 35). Üldine õigus kehtestati alles 19. sajandil sõjakindrali juhtimisel, kes tegutses meelekindlalt ja sihipäraselt.
valimisringkondi (Lijphart, 2009, lk. 193) Võimu föderaalset jaotumist ja seega ka erinevate võimufunktsioonide eraldatust peegeldavad USA puhul ka kindlad volituste kategooriad. Näiteks eksisteerivad nn. üles loetletud volitused, mis tulenevad põhiseadusest (enumerated powers) ja mille järgi omab keskvalitsus ülimuslikku võimu sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, osariikidevaheline ning väliskaubandus, raha vermimine ja ka postiteenuse pakkumine. Osariikidele kuulub aga ülim võim valimiste läbiviimisel. Neid võimuvolitusi, mida pole sätestatud põhiseaduses ning mis ei ole otseselt delegeeritud keskvalitusele ega keelatud ka osariikidele, nimetatakse reserveeritud volitusteks (reserved powers), kuna need on vastavalt reserveeritud just osariikidele. Selliste volituste alla kuulub nt osariikide tegevus hariduse ja tervise alal ning ka abieluseaduse reguleerimisel. Lisaks on olemas nn. kokkulangevad volitused
.. kuid selleks raha ei anna". Eisenhoweri peamine eesmärk oli tasakaalustada eelarve pärast aastaid valitsenud defitsiiti. Ta tahtis vähendada kulutusi ja makse ning säilitada dollari väärtust. Vabariiklased olid valmis riskima tööpuudusega, et hoida inflatsiooni kontrolli all. Nad ei soovinud majandust liialt stimuleerida ning riik elas kaheksa aasta jooksul läbi kolm langusperioodi. Merealuste naftaleiukohtade valdamise andis administratsioon föderaalvalitsuselt osariikidele ning erinevalt demokraatidest hakati energeetikamajanduses eraettevõtlust eelistama riiklikule. Eisenhower sai Kongressi toetuse ka riigi infrastruktuuri parandamiseks. Koostöös Kanadaga ehitati St. Lawrence'i meretee. Eisenhoweri ambitsioonikaim projekt oli Riigisisene Kiirtee programm, kus loodi 41 00 miiline (~ 66 000 km) teede võrgustik. See omakorda tekitas inimeste ja äride liikumise erinevatesse maakohtadesse.
ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide jagamine toimub üsna keerulisel teel, kasutades modifitseeritud Viktor d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadadega 10'9, 20'9, 30'9, 40'9 ... ning arvutades välja võrdlusarvud igas nimekirjas kõigi isiku või ringkonnamandaadiga mittesissesaanute jaoks. (Seda meetodit võib kutsuda ka Jeffersoni reegliks, kuna selle töötas välja Thomas Jefferson kongressikohtade määramiseks USA osariikidele veel enne, kui d'Hondt kasutas seda kohtade jagamiseks parteidele). Valituks osutuvad suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju sai erakond hääli kogu riigis ning kus asus antud kandidaat oma erakonna üleriigilises nimekirjas. Kandidaat peab mandaadi saamiseks koguma ka ise 5% hääli lihtkvoodist ja erakond peab ületama üleriigiliselt 5% künnise. Kui mõni juba valituks osutunud liige lahkub Riigikogust või langeb välja (näit kinnitatakse
Keskvõimu pooldajad ründasid raportit väitega, et põhiseadus ise näeb oma tõlgendajana ette Ühendriikide ülemkohtu ning seega pole Virginia – ega ühegi teise osariigi – esinduskogu asi hinnata föderaalvalitsuse aktide põhiseaduslikkust.*36 Virginia seadusandliku kogu hilisemas raportis püüdis Madison seda väidet tõrjuda nõnda, et eristas föderaal- sfääri siseseid küsimusi – mille suhtes ülemkohus on viimne otsustaja – küsimusest, kus asub piir föderaalsfääri ja osariikidele alles jäänud pädevuse vahel.*37 Virginia resolutsioon ja raport omandasid hiljem sümboolse tähenduse.*38 Hakati rääkima 1798. aasta vaimust, mille all peeti silmas arusaama föderalismist, kus osariikidel on äärmuslikel juhtudel õigus ise otsustada, kas föderaalsed õigusaktid on kooskõlas põhiseadusega. Tundub, et Madison kujutas niisugust kontrolli ette üsna sarnaselt sellele, kuidas tavatsetakse kirjeldada „kohtute dialoogi“ Euroopa
