Lähiaeg 1914-1945 (0)

1. Maailm 20. sajandi alguses
●nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand)
>1914-1918 -I maailmasõda
*1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast
>1991 NSVL kokkuvarisemine , idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine
●eurotsentrism- Euroopa- keskne maailm
>mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia
>Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud
> 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina)
● imperialism - suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas
>šovinism, rahvuslus =>imperialism
>koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine
>Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni
saavutusi (isikuvabadus, eraomand , demokraatia)
●USA esilekerkimine põhjused
>majanduslikult võimas, polnud sõjalisi kulutusi
>aktiive Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, hoidis Euroopa riike ja kaupu Ameerikast eemal
>elanikkonna kasv
> 1898 . a vallutas Hispaanialt Kuuba , Puerto Rico , Filippinid > USA huvide kasv Aasia turgudel
●Jaapani esilekerkimise põhjused
> keiser Mutsuhito rajas mahajäänud riigist tugeva riigi (kaasaegne tööstus, raudteed , maksusüst)
>tõestab oma võimsust Vene-Jaapani sõjas ( 1904 -1905)
●koloniaalsüsteem
>1880. aastatest kogu Aafrika Euroopa võimu alla va:
* Etioopia -suutis ainukesena iseseisvuse säilitada
*Libeeria-ameeriklased rajasid selle riigi oma endistele neegerorjadele tagasipöördumiskohaks
>Etapid: 1) Euroopa riikide vallutused, koostöö hõimupealikega, kohati isegi sõbralikud suhted
2) Euroopa riigid sõlmisid omavahel kahepoolseid kokkuleppeid, aafriklastega ei peetud läbirääkimisi
3) Aafrika sõjaline vallutamine
>Kiire vallutuse põhjused a) majandushuvid (vajadus tooraine järele)
b)Aafrika riikide omavaheline rivaalitsemine, vastastikune sõjategevus
c) Euroopas suurriikide vaheline tasakaal, omavahel ei sõdita, võimalus Aafrikaga tegeleda
d) Euroopas rahvusliku eneseteadvuse tõus, kolooniate omamine prestiižiküsimus
e) tunnetati end misjonäridena, 'läheme neile õiget usku viima, koole rajama'
>suuimad valdused Inglismaal
*India, Egiptus (Suessi kanal !), Kanada , Austraalia (''Inglismaa Siber''), Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika
*Inglise-Buuri sõda 1899-1901: inglased tahtsid buuride alasid endale (kulla- ja teemandikaevandused), otsustavad
alad jõuga võtta, buurid osutasid vapralt vastupanu; inglased põletavad nende farme, rajavad koonduslaagreid; sõda
oli Inglismaale kulukas ning kahjustas autoriteeti
>Prantusmaa - samuti suured alad, ent osa alasid kasutud ( Sahara kõrb)
>Saksamaa – 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud
●Berliini konverents 1884
>korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle
=>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks
>Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni
●Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine
>19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid
●Hiina jagamine:
>oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg )
>sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja-
jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks
2. Riigid 20. sajandi alguses
●Saksamaa
>19. saj koosnes vürstiriikidest, Preisimaa -Austria rivaalitsemine
> 1862 . Bismarck valitsusjuhiks, eesmärgiks Saksamaa ühendamine (Prantsusmaa selle vastu, 1870. Pran -Preisi sõda)
=>1871. kuulutati välja Saksa keisririik (kantsleriks Bismarck)
>Keiser Wilhelm II (1888-1918)
* saadab Bismarcki erru
*eesmärk kindlustada juhtpositsioon Euroopas ( kolooniad )=> tähelepanu armee ja laevastiku tugevdamisele
*aktiivne ja agressiivne välispoliitika, ettevalmistused maailma ümberjagamiseks
>1882-1915 Kolmikliit
●Austria-Ungari (e Habsburgide impeerium = sajandite jooksul kujunenud kirju kogum Kesk- ja Lõuna-Euroopa maid)
>Austria-Ungari „kaksikmonarhia“ loodi 1867. aastal
>Franz Joseph I oli Austria keiser ja Ungari kuningas 1848-1916, poeg Franz Ferdinard mõrvati 1914. a
>tahtis oma positsiooni Balkanil tugevndada
>paljurahvuseline riik => sotsiaalsed probleemid; lahendamise asemel süvendati neid (nt Bosnia hõivamine)
●Prantsusmaa
>Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass -Lotringi piirkonna kaotus!)
