Ajalugu: imperialism kuni külm sõda (0)

I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine  https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815)
1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele)
2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust)
3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821)
● Kõik euroopa riigid va Türgi
● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib  võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA
● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia)
● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem
● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks) ● 20saj algus kogu maailm jaotatud Euroopa riikide mõjusfäärideks Koloniaalimpeeriumite teke ● Pool maailma rahvast elas koloniaal voi poolkoloniaalseted maades (nt Inglismaal elas  7korda vahem inimesi, kui Inglismaa kolooniates) ● Suurimad kolooniad Inglismaal ja Prantsusmaal
● 90% Aafrikast Euroopa riikide käes
● Inglise-Buuri sõda 1899-1902 toi Briti impeeriumile halva maine, raskekuulipilduja
● Indias majanduse areng toi traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise ja vastuseisu  inglise valitsemisele ● Hiinas bokserite ülestõus ja kodanlik-demokraatlik liikumine dünastiast sai vabariik Tehnika areng ● 20saj Henry Ford esimesed konveierid - suureneb autode tootmine
● Marconi raadiosignaal üle Atlandi - maailma globaliseerumine
● Titanicu uppumine 1912 - laialdane kajastus
● Lusitaania - 1915 ameeriklased briti laeval (Saksa uputas)
● Hindenburgi zeppelini õhulaev 1937 NY


Majandus ● Suurkorporatsioonid liitusid, globaliseerumine
● Riikides ebaühtlane areng Poliitika ● Tekivad poliitilised erakonnad
● Vabaneti poliitilistest vastastest poliitmõrvade kaudu
● Proletariaadid - palgatööliskond, tugevad töölisliikumised, Karl Marx TL 1-2  https://docs.google.com/document/d/18kJjDn_9oKZ67Eb9sdhhHzC5waqgv82tt9d847Z-0c4/edit 2.  Rahvusvahelised suhted 20. sajandi alguse dünastiad
Habsburgid - Austri-Ungari keisririigis kuni 1867-1918
Hannoverid - Victoria I (viimane) aegne, saksa päritolu, 1714-1901
Saxe-Coburg and Gotha - 1901-1917 Briti dünastia, Suurbritannia ja Iirimaa ühendkuningriik
Windsorid - peale Hannovere, tänane Briti dünastia, 1901-tänapäev
Romanovid - Venemaal 1613-1917
Osmanid - Türgi dünastia 13.saj-1922 (kuulutatakse välja vabariik)
Qingid - Hiinas, kuni 1911
Hohenzollernid - Brandenburgi, Preisimaa, Saksamaa dünastia, kuni 1918
Bernadotte`id - Rootsi dünastia, 1818-tänapäev
Glücksburgid - Taani dünastia Kolmikliit 1879 - Saksa (purustada Prantsa, mõju Euroopas), Austria-Ungari (realiseerida 
Balkanil huvisid), Itaalia (tõusta suurriigiks) Antant 1904 - Suurbritannia (Saksa vastu, impeeriumi säilitamine), Prantsusmaa (purustada 
Saksa, kättemaks Prantsuse-Preisi sõja eest, Lotringi ja Elsass tagasi saada), Venemaa (huvid 
Läänemerel, Balkanil, Aasias), hiljem Jaapan (Saksa Aasia valdused endale) Ameerika-Hispaania sõda 1898 - Hispaania sai lüüa, Puerto Rico/Filipiinid USAle 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus Venemaa jõuab 20 sajandisse ● Venemaal oli alanud venestamine (Aleksander III alustas)
● Võimule tuleb Nikolai ll Romanov, halb valitseja, jätkab venestamist
● 1904-1905 Vene-Jaapani sõda (üks 1905 revolutsiooni põhjustest), konflikt Kaug-Ida  territooriumite pärast, Vene saab lüüa, Vene arstid saavad seal sõja kogemuse ● Absoluutne valitsemine, piiramatu võim


● Verine pühapäev 9 jan 1905 Peterburis, Vene võim avab tule rahumeelsele  meeleavaldusele, revolutsiooni ajend ● 17 okt manifest 1905  - lubati sõnavabadust, Riigiduuma valimised, erakonnad
● Pjotr Stolõpin agraarreform - iseseisvad talud, lammutati külakogukond, talupoja  eraomand 1905 aasta revolutsioon 
Ajend: Verine pühapäev 9.01.1905 (Peterburis armee ründab rahumeelset meeleavaldust)
Põhjused:  1) Absoluutne valitsemine (Nikolai ll al 1894), soovitakse elementaarseid kodanikuõiguseid 
2) Töölisklass rahulolematu oma sotsiaal-majanduslikus tasemes
3) Vene-jaapani sõja ebaedukus (mõlemad tahtsid end teostada Lähis-Idas, näitas et vaja  armees muutust) 4) Maa puudus, talupojad Tulemused: 1) Absolutism ->  parlamentaarne monarhia (Parlamentaarne monarhia on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma 
poliitilist võimu.) 2) Lõpetati kogukondlik maaharimine (maa jäi ikka mõsnikele -> soodustas  veebruarirevolutsiooni) 3) Lubati kokku tulla riigiduumal
4) Kehtestati ametiühingud ja erakonnad (rahvameelde eduerakond)
5) Sõjaväe moderniseerimine (lennusadam, merekindlus) Soome Venemaa koosseisus ● Üks vene arenenumaid piirkondi, ulatusliku autonoomiaga
● Veebruarimanifest 1899 (Nikolai ll) tühistas enamiku privileegidest, Nikolai Bobrikov - Vanasoomlased üritasid rahustada venemaad - Noorsoomlased organiseerisid vastupanu - Palvekiri -> revolutsioon -> järelandmised - (1905) 17 okt manifest tühistas veebruarimanifesti - 1906 Eduskund'i valimised, essana Euroopas said hääletada naised Balti kubermangud 20saj algul ● Eesti, Liivi, Balti kubermang
● Tööstusareng Riias
● Tallinn Vene sõjalaevastiku tugipunkt
● Rahvusliku teadlikkuse tõus Poliitilised tegelased eestis ● Tõnisson (Postimees), Hurt, rahvuskultuur, eesti keel, talupoegkond tartus, mõõdukad  parempoolsed, haridus, kultuur, Jannsen ● Päts, (Teataja), radikaalsed parempoolsed, ümberkorraldused, majanduse tähtsus
● (Uudised), vasak


● Anvelt, (Kiir), vene sotsiaaldemokraatlik töölispartei, sotsialism, vasak 1905-1906 Baltikumis ● Läti sotsiaaldemokraatlik töölispartei -> mõisate/mõisnike põletamine
● 16okt tulisamine suurel turul Estonia taga
● Nikolai ll manifest 17 okt
● Eesti rahvameelne eduerakond, Tõnisson, liberaal-demokraatlik
● Emakeelsed erakoolid, rahvuslikud organisatsioonid, ajakirjandus ● 1870 Vanemuine tartus
● 1911 Endla pärnus
● 1913 Estonia tallinnas 4. Kultuur ja eluolu 20saj algul ● Eurotsentrism
● Chicago, NY pilvelõhkujad
● Elektrilaternad
● Juudivaenu tugevnemine - antisemitism
● Geneetika, aatom, Einstein (erirelatiivsusteooria), mandrid, hormoon, minos
● Nobeli preemia algusaasta 1901 
● Juugend (Klimt), ekspressionism (Munch), abstraktsionism (Kandinsky), fovism  (Matisse), kubism (Picasso) ● Debussy impressionism, Strauss 
● Prantslaste filmikunsti võttis USA üle, Charlie Chaplin 1912
● Olümpiamängud 1896 II. I MAAILMASÕDA 28.07.1914 - 11.11.1918 5. I ms põhjused ja algus Ajend - 28 juuni 1914 Franz Ferdinandi (Austria-Ungari troonipärija) mõrv Sarajevos (tappis 
Serbia terrorist Gavrilo Princip)
Algussündmus - Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 
Lõpp - Saksamaa allkirjastas Antantiga Compiegne’i vaherahu (1918 11. kuu 11. päeva 11. 
tunnil ) Osales 34 riiki


Franz Ferdinandi mõrv -> Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja -> Vene kuulutab 
mobilisatsiooni -> Vene ja Prantsa ei leppinud Saksa ultimaatumiga -> Saksa kuulutab sõja 
Venele, Prantsale, Belgiale, UK tuli Belgiale appi Põhjused 1) Sõda romantiseeriti - soov võidelda oma riigi eest, ei kardeta
2) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud sõda ära hoida
3) Sõjaline mõtlemine kaalus üle diplomaatia (lahendada konflikt läbirääkimiste  tulemusena) 4) Sõja ohtu alahinnati - suurriigid ei uskunud, et tekib maailmasõda Sõja põhjused riikide kaupa
Antaanti riigid: ● Prantsusmaa - Prantsuse-Preisi sõjast jäänud revanšimeeleolud, tahab tagasi saada  Elsass-Lotringi, soov kaitsta oma koloniaalimpeeriumit, plaan 17 (Lotringi, Elsassi 
hõivamine) ● Suurbritannia - suurim koloniaalimpeerium, pidi kaitsma koloniaalvalduseid, Antaanti  liidus pidi Prantsusmaad ja Venemaad kaitsma, arvati, et saadab vähe sõdureid ● Venemaa - liitlassuhetes Prantsusmaa ja Suurbritanniaga, soovis hoida koos oma  paljurahvuselist impeeriumi, Peeter Suure merekindlus ● Serbia - eesmärk rajada slaavlasi ühendav Suur-Serbia riik
● Itaalia - astus sõtta Antaanti poolel(1915, enne oli kolmikliidus), eesmärk saada  suurriigiks ● USA - oli hirm, et jääb oma välja laenatud rahast ilma, hea tehnika
● Rumeenia - keskriigid purustasid, Antandilt ei saanud abi, vene sai naftaväljad Keskriigid:  ● Saksamaa - Wilhelm II ajas maailma poliitikat, taotleb uusi koloniaalvalduseid (konflikt  Suurbritanniaga ja Prantsusmaaga), Schlieffeni sõjaplaan (prantsa purustamine, 
ebaõnnestus), Hindenburg, Ludendorff ● Austria-Ungari - soov säilitada paljurahvuseline impeerium, konflikt Balkanil Serbiaga
● Türgi - Musta mere juures konflikt Venemaaga, Balkanil konflikt Serbiaga, tihedalt  seotud Saksamaa majandusega ● Bulgaaria - Serbia hävitamine TL 5-6  https://docs.google.com/document/d/1PuKgQus4vnBqWJJHXWF1vBJNH_jRQo-P-oBeIuon5CQ/edit 6. 1915-1971 ● Positsioonisõda - kaitserelvad ründerelvadest tõhusamad
● Mürgigaasi kasutusele võtt
● Itaalia läks Kolmikliidust Antanti (lubati osa A-U valdustest)
● Verduni lahing - Sakslased tahtsid peale edu viimase lahinguga sõda lõpetada, kaotus
● 1916 tankid


