Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Patsifism või militarism - kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Militarism ja patsifism on mõlemad põhjustatud rahulolematusest valitseva olukorra vastu. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, militarism on seevastu riigi sõjalise võimsuse taotlemine, millega koos käib relvatööstuse- ja kaubanduse eelisarendamine ning kaasneb sõjakas välispoliitika. Sõjad on saatnud meid läbi ajaloo, kas on üldse võimalik küsida, kummale maailmanägemusele kuulub tulevik? Inimesed ei ole tavaliselt kunagi oma saavutustega rahul. Eesmärk täidetud, siis rahuolu kestab vaid
ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline) teodiike teoloogiline õpetus Jumala õiglusest, heldusest, armulisusest ja õigeksmõistust natsionalism - ideoloogia, maailmavaade ja ühiskondlik hoiak, mis keskendub rahvusele. Patsifism - põhimõtteline suhtumine, mille järgi ei saa inimeste tapmist ega sõjapidamist kunagi õigustada maoism - marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis põhineb Mao Zedongi õpetusel sotsialism - ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia.
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane). 1923 aasta lõpul Münchenis riigipöörde katse,...
Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas
I maailmasõda toimus aastail 1914-1918. Sõja põhjuseks oli jaotatud maailma ümberjaotamine, kuna Saksamaa oli jaotamisele hiljaks jäänd, ajendiks oli Fernandini tapmine Serbia poolt. Sõjalised blokid olid Keskriikide blokk (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia) ja Antant (Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa). I maailmasõda lõppes Saksamaa kaotusega 11.11.1918. kell 11:11 Compiqne'i vaherahuga. Tulemuseks oli 10000000 hukkunut, 20000000 invaliidistunut ja tohutud materiaalsed kahjud. Pariisi rahukonverents toimus aastail 1919-1920 ning sellest võtsid osa 27 riiki. Versailles'e rahulepingu saab jagada punktideks: 1.) Territooriumi kaotus Saksamaa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi Prantsusmaale, Suudeedimaa Tsehhoslovakkiale ning eraldama Poolale Poola koridori. 2.) Sõjalised piirangud Liitlased okupeerisid Reini tsooni 15-ks aastaks ja muutsid demilitariseeritud tsooniks. Keelati omada: suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennuke...
erakonnad. Parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Võeti vastu rohkem kui sada seadust, mille tõttu üritati inimestele pakkuda väärikamat elu. See püsisi kuni 1938. aasta sügiseni, mil ta sisevastuolude tõttu lagunes. Rahvarinde tegevusel oli suur tähtsus majanduskriisi ületamisel. Suudedi dktatuurioht kõrvaladada, kuid tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Mõisted reparatsioon - sõjamaks patsifism - püüd vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest Rahvasteliit - võitlus rahu eest diktatuur - ühe isiku ainuvõim Berliin-Rooma telg - sõjalis-poliitiline liit Kominterni-vastane pakt - võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu demokraatia - rhavavõim sufrazetid - naisõiguslased Briti impeerium - moodustis Suurbritannia ja temast sõltuvatest aladest
+Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas
Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa (Clemenceau) ja Inglismaa (Lloyd George) huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks.
aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See mõjus USA majandusele halvasti, sest kaitse eelarve suurenes ning ameerika pidi muid riiklike kulutusi kärpima. Sõjas said paljud surma ning nad ei pooldanud seda. 3. Vietnami sõda. Toimus 1960-1970.aastal. Sõjas osalesid Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Ameerika majandusele mõjus see kahjulikult, sest riiki hakkasid vaevama majanduslikud raskused. Inimesed hakkasid kahtlema Ameerika kõlbelisusega Vietnamis kui ka mujal. Toimus patsifism ehk sõjavastane liikumine, hipiliikumine. 6. Berliini blokaad. 1948- 1949.aastal. Seotud olid sellega USA,NSVL ja Saksamaa. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. 7. Berliini müür. 1961.aastal. Müür jagas Saksamaa kaheks Ida-Saksamaaks ja Lääne- Saksamaaks, see takistas põgenemist läände. (Läänes oli vabadus ja idas valitses kommunismi). 8.ÜRO,NATO, Euroopa Liit, VLO.