=>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revanš, 1872. tugevdama armeed; iga hinna eest oluline omada kolooniad
=>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga
b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga
> 1902 -1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist
>majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi -, veinitööstus)
b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele)
>Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud
●Inglismaa
>kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood
>suurim koloniaanimpeerium
>sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim, merede valitseja, maailmakaubanduse kontrollija
>ühiskond jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse
>polnud huvitatud liitudest teiste riikidega
>20.saj algus rahutu: uus mõjuvõimas partei Tööerakond, töliste streigid , naisõiguslased ehk sulfražetid
>Välispoliitika: India (vastuseis inglaste valitsemisele, India Rahvuskongress); Inglise-Buuri sõda; Iirima küsimus
●Itaalia
>1861. a loodi Itaalia kuningriik =>iseseisva riigi tunnused, kuid mõju Euroopas pole
>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel
>agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiž, tooraine)
=>sõda Etioopias ebaõnnestus
=>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid)
>Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus , tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu)
● Hispaania
>1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku
>20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad
>pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased)
>vilgas kultuurielu : Picasso, Dali
●Skandinaaviamaad
>suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid
>raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks
>Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt)
>kultuuri ja teaduse areng (Ibsen, Hamsun , Nobel )
●eluolu 1920. aastate alguses
>progress
>inimene oli saamas maailma peremeheks (pilvelõhkujad, elektrilaternad, filmilindid )
>antisemitismi tugevnemine nt Viinis, Peterburis, Pariisis (nn Dreyfusi afäär)=>vastukaaluks sionistlik liikumine
>fundamentaalsed avastused ja leiutised , näiteks:
* Vries ' hüpotees geenide olemasolust=>alus geneetikale
*kvantmehhaanika sünd (Max Planck )
*Einsteini erirelatiivsusteooria
*dünamiit (Nobel)
>kujutavas kunstis, kirjanduses esialgu juugendstiil, hiljem ekspressionism
>muusikapealinnadeks Pariis, Viin (Debussy, Strauss )
>filmikunsti levik Ameerikas ( Charlie Chaplin)
>muudatused moes (seoses viktoriaanliku ajastu lõpuga):öeldi lahti korsetist=>kõrge vöökohaga kleidid ; idamaisus
>spordi populaarsuse tõus =>1896. a I olümpiamängud; jalgpall
3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918
●põhjused
>imperialistlike suurriikide vastuolud
>võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani pärast)
>võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast
>Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti
●ajend
> ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt
=>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat
=>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira -Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon
●osapooled/liidud, nende kujunemine
>Kolmikliit e Keskriigid vs Antant
*Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi
*Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia
>1879. a Keskliit : Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia
>Wilhelm II loobub edasikindlustuslepingust Venemaaga
=>1893. a Venemaa (Nikolai II) ja Prantsusmaa sõlmivad liidulepingu
=>1904. a Prantsusmaa-Inglismaa Antanti kokkuleppe (jagati mõjusfäärid Aasias, Aafrikas, abistamise lubadus)
=>1907. Inglismaa-Venemaa sõprusleping (mõjusfäärid Aasias)
>väliselt blokkide loomine sõja ärahoidmiseks, tegelikult aga loob eeldused puhkemiseks
●olulised muutused läänerindel ja idarindel
>1914 – tähelepanu läänerindel (loodeti kiire Prantsusmaa purustamise peale, et siis edasi itta minna)
*2. august Saksamaa hõivab Luksemburgi
*tungimine Belgiasse (Belgia neutraliteedi rikkumine=>Inglismaa sõtta), tugev vastupanu, sakslaste julm käitumine
*Saksamaa edukas (1914 nn piirilahing ), rinne jõudis Pariisi lähedale
*Marne'i lahing Pariisi all, sakslaste edasitungimine peatatakse
>1915 – läänerindel positsioonisõda, Saksamaa koondab peamised jõud idarindele
*Antandi riigid veenavad Kolmikliitu kuulunud Itaaliat Antandi poolel sõdima (lubavad Austira-Ungari valdusi)
=>Itaalia kuulutab Austria-Ungarile sõja, uus rinne; Bulgaaria, Türgi ühinevad Keskriikidega