Marne’i 1914 sept, Läänerinne prantslased/inglased peatasid sakslaste edasiliikumise, 
sakslased tõmbusid tagasi, Schlieffeni plaani 
ebaõnnestumine, positsioonisõja algus Tannenbergi 1914, Idarinne saksa-vene rindel Hindenburg/Luddendorff purustasid 
ühe vene armee, teine taandus Ida-Preisimaal Ypres’i 1915 aprill, Läänerinne esimene mürkgaasi kasutus, sakslaste keemiarelv Somme’i 1916 sept, Läänerinne esimesed tankid, kokku 1,3mlj hukkunut Jüüti merelahing 1916, Läänerinne Taani rannikul, mere ajaloo suurim rinne 7. Eluolu sõja ajal ● Naiste tähtsuse tõus kuna mehed sõjas
● Suur osa inimesi rindel ehk kehtestati töökohustus
● Varisesid kokku türgi, austria-ungari, venemaa
● Formuleerus kindel peremudel (naine kodus, mees tööl)
● Aja möödudes sõja romantiseerimine vähenes, sest sõda venis pikemaks -> tüdimus  pahameel, vigastused ● Sallimatus muulaste vastu
● Riigil suur osa majanduses, saksa majandusblokaad
● Asenduskaubad, töökohustus
● 1917 nälg -> epideemia 
● 1915 Armeenia genotsiid (Türgi ei tunnista) I ms mõju ● Mitmetes riikides anti naistele valimisõigus (soome, eesti) 
● võrdväärne töötasu
● Kõrgema taseme ametid võimalikud
● Kadunud põlvkond - ei tuntud riigi tänulikkust nende ohverduste eest -> pahameel  demok/valitsuse vastu, unehäired, sõltuvused 8. Venemaa kokkuvarisemine Kriisi küpsemine ● Ms käis üle jõu -> kriis viis revolutsiooni lävele
● Rahutused sõjaväes (vilets varustus, kaotatud elud)
● Majanduslik kaos (tööjõu, tooraine, transpordi, kütuse kriis -> nälg)
● Keisrivõimu autoriteedi langus (Rasputin alandab mainet)
● Rahulolematuse kasv (moraali langus, töölisliikumised, paleepöörde plaanid) Veebruarirevolutsioon 03.03.1917


Põhjused 1) Venemaa on I maailmasõjast laostunud
2) Armee lagunemine (palju hukkunuid, halb varustus, pooldasid ülestõusnuid)
3) Rahva rahulolematus Tulemused 1) Monarhia kukutamine
2) Venemaa pole enam vabariik
3) Romanovite dünastia lõpp ● 2. Märts Nikolai II andis troonist lahti -> vend ütles lahti (Romanovite  dünastia/monarhia lõpp) -> riigi duuma pani kokku ajutise valitsuse (tegi reformid) ja 
saadikute nõukogu Kaksikvõim Ajutine Valitsus ○ Lvov
○ Asutav Kogu, demokraatlik vabadus
○ Liberaalne teguviis suurendas pahameelt -> autoriteet langes Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ○ Kerenski
○ Rahva tahe Ajutise valitsuse reformid ● Seati sisse vilja ja kütuse monopol
● Astmeline tulumaks
● Rikkamatele maksustamine
● Keisri kiusatutele andeks andmine
● Jätkati sõda
● Vähemusrahvastele autonoomia Ajutine valitsus ei püsinud - polnud relvajõudu - sõja jätkamine tegi ebapopulaarseks - lubadusi ei täidetud Parteid Rahva vabaduse partei - keskklass, joukad, demokraatlik vene vabariik
Venemaa sotsiaaldemokraatlike tööliste partei (VSDTP) - 
mensevikud - reformidega sotsism, linnatöölised ja haritlased, 
bolshevikud - marksism, revolutsioon, populism, linnatöölised
Sotsialistide revolutsionääride partei - esseerid, vasak, reformidega sotsialistlik 
venemaa, talurahvas, linnatöölised Enamlaste esiletõus ● Lubasid kõiki rahva soove
● Saksa tugi (lootis Vene lagunemist)
● Lenini kampaania Ajutise Valitsuse vastu (võim nõukogudele)


Oktoobripööre 1917 ● Bolševikud
● Kukutati Ajutine Valitsus (täidesaatev võim, madal autoriteet)
● Lenin/kommunistid võimule Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit - 30.dets.1922 - 1991 Rahvadekreet - rahuläbirääkimiste plaan
Maadekreet - likvideeriti mõisnike suurmaaomand Enamlaste võimu laienemine ● Riigipööre ei toonud veel võimule
● Asutava Kogu valimistel esseeride võit 1918 (enamlaste vastane)
● Enamlaste mõjuvõim -> esseerid visati valitsusest välja -> üheparteisüsteem Bresti rahu 3.mär 1918 ● Vene väljub sõjast
● Enamlaste ja sakslaste vaherahu
● Poola ja Ukraina eraldamine Venemaast
● Vene kaotas 25% rahvast (Eesti, Läti, Leedu) Maanõukogu otsus 15.nov.1917 ● Eesti riigikorra määras Asutav Kogu
● Selleni võimul Maanõukogu Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 ● Eestimaa Päästmise Komitee (päts, Vilms, Konik)
● 23.veb iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus Endla rõdul
● 24.veb Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Riigipangas
● 25.veb Reaali dire kabinetis esimene ajutise Valitsuse koosolek Iseseisvusmanifest ● Eesti on iseseisev demokraatlik vabariik
● Kõik kodanikud võrdses
● Vähemustele kultuuroiautonoomia
● Kodanikuvabadused
● Maaküsimus, töölisküsimus, toitlus, raha 9. Sõja lõpp 11.nov.1918 Lääneriikide võit ● Gaasimaskid mürkgaaside vastu


● Arenenum tehnika, tankid Kaotasid: Bulgaaria, Türgi, Austria, Saksa ● USA sõjas - võideldi sakslaste koleduste vastu, avalikkus Antandi poolel, väike maavägi, suur merevägi, väljaõpetamata ● Woodrow Wilson - USA president, 1918 rahu ettepanek, Saksa keeldus
● Bresti rahu 3.mär.1918 - Vene väljub sõjast, kaotas 25% elanikkonnast
● 29.sept.1918 Saksamaa tunnistas lüüa saamist, liitlaste langemine
● Wilhelm II Hohenzollern loobub troonist (Saksamaal revolutsioon, laevastik keeldub  sõdimast, põgeneb Hollandisse) ● A-U pakkus rahu, impeerium langes, sõdurid keeldusid sõdimast
● Saksa (Weimari) Vabariik
● Türklaste isa Mustafa Kemali suutis sõlmida parema rahulepingu 1920 Compiegne’i vaherahu 11.nov.1918  ● UK, FRA sundisid keskriike (Saksa, A-U, Bulgaaria, Türgi) kapituleeruma
● Fochi vagunis
● Väed välja okupeeritud aladelt, Reinimaalt, Elsassist, Lotringist, loovutada varustus,  laevastik Pariisi rahukonverents 18.jan.1919   ● 26 Saksa ja ta liitlaste vastu sõdinud riiki, 
● Prantsa, UK, (USA) huvid Versailles’ rahuleping 28.jun.1919  ● Saksa kaotas kõik meretagused valdused, ⅛ oma Euroopa aladest (Elsass/Lotring  Prantsale, veel Belgiale, Taanile jne)  ● Reini demilitariseeritud tsoon
● Sõjaväes 100 000 vabatahtlikku (teenistuskohustuse keeld, lennu/allveeväe keeld
● Reparatsioonid
● Sarnased lepingud liitlastega - Austria, Türgi, Ungari, Bulgaaria
● Rahvasteliit 1920 Genf, Šveits - maailma tülide lahendamiseks, koloniaalvalduste  jagamine, USA polnud, ebatõhus ● UK (George), USA (Wilson), Prantsus (Clemenceau), Itaalia (Orlando) I ms tagajärjed ● Langesid impeeriumid - Vene, Austria-Ungari, Türgi
● Uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Serbia-Horvaatia-Sloveenia,  Tšehhoslovakkia, Island ● 10 mlj hukkunut
● USA esiletõus
● Demokraatlikke võit -> levik (töölised, naised valivad)
● Kahtlused moraalis -> demokraatia kriis
● Probleemid püsisid


10. Venemaa kodusõda 1917-1922 Lagunenud: Vene Impeerium, Austria-Ungari, Türgi
Uued: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Island Sõda
Osapooled  ● Kommunistid - punased, bolševikud, Trotski, Lenin
● Valgekaart - kodanlased, monarhistid, Koltšak (ida), Denikin (lõuna), Judenits (lääs) Põhjused ● Kommunistid soovisid kinnitada võimu
● Valged tahtsid taastada võimu Tulemus  ● Punaste võit
● Valgete kaotus (halb organiseeritus, puudus kindel plaan, Antanti tugi tagasihoidlik,  punastel tööstuspiirkonnad, raudteede sõlmpunktid) ● Keiser Nikolai II Romanov mõrvati Lenini käsul
● 12 miljonit hukkunut Eesmärgid Bolševikud - proletariaadi diktatuur, üks ühiskonna klass (töölised), kommunism üle 
maailma, võimul kuni 1991
Valgekaartlased - ühtne Venemaa, monarhia/vabariik/diktatuur, ebaõnnestunud 
koostöö Loodearmeega
Saksa keisririik - bolševikud võimul, Vene täidaks liitlaskohustusi
Antant - keisri võim, vaba vene III. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 11. Maailm I ms järel Eesti vabadussõda 1918-1920 Osapooled: Eesti Vabariik vs Nõukogude Venemaa
Põhjused: Eesti soovis iseseisvust kaitsta, punased tahtsid Vene Impeeriumi ääreala 
tagasi, kommunistliku maailmarevolutsiooni idee ● Algas punaste rünnakuga Narvale, Joala lahing 28.11.1918 Tartu rahu 2. veb.1920


Allkirjastasid: Jaan Poska, Jaan Soots, Julius Seljamaa, Ants Piip, Mait Püümann ● Nõukogude Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust
● Soodne idapiir (Petserimaa, Narva jõetagune ala)
● 15 miljonit kuldrubla ehk 11,5 tonni kulda
● Venemaal elavatel eestlastel lubati naasta kodumaale (Lydia Koidula tütar)
● I ms ajal ära viidud kultuurivarad lubati taastada Demokraatia 
Laienemine:    - Impeeriumite lagunemine -> uued demokraatlikud riigid - Võitjariigid demokraatlikud (hea eeskuju) Vähenemine:  -  Sõjajärgne pettumus majanduses - Kommunism/diktaatorid suudavad paremini juhtida Riikide rahulolematus Saksamaa - kaotas kolooniad, sõjatehnika demilitariseerimine, reparatsioonid 
-> sisemine poliitiline kriis
Jaapan - ei saanud kolooniaid -> vastuolu Antandiga
Itaalia - kaotasid territooriume ja kolooniaid -> poliitiline kriis, sisepinged
Venemaa - kaotas maad, elus -> suurte alade eraldamine Venemaast Genova konverents 1922 Itaalias - Et vene maksaks oma tsaariaegsed võlad, kasu sai USA 
(jäid sõjast puutumata) Briandi-Kelloggi pakt 1928 - kohustas loobuma sõjast ja lahendama konfliktid rahumeelselt, ei 
täitnud eesmärki, sest II ms tuli ikka USA  Maailmasõjaga liitumine ● Kaubandussidemed UK ja Euroopaga ohus
● Kartis jääda ilma laenatud rahast
● Lusitaania (Saksa lasi tsiviil USAkate laeva põhja
● Saksa õhutas Mehhikot USA ründama
● Saksa sõjakuriteod Majanduslik edu 1920 ● 1914 Fordi autotehases konveier -> hulgitootmine
● 1920 õitsengu ajajärk
● Majanduslik liberalism (riigi sekkumine majandusse keelatud)
● Sai reparatsioone
● Polnud sõjalisi purustusi (kergem kaupa müüa)