millest polnud enam kaugel esimese kommertspanga tekkimine. [2] Kõige kuulsamad pankurid oli perekond Medici, kes valitses mõnda aega Firenzet ja andis laene nii Itaalia kui ka ülejäänud Euroopa printsidele ja kaupmeestele.[1] Koloniaal-Ameerikas oli esimeseks pangaks selle sõna kaasaegses tähenduses Pöhja- Ameerika Pank, mis asutati 1782. Sedamööda kuidas osariigid andsid asutamisõigusi üha enamatele pankadele, arenes pangandus kiiresti. Mõned neist kuulusid osariikidele endile. Aastail 1781-1861 autatu üle 2500 panga, kuid paljud neist ei olnud usaldusväärsed; peaaedu kaks viiendikku neis pidi kümne aasta jooksul pärast asutamist oma tegevuse lõpetama.[1] 2. KESKPANGAD Vaatamata oma nimele ei ole keskpangad ,,pangad" samas mõttes kui kommertspangad. Nad on valitsusasutused, mis ei tegele oma kasumite maksimeerimisega, vaid teatavate eesmärkide saavutamisega kogu majanduse jaoks, näiteks kommertspankade
Marksistide riigipöördekatse kukkus aga läbi, nende juhid tapeti. Ent 1919 oli Saksamaal väga rahutu ja nii kommunistid kui paremäärmuslased olid iga hetk valmis võimu haarama. Veebruaris 1919 tuli Weimari linnas kokku valitud Rahvuskogu, mis valis presidendi ja koostas uue põhiseaduse. Põhiseaduse järgi oli Weimari vabariik parlamentaarne riik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks Riigipäev (Reichstag). Riigi nimeks jäi Deutsches Reich ja osariikidele (Länder) pidid jääma küllaltki suured õigused, sh. oma kohalikud parlamendid (Landtag). Riigipea oli president, kes nimetas ametisse riigikantsleri, kellel pidi olema parlamendi enamuse toetus. 1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei)
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
17.sept 1787(21.juuni 1788)- konstitutsioon. Keskvõimu ja osariikide vahekord kui poliitiline probleem: föderalistid (Alexander Hamilton, John Adams, Föderalistide Partei), antiföderalistid (Thomas Jefferson, James Madison, Demokraatlik-Vabariiklik Partei). Föd- suurem keskvõimu tähtsus, osariikidel väiksem suveräändsus, Washingotn, Hamilton- koostas föderalistide partei, John Adams, 19.saj alguses läks partei laiali. Antiföd- Dem-Vabariilik Partei, suur suveräänsus osariikidele, iseseisvus, juhiks Jefferson, Madison, vabariiklased. The Bill of Rights ja põhiseadusparandused. põhiseaduses puudusid inimõiguste peatükid. The Bill of Rights- 10 põhiseaduse parandust, lisandus konstitustioonlile- inimõiguste kohta. George Washingtoni ametiaeg presidendina. 1789 valiti Washington ühehäälselt Ameerika presidendiks. 1792 uuesti. 1797 loodus ise kohast. 1812-1814 USA-Suurbritannia sõda („Teine Iseseisvussõda“, põhjused, liidu
koolitüüpide mitmekesisus. NCLB 2002 – nicklebee (Bush): An act to close the achievement gap with accountability, flexibility, and choice, so that no child is left behind. Eesmärk: Saavutustaset tuleb tõsta. Vahendid: karmim kontroll toimuva üle. Milline on õpetamise tase? Kuidas kasutatakse föder. rahaeraldisi? Tööriistad: Kohustuslikud testid matemaatikas ja lugemises. Rahaeraldised seotakse saavutustega. Luusereid (osariike) karistatakse. OBAMA: *Rohkem raha tuleb anda osariikidele (sh. õpetajate palkadeks). Testida tuleb ka loovust Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõrgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks. *Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid. *Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett).