*Gorlice operatsioon - sakslased vene kaitseliinidest sügavalt läbi, rinne stabiliseerub; venelastel suured kaotused
>1916 – taas läänerindele, arvates, et Venemaale antud löögiga on sõda sama hästi kui lõppenud
*Verduni lahing (Pariisi juures)- sakslastel ei õnnestu prantslasi murda, kokku hukkub ligi miljon meest
*Somme'i lahing (1.juuli)-ei too edu kummalegi poolele
* Rumeenia astub Antandi poolel sõtta (abi asemel vaid häda: saab kohe lüüa, naftaväljad Saksamaa käsutusse)
*allveelaevade sõjategevus, takistamaks Inglismaa varustamist
>1917 peamis jõud läänerindele
*Saksamaa lootis Venemaa kokkuvarisemisele
* oktoobris ründab edukalt Itaaliat, alles Inglise- Prantsus kiiruga saadetud väed suudavad edasitungi peatada
*6. aprill kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja
>1918 Wilson teeb rahu ettepaneku, Saksamaa lükkab tagasi
*3. märts Bresti rahu: Venemaa väljub sõjast (novembris rahu tühistatakse)
=>Venemaa pidi tunnustama Poola, Gruusia , Ukraina ja Balti riikide iseseisvust + kahjutasu
*21. märts Saksamaa pealetund Somme'i all-alguses edukas, hiljem sõjavägi räsitud, Hispaania gripp => ebaedu
*liitlasväed saavutavad Saksa vägede kokkuvarisemise (29. sept ettepanek alustada rahuläbirääkimisi)
=>Saksamaa liitlaste väljumine sõjast (Bulgaaria, Türgi, Austria-Ungari
=>rahva rahulolematus -> novembrirevolutsioon (Wilhelm II sunnitud troonist loobuma , kuulutati välja Weimari
Vabariik)
●11. november 1918 Compiegne 'i vaherahu
>Saksamaa alistus, Saksa delegatsioon kirjutas alla relvarahule
>väed välja kõigilt okupeeritud territooriumidelt, Reinimaalt ning Elsass-Lotringist
>tuli liitlastele üle anda sõjavarustus, ka allveelaevad ja ookeanilaveastik
●sõja tulemused, mõju
>muutused Euroopa piirides
>USA mõju kasv rahvusvahelises poliitikas
>naiste roll ühiskonnas kasvab
>kadunud sugupõlv
●eluolu sõja ajal
>sõtta oli mobiliseeritud üle 50 mljn mehe =>mõnel maal tuli kehtestada üldine töökohustus
>elatustase langes, toidupuudus, levisid epideemiad
>naiste iseseisvumine
>riigi osa majanduses suureneb, ühiskonnas levivad vasakpoolsed vaated, väheneb religiooni mõju
>normid esmatarbekaupadele, ersatskaupade tootmine
>eriti raske olukord Venemaal; ainsana ei andnud raskused end tunda USAs
> ranged okupatsioonirežiimid; 1915 Armeenia genotsiid (Türgi vägede poolt)
>nn kadunud sugupõlv: tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, koledused jäid sügavalt inimeste mällu
4. Maailm pärast Esimest maailmasõda
●Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919-1920
>nn suur nelik Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, USA (+teised liitlased) koostavad iga kaotaja riigi jaoks eraldi rahulepingud , kaotajad kutsutakse vaid alla kirjutama (Inglismaa-Prantsusmaa huvide keskne)
*Esindajad: D. Lloyd George, G. Clemenceau, V. Orlando , W.Wilson
>28. juuni 1919 Versailles ' rahuleping Saksamaaga:
a)Saksamaa alade kärpimine: *Elsass-Lotring Prantsusmaale
* Ülem- Sileesia Tšehhoslovakkiale
* veel maid Taanile , Belgiale, Leedule, Poolale
=>NB! Pooltel loovutatud aladel kõneldi saksa keelt
b) demilitariseerimine: *sõjaväes võis olla max 100 000 meest, sh 4000 ohvitseri
*sõjaväeteenistus keelatud
*lennukeid, tanke, allveelaevu ei tohtinud olla
c)pidi maksma reparatsioone
* Saksamaa ei suutnud tasuda esimest sissemakset
*vastutasuks okupeeritakse Prantsusmaa eestvedamisel 1923. a Saksamaale oluline Ruhri tööstuspiirkond
=>majanduse kokkuvarisemine, 1923. a huperinflatsioon
=>soodne pinnas äärmusliikumistele (nt 1923.a nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid )
>Saint-Germaini leping Austriaga
*senise riigi asemele Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia
*pidi loovutama alasid Itaaliale ja Ungarile
*demilitariseerimine ( armee kuni 30 000 meest)
*maksma reparatsioone
>Neuilly leping Bulgaariaga
*pidi loovutama alasid Rumeeniale ja Serbia- Horvaatia -Sloveeni kuningriigile
*demilitariseerimine (kuni 20 000 meest)
*maksma reparatsioone
>Trianoni rahuleping Ungariga
*pidi loovutama 2/3 oma territooriumist Tsehhoslovakkiale, Rumeeniale ja Jugoslaaviale
*demilitariseerimine (kuni 35 000 meest)
*maksma reparatsioone
>Sevres'i leping Türgiga
*nägi ette riigi tuumikalade kärpimist
=>rahulolematus, 'Noor-Türgi' liikumine eesotsas Mustafa Kemaliga
●Rahvasteliidu loomine 1920
> algatajaks USA (kuid lõpuks jäi ise liidust välja, sest senat ei ratifitseerinud Versailles' rahulepingut)
>eesmärk: riikide koostöö, hoidumine uutest sõdadest
>õnnestumised: *oli riikidevaheliseks kõrgeima taseme suhtlusorganiks
*oli eelkäijaks ja õppetunniks ÜRO loomisel