Kuiv seadus 1919-1933 - alkoholi müügi ja tarbimise keeld (tööliste produktiivuse nimel) -> 
maffiad tõmbasid kasu Rahvasteliit (Woodrow Wilson, USA ei liitunud) 1920 Genfis, Šveitsis - majanduslik, 
kultuuriline, poliitiline riikide ühendus, inspiratsiooniks uutele liitudele
Dawesi plaan 1924 - USA majandusabi Saksale
Youngi plaan 1929 - vähendas majanduskriisi tõttu saksa reparatsioone Majanduskriis / Suur depressioon 1929
Must Neljapäev 24.okt.1929
Must teisipäev 29.okt Põhjused ○ Ületootmine (kaupa toodeti rohkem kui tarbiti)
○ Laenud (võlgu ei suudetud tagasi maksta -> laastunud pangandus)
○ Valitsuse vead (kõrged tollimaksud)
○ I ms lahendamata majandusprobleemid
○ Riik ei sekkunud majandusellu (suured sotsiaalmajanduslikud käärid) Tulemus ○ 30 mlj töötut
○ Elatustaseme langus
○ Noored demokraatlikud riigid kaldusid diktatuurile ● 1932 Franklin Delano Roosevelt presidendiks, II ms ajal president New Deal - maksti tootmise vähendamise eest, avati vaid elujõulised pangad, sotsiaalsed 
töökohad, kujunes liberaalne heaoluriik, töötu abirahad Nõukogude Venemaa Lenin - venemaa diktaator 1917-1924, oktoobripöördega võimule, sõjakommunism, ei tahtnud 
Stalinit võimule, Wilhelm II rahastas, soosis Trotskit
Stalin - Vene/NSVL diktaator 1924-1953, grusiin, industraliseerimine, II ms, külm sõda, 
küüditamine
Molotov - NSVL valitsusjuht 1930-1941, MRP
Trotski - NEP, oktoobripööre, Staliniga tüli
Karl Marx - kommunistliku õpetuse isa Sõjakommunism 1917-1921 ● Majandus riigi alluvuses
● Tööstuettevõtete riigistamine
● Toidu konfiskeerimine, esmatarvete jagamine
● Teenuste tasu/palga kaotamine
● edukas, sest punased jäid võimule


Komintern 1919 Moskva Eesmärk ● Haarata võim (vajadusel vägivaldselt)
● Proletariaadi (töölisrahva) diktartuur
● Ülemaailmne kommunistlik diktatuur Meetodid ● Rahastasid teistes riikides riigipöördeid
● Organiseeriti relvastatud masse NEP uus majanduspoliitika, Trotski, 1921 ● Kaotati toitude riigile andmine
● Ettevõtlus lubatud
● Segamajandus, motivatsioon kauplemiseks Plaanimajandus (Stalin) ● Kollektiviseerimine - ühismajandid, kaotati talumajapidamised
● Riik kordineeris majandust - 5a plaan, madalad hinnad, defitsiit
● Industrialiseerimine - rasketööstuse eelisarendamine Kolhoos - ühismajand
Gulag - NSVL vangilaagrite süsteem Nõuka kultuuripoliitika ● Ateism
● Töölisrahva kujutamine kunstis
● Tsensuur
● Kommunistlik propaganda, Stalini/Lenini ausambad Itaalia ● Itaalia kuningriik kuni II ms
● I ms Antanndi poolel (nõrk partner -> ei saanud lubatud alasid)
● Ei koheldud võrdväärse partnerina (Pariisi rahukonverentsil peaminister Orlando  keelebarjäär) ● Suur välisvõlg I ms-st Itaalia Fašistlik partei 1919 ● Mussolini
● Mustsärklased
● Vana-Roomas ülistamine
● 1922 Mussolini Itaalia peaminister Fašistlik diktatuur


● Puudub võimude lahusus
● Ainupartei Itaalia Fašistlik partei
● Vangilaagrid, vastumeelsete hukkamine
● Riiklik propaganda
● Tsensuur
● Juhikultus
● Majandus riigi kontrolli all
● Salapolitsei Saksamaa Versailles’ lepingu tingimused ● Armee 100 000 vabbatahtlikku
● Raskerelvastus keelatud
● Reini jõe demilitariseerimine
● 132 miljardit kuldmarka
● Kaotasid kolooniad, ⅛ Euroopast Saksamaa majanduslangus 1923 Põhjused  ○ Sõjajärgne majanduskriis -> tööpuudus
○ Reparatsioonid  Mõjud ○ Rahutused
○ Vimm teiste riikide vastu
○ Kommunistide ülestõusu allasurumine USA sekkumine ○ Vähendati reparatsioone
○ Pikendati tähtaega
○ Saksa/Euroopa majandus paranes Saksamaa Keisririik - 1871 Otto von Bismarck (Hohenzollerite dünastia, kukutati 
novembrirevolutsiooniga 1918)
Weimari Saksamaa (vabariik) 1919 - president Ebert 1919-1925 Välispoliitika ● 1922 Genova konverents - Saksa väljub poliitilisest isolatsioonist
➔ 1922 Rapallo leping Itaalias - Nõukogude Venemaa/Weimari Saksamaa majandus- ja  kultuurialane koostöö, salaja Saksa armee väljaõpe Venemaal ● 1923 Ruhri kriis - piirkonna ära võtmisega sunniti Saksa maksma reparatsioone -> tõi  hüperinflatsiooni (liigne raha printimine) ● Dawesi plaan 1924 - USA majandusabi Saksale -> saksa majanduse tõus ->  ülemaailmne majanduskriis jõuab kiirelt Saksa (natsidel soodne hetk)


● 1925 Locarno konverents - pannakse paika Prantsa-Saksa, Belgia-Saksa piirid
● Saksa Rahvasteliidus 1926-1933
● 1928 Briandi-Kelloggi pakt - keelustab sõja kasutamist poliitilise vahendina (sõja  algatajatele pole karistusi, puudus desarmeerimisnõue) ● 1929 Youngi plaan - vähendas majanduskriisi tõttu saksa reparatsioone Hitleri ülestõus ● 1919 Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) - lubasid tuua kriisist välja,  uusi töökohti, taastada au ● Pruunsärklased NSDAP relvastatud üksus
● 1921 Adolf Hitler NSDAP juht
● Müncheni õllekeldri putš 1923 - natside riigipöördekatse ebaõnnestus, Hitler 8 kuud  vangis, “Mein Kampf”, “Minu võitlus” (saksa laiendamine, tugev juht, aarja rass, juutide 
diskrimineerimine, Versailles’ lepingu tingimused liiga karmid) ● Paul von Hindenburg - Saksa president 1925-1934
● 1925 Hitleri ihukaitsevägi SS (mustsärklased, Himmler)
● 30. jan.1933 Hitler Saksamaa valitsusjuhiks (Hindenburg nimetas ametisse)
● 30. jun.1934 “pikkade nugade öö” - vahistatakse mittemeelepärased natsid
● Pruunsärklased (SA) + mustsärklased (SS, Himmler, algselt Hitleri ihukaitsevägi)  Gestapo - salapolitsei, SSga sama ül, Göring ● 2.aug.1934 Hitlerist saab führer (juht)
● Nürnbergi seadused 1935 - piirati juutide õiguseid
➔ 1935 mereleping UKga - Saksa loob sõjalaevastiku, massiarmee, Hitler tühistab  ühepoolselt Versailles’ lepingu ➔ 1936 väed Reini tsooni
● 1936 olümpiamängud tunnustavad Hitleri võimu
● 1936 Berliini-Rooma telg - ITA/Saksa sõjalispoliitiline liit
● Antikomintern pakt - JAP/Saksa sõjalispoliitiline liit + ITA
➔ 13.mär.1938 Anšluss - Austria (Ostmark) + Saksa
● 29.sept.1938 Müncheni kokkulepe - UK/FRA/ITA/Saksa 
● 1938 “Kristallöö” juutide vastane võitlus - purustati sünagooge, kauplusi Natsi diktatuuririik ● Puudub võimude lahusus
● Ainupartei Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei
● Koonduslaagrid, juudivastane propaganda
● Riiklik propaganda -  aaria rassi ülistamine
● Tsensuur
● Juhikultus - Hitleri ülistamine
● Riiklik plaanimajandus - 4a plaan
● SD - luureamet
● Gestapo - salapolitsei


Rahvusvahelised suhted 1930ndatel Mandžuuria kriis 1931-1932 ● Hiina vs Jaapan (agressor)
● Jaapan tahtis alasid/ressursse laiendada
● Hiinas kodusõda, polnud keskset võimu
● Mandžuuriast sai Jaapani marionettriik
● Jaapan lahkus Rahvasteliidust Etioopia kriis 1935-1936 ● Etioopia vs Itaalia (agressor)
● Ebamäärane piir Etioopial ja Itaalia koloonial
● Mussoliini tahtis alasid laiendada
● Itaalia lahkub rahvasteliidust Hispaania kodusõda 1936-1939 ● Vabariiklased (vasak, Vene, Mehhiko, Prantsa) vs natsionalistid (Franco, Saksa, ITA)
● Vabariiklased võitsid valimised -> natsionalistid alustasid ülestõusu
● Kindral Franco võimul 1939-1975 Müncheni leping 29.sept.1938 ● UK (Chamberlain), FRA (Dalaides), ITA (Mussolini), Saksa (Hitler) järeleandmispoliitika 
● Tšehhoslovakkia loovutab Sudeedimaa Saksale MRP 23.aug.1939 Moskva ● Ametlikult NSVL ja Saksa mittekallaletungi leping
● Tegelikult jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks
● Ettekääne - saavad aega Saksa rünnakuks ette valmistamiseks Jaotus: ● Saksa: Leedu, Lääne-Poola
● Vene: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Bessaraabia Allkirjastasid: ● Molotov (NSVL välisasjade rahvakomissar)
● Ribbentrop (Saksa välisminister) NSVL ja Saksa sõpruse- ja piirileping 28.sept.1939
Jaotus: ● Saksa: Lääne- ja Kesk-Poola
● Vene: Soome, Läti, Eesti, Leedu. Bessaraabia Poola allveelaev Orzel Eestis -> venkud lasevad Metallisti põhja -> vastastiku abistamise 
leping (Baaside leping)


Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ● Ms vaid Lähis-Ida piirkonnas
● Tooraine ja toidukaupade tarnija, sõdurid ja tööjõud -> said jõukamaks
● Rahvasteliidu mandaatsüsteem - muu riik saab hallata ala, kuni ala on ise valmis end  valitsema ● 1921 Washingtoni konverents - USA/UK/JAP/FRA saarevaldused Vaikses ookeanis,  suurriikide tasakaal Jaapan ● Tänaseni keisririik
● Läks maailmasõtta, et saada rohkem mõjuvõimu, laiedada alasid
● Riisimässud - ülestõus kasvava elukalliduse vastu
● 1920 majanduskriis
● 1923 Tokyo maavärin
● Mandžuuria kriis 1931-1932
● 1933 väljus rahvasteliidust
● II ms järel koostas USA neile uue põhiseaduse, sellest ajast demokraatlik, keiser jäi  püsima Hiina ● 1911 revolutsioon - keisririik (Qingi dünastia)  -> nõrk vabariik
● Guomindang - Hiina Rahvuslik Rahvapartei
● Sun Yatsen - 1921 Hiina president, Guomindangi juht, revolutsioon, Vene tugi
● 1921-1923 kodusõda
● Chang Kaishek - Guomindangi juht, antikommunistlik pööre
● Moskva/Hiina Jaapani-vastane ühisrinne India ● Hinduism
● UK suurim koloonia, keisrinna Victoria
● India Rahvuskongress - kolonialismivastane võitlus, partei
● Gandhi - India rahumeelne ühendamine, Rahvuskongressi juht IV. II MAAILMASÕDA 1.09.1939 - 2.09.1945 Sõja algus: 01.09.1939 Saksamaa ja Slovakkia tungivad Poolale kallale
(1938 vallutab saksamaa tšehhoslovakkia, slovakkiast saab saksa marionett riik)  Sõja lõpp: 02.09.1945 McHarty vm... Jaapan kapituleerub 