võimuga monarh Absolutism – valitsemisvorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Parlamentaarne monarhia – valitsemisvorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga Vabariik – riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad Revolutsioon – murranguline periood, mille tulemusena asendatakse vana kord uuega Restauratsioon – vana poliitilise korra taastamine Puritaanid – usuvool (inglise kalvinistid) Patsifism – maailmavaade, mis taunib sõdu Rahvusvaheline õigus – õpetus riikidevaheliste suhete reeglitest Diplomaat – riigi esindaja välismaal 2. Muutused varauusaegses sõjaväes Varauusajal oli põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng 16.saj. Vibusid hakkasid asendama arkebuusid ja musketid. Vastuseks
Teine maailmasõda : Põhjused : · Versaille´s rahuleping · Saksamaa tahtis saada maailma vallutajaks · Agressorriikide olemasolu · Rahvaste Liidu nõrkus · Suurriikide lepituspoliitika · Rahupooldav mõtteviis( patsifism). Iga hinna eest rahu · Agressorriikide poliitika MRP : · Sõlmiti 23.august 1939 · Ehk mittekalleletungileping · Saksamaa püüab sellega ära hoida sõda kahel rindel · Nõukogude Liidu eesmärk oli tsaaririikides taastada Nõukogude Liit. · Salaprotokollis huvisfäärid- Soome, Eesti, Läti ja osa Poolast= Nõukogude Liit Sõja algus: · Saksamaa oli kõige rohkem sõjaks valmis ( õhuvägi, maavägi ja merevägi läksid
Eesmärk: luua palju uusi ettevõtteid, Tagajärg: tööstus arenes kiire tempoga, toidukaupade tootmine vähenes, kadus tööpuudus 17. Millal toimusid järgmised sündmused? Itaalias tuli võimule Mussolini 1922 Saksamaal tuleb võimule Hitler 1933 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL loomine 1922 Locarno konverents 1925 Briand-Kollegi pakt 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism sõjavastasus 21. Isikukultus füüreri ülistamine 22. Inflatsioon raha väärtuse langemine 23. Diktatuur valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust. 25. SÜRREALISM sai alguse kirjanduses ja kandus edasi kunsti. Iseloomulikd jooned: rahulolematus maailmaga,
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus
kulusid hüvitama Prantsusmaale ja Prantsusmaal majanduslangus ületati lihtsamalt, Saksamaal seevastu aga raskemalt. 3. Ühenda paarid. Benito mussolini- Itaalia peaminister Georges Clemenceau- Prantsusmaa peaminister Mustafa Kemal- Türgi president David Lloyd George- Suurbritannia peaminister Woodrow Wilson- USA president Miklós Horthy – Ungari valitseja Fransisco Franco- Hispaania diktaator Adolf Hitler- Saksamaa peaminister Stalin- NSV Liidu liider patsifism- sõjavastasus. Kes nimetatud poliitikutest mõjutas sinu arvates kõige rohkem kahe maailmasõja vahelist maailma? Põhjenda oma arvamust! Adolf Hitler, sest tema juhtis maha surutud Saksamaad. 4. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahelisel ajal. Lõpeta skeem. Millised olid peamised probleemid? Töötus, raha väärtuste järsud langused, vaesus, ületootmine, majanduskriis. Millest probleemid tulenesid? Majanduslangus, pangad andsid liiga kergekäeliselt laene, ületootmine, börsikrahh