>ebaõnnestumised: *USA ei liitunud, Saksamaa, NSVL jäid algul kõrvale, Jaapan ja Itaalia lahkuvad liidust (1933/37)
*relvastuse vähendamine ei õnnestunud
*Hispaania kodusõda
*majandussanktsioonid ei toiminud
●1920. aastatel hakati Versailles' lepingut uute lepingutega 'parandama'
>1921.-1922 a Washingtoni konverents
=>USA, Inglismaa, Jaapan nõustusid piirama laevastiku suurust; Hiina küsimuse arutelu
>1922. a Genova konverents: otsiti lahendusi ilmasõjajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse (maj) probleemidele
*34 riiki, esimest korda ka Nõukogude Venemaa ( lIng -Pr ei taha teha majanduskoostööd)
=>1922. a Rapallo leping Saksamaaga: diplomaatilised suhted Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel
*Venemaa ei nõua reparatioone, Saksamaa ei nõua Venemaalt oma võõrandatud vara eest tasu
*Venemaa lubab Saksamaal kasutada oma territooriumi sõjaväeõppusteks
>1924. a Dawesi plaan: sellega kergendati Saksamaa reparatsioonikoormat
*suured laenud USAlt =>Saksamaa majandus muutus USAst sõltuvaks
*koostöö graafik
>1925. a Locarno konverents: arutati Dawesi plaani ja Lääne-Euroopa julgeolekut (saksamaa piire ), Saksamaa osales esimest korda teisega kui võrdne partner
=>1925. a Reini tagatispakt: tagama Saksamaa&Prantsusmaa, Belgia & Saksamaa piiri puutumatuse;
=> „on alanud rahu ajastu“
>1928. a Briand 'i-Kellogi pakt: kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist, lahendama kõik konfliktid rahumeelselt
*alla kirjutas 15+48 riikidevahelis
*mõju siiski väike, sest ei nähtud ette desarmeerimist ega sanktsioone agressiooni korraldati
●1929-1933 ülemaailme majanduskriis ehk Suur Depressioon
>esimesena ilmnevad kriisinähtused põllumajanduses (ületootmine, teraviljaturu kokkuvarisemine)
>29. ok 1929 New Yorgi börsil paanika => pangandus varises kokku=>järgnes pankrotilaine tööstustes
>USA nõuab Euroopalt tagasi sinna antud laenud; kehtestab sisseveetavatele kaupadele kõrged tollimaksud
=>kriis Euroopasse, teistesse maailmajagudesse
>Peamisteks põhjusteks tuuakse: ületootmine, liigne laenamine, valitsuse vead kriisi ajal (tollimaksud)
>tagajärjed: enneolematult suur tööpuudus, elatustaseme langus, rahulolematus, riik rohkem majandusse sekkuma
=>nõrga demokraatiaga maades viis see diktatuurini
●eluolu
1920. aastad
>valitses pettumus ( mindi sõtta lootusega et sõjajärgne maailm on parem)
>kergemeelsus
>mood lubas naistel paljastada õlgu, käsivarsi, põlvedeni kleidid (moemaailmas Coco Chanel)
>järjest rohkem autosid ( Ford )
>džässmuusika levik tänu grammofonile ja raadiole
>kunstis dadaism, sürrealism (Dali)
>NSVL (Stalini võimu tugevnedes) ja Saksamaa (pärast Hitleri võimuletulekut) sammuvad kultuuri hävitamise teele
=>ainuõige sotsialistlik realism , marksistlik teadus
1930. aastad
>algasid majanduskriisiga =>pessimism, vähenes usk demokraatiasse
>peale kriisi leevenemist soositi traditsioone, stabiilsust
>leiutised-saavutused: filmile heli, värvifilm, esimene lend üle Atlandi
5. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Itaalias
●põhjused
>rasked kaotused maailmasõjas, seetõttu pettunud Pariisi rahukonverentsi tulemustes
>majanduslikud raskused, kasvav tööpuudus
● rahulolematust kasutasid ära kommunistid; kommunistide vastu astus fašistide liikumine, eesotsas Mussoliniga
●valimistel fašistid edukad , aga mitte piisavalt enamuse saavutamiseks
●1922. marss rooma , seejärel kuningas sunnitud nimetama Mussolini peaministriks
=>mõne aastaga likvideeris demokraatliku riigikorralduse
>1924: parlamendivalimised: pettus, terror =>fažistid võimule
>1925. kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce 'le seadustega piiramatu võim
●Mussolini ajale iseloomulik:
>loodi salapolitsei, koonduslaagrid
>meedia kontrolli alla; keelati streigid
>noorsookasvatus
>majanduskasv aeglustub
>agressiivne välispoliitika, eesmärgiks Itaalia hiilguse taastamine (1936 Etioopia)
>1936 Berliini- Rooma telg
6. Diktatuuri tunnused:
●iseloomulikud tunnused:
>ideoloogia (põhjustus-õigustus, miks diktatuur õige on)
>valitsemine ei toimu seaduse raames
> isikukultus
>inimeste kontroll: tsensuur , propaganda , ideoloogiline kasvatus
>terror ja 'puhastamine'
>majandus riigi kontrolli alla
●Itaalia erinevused:
>ulatuslik terror Itaalias puudus
>head suhted katoliku kirikuga
>eraomand säilis (erinevalt NSVList)
>puudus plaanimajandus (?)
●Saksamaa erinevused:
>juutide tagakiusamine
>tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine, elatustaseme tõus
>eraomand säilis (erinevalt NSVList)
●NSVL erinevused:
>tuli võimule relvastatud riigipöördega
>omapärane segamajandus Lenini ajal (NEP)
>sundkollektiviseerimine (?)