8. mai Euroopas lõppes sõda kuna Saksamaa kapituleerub
9. mai on NSVL suure isamaasõja võidu tähistamine
9.mai 1945 loetakse sõja lõpuks Euroopas Soodustanud lepingud ● MRP pakt - 23.08.1939 NSV, Saksa - nsvl ja saksa mittekallaletungileping, jagasid ida- euroopa mõjusfäärideks ● Versailles’ rahuleping - 28.jun.1919 saksa ja antanti riigid, Saksa arust ebaõiglane ->  revanši meeleolu ● Berliini-rooma telg - 1936 itaalia saksa sõjalis-poliitiline liit
● Antikominterni pakt - 1936 jaapan, saksa sõjalis-poliitiline liit ○ Kolmikpakt - 1940 tekkis berliini-rooma teljest ja antikominterni paktist ● Müncheni kokkulepe - 29.sept.1938 - tehti diktatuuririigile, saksale järeleandmiseid,  Hitleril karistamatuse tunne ● Kommunistlik maailmarevolutsioon - arusaam, et kommunistid, töölisklass peaks igal  pool võimul olema ● Rahvasteliit ei suutnud ära hoida konflikte
● USA isolatsiooni poliitika
● Lebensraum - eluruum - Sakslased vajavad eluruumi, kuna Hitler kavatses luua aaria  suurriiki Sõja algul on Saksamaa edukas. Murrang 1943 - sõda muutub Saksamaa vastu. Sündmused Sõja kulg: ● 01.09.1939 Natsi Saksamaa tungib kallale Lääne-Poolale
● 17.09.1939 NSVL tungib kallale Ida-Poolale, hakkab teostama MRPd ○ septembris otsustati ära Poola saatus ● Sekkusid Suurbritannia, Prantsusmaa - Poolale appi
● Sõpruse piirileping 28.09.1939 Saksamaa ja NSVL - MRP täiendav dokument, jagati  valdused ümber (NSVL-le Leedu, Saksamaale rohkem Poolast) ● Baaside leping 28.09.1939 Eesti, NSVL 
● Talvesõda 30 nov 1939 - 13 märts 1940 Soome vs NSVL
● 10.mai.1940 Beneluxi maad (Holland, Belgia Saksale)
● 22.juuni.1940 Compiegne leping - Prantsa kapituleerub (Saksa saab ⅔ ) 
● Jätkusõda 1941-1944 Soome
● 14.06.1941 juuniküüditamine
● 22.06.1941 avatakse Idarinne (I rinne)
● Külm sõda 1945 - 1980
● 8. mai Euroopas lõppes sõda kuna Saksamaa kapituleerub


● 9.mai 1945 loetakse sõja lõpuks Euroopas
● 02.09.1945 McHarty vm... Jaapan kapituleerub  1940 Eesti Läti Leedu okupeeritakse ära NSVL poolt
23.09.1940 Reaali poiss võeti maha 18. Tee sõjani Uute konfliktikollete tekkimine ● Demokraatia oli nõrgenemas, asendumas diktatuuriga
● 1935 tühistas Saksamaa ühepoolsest Versaille’ lepingu ○ Saksamaa lõi sõjaväe ning laevastiku (34% Briti sõjalaevastikust) ● 1936. viis Hitler väed Reini demilitariseeritud tsooni
● Lääneriigid ei piiranud Hitleri tegevust -> andis Hitlerile veel hoogu juurde
● Saksamaa astus välja Rahvasteliidust (1935) ja loobus Locarno lepingu täitmisest
● Itaalia ründab Etioopiat (1935)
● Lääneriigid ajasid rahustamispoliitikat
● 1936 Saksamaa ja Jaapani antikomiternipakt
● Maailma diktatuure ühendas ühine vaenlane - lääne demokraatia Hispaania kodusõda 1936-1939 ● Vabariiklased (vasak, Vene, Mehhiko, Prantsa) vs natsionalistid (Franco, Saksa, ITA)
● Vabariiklased võitsid valimised -> natsionalistid alustasid ülestõusu
● Euroopas mittevahelesegamispoliitikat, diktatuurid ignoreerisid seda
● Saksa, Itaalia ja NSVL katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise
● 01.04.39 Franco diktatuur Austria anšluss 1938  ● Hitler austriale ultimaatum - vangistatud natside vabastamine, juht valitsuse eesotsa
● Austria alistus - oli palju natsimeelseid austerlasi
● 13.03.1938 Saksa väed riiki -> Austria liitus Saksaga
● kinnitamiseks 4.04 rahvahääletus (politsei kontrolli all). 
● ainsana ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko  Müncheni leping 29.09.1938 ● Demokraatlikes riikides ärevus (austria anšluss), lääs ei olnud uueks sõjaks valmis. 
● UK (Chamberlain), FRA (Dalaides), ITA (Mussolini) ja Saksa(Hitler) järelandmispoliitika
● Tšehhoslovakkia loovutab Sudeedimaa Saksale Tšehhoslovakkia häving ● Müncheni leping -> lääne nõrkus
● 14.03.1939 Saksa kuulutas Slovakkia iseseisvaks - Saksa marionettriik 
● Saksa, slovakkia hõivasid tšehhoslovakkia, järgmine sihtmärk Poola (UK,FRA kaitse)


● Hitler vajas kaitset -> MRP MRP 23.08.1939 Moskva ● Stalin tahtis Euroopa riigid omavahel sõtta lükata, et neid piisavalt nõrgestada ja siis  sobival hetkel ise kogu Euroopa vallutada. ● Ametlikult NSVL ja Saksa mittekallaletungi leping - 10a ei ründa
● Tegelikult jagasid Ida-Euroopa mõjusfäärideks ○ NSVL-le: Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (Rumeenia osa)
○ Saksamaale: Ida-Poola ● Ettekääne - saavad aega Saksa rünnakuks ette valmistada 19. II maailmasõja algus Poola purustamine ● Hitler tegi Poola piiril provokatsioone -> Poolat süüdistati Saksa ründamises 
● 01.09.1939 Hitler ründab Poolat. 
● 03.09 FRA ja UK kuulutavad Saksale sõja (kummaline sõda)
● 17.09.1939 NSVL ründab Poolat
● Luftwaffe pommitas, Poola lennuvägi purustati (välksõda).
● 06.10 oli lõppes sõjategevus -> Poola riik lakkas eksisteerimast
● Nov NSVL ründab Soomet, 1940 vallutas Bessaraabia  Kummaline sõda - UK ja FRA kuulutavad Saksamaale sõja, aga ei ründa. justkui vaatasid 
pealt kuidas Poola vallutati. Toimus läänerindel
Välksõda - õhuvägi -> tankid -> inimesed. Saksamaa sõjaplaan 1940 läänes.
  1939 UK ja Prantsusmaa on sõjas (kummaline sõda), Hispaania II MS neutraalne, Itaalia kohe sõtta 
ei astu, NSVL on sõjas aga viib läbi agressiooni aind Ida-Euroopas, Rootsi on neutraalne Talvesõda (1939-1940) ● NSVL lavastas piirikonflikti  → propaganda, et Soome on rünnanud NSVL-u 30.10.1939 ründas NSVL Soomet. Soome suutis vastuseisu osutada.  ● 1940 Saksamaa muutus aktiivseks, NSVL Soome vallutamine võtab liiga kaua aega ->  Moskvas 13.03.1940 rahuleping ● Soome andis NSVL-le Karjala alad
● 1939 “väljakuulutatud” Soome Demokraatlik Vabariik - sarnane: 1918 Narva vallutati  ära, Narva Aleksandri kirikus kuulutati välja Eesti Töörahva kommuun (Jaan Anvelt)  ● Soome sai Rahvasteliidust rahvusvahelist abi
● Hiljem uus sõda - jätkusõda 1941-1944 - Soome vs NSVL, Sõdisid soome koolipoisid,  ka eesti omad, sakslasi


1940 ● Eesti, Lätis, Leedus baasid sees, Taani pole veel sõjas, Rootsi endiselt neutraalne,  Soome just väljunud sõjast NSVL vastu ● Taanis sümboolne tulistamine Saksamaa vastu - 1940 Taani kiire vallutamine ->  kuninglik pere põgenes Saksa vägede eest ära. Norra vallutatakse.  ● Lõppeb kummaline sõda - Saksamaa ründab FRA, Holland ja Belgia Baltiriikide okupeerimine 16.06 esitati Eestile, Lätile, Leedule ultimaatumid, vastamiseks 8h ● Eestis president Päts nõustus, kuid enne kui Laidoner jõudis Narva, et  allkirjastada Narva diktaati, tulid okupatsiooniväed juba vastu 17.06.1940 okupeerisid 80 000 punaarmeelast Eesti Vabariigi.  ● Narva diktaat 17.06 - ühendusteede ja sidekanalite võim Punaarmee kätte -  keelustati poliitilised meeleavaldused, eraisikutel võeti ära relvad 21.06.1940 viis Moskva juhtnööride abil Ždanov Eestis läbi juunipöörde - Jüri Uluots -
> Johannes Vares-Barbarus (juunikommunist, Päts nimetas ametisse) ● JVB fake töörahva meeleavaldus, Toompea, Kadriorg
● Eesmärk näidata, et Eesti ise soovis liituda NSVL-ga - kommunistlikku korda  legitimiseerida 06.08.1940 Eesti liidetakse NSVL-ga ● Eestis sai okupatsioon ja uue korra kehtestamine toimuda nii lihtsalt ja kiiresti,  kuna Eestil ei olnud mitte kellegi poole pöörduda.  1941 Eesti, Läti, Leedu NSVL koosseisus 14.06.1941 juuniküüditamine 1941 ● Usa on astunud sõtta (pearl harbour 7.12)
● NSVL-l halvasti, sakslased palju peale tunginud - lõpuks suudeti peatada
● Saksamaa sõjas
● Prantsusmaa vallutatud 
● UK iseseisev aga pommitatakse
● Jaapan sõjas
● Itaalia sõjas
● Baltikum okupeeritud