2. artikkel sätestas presidendi ja asepresidendi ameti ning täpsustas nende kohta käivaid kvalifikatsiooninõudeid, kirjeldas presidendi üldist vastutust. 3. art määras kohtuvõimu, mis koosneb ,,ühest Ülemkohtust ja.. sellistest alamastme kohtutest, mida Kongress võib aeg-ajalt luua ja ametisse määrata". Neljandas artiklis määrasid riigi rajajad kindlaks süsteemi, milles ühte osa võimust teostatakse liidu tasemel, teine osa kuulub osariikidele ja ülejäänud võimuvolitused jagatakse eraldi + ülimuslikkuse klausel. 5. art põhiseaduse parandamise menetlus, 6. art eelnevad võlad, föderaalne ülimuslikkus ja ametivanded, 7. ratifitseerimine. 1. seadusandlik kogu, 2. täidesaatev kogu, 3. kohtuvõim, 4. osariikide suhted 4.1. Põhiseaduse preambula Sellest tuleneb USA valitsuse legitiimsus. Koostajad teevad vabariigile selgeks võimu allikad.
Kui need kokku ühendatakse hakkab Preisimaa laienema. Kui riik ühineb valitakse Preisimaa kuningas, kes on ühtlasi Ühinenud Saksamaa keiser. Väikesaksariik tähendab seda et sinna ei kuulunud Austria. Koosnes ühinenud Saksamaa 25'st osariigist ning oli ametlikult liitriik (,,vürstide oligarhia"). Allus Preisimaa hegemooniale (Preisimaa alad moodustasid riigist 2/3 ja pooled Saksa alamatest elasid Preisimaa aladel). Keskvalitsus kontrollis relvajõud, tolli, kaubandust, liiklust ja posti. Osariikidele allusid kohalik haldus, haridus, kohtukorraldus ja kultuurielu. Välispoliitika juhtimine ja riigikantsleri valimine kuulus Saksamaa keisrile (Bismarck). Otto oli juba 1860'st Preisimaa riigikantsler ja välisminister vms. Bismarck juhib välispoliitikat kuni 1890'teni. Tähtsamad riigiorganid olid Liidunõukogu ja Riigipäev, mille õigused olid piiratud (ei olnud parlamentarismi). Liidunõukogusse kuulusid 25. osariigi valitsejad (vürstid).
Ka Washington toetas föderaliste, aga ei kuulunud ühtegi parteisse. Föderalistid püsisd võimul kuni 1801.a-ni , mil nad hääbusid ja kadusid.Ainuke USA föderalistist president oli John Adams. 2) Antiföderalistlik partei: Demokraatlik Vabariiklik Partei. Juhtliikmeteks Th. Jefferson ja James Madison. Madison oli konföderatsiooniartiklite autor.Ise nimetasid end vabariiklasteks ja olid tugevalt keskvõimude vastu ja võimalikult suure suveräänsuse poolt osariikidele. Üheks nõudmiseks oli õiguste deklaratsioon ehk Bill of Rights. Ka Washington nõustus, et uus põhiseadus oli jätnud puudutamata inimeste põhiõigusi, - vabadusi ja õigusi. Nüüd koostati 12 parandust põhiseadusele, mis valmisid mingil aastal.(1789?). Esimesed 10 parandused olid inimõiguste kohta. Esimene kõige tähtsam, miskuulutab kõikide inimeste usuvabadust jne. USA esimeseks presidendiks valiti G.Washington vastavalt uuele põhiseadusele, 1792 aliti teistkordselt
Konstitutsiooni muutmiseks peab olema vähemalt 2/3 Kongressi mõlema koja liikmete toetus või 2/3 osariikide algatusel kokku kutsutav spetsiaalne konstitutsiooniline konvent. Selleks, et parandus jõustuks, tuleb see ratifitseerida kas 3/4 osariikide legislatuuride poolt või 3/4 osariikide konstitutsiooniliste konventide poolt. Osariigi konvendi moodustab Ühendriikide Kongress. Selleks, et vältida ratifitseerimise venimist, hakkas Kongress 1917. a määrama osariikidele 13 ratifitseerimistähtaegu. Tähtaja möödumisel võeti eelnõu ära. Ühendriikides on konstitutsiooni parandusettepanekuid tehtud umbes 10 000. Jaapani jäiga põhiseaduse muutmiseks peab poolt olema vähemalt 2/3 parlamendi ülemkoja liikmetest, seejärel toimub muudatuse vastuvõtmine kas referendumil või parlamendi uue koosseisu poolt pärast valimisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