> Stalin peitis oma agressiivseid kavatsusi, esines rahutoojana
7. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil Saksamaal
●1918 novembrirevolutsioon
>keiser Wilhelm II loobub troonist, põgeneb, Saksamaast saab Weimari vabariik (1818 dets)
=>Compiegne'i vaherahu 1918 nov (I maailmasõja lõpp)
●kommunistide tegevus
>1923. a üritasid korraldada ülesaksamaalist revolutsiooni, kuid plaan ebaõnnestus
●natsionaalsotsialistd
>1920. a NSDAP
>1921 Hitler esimeheks
>1923 Õlleputš: Hitler koos rünnakrühmlastega arreteeris õllesaalik Baieri valitsusjuhu; kulutas Berliinis asuva presidendi kukutatuks, enda uueks valitsusjuhiks, ent armee toetusel suruti putš siiski maha
=>Hitler vangi (5 a)
●Versailles' rahu tagajärjed
>sisepoliitiline rahulolematus
>Saksamaa välispoliitiline isolatsioon
> suutmatus esimest sissemaksu tasuda (=>Ruhri hõivamine)
●1922. Rapallo leping: diplomaatilise suhted Saksamaa ja NL vahel
●1923. a kriis
>Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta, vastutasuks Ruhri alad okupeeritakse
=>Saksamaa majanduse kokkuvarisemine, 1923. a hüperinflatsioon
●1926. a võetakse vastu Rahvasteliitu
>oluline roll teiste riikide usalduse võitmisel oli G. Stresemannil
*demokraatia suur pooldaja
*eesmärgiks taastada Saksamaa suurriiklik positsioon
*tema saavutuseks Prantsusmaa – Saksamaa vaheline lepitus (tunnustati Nobeli preemiaga)
●ülemaailmse majanduskriisi mõju
>majandus oli kosunud tänu USA laenudele , mis nüüd lakkasid, reparatsioone pidi endiselt tasuma
>ettevõtted ja talud pankrotti =>tööpuudus
=>inimeste silmis langes süü suuresti valitsusele ja parteidele =>kasvama toetus natsidele
●30. jaan 1933 Hitler kantsleriks
●Võimu kindlustamine : *nt 1933 Riigipäeva hoone põlemine =>süüdistatakse kommuniste (tegelikult süütasid ise)
*1934 Hindenburg sureb , Hitler võtab endale ka presidendiameti
●Kolmanda Reichi aeg (al 1934)
>1933. a rahvahariduse ja propaganda ministeerium (Goebbels)
> 1933 astub Rahvasteliidust välja
>võimu tugisambaks SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler (SS-ile allus Gestapo )
> 1934 partei puhastamine e 'pikkade nugade öö'
>1935 kehtestati üldine sõjakohustus
>majanduses 4-aasta plaanid
>1936 Locarno lepingu tühistamine (sissemarssimine Reini demilitariseeritud tsooni)
>okt 1936 Berliin-Rooma telg
>nov 1936 Antikomiterni pakt e koostöö Jaapaniga NSVL vastu
>1936 olümpiamängud
>alates 1936. a eesmärk eluruumi laiendamine (nt 1938 Austria, Sudeedima Tšehhoslovakkialt)
>1938 kristallöö: võetakse ära juutide vara
8. Diktatuur maailmasõdade vahelisel perioodil NSV Liidus
●probleemid 20. saj alguses
>Nikolai II valitsemisega olid rahulolematud: a) talurahvas (1861 >maaküsimus, talupojad pidid maad rentima)
b)töölisklass /töötingimused)
c)kodanlus (ei lasknud poliitilise võimu juurde)
d) väikerahvad (poliitiline aktiivsus kasvas)
>kaotus Vene-Jaapani sõjas (1904-1905)
>1905. a revolutsioon
●Esimese maailmasõja mõju
>Venemaa polnud sõjaks valmis
>suured kaotused (~6 mljn hukkunut)
>teravdas Venemaa sisepoliitilist olukorda äärmuseni
●1917 Veebruarirevolutsioon
>rahva rahulolematus sõjaga => meeleavaldus
>Nikolai II loobub troonist, moodustatakse ajutine valitsus
●Ajutise Valitsuse aeg
>kirju poliitiline elu, esile 4 parteid ( kadetid , esseerid, menševikud, bolševikud)
>kujunes omapärane kaksikvõim:
a)ametlikult võim Ajutisel Valitsusel, kuigi reaalne võim väike
b)Ajutine Valitsus pidi arvestama Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu poliitilise surve ja kontrolliga
>riigivalitsemises suur segadus (palju erinevaid parteisid, rahva rahulolematus jne)
>Lenini kihutustöö Ajutise Valitsuse vastu
● Oktoobrirevolutsioon
>Ajutise Valtisuse autoriteet oli nii madal, et mis tahes jõuline rühmitus oleks saanud riigipöörde sooritada
>sisepoliitiline ebamäärasus suurendas bolševike toetajaskonda, Lenini eestvedamise valmistuti riigipöördeks
>24.-25 okt Petrogradis: vallutati tähtsamad tugipunktid, kukutati Ajutine Valitsus, võim bolševikele
>rahudekreet -pöörduti maailma poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi rahu sõlmimiseks
>maadekreet -likvideeriti mõisnike suuromandus
●Kodusõda 1918-1922
>kõik polnud enamlaste võimuletulekuga nõus, algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu=> 2018. a kodusõjaks
>punased ja valged
>nõukogude võimu likvideerimist toetasid välisriigid
*Inglismaa, Prantsusmaa, USA saatsid 1918 kevadel oma väed
>nõukogude võim loob Punaarmee (Lev Trotski teene ), kehtestavad karmi korra ; sõjakommunism
>1918. a nov Saksamaa kokkuvarisemine, st et Bresti rahust võis loobuda , kaotatud alad tagasi vallutada