● Soomes jätkusõda
● Norra, Taani sakslaste all
● Rootsi endiselt neutraalne NSV-Saksa sõja puhkemine “Merelõvi” 1940 - Saksa plaan hõivata UK 
“Barbarosa” 1941 - Saksa plaan rünnata NSVL - välksõjaplaan - ebaõnnestus ● Kummaline sõda lõppes. 1940.12.06 varises Prantsusmaa rinne -> 22.06.1940  Prantsusmaa alistub, Compiegne'i’ vaherahu ● Jätkusõda Soomes 1941
● NSVL oli II MS alguseks valmistunud rünnakuks, mitte kaitseks -> saksa venemaal  edukas ● 22.06.1941 saksa ületas vene piiri. Saksamaaga koos ründas Rumeenia
● Saksa sõjavägi jagatud kolmeks:  1. Nord - pidi liikuma üle Baltikumi leningradi peale
2. Mitte - pidi sisse piirama Valgevenes asuvad punaarmee üksused
3. Süd - pidi vallutama Ukraina ● Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui päästjaid. 
● Saksa liikus kiiresti venemaal edasi, punaarmee kaotused suured (3,5 milj). Saksa väed jõuavad Moskvale lähedale, NSVL valitsus lahkub pealinnast. Moskva ründamise 
asemel liikus väegrupp Mitte Kiievi peale, alles siis võeti ette Moskva.  ● Leningradis blokaad - 900 päeva, 640 000 suri nälga
● Punaarmee peatas saksa rünnaku - Moskva pealetungil karm ilmastik - läbimatud  teed, talvekülm, saksa talvevarustuseta (lootsid võitu juba suvel) + selleks ajaks 
punaarmee juba toibunud saksa pealetungi šokist ● 1943 sõda muutub teljeriikide/kolmikpakti (Saksa, Itaalia, Jaapan) kahjuks aastal. Lend-lease’i seadus (Märts 1941) ● President saab osutada ainelist abi, igale riigile, kellele toetamine näis USAle oluline
● Aitas UKd, kuna ajalooline side  Atlandi harta (August 1941) ● UK PM Churchill ja USA president Roosevelt
● 8-punktiline deklaratsioon - UK ja USA sõnastasid natsliku Saksamaa vastase sõja.
● Liitus veel 15 riiki (ka NSVL)
● Eestis tähtis -> kõik II MS iseseisvuse kaotanud riigid, tunnustatakse jälle iseseisvaks Pearl Harbor (7.12.1941)  ● Jaapan -> USA mereväebaas Pearl Harbour, Hawaii
● Üllatusrünnak. Uputati 5 laeva ja 3 ristlejat - hukkunuid 2300
● USA, UK kuulutavad sõja Jaapanile
● Jaapan kuulutas sõja UK-le ja USA-le. USA astus sõtta!


● Tulemus: UK, USA, NSVL vs Saksamaa, Itaalia ja Jaapan Midway 4.06-7.06.1942 ● Midway saared
● USA vs Jaapan
● Jaapan tahtis USA kapituleerimist (alahindasid USA -> kaotasid)
● Esimene Jaapani sõjalaevastiku kaotus sajandite jooksul
● Vaikse ookeani alade läbimurre USA jaoks El-Alameini lahing (Okt-nov 1942) ● Saksa (Rommel), ITA tungivad Egiptusesse vs UK (Montgomery)
● 1943 lahkuvad britid Põhja-Aafrikast Sitsiiliasse Stalingradi lahing (19.11.1942 - 2.02.1943) ● Saksa oli võtnud Stalingradi piiramisrõngasse
● 19.nov NSVL alustab lahingut vs Saksa (feldmarssal Paulus) 
● Punaarmee relvastuses ülekaal (Siberis sõjatehnika tootmine)
● 4 päeva pärast võttis kotti 330 000 saksa sõdurit, teised andsid hiljem alla
● Initsiatiiv idarindel punaarmeele
● Ida-aladel saksa taandumine Kurski kaar (1943) ● Ajaloo suurim tankilahing
● Muudatus idarindel stalingradi lahinguga
● Sakslased üritavad olukorda muuta
● Pealetung ebaõnnestub
● Kinnitab punaarmee initsiatiivi Itaalia väljalangemine II MSst ● 1943 USA ja UK väed Sitsiiliasse
● Itaalia väed saavad lüüa -> Mussolini populaarsus kaob, kõrvaldati võimult
● Saksa vabastas Mussolini -> uuesti võimule.
● Sakslased peatasid liitlasvägede pealetungi Roomale
● Itaalia II MS-st välja langenud. 1944 ● FRA sõjast väljas, põhja saksa käes, lõunas oma valitsus, UK sõjas, USA sõjas,  Taani/Norra okupeeritud ● Punaarmee murrab läbi Leningradi blokaadi. Narva juures jääb seisma. 
● Eesti pommitused: märtsi pommitamine
● Stalini pommitamine Poolas, Varssavis. Stalin ootas kuni sakslased suruvad maha  ülestõusu Poolas -> vallutas Poola, võimule endale sobiva valitsuse. 


● Eestis, sakslased lähevad ära, Juri Uluots -> Otto Tief
● NSVL vabastab Euroopa riike -> endale meeldiv valitsus ->NSVL poliitika/ideoloogia lai  levik ● Punaarmee okupeeris Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Normandia dessant (6.06.1944) ● Hitler pidi suure osa üksustest hoidma Prantsusmaal -> punaarmeel edu idarindel. 
● 6. juuni 1944 lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias. Saksa ei suutnud  invasioonile piisavalt kiiresti reageerida -> Saksa kaitse varises kokku ● 25.08.1944 vabastati Pariis Ardennide lahing ● 1944 Hitler koondas saksa tugevamad diviisid. Lootis korrata 1940 edukat  operatsiooni  (lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest, suruda merre) ● Esialgu õnnestus - sakslasi aitas halb ilm
● Liitlasväed peatasid saksa pealetungi Ardennide mägedes
● Viimane saksa suurem pealetungioperatsioon läänerindel. 
● Saksa jätkas õhusõda Inglismaa vastu - liitlasriigid pommitasid saksat vastu 
● Dresdeni hävitamine 1945 kevadel 27.01.1945 Auschwitzi laagri vabastamine Berliini vallutamine ● Jan. 1945 NSVL lõikas saksa/Ida-Preisi ühenduse (IP prg on Kaliningrad oblast)
● Ida-Preisis lahingud
● Läänerindel sakslaste vastupanu passiivsemaks. 
● Stalinil luba vallutada Berliin
● 16.04.1945 - punaarmee pealetung Oderil
● 24.04 jõuti Berliini, linnas tänavalahingud (lahingusi Volkssturmi mobiliseeritud poisid,  punaarmee julm.) ● Lääneliitlased ei valluta berliini vaid jäetakse stalinile, kohtuvad Elbe jõel
● 2.05.1945 Berliin kapituleerub Briti peaminister    Winston     Churchill     (1874-1965), USA president    Franklin Delano Roosevelt     (1882-1945)   ja     Jossif   Stalin      (1879-1953),   Põhja-Itaalia   fašistlik   vabariik     Benito   Mussolini     (1883-1945) Teherani konverents 
28.nov - 1.dets. 1943, Iraani pealinn ● USA (Roosevelt), NSVL (Stalin), UK (Churchill)
● UK, USA teine rinne Lääne-Euroopas 6.06.1944 (plaan  “Overlord”) -> prantsusmaal  pealetung sakslastele ● NSVL pealetung idast, pärast saksa purustamist kuulutas sõja Jaapanile
● Saksa jaotamine, Poola piirid


● Eesti, Läti, Leedu NSVL võimu all (NSVL pidi tglt liitu kuulumise rahvahääletuse  tegema) Jalta konverents 
4.-11.02.1945 Krimmis ● USA, NSVL, UK (rohkem NSVL huvid)
● Sõjajärgse maailma jagamine võitjate vahel
● Saksa jagati okupatsioonitsoonideks
● ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht Potsdami konverents
17.juuli - 2.aug.1945 Berliinis ● USA (Harry Truman), UK (Clement Attlee), NSVL (Stalin)
● Saksal puutus juhtkond/parteid -> jaotati neljaks okupatsioonitsooniks (UK, USA, NSVL,  FRA) ● Riigi juhtimiseks ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu Berliinis
● 4D: Saksamaa otsustati demokratiseerida, demilitariseerida (relvad nahhui),  denatsifitseerida (natsid sõjakohtu alla), demonteerida (rasketööstus saata NSVL) Nürnbergi kohtuprotsess
20.11.1945 - 1.10.1946 ● Holokaust - tapatalgud, hitlerlased rajasid u 1000 koonduslaagrit (kokku 12 miljonit  inimest). Üle poole vangidest ehk 7 miljonit tapeti. Üle kolmveerandi tapetutest ehk 5,75 
miljonit olid juudid. Alates kristallöö, tglt tapeti ka teisi rahvuseid ● USA, UK, NSVL, FRA Rahvusvaheline Sõjatribunal
● Süüdistus sõjaroimades 24le in-le, 12le surmanuhtlus (hukati 10 - Ribbentrop,  Rosenberg, Göring jne), 3le eluaegne Jaapani purustamine ● Okinawa vallutatakse -> USA sõjaväebaasid -> pommitati jaapani linnu
● 06.08.1945 tuumapomm Hiroshimale.
● 09.08.1945 tuumapomm Nagasakile
● 300 000 hukkunut
● 02.09.1945 Jaapan kapituleerub USA lahingulaeva Missouri pardal Saksa lõhenemisele aitas kaasa
Potsdam
Berliini blokaad Pariisi rahukonverents
I MS 1919-1920
II MS 1945-1946 Kollaborandid - vastastega koostöö


Vastupanuliikumine - metsavendlus, sissid, partisanid, saksal sofia ja hans škol - valge roos
Katõn - löödi maha 20k NSVL ohvitseri
Charles de Gaulle - UKs vaba prantsusmaa liikumine Idablokk  - NSVL + talle alluvad riigid = sotsialismileer
Lagunemise sisemised põhjused:  ● Rahva rahulolematus (vabaduste puudumine, valimiste puudumine, ateism,  reisipiirangud) ● Kommunistlik majandusmudel (plaanimajandus, kollektiviseerimine,  üliindustrialiseerimine ammendunud, kauba defitsiit) NSVLst lähtuvad põhjused: ● Gorbatsov loobub Brežnevi doktriinist
● 91 VLO laiali
● Gorbatšovi ümberkorraldused (perestroika, galsnost)
● Lääne toetus demokratiseerimisele Sotsialismileer(idablokk, teine maailm) = NSVL+sotsialismimaad 
(satelliitriigid:sõprusühendus(10), mitte Moskva mõju all)
Sotsialistliku orientatsiooniga riigid - NSVL aitas majanduslikult, rahaliselt, sõjaliselt Idabloki isikud
Poola: Jaruzelski - 89-90 president, diktaator Lech Walesa - Solidaarsus juht, 90 president
Mazowiecki - I mittekommunistlik peaminister Kest/Ida-Euroopas SDV: Honecker - kuni 89 president
TS: Vaclav Havel - 89 president, hiljem Tsehhi president, sametrevolutsioon
Bulgaaria: Živkov - peale teda noored kommunistid
Rumeenia: Ceausescu - veriseim kommunismi taandumine Ida-Euroopast, komm Kommunistliku süsteemi teke ja põhijooned
Ida-Euroopas kommunism - 44 tankid, julgeolekuorganisatsioonid, Moskva rahastus
Ida-Saksamaal - SDV Berliini blokaadi tulemusena
Hiinas - 46-49 kodusõjas, 69ni piirikonflikt NSVLga NSVL lagunemise põhjused Sisemised:  ● Perestroika - 85 sotsialistliku majandusmudeli ümberkujundamine, majanduskriis
● Glasnost - 86 avalikustamine, tõuge Chernobylist, leevendati tsensuuri, räägiti  keskkonna probleemidest/MRPst/Stalini kuridegudest. Poliitika liberaliseerimine


● SRÜ rajamine - 91 tekkis NSVL sisemisest opositsioonist. Jeltsin tõrjus Gorbatšovi välja, rahvuscaheline organisatsioon ● Okupeeritud liiduvabariigid - soovisid iseseisvust taastada, sõnum levis üle maailma, 89  Balti kett ● Augustiputš - Gorbatšovi autoriteet kaob 19.06.91 Välised: ● Afganistani sõda - 79-89 NSVLle kurnav
● “Tähtede sõda” - Reagani uus võidurelvastumine, NSVL ei suutnud kaasa minna
● Lääneriikide toetus Baltikumile iseseisvuse taastamisel - avalik arvamus
● Muutused sotsialismimaades eeskujuks (poola, tsehhi, ungari)
● Väliseestlaste tugi - tõstavad Läänes teadlikkust Balti okupeerimisest V. SÕJAJÄRGNE MAAILM Külm sõda Uus jõudude vahekord maailmas ● Ida - Saksamaa Poolale ja NSVL-le, 
● NSVL-le Preisimaa, Königsberg (Saksalt)(Potsdami konverentsiga), Bessaraabia  (Rumeenialt), Viibur (Soomelt), Kesk-/Ida-Euroopa, suur osa Aasiast ● Itaalia loovutas Aafrika kolooniad
● Albaania iseseisvus
● Rumeeniale osa Ungarist
● Iseseisvus island
● Üliriigiks USA - demokraatliku Lääne eesotsas Raudne eesriie - NSVL eraldas Kesk- ja Ida-Eu ja suure osa Aasiast, tõkestas 
suhtlemist/läbikäimist lääneriikidega Külma sõja algus ● NSVL pani Kesk-/Ida-Euroopa kommunistliku võimu, tahtis Türgi alasid, keeldus Iraanist  vägesid välja tooma ● Majandus suunatud sõjatööstusele
● Stalini kõne (sõda paratamatu) -> NSVL valmistub konfliktiks Läänega
● Churchilli kõne - lääne kommunismi vastu (neg tagasiside -> järeleandmised)
● Sõjaeelne hirm 
● Trumani doktriin - vabade rahvaste toetamine, kommunistide võimuhaardekatsete  vastu ● Marshalli plaan - abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, Euroopa majanduse  ülesehitamine, kommunismi nõrgestamine, Stalin keelas NSVL mõjusfääri riikidel 
osaleda (Jugoslaavia ignos, võttis Marshalli plaani vastu)


● Lääneliitlaste Saksa osas demokraatlikud parteid/reformid, NSVL tsoonis kommunistlik  diktatuur  ● Berliini blokaad 1948 - (külma sõja algus) NSVL lõikas Lääne-Berliini välismaast  lootusega liita(elekter, kütus, toit), USA õhusild (varustamine) päästis  Külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis
Pooled polnud sõjas, vaid üleolek majanduses, poliitikas, kultuuris, teaduses. Pingeseisund. ● Võidurelvastumine
● Euroopas poliitiline ülekaal
● Mõjuvõim Kolmandas Maailmas NATO ja VLO
Vabatahtlikud: ● Lääne-Euroopa riikides tihedam koostöö ○ Lääneliit - UK, FRA, Belgia, Holland, Luksemburg ● NATO 1949 - Lääneliit + Kanada, USA (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) - sõjaline  koostöö, 1955 liitus Saksa ● Euroopa Söe ja Teraseühendus 1952 - (Saksa, FRA eestvedamisel + ITA, Belgia,  Luks, Holland) - sõja vältimiseks (Euroopa Liidu eelkäija) Diktaadi elluviimiseks: ● VMN 1949 - (Vastastiku Majandusabi Nõukogu) -> 
● VLO 1955 (Varssavi Lepingu Organisatsioon) - NSVL liitis Kesk-/Ida-Euroopa satelliidid  endaga Hiina kodusõda ● Mandžuurias võimul Kommunistlik Hiina Rahvavabastusarmee (NSVL tugi)
● Kirde/Põhja-Hiina kommunistidel -> sõda kodanliku Guomindangi (Rahvuslik  Rahvapartei, USA tugi) vastu ● Agraarreform - suurmaavaldused talupoegadele (kommunistid populaarseks)
● Kommunistid vallutavad suurema osa -> Chang Kaishek Taiwani (säilis Hiina Vabariik)
● 1949 Mao Zedong -> kommunistlik Hiina Rahvavabariik Saksa Liitvabariik ● 8. mai lõppeb Euroopas sõda
● NSVL rajati 1922 (Lenin), 1924 Stalin partei juhiks
● USA president ll ms järgselt perioodil Harry Truman
● UK kuningas George VI, peaminister Attlee
● NSVL võimus Stalin -53
● Stalin edendas rahvademokraatiat (ikka diktatuur)
● Denatsifitseerimine - nürnbergi kohtuprotsess, natsi juhid poodi üles
● Konservatiivne Kristlik Demokraatlik Liit (49-69)


● Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik partei Konverentsid
Teheran - teine rinne
Jalta - ÜRO
1945 Potsdam - 4D denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, 
demonteerimine ● 1944 saksaga rahu
● Turumajandus  Marshalli plaan (1947-1952)   ● lähtus Trumani doktriinist (pärast Roosevelti, enne Heisenhowerit), 
● aidati kõiki keda ohustas kommunism, majanduabi plaan
● 17 euroopa riiki 13 miljardi dollari ulatuses
● aidati, et saada kaubanduslikke sidemeid ja aidata Berliini blokaad 1948-1949 - Stalin soovis hõivata lääne Berliini (blokeeris ühenduse lääne-
berliini ja lääne-saksa tsoonide vahel, lääneliitlased ehitasid õhusilla vastu) 
Tulemus: saksa lõhenes 2ks riigiks, rajati NATO ● 1949 mais Saksamaa Liitvabariik
● Valitsust juhib liidu kantsler Konrad Adenauer 14 aastat (Hitleri vastane) ○ Lääne-saksa majanduse taastamine, riigi arengukava
○ Sotsiaalne turumajandus (tõusis elatustase - saksa majandusime) ● 22 mussolini
● 33 hitler
● 6.04.1944 teine rinne Tähtsad saksalsed
Otto von Bismarck - saksa uhendaja
Adolf Hitler - 33-45 diktaator
Konrad Adenauer - 49-63 (kristlik demokraatlik liit) ● 1949 (12 mai lõppeb berliini blokaad) kaks saksamaad - saksamaa demokraatlik vabariik ja saksamaaa liitvabariik  ● Bonn - saksa liitvabariigi pealinn
● Saksa konservatiivne
● 69 - 82 sotsiaaldemokraadid
● 70s kriisid - energia kriis 74, jom kippur
● 82 - kristlikud demokraadid, Helmut Kohl (ei toeta NSVL majanduslikult) Välispoliitika


● Hallsteini doktriin (1955) - saksamaa liitvabariik ütles et lõpetab suhted riikidega, kes  tunnustavad saksamaa demokraatlikut vabariiki ● 69-79 pingelõdvendus
● Uus idapoliitika - Willy Brandt lõpetas Hallsteini doktriini
● 3.10.1990 Saksa ühines -> Saksa Liitvabariik Kolmas Maailm - Riigid, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (l maailm) ega Nõukogude Liidu ja tema 
liitlaste (teine maailm) hulka - 19-20saj koloniaalvõimust vabanenud Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika, Okeaania riigid -
arengumaad ● Araabiamaade esilekerkimine energiakriisi tulemusena
● Suured riigid kasutasid poliitiliste eesmärkide elluviimiseks ning abistasid diktatuure  relvastuse ja sõjaasjatundjate saatmisega (ei vaadatud võrdväärsena) ● Hiinas kolmandik maailma elanikkonnast
● Maailmas u 200 riiki kokku
● ÜRO resolutsioon - kõigil rahvastel õigus enda riigile Mitteühinemisliikumine - Peamised algatajad Jugoslaavia (Tito), Egiptus (Nasser), India 
(Nehru), 50s lõpp, 60 tippkonverents, eesmärki ei saavutanud, võidurelvastumine jätkus -> 
sõjalised kokkupõrked, säilis majandslik ebavõrdsus ● Kolooniate majanduse tihe side emamaaga (tihti asumaa peaülesanne varustada  emamaad ühe toorainega -> iseseisvumisel katkesid sidemed -> majanduslikult raske ->
sõltuvad teistest riikidest (laenud, abi. vastutasuks taheti juurdepääsu maavaradele ning 
majanduslikku või poliitilist kuulekust) -> näljahädad, joogivee puudus, haigused. ● Noorte riikide valitsused vahetusid sagedasti mitte parlamendivalimiste vaid sõjaliste  riigipööretega, mida soodustas demokraatia nõrkus või selle puudumine ja rahva madal 
haridustase. Koloniaalimpeeriumite lagunemine ● Enamik Ladina-Ameerika riike võitles sõltumatuse välja 19. Sajandil.
● Aasia ja Aafrikamaade iseseisvumine suuremas osas 20.saj teises pooles (Aafrika  aasta 1960) ● Koloniaalriigid vs emamaad/metropolid
● Koloniaalvõimu üritati säilitada kas sõjaga [FRA Alžeerias(8 aastat) ja Indohiinas ehk  FRA vs Vietnami DV (46–54 FRA pidi väed välja tooma Genfi konverentsi aluse), 
Holland Indoneesias ja Portugal Angolas(13 aastat)] või asumaade valitsemise 
ümberkorraldamisega


● Emamaad pidid aga viimaks tunnistama enamiku kolooniate lahkulöömist. Aasia ja Aafrika maad ● Arenenud turumajandusliku tööstusriigina kerkis esile eelkõige Jaapan, 20.saj viimasel  kolmandikul ka Lõuna-Korea, Singapur, Hongkong ja Taiwan. ● Hiina täna maailmas majanduslik suurvõim aga diktatuuririik Must Afrika - Sahara kõrbest lõunasse jääv Aafrika ● Hinduistid ja moslemid sõdivad omavahel Indias Jaapan ● ll ms Itaalia poolel (teljeriigid/kolmikpakti riigid ehk Itaalia, Saksamaa ja Jaapan)
● Usa panustas ülesehitamisesse, lõi põhiseaduse
● Monarhistlik riik - keisri võim, parlamentaarne monarhia Lõuna korea ● Riik enne korea sõda(1950-53) olemas Taiwan ● 46-49 põgeneti hiina kodusõja ajal taiwani (seal demokraatia) Kommunistlik hiina ● 46-49 kodusõda, sai kommunistlikuks
● Juht Mao Zedong 1949-76 Hiina Kommunistlik Rahvavabariik
● Maoism -  kommunistliku õpetuse Hiina suund (poliitiliselt parteijuhi Mao  kummardamine, majandusplaan viisaastakute järgminie, loobuti eliidi maitse järgi
kujundatud kultuurist, uus kultuur pidi kajastama töörahva elu ja huve) ● Rahva elatustase väga madal. näljahädad, rahvaarv suur
● Pärast Mao surma(1976) hakati rakendama turumajanduslikke põhimõtteid
● 80ndate keskpaigaks saadi jagu näljahädadest ning majandus aina arenes Kultuurirevolutsioon hiinas ● 1958 Mao kuulutab suure hüppe poliitika ( 1958 Mao poliitika jõuda kiirelt  kommunismini / riik industrialiseerida, ebaõnnestus) (hrushov samal ajal nsvls sama
asja) ● Üliindustrialiseerimine, ühismajandid, 
● Ebaõnnestus - tööstustoodang vähenes, põllumajanduses probleemid (näljahädad)
● Mao vastaste(kommunistliku partei) tagakiusamine (vangistati, tapeti, vallandati)