>punaste edu: suutsid ressursse max ära kasutada, nende kätte jäid tööstuspiirkonnad, olulisemad raudtee sõlmed
>valgete nõrkus: tegevuse koordineerimatus
>see oli maailmasõjajärgne suurim kodusõda; hukkus ca 8-13 miljn
> enamlased olid kodusõja võitnud, ent mitmel pool talurahvaliikumine
●1919. a Komintern : st rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon Kommunistlik Internatsionaal
●NEP: 1921. a uus majanduspoliitika
>laiendati ettevõtete tegevusvabadust
>eksisteerias ka erasektor (osaline majandusvabadus )
>toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindlate maksudega
●1922. NSVL tekkimine
>1918. aastast kehtis üheparteisüsteem
>kommunistide võim polnud sugugi kindel, rahutud talupojad (nt 1921. a ülestõus Kroonlinnas)
=>uus majanduspoliitika
>1922. liideti sotsialistlikud vabariigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks
*ametlikult kõik liiduvabariigid võrdsed, tegelikult võim Venemaal keskusega Moskvas
>kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile
●Trotski ja Stalini võimuvõitlus
>1924.a Lenin suri, soovitas enda järglaseks komparteis Lev Trotskit
>Trotski ei suutnud ennast maksma panna ning esile tõusus Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud võimuahnuse pärast
>Stalin kasutas ära seda, et konkurendid teda alahindasid; osav manipuleerimine
>1927. a õnnestus Stalinil Trotski ja tema lähemad toetajad kompartei juhtkonnast eemaldada (1929. riigist välja)
>1929. aastaks oli Stalin saanud ainyvõimu, võis alata tema isikukultus
●Stalini aeg
>riiklik propaganda, noorsookasvatus
>sundkollektiviseerimine >ränk hoop põllumajandusele
> kurss maailmarevolutsioonile (relvastusprogramm; Punaarmee ettevalmistamine)
> industrialiseerimine
*eelisarendati rasketööstust
*sõjatehnika: tankid , lennukid
>majandus rangelt riigi korra alla; viisaastaku plaanid
>1932-33 Ukraina näljahäda
>1934. a suur terror oma võimu kindlustamiseks
*partei sees, julgeolekuorganites, armees jne
*rahvusvähemused (mitmetele rahvastele anti hoop, millest ei toibunudki enam)
*näidisprotsessid
=>loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem GULAG
9. Demokraatia
●Põhjused, miks püsima jäi:
>pikaajalised demokraatia traditsioonid (nt USA, Inglismaa, Prantsusmaa)
>Suurel Depressioonil vähesem mõju, eelnevalt parem algseis või oskuslikum lahendamine (nt Ingl devalveeriti raha)
>äärmusliikumiste sidumine (Prantsusmaal Rahvarinne stabiliseeris poliitilise olukorra)
>stabiilsemad poliitilised olud
●Põhjused, miks püsima ei jäänud:
>kriisiolud
>rahva soov kindlakäelisi valitseja järele
>vähene demokraatia traditsioon
> 'halb' põhiseadus
>parlamendi liialt suur kontroll valitsuse ülemaailme
> riigisisene võimuvõitlus
>kardetav vastasäärmus
●Inglismaa
>pärast maailmasõda oli kaotanud oma juhtiva koha ( USAle )
>peamine probleem aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega
>1918. a valmisõigus naistele
>Töölispartei e leiboristide esilekerkimine, 1923. moodustavad valtisuse
>poliitiline olukord üsna stabiilne=>aitas toime tulle majanduskriisi mõjudega
>samuti aitas raha devalveerimine
>1921. Iirima (va Põhja-Iirima) saavutas sõltumatuse
> 1931 . Westminsteri statuut: muutis senised sise- ja välidomioonid suveräänseks (nt Kanada, Austraalia)
=>alus Briti Rahvase Ühendusele
●USA
>arenes sõjajärel kiiresti; kasvas väline võimsus, kodanike jõukus
>nn kuiv seadus, inimesed aga ei tahtnud alkoholist loobuda
=>maffia
>American Dream , tuhande võimaluse maa, nt lihtfarmerist president Herbert Hoover
>majanduskriis tabas valusalt, massiline vaesumine
>1932. a presidendiks Franklin Delano Roosevelt (4 ametiaega)
*reformikava New Deal e uus kurss
*kriisist välja tulemiseks suurendas makse, suurendas riigivõlga
*tööstuse elavdamiseks toetas töökohtade loomist
*töötutele abiraha , vanuritele pension , vaesematele predele toetused
*kontroll paganduse üle
=>1933. a hakkas kriisist välja tulema
>isolatsionismipoliitika
●Poola
>Rahu Nõukogude Venemaaga 1921
>Pildsudski diktatuur 1926-1935
>tasakaalu otsimine Saksamaa ja Venemaa vahel
*alguses liiduleping Saksamaaga (1934)
*hiljem oli selge, et Saksamaa kavatseb varem või hiljem Poola alad endale hõivata
=>otsis abi Prantsusmaalt ja Inglismaalt
●Läti
>valis 1920. aastatel parlamentaarse riigikorra, piiratud volitustega president
>majanduskriisi mõjul rahulolematus oludega, valitsemisega
>1934. Karlis Ulmanise riigipööre =>autoritaarne võim
>1936. a võttis Ulmanis endale presidendi tiitli ja volitused
●Eesti
>1920. aastaid iseloomustavad otsingud
>1924. a 1. dets kommunistide mässukatse
>järgnevad üsnagi edukad aastad:
*mark vahetati krooni vastu