● Mao võim erakordselt suureks India ● Briti koloniaalimpeeriumi koosseisus, 2.ms järel 47 Suurbritannia jagas hinduistlikuks  Indiaks ja islamiusuliseks Pakistaniks, 1950 iseseisvad riigid ● Nehru tuli võimule 1948 (Gandhi 1869-1948), tema ajal muutus riik ilmalikuks  parlamentaarseks vabariigiks, ajas NSV Liidust sõltumatut poliitikat.  ● Kastikord (sisseränne 2000a ekr, aarialased tungisid sisse, toid hinduismi, kastikorra) 
● Ismaliusulised (taj mahal moslemitel) tulid sisse, 1947 islamiusuline pakistan- sõjalised  diktatuurid, otsisid toetust USA-lt ● Kuulus pikalt briti kolooniale
● Gandhi - rahumeelselt soovis saavutada india iseseisvust
● 1947 hinduistlik India- demokraatlik kord, head suhted nsvl-ga (nsvl-s voimalik bollywood filme vaadata) ● Ei osale
● Palestina ja pakistan islamiusulised Aafrika vabanemine ● Aafrika aasta - 1960 (aafrika riigid iseseisvusid UK ja FRA alt)
● Enamus said soltumatuse rahulikult
● Vabadussõdadega iseseisvusid Alzeeria (prants vastu, sõda 8a) ja Angola (Portugali  vastu, sõda 13a) ● Enamuses kehtestati diktatuur - polit ebastabiilsus, riigipöörded, kodusõjad
● Lõuna aafrika vabariik kõige arenenum aafrikariik
● Kuni 1990 valitses LAV-i Hollandi kolonistide järeltulijad ehk buurid(valged)
● 1990 loodi uus põhiseadus, mis kuulutas LAV demokraatlikuks ja sõltumatult  nahavärvusest on kõigil võrdsed õigused.  ● LAV esimeseks mustanahaliseks presidendiks Nelson Mandela, kes oli  apartheidivastase võitluse kangelane apartheidipoliitika - rahva jagunemine rassi alusel -> mustanahalised alustasid režiimi 
kukutamist (partisanisõda/sissisõda) -> apartheism kaotati -> mandela - esimene mustanahaline
president Ladina ameerika ● Romaani keeli (kujunenud ladina keelest) kõnelev ameerika 
● Endised euroopa koloniaalvaldused, iseseisvusid 19saj algul 1. Eeskuju USA  iseseisvumisest 2. keeruline olukord emamaal ● Valiselt vabariigid aga sageli autoritaarne diktatuur (sojavaeline diktatuur)
● Hunta - diktaatorlikud sõjaväelised valitsused
● Peamine elatusallikas põllumajandus, suurmaaomandid
● Maalt linna kolinud inimesed ei saanud tööd, vaevaline toostuslik poore 
● Hoitakse kõrvale kahepooluselisest maailmast


Argentiina  ● Peronism - Juan Peronist tulenev opetus, kolmas tee 1. Hoiame maa sattumist  välisnvestorite katte 2. Vähendada sotsiaalset lõhet ● Diktatuur, parandas eluviisi
● Langeb: naine sureb, ekspordi hinnad langevad
● Riigipööre  Ladina ameerikas kaks kõrgkultuuri - incad, asteegid, maiad Parempoolne diktatuur Tšiilis  ● Pinochet 73-90
● Vasakud võidavad valimised ja tulevad võimule -> parempoolsetele ei sobi
● Keelustati poliitiline tegevus
● USA toetus Vasakpoolne diktatuur Kuubal ja Nicaraguas ● Plaanimajandus, madal elatustase
● 1962 Kuuba raketikriis 
● Vaino Väljas lõpetas Nicaragua kodusõja Ladina-Ameerika 20saj lõpul ● Uimastite probleemid Demokraatlik maailm euroopa ja ameerika ühendriigid ● Töölisklassi valimisõigus laienes
● Naistel valimisõigus
● ll ms toob demokraatia laienemine
● Saksa liitvabariik, austria, itaalia, jaapan, usa 
● Langetati valijate vanuse alammäära
● Sõjakogemus - demokraatiat tuleb kaitsta
● Kreekas, Itaalias tugev kommunistide mõju
● USA aitas marshalli plaaniga teisi
● Hispaanias Franco annab võimu 70s üle
● Portugalis nelkide revolutsioon -> demokraatia Ametiühinguliikumine ● Alguse saavad UKs
● Eestis 1905 revolutsiooniga
● Nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist, saavutasid edu
● Koostöö vasakpoolsete erakondadega (töölisklassi sotsiaalne turvalisus) Marshalli plaan (1947-1952)  


● lähtus Trumani doktriinist (pärast Roosevelti, enne Heisenhowerit), 
● aidati kõiki keda ohustas kommunism, majandusabi plaan, abi sõjas kannatanud  Euroopa riikidele, Euroopa majanduse ülesehitamine, kommunismi nõrgestamine ● 17 euroopa riiki 13 miljardi dollari ulatuses
● aidati, et saada kaubanduslikke sidemeid ja aidata
● Stalin keelas NSVL mõjusfääri riikidel osaleda (Jugoslaavia ignos, võttis Marshalli plaani vastu) Heaoluühiskond - tagatud inimese sotsiaalne turvalisus USA ● Rajati 1776
● Isolatsioonipoliitika l ms kuni atlandi harta/lend lease seadus 41 (UKle majanduslik abi)
● NATO 1949 - Lääneliit + Kanada, USA (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) - sõjaline  koostöö, 1955 liitus Saksa ● Atlandi harta - ei taotle sõjas territooriume 41
● Pearl harbour 7.12.41
● makartism - kommunismivastane kampaania USAs, vasakud rünnaku all, lõpetatakse,  Joseph McCarthy alustas UK ● 40s iseseisvusid Aasia kolooniad, 50s Aafrikas
● Leiboristid - tööerakond
● Kaheparteisüsteem (konserv/leibo), majoritaarne valimissüsteem Prantsusmaa ● 40-44 Vichy Prantsusmaa
● Charles de Gaulle - vastupanuliikumise eesotsas, 44 rajas Ajutise Valitsuse
● Parlamentaarne vabariik
● Indo-hiinas sõda 1954 - koloniaalimpeeriumi lagunemine
● Genfi konverentsi otsusega pidi väed vietnamist välja tooma Saksamaa ● Saksamaa okupatsioonitsoonideks USA, NSV Liidu(totalitaarne), Inglismaa ja  Prantsusmaa vahel ● Läänepoolsete tsoonide põhiseadus 1949, Bundestagi valimistel võitsid parempoolsed  kristlikud demokraadid, Konrad Adenauer ● Probleemid majanduses - raha väärtus langenud, must turg õitses
● Sotsiaalne turumajandus - Ludwig Erhard
● Radikaalsed majandusreformid, riik kehtestab reeglid ettevõtjatele, avatud turg,  eraomand, stabiilne raha, Saksa mark - Saksa majandusime


26. Kommunistlik maailmasüsteem Idablokk (13 riiki) - NSVL, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaariua, 
Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, Jugoslaavia (erand) Idabloki ühiskondlik/riiklik kord ● Võim riigis kommu istliku partei käes. Kodanikel puudusid demokraatlikud õigused ja  vabadused ● Kogu riigi elu allutatud kommunistlikule parteile (ka kultuurielu)
● Julgeolekuorganite võim. Võim püsis terrori/hirmu abil
● Majandus riigile allutatud, käsumajandus
● Sõjaväe tähtsus. Madal elatustase Stalinistlik NSVL kuni 1953 ● Sõja ajal nõrgenenud
● Repressioonid tugevnesid, et hoida hirmu, arreteerimised
● Gulag - vangilaagrite võrgustik
● Madal elatustase, esmatarbeid nappis, plaanimajandus, näljahädad NSVL satelliitriigid kesk- ja ida-euroopas ● 1948ks kogu piirkond kommunistliku diktatuuri all 
● Ajutine valitsus -> maareform, natsionaliseerimine
● Tööstus riigistati, põllud kollektiviseeriti
● Opositsioon kõrvaldati
● Kogu saksa vallutamine ebaõnnestus -> 1949 SDV Stalini surm, võimuvõitlus NSVLis ● Plaaniti juutide represseerimist (arstide süüasi)
● 5 mär 1953 suri Stalin (palju plaane tühistati)
● Lavrenti Beria - vabastas vange, pinge lõdvendamine, satelliitriikides normid juhid,  liiduvabariikidel rohkem õigusi ● Beria-vastane vandenõu -> arreteeriti, tapeti 1953 dets
● Nikita Hruštšov - tühistas osa Beria uuendusi, sulaperiood - liberaliseerimine, 56 kõnes  kritiseerib Stalini kuritegusid 27. Kriisid ja sõjad pärast ll ms Uued pinged ● Israeli sünd 14 mai 1948 - ÜRO (rajati Jaltaga 1945) otsustas rajada Iisraeli (juudid) ja  Palestiina (araablased) riigi. Araablastele ei sobinud -> ründasid -> juutide võit -> 49 
vaherahu ● Kommunistide võit Hiina kodusõjas (46-49) -> kommunistlike liikumiste kasv indo- hiinas/koreas


● Kesk-/Ida-Euroopas rahvas ootasid võimalust vabanemiseks Korea sõda 50-53 - Kommunistlik Põhja-Korea (NSVL, Hiina tugi)
Berliini ülestõus 53 - Ida-Berliini tööliste streik kommide vastu, jõuga laiali
Poola ülestõus 56 - suruti tulega maha -> meeleavalduste kasv -> järeleandmised, Gomulka
Ungari ülestõus 56 - avaldus Budapestis Poola toel, tänavalahingud -> Imre Nagy võimule 
(demok, NSVL relvad välja) -> suruti tankidega maha, Nagy arreteeriti
Suessi kriis 56 - 52 Egiptuses riigipööre (monarhia lõpp). 56 Nasser riigistas kanali. 
Israel/UK/FRa ründavad Egiptust 28. Balti riigid teises maailmasõjas, nõuka okup Pribaltika - Läänemere äärsed riigid ● Eesti rajati 1918 (l ms)
● 1939 baaside leping
● eesti/läti/leedu nsv rajati 1940
● Rõõmuga tervitati sõda (22 jun Saksa Barbarossa plaaniga ründas NSVL)
● 23 jun 1941 Leedus ülestõus
● 1941 suvel eestis suvesõda
● Sakslaste tulekul üks võim lis asendus teisega (loodeti paremat, pahameel) 
● Okupatsioonirežiim - tapeti juudid, mustlased (avalikkus ei teadnud)
● Ei tunnistatud omariiklust
● 41-44 saksa okupatsioon Murrangulised lahingud -> saksa taandumine ● Stalingradi 1942
● 43 Kurski ● Tugevad lahingud eestis sinimägedel
● Balti riikide eesmärk 44 - taastada omariiklus (sõjas neutraalsed, Otto Tiefi valitsus  (uluots nimetas), toetati sakslaseid, et NSVL ei tõuseks) ● 41-44 lõppes Soomes jätkusõda (agressor NSVL)
● Hitleril Barbarossa plaanid: nord - leningrad, mitte - moskva, süd - ukraina, stalingrad Eestist põgenes 70 000 ● 39 balti sakslased
● 41-44 hävitati juute, mustlased
● 44 rannarootslased
● 41 eestlased idasse, 44 läände ● Il ms punaarmee, pärast nõukogude armee