*majandus tõusuteel
>1930. aastad majanduskriis, millele järgnes autoritaarne periood
*krooni devalveerimine
*valitsuse kiire vahetumine
*vapside liikumine
*nn põhiseaduse kriis
=>1934. a Pätsi riigipööre, autoritaarne režiim
*teise diktatuuridega võrreldes leebe ja vabameelne ning küllaltki edukas
10. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel
●NL ülimaks eesmärgiks endiselt maailmarevolutsioon
>1920. aastatel lootis saavutada Komiterni abil; 1930. aastatel tulevase sõjaga
>1934 sai Rahvasteliidu liikmeks
●Saksamaa eesmärk: taastada Saksamaa endine positsioon, mis temalt Versailles' lepinguga oli võetud
>võitjariigid keeldusid Weimari Vabariigile tegemast järeleandmisi =>Hitler ise nõudma
>1933 astus välja Rahvasteliidust
>1935 üldine sõjaväekohustus
>1935 Saarima elanikkond otsustas referendumil, et soovib Saksamaaga liituda
>1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe
>1936 Berliin-Rooma telg
>1936 Antikomiterni pakt Jaapaniga
●Prantsusmaa üritas sõlmida liidulepinguid Saksamaa naabritega
>Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Ungari vahel oli niivõrd palju vastuolusid, et suutnud koostööle innustada
●Inglismaa soovis teha koostööd Itaaliaga, kasutades ära tõsiasja, et Mussolinile ei meeldinud Saksamaa plaan liita endaga Austria
●Itaalia
>1935 alustas Mussolini sõda Etioopiaga, Rahvasteliit kehtestas Itaalia-vastased majandussanktsioonid
>sanktsioonid ei takistanud Etioopia vallutamis, soodustasid Itaalia lähenemist Saksamaale
>1936 Berliin-Rooma telg e Saksamaa ja Itaalia liit, loodi seoses Hispaania kodusõjaga
>1937 astus välja Rahvasteliidust
●Kesk- ja Kagu-Euroopa riigid, jäädes NL ja teljeriikide vahele, üritasid kindlustada oma julgeolekut, sõlmides regionaalseod sõpruse ja vastastikuse abi osutamise leppeid
●Jaapan tahtis saada kogu Aasia valitsejaks, algatuseks: 1931 hõivas Mandžuuria
>Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks, 1933 lahkus Rahvasteliidust
●Pingekolded:
>1931 Jaapan Mandžuuriasse
>1935 Itaalia Etioopiasse
>1936-1939 Hispaania kodusõda
>1936 Berliin-Rooma telg
●Hispaania kodusõda 1936-1939
>''Teise maailmasõja peaproov'' (Saksamaa, Itaalia, NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamiseviise)
>fašismi ja kommunismi esimene kokkupõrge
>taust:
*1931. kuningas loobus troonist, Hispaania kuulutati vabariigiks
*kasvab kommunistliku partei mõjupiirkondade
*1936. a loodi Rahvarinne (kommunistid, sotsialistid , mõned vabariiklikud parteid), võidavad parlamendivalimistel
>ühiskond polariseerus:
*Rahvarinde-vastaseks põhijõuks sõjavägi
*1936. a alustas sõjavägi mässuga, mässajate juhiks sai Francisco Francp
*sügisel 1936 tunnistasid mässajad Francot oma riigijuhina , omistas diktaatorlikud volitused
*1937. a sai Francost mässajate ainupartei Falangi liider
>kodusõja algus:
*algus polnud mässajatele lihtne: lihtrahvas surus paljudes piirkondades sõjaväelaste väljaastumised maha
*mässajatele tulid appi Itaalia ja Saksamaa
>Prantsusmaa kutsus Euroopa riike üles Hispaania kodusõtta end vahele mitte segama
*kokkulepe keelustas relvavei Hispaaniasse
*Saksamaa, Itaalia ei pidanud sellest kinni -toetasid Francot
*1936. NSVL abi vastaspoolele-vabariiklastele
*1938. a NSVL abi lakkas, see sai vabariiklastele saatuslikuks
> Franco võit
*Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada, 1937. a juba suurem osa Hispaania territooriumist
*1939. a hõivasid Madriidi, 1. aprillil kuulutas sõja lõppenuks, algas Franco diktatuuri aeg
*Edu tagas: a)ühtekuuluvustunne
b)hea sõjaväeline organisatsioon
c)välisabi ( Itaaliast ja Saksamaalt)
●lepituspoliitika – Inglismaa ja Prantsusmaa poliitika 1935-1939 eelkõige Saksamaa suhtes
>sõda püüti vältida läbirääkimiste teel, sest peljati relvastumiskulusid (neis riikides sisekriis, rahvas ei tahtnud uut sõda)
>1935 Inglise-Saksamaa mereväekokkulepe
>1935 Saarima elanikkond otsustab referendumil, et liitub uuesti Saksamaaga
>1935 Saksamaast innustatuna ründab Itaalia Etioopiat (Rahvasteliidu poolt vaid majandussanktsioonid, ei takista)
(>Saksamaa astub välja Rahvasteliidust, tühistab Locarno lepingu)
>1936 Inglismaa ja Prantsusmaa tagasihoidlikkus, kui Saksamaa sisenes Reini demilitariseeritud tsooni
>1938 Austria liitmine Saksamaaga e anšluss
>1938 Müncheni kokkulepe/sobing (Saksamaa, Inglismaa [ Chamberlain ], Prantsusmaa ja Itaalia vahel) -kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatus
=>Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest, viis oma väed Klaipedasse ja selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast seda, kui Hitler okupeeris Tšehhoslovakkia, loobuti lepituspoliitikast.