Okupeerimine - teine võim toob oma väed sisse
Annekteerimine - teine võim liidab oma valdustega ● 40 punaarmee okup/anek balti riigid, lääs vastas mittetunnustamispoliitikaga
● 42 Uk tunnistas de facto Balti kuulumist NSVLle
● 43 teheran
● 46 USA ei tunnista Balti kuulumist NSVLle -> kersteni komisjon - tunnistati moskva  vägivalda balti riikide vastu 40a Atlandi harta 14 aug 41 - ei taotleta uusi territooriume  Peale ll ms aladest jäid ilma ● Eesti
● läti Tartu rahulepinguga saadi, pärast ll ms eraldati eestilt ● Petserimaa
● Narva jõe tagune ala Sotsialismimaad osalise iseseisvusega - 68-89 Brežnevi doktriin Juunikommunist - 40s toetasid okupeerimist (Eestis Karotamm, Lätis Kalnberzinš, Leedus 
Snieckus) Repressioonide ohvriks langes 20-25% elanikkonnast VI. Lootuste ja mässu aeg 30. Heaoluühiskond Heaoluühiskond - tagatud inimese sotsiaalne turvalisus, 50s/60s kujuneb 1. Sotsiaaldemokraatlik (klassikaline, esimesed tugevad, kallis)
2. Konservatiivne (saksamaal Bismarck, kõrgajal Adenauer)
3. Liberaalne (kujuneb New Deal-iga) Thatcherism - 79-90 UK, inimesed peavad sotsiaalsesse turvalisusse ise panustama, 
töölisklassi huvid Heaolu kasv ● Rootsis, USAs vähem kahjustusi sõjast
● Meelelahutus, ostujõu kasv


● Johnson suur ühiskond - riik sekkub majandusse
● Keynes võrdsusprintsiip, riik peaks sekkuma majandusse
● Koloniaalimpeeriumid lagunenud -> immigrandid emamaale elama-> 60s mustanahaliste õigused Martin Luther King Jr. ● Suurem tarbimine USA presidendid
1919 Wilson Rahvasteliit
20-30 Hoover
Roosevelt
Truman
Eisenhower - lubas kommunismi tõrjumist
Kennedy
Johnson - lavastas Tonkingi Lahe insidendi, suur ühiskond
69 Nixon Heaolu ohud ● Massikultuuris ekstensiivne reklaamimine (poliit, kommerts, sotsiaal)
● Televisiooni levik
● 50s boheemlaslik liikumine
● 60s vastuhakk senistele väärtustele ja elukorraldusele, eneseteadlikkus Massikultuur - mainstream, keskklassile
Elitaarkultuur - eliidile, kitsale tarbijaskonnale Massiliikumised  ● Noorte meeleavaldused üle maailma (heitsid vanema ühiskonna põhitõed, kulutused  sõjale vähendada, 68 Pariisis) ● Lääne-euroopas kommunistide populaarsus suur (FRA, ITA), sest kommunistid  sümboliseerisid vastupanuliikujaid natsidele, sümboliseerisid võitjaid (populaarsus 
vähenes Berliini blokaadi ja Ungari ülestõusu mahasurumisega) ● Martin Luther King Jr mustanahaliste liikumine
● Hipiliikumine (69 Woodstock)
● Naiste emantsipatsiooni kaasaaitamine
● Kiriku vastu, rasestumisvastased vahendid
● 70s taandub hipid -> kondanlaseks või veel äärmuslikumaks 31. Euroopa Inglismaa ● Suessi kriis -> suessi kanal Nasserile, koloniaalimpeeriumid lagunevad
● Elisabeth II troonile


Saksa ● Saksa liitvabariik 49
● Kristlikud demokraadid -> sotsiaaldemokraadid 69-82 
● Adenauer kristlik demokraatia, sotsiaalne turumajandus
● 60s sotsiaaldemokraatide sotsiaalturvalisuse reformid 
● Helsingi protsess
● 83 helmut kohl  Prantsusmaa  ● 54-62 Alžeerias Prantsuse vastu vabadusvõitlus
● De Gaulle võimule (58 V vabariik) -> Alžeeria prantslased naasevad emamaale  Itaalia
Majandusime -> tööstusriik (põhi areneb, lõuna jääb maha) Hispaania
Franco -> Carlos 32. Üliriigid Üliriik - külma sõja ühe osapoole juhtiv riik USA ● 56 president Eisenhower - Eisenhoweri doktriin - tuleb aidata Aasia rahvaid
● 60-63 president Kennedy - uute rajajoonte poliitika - õiglane ühiskond, lõpp vaesusele,  kosmosesse ● Neil Armstrong 69 esimesena kuule
● 63 Johnson - suur ühiskond Nõukogude Liit ● Hruštšov kritiseerib Stalini kuritegusid
● Sula
● Brežnev kuni 82 - neostalinism, repressioonide suurenemine India ● Nehru
● Mitteühinemisliikumise juht
● Nehru tütar inhira gandhi Jaapan ● Kuni 52 USA okupatsioon -> sunniviisiline demokratiseerimine (tänini keisririik)
● 70s majanduskriis (73 Jom Kippuri sõda -> naftaõli hinna tõus -> autovabad päevad)  pidid tootmise moderniseerimine


Indoneesia ● Arvult suurim islamiriik
● Vabaneb hollandi alt 59 VII . Kahepooluseline maailm
Kahepooluseline maailm - külma sõja ajal maailmakorraldus 45- , demokraatlik lääs (usa) ja 
Nõukogude liit, satelliitriigid (kolmanda maailma liidriks tahtis saada Hiina, sai Rahva Vabariigiks
49) 37. Pingelõdvendus Pingelõdvendus - 60s teisel poolel/70s külmale sõjale iseloomulik periood, läänemaailma ja 
vene ja tema satelliitriikide suhete paranemine, üritatakse ära hoida võidurelvastumist, kõrgaeg 
Helsingi protsess, prantsuse keeles detante ● USA kurnatud Vietnami sõjast
● 55- Hallsteini doktriin - Kes tunnustavad SDV, lõpetatakse suhted
● Hallsteini doktriinist loobutud
● 69 Nixon lubas luua head suhted NSVL, Hiinaga
● Kuni 76 Mao Zedung
● II ms ajal Charles de Gaulle vaba prantsusmaa juht - FRA lahkus NATOst
● NSVL ja FRA koostöö - NSVL soovis FRA kaudu lääneriike lõhestada
● Ida-berliin 53-71 Ulbricht võimul
● 70 idaleping (lääne-saksa, NSVL, poola) - SLV ei tunnustanud NSVL okupeeritud  saksamaad, pandi paika, et kui 90  liituvad on idapiir paiga Suhete soojenemine ● 72 Nixon külastas Moskvat - murdeline: NSVL ja USA suhete alused
● Majandus, kaubandus, teadus, kultuurilised lepingud
● 72 võidurelvastumist piiravad dokumendid (SRP)
● Võidurelvastumine tglt ei lõppenud  Helsingi protsess 73-75 ● Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, loodeti parandada idabloki ja lääneriikide  vahelisi suhteid, pingelõdvenduse sümbol ● Soome ei kuulunud NATOsse (neutraalne maa), erisuhe NSVLga
● 66 pakkus sama VLO aga lääs lükkas tagasi
● 33 euroopa riiki (ka NSVL), USA, Kanada = 35 riiki lõppaktis
● Euroopa piirid, teaduse/keskkonna koostöö, inimõigused
● NSVL õnnelik, sest tunnustati euroopa riikide piiride määramatust
● OSCE - Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon


● Kuigi ei töötanud, on vajalik õigusriigi juurutamiseks
● Tulemusena moodustati Helsingi grupid, mis õiguslikkust kontrollivad, NSVLis ei rajatud Tulemused ● Lõpp - 79 viiakse väed Afganistani
● Peale lõppaktile allakirjutamist, NSVL ei plaani kinni pidada
● NSVL saavutas kõik vajalikud eesmärgid, lääs mitte ühtegi (läänes head suhted,  positsiooni tugevnemine kolmanda maailma riikide hulgas) ● Osad arvavad, et sisemiselt lõhendas NSVLi (läänest võlad, teisitimõtlejad said vastu  hakata, Solženitsõn - kirjutas gulagist, Saharov - NSVL tuumaprogrammid, rääkis 
NSVL inimõiguste rikkumisest) ● Helsingi lõppakt - dissidentlus, õiguslikkus (vastupidiselt NSVLs repressioonid  süvenesid) 38. Kahe üliriigi konkurents Külm sõda 70ndatel ● Kosmose võidujooks (algul NSVL ees, ss USA, Neil Armstrong 69)
● Keelatud ained spordis
● Kodusõjad kolmandas maailmas (rahastasid teisiti mõtlejaid või diktaatoreid),  Kuubalaste abi, tulevad sotsialistliku orientatsiooniga riigid, 60s-70s Angoolas/Etioopias ● Hiina/NSVL suhted halvenesid (Mao ei tahtnud alluda Moskvale)
● Hiina/USA suhted paranesid -> Jaapani suhted paranevad Hiinaga
● Veriseim kommunistlik diktatuur Kambodžas 70s, tapeti ¼ rahvast
● Pinocheti diktatuur Tšiilis (USA tugi) 
● Nicaragua 79 kodusõda, Vaino Väljas peatas
● Araabia maade iseseisvumine ● Watergate skandaal - Nixon langeb võimult (kuulas pealt vastaseid)
● 79-90 margaret thatcher (raudne leedi)
● Reagan 80s (monetarism - vabaturumajandus, üksikisik ise vastutab)

Document Outline

• I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU
  • 1. Imperialismiajastu ja uhiskond
  • 2.  Rahvusvahelised suhted
  • 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus
  • 4. Kultuur ja eluolu 20saj algul
• II. I MAAILMASÕDA 28.07.1914 - 11.11.1918
  • 5. I ms põhjused ja algus
  • 6. 1915-1971
  • 7. Eluolu sõja ajal
  • 8. Venemaa kokkuvarisemine
  • 9. Sõja lõpp 11.nov.1918
  • 10. Venemaa kodusõda 1917-1922
• III. MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL
  • 11. Maailm I ms järel
  • USA
  • Nõukogude Venemaa
  • Itaalia
  • Saksamaa
  • Rahvusvahelised suhted 1930ndatel
  • Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika
• IV. II MAAILMASÕDA 1.09.1939 - 2.09.1945
  • Sündmused
  • 18. Tee sõjani
  • 19. II maailmasõja algus
  • 1939
  • 1940
  • 1941
  • 1944
  • Idablokk
  • NSVL lagunemise põhjused
• V. SÕJAJÄRGNE MAAILM
  • Külm sõda
  • Saksa Liitvabariik
  • Kolmas Maailm
  • Koloniaalimpeeriumite lagunemine
  • Aasia ja Aafrika maad
  • Demokraatlik maailm euroopa ja ameerika ühendriigid
  • 26. Kommunistlik maailmasüsteem
  • 27. Kriisid ja sõjad pärast ll ms
  • 28. Balti riigid teises maailmasõjas, nõuka okup
• VI. Lootuste ja mässu aeg
  • 30. Heaoluühiskond
  • 31. Euroopa
  • 32. Üliriigid
• VII . Kahepooluseline maailm
  • 37. Pingelõdvendus
  • 38. Kahe üliriigi konkurents