11. Teine maailmasõda 1939-1945
●põhjused
>poliitilised -endine vaen Saksamaa-Prantsusmaa vahel; väljakujunenud huvid ning riikidevahelised vastuolud; ebaõnnestunud Rahvasteliit
> ideoloogilised - vastamisi natsism , demokraatia; hiljem kommunism vs natsism
>majanduslikud- majanduskriis nõrgendas demokraatiat
>üldine riikide rahulolematus esimese maailmasõja tulemustega
●sõjale eelnevalt
>1939. a pingelised läbirääkimised (Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL)
>23. august 1939. a Molotovi-Ribbentropi pakt e Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping (sisaldas salaprotokolle) ,tagab endale kindla seljataguse
●osapooled
>teljeriigid:
*Saksamma
*Itaalia
*Jaapan
*(kokku 11 riiki)
> liitlasriigid :
*Inglismaa
*Prantsusmaa
*NSVL
*USA
*(kokku 61 riiki)
●sõja käik
>1. sept 1939 Saksamaa tungib kallale Poolale (17. sept NSVL Ida-Poolasse), 6.oktoobriks Poola okupeeritud
>1939 nov NSVL ründam Soomet, 1940 võttis Rumeenialt Bessaraabia
>1939-1940 nn kummaline sõda-aktiivset sõjategevust ei toimu
>1940 (aprill) Saksamaa hõivab vastupanuta Taani, ründab Norrat ning vallutab ka selle; valmistub välksõjaks läänes
>1940 (mai) ründab Belgiat ja Hollandit
>1940 Saksamaal õnnestub Prantsuse põhijõud sisse piirata, väike vastupanu
=>Compiegne'i metsas vaherahu, Saksamaale 2/3 Prantsusmaa aladest (sh Pariis)
>1940 (juulis) algab sõda Inglismaa pärast ( Churchill lükkab Hitleri rahuettepanekud tagasi)
=>õhujõududel suured kaotused, Hitler annab käsu dessant edasi lükata; esimene tagasilöök Saksamaa jaoks
>1940 Itaalia sõjakäik Kreeka vastu, liitlaste päästmiseks Hitler sunnitud sekkuma => õnnestub vallutada
>1940. a sept Itaalia alustab Liibüast rünnakut Egiptuse vastu (Inglismaa koloonia) =>ei saavuta edu; Briti vastulöök
=>inglased vallutavad Liibüa ning teisigi Aafrika maid
=>Hitler peab jälle Itaaliale appi minema, saadab Aafrika korpuse (eesotsas Rommel )
>1940 intensiivne allveesõda, et Inglise varustusteid ära lõigata; 1942 kõige ägedam, aga liitlasväed jäävad siiski peale
>1942-1943 liitlaste aktiivne õhusõda Saksamaa vastu: hukkus palju tsiviilelanikke, see murendas moraali rindel
>1940-1941 Saksamaa-NSVL suhete halvenemine, sõjaplaanid üksteise vastu
>22. juuni 1941 Saksamaa ründab NSVLi
*kiire edu
*suvi 1941- sügis 1944 Saksa okupatsioon Eestis
*Leningrdi blokaad - linn saksa piiramisrõngas (nälga suri üle 600 000 inimese)
*I tagasilöök: Moskva lahing 1941
>1943 Stalingradi lahing =>Saksamaa kaotab, märk tema nõrkusest
>1943 Itaalia kapituleerub
>1943 Teherani konverents (Churchill, Stalin, Roosevelt) I kohtumine , kuidas purustada Saksamaad?-NSVLile järeleandmised
>1944 Euroopa tagasivallutamine
>6.juuni 1944 Normandia dessant )Põhja-Prantsusmaal)
>1945 Jalta konverents (Churchill, Stalin, Roosevelt) II kohtumine, otsus luua ÜRO; pandi paika okupatsiooni tsoonid Saksamaal; järjekordsed järeleandmised NSVLile
>1945 Saksamaa jõuline purustamine
>Punaarmee edasitung
●NSVL tegevus 1939
>sept 1939 Ida-Poola
>sept/okt Baltikumis baaside leping
>nov tahab sõlmida vastastikuse abistamise pakti Soomega, kuid Soome ei nõustu =>Talvesõda
>suvi 1948-suvi 1941 Balti riigid NSVL koosseisu
●USA sekkumine (Roosevelt)
>lend-lease'i peling- USA annab liitlasriikidele majamduslikku abi
>august 1941 Atlandi Harta (pärast Saksama kallaletungimist NSVLile
*mõistab, et peab sekkuma
*USA-Inglismaa vahel leping (peetakse ÜRO alusdokumendiks). Roosevelt-Churchill teevad koostööd, et aidata vabastada okupatsiooni alla sattunud
>dets 1941 Jaapani õhuväed rundavad Pearl Harborit; USA kuulutab sõja Jaapanile ja seejärel Saksamaale
>suvi 1942 Midway lahing -annab märku Jaapani nõrkusest
● Potsdami konverents 1945 juuli-aug (Churchill, Stalin, Truman ) võitjariikide konverents
>määratu kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted peale sõda (Saksamaa jaotati neljaks )
>saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt
>arutati ka Jaapani küsimust => ultimaatum
●6.august 1956 Hiroshima, 9.august Nagasaki
>Jaapani vastupanu murdus, 2.sept 1945 Jaapani tingimusteta alistumine
●1945-1946 Nürnbergi protsess- natslike sõjakurjategijate üle
●Sõda tõi kaasa:
>60 mljn inimese hukkumise
> tuumapommid
>külma sõja
>ÜRO loomise
>NSVLi okupatsiooni
>muutused riigipiirides
>Euroopa lõhestumine
12