kabareedes (,,Tallinn'') 1975. a valmis Tallinna Helikassetitehas, tuli juurde palju uusi võimalusi. Tartu levimuusikapäevad 1979-1991. aastatel toimusid Tartus levimuusikafestivalid, mis olid 80ndate aastate artistidele üks suurimaid võimalusi ennast näidata. 1987 a. levimuusikapäevi peetakse lausa Laulva Revulutsiooni alguseks. Punk-muusika 80ndatel levisid mitmesugused vaated : seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. NSV liidu kodanikule sobimatuks peetud riietuse ja käitumise eest (punkarid) võis miilits kuni 1988.aastani kinni võtta, oli ka oht peksa saada. Tuli ette kaklusi diskomuusika pooldajatega. 80ndate punkbändid al 1980.a Ajutine Valitsus, Generaator M, Propeller al 1982.a Velikije Luki al 1983.a Turist al 1984.a Vennaskond al 1986.a J.M.K.E, Vanemõde al 1988.a Onu Bella ja öörahu Veel 80ndate tuntud bände... Ultima Thule Mahavok Seitsmes meel Karavan
Sisepoliitika industrialiseerimine Korporatsioon vabadusi salapolitsei Rassiline puhtus Salapolitsei Gestapo Koonduslaagrid teisitimõtlejatele Maailmarevolutsioon Suhtuti teistesse Patsifism Komitern riikidesse USA andis Loobuti välismaistest agressiivselt Saksamaale laenu Välispoliitika investeeringutest Ressursid Hitler suhtus ammendati lõplikult välispoliitikasse agressiivselt ja jultunult
väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Eestis kujunes punk 1970. aastatel. Kuna punk on ideoloogiliselt ühiskondlike normide, võimu ja massikultuuri vastu, oli Eesti pungi kriitika peamiseks sihtmärgiks nõukogude kord. Ehkki tavaliselt piirdus noorte mässulisus väljakutsuva käitumise ja gräfititega, leidus punkarite hulgas ka veendunud anarhiste ja vabadusvõitlejaid. Levisid mitmesugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism. Tähtsad tegelased Mihhail Aleksandrovitš Bakunin(30. 05. 1814 – 01. 07. 1876) „Vabadus ilma sotsialismita on privileeg. Sotsialism ilma vabaduseta on türannia". "Minu vabaduse jaoks on oluline kõigi vabadus". Teda peetakse anarhismi isaks. Tähtsad tegelased vol.2 Pjotr Aleksejevitš Kropotkin(9. 12. 1842 – 8. 02. 1921) oli vene filosoof ja geograaf, anarhokomm unismi rajaja. Tänan kuulamast!!
.............. i) Sõna ''demokraatia'' tuleb sõnadest demos ja kratos. (...) ............................................................................................. j) Saksamaa vabariiki kutsuti vahest Weimari vabariigiks. (...) ............................................................................................. 3) Vali õige vastus a) Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale on : · diktatuur · reparatsioon · patsifism b) Antandi riigid olid: · Saksamaa, Prantsusmaa · Suurbritannia, Saksamaa · Prantsusmaa, Suurbritannia c) Keskriigid olid: · Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa · AustriaUngari, Saksamaa, Venemaa, Türgi , Bulgaaria · Saksamaa, AustriaUngari, Türgi, Bulgaaria d) 19181920.a. toimus: · kodusõda Venemaal · kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus · kaotatati toiduainete riigile andmise kohustus
Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Jugoslaavia) uued piirid ei arvestanud Euroopa rahvaste soove, vaid Antandi suurriigid tahtsid oma mõjuvõimu kindlustada ja kaotajatele kätte maksta 2. Patsifistlikud 20ndad a) Patsifism – maailmavaade, mis mõistab hukka igasugused sõjad: – eurooplastel olid värskelt meeles sõjakoledused – soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon:
reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõna kuriteoks.. · Reparatsioon sõjakahjude hüvitamine võitjariikidele
Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa Rahvasteliidu nõrkused – puudusid relvajõud- suurriigid oma sõjaväge ei kasutanud, majandussanktsioonid ei toiminud, kõik riigid ei kuulunud
riietuse eest võis miilits kuni 1988. a. vahi alla võtta, samuti oli oht peksa saada. Oma mõtteid ja tõekspidamisi ei kardetud avaldada ja sellega kaasnes loomulikult hulganisti probleeme ja konflikte. Uus mõtteviis levis ja nõnda tekkis Eestis laiem punkliikumine, kõikjal sündisid uued bändid, sest lisaks juba kaugelt silmatorkavale rõivastumisstiilile on punkarite peamiseks eneseväljendusviisiks muusika – punk- rock. Levisid mitme- sugused vaated: seksuaalne vabadus, patsifism ja anarhism. Filmid ● Mõiste “punkfilm” žanriks pidamine on liiga keeruline selle ebamäärase iseloomu pärast. ● Kõige rohkem esineb dokumentaalfilme bändidest. ● Filmide nimekiri (Eesti filmidest esindatud ainult 1): http://en.wikipedia. org/wiki/List_of_punk_films "Vennaskond. Millennium" on muusikafilm ansamblist Vennaskond. Film valmis 1998. aastal. Kirjandus ● ajakirjandus ● luuletused ● ilukirjandus ● dokumentaalid
Sõda võib ka teha lahkemateks ja sõbralikumaks, kuna ei soovita teistele sama saatust mis nendele osaks sai. Kuidas muutusid poisid sõjas teose „Nimed marmortahvli“ alusel? Kas sõda võib muuta inimeste mõtlemist ja maailma vaadet või võib see hoopis hoopis panna ennast tundma õppima? Ahase klassivend Kohlapuu oli alguses patsifist, kes ei julgenud kedagi tulistada, aga esimeses lahingus venelaste vastu sai ta haavata ja see pani ta ümber mõtlema. „Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel. Kas noorus ja elukogenematus muudab inimesed julgemaks ja
Näiteks, Esimene maailmasõda tõi kaasa umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut, seetõttu loodi Rahvasteliit rahu tagamiseks maailmas. Peale selle Teise maailmasõjas oli holokaust, mille pärast ka kannati palju inimesi. Hiroshima ja Nagasaki tuuma pommituse juhul see viis tuuma patsifismile, mis seisneb tuumarelvast keeldumises kogu maailmas. 2. Millised alajaotused on patsifismil? Kui te peaksite valima ühe neist, siis kumba teie toetaksite? Miks? Patsifism jaguneb absoluutseks ja tingimuslikuks patsifismiks. Kui ma peaksin valima ühe neist, siis toetaksin tingimuslikku patsifismi, sest see vorm lubab enesekaitse, kui miski ohustab kas enese või mõne süütu inimese elu, aga absoluutse patsifismi juhul see on keelatud,sest ründaja võib kannatada. 3. Üheks kuulsamaks patsifismi eeskõnelejaks 20. sajandil oli Mahatma Gandhi. Selgitage 7-8 lausega tema tausta ja vaateid. Umbes 1919
KOMAD Rinnastavad: komaga: vaid, aga, kuid, ent, s.t, s.o, seega, samuti komata: ning, ega, ehk, ja, või, nii...kui (ka) Alistavad: ühend komaga: sellepärast et, isegi kui, pärast seda kui, ainult et, nii et, olgugi et, samal ajal kui, seda mööda kuidas, peagi et, niipea kui, parajasti kui, sel ajal kui komaga: et, sest, kuna, kes, mis, millal, kuni, kuidas määrs:miks, mispärast, kuidas, kuhu, kus, kust, millal, milleks, kas, kumba, missugune, näiteks, samuti, ühesõnaga, s.o, s.t lihts: et, sest, ehk, kui, kuni, kuna, nagu, kuigi ases: kes, mis, kus, millal Mis on keel? Märgisüsteem, suhtlemisvahend Kokkuleppelised märgid ja moodused nende loomiseks: -visuaalsed: Värv - valgusfoor Vorm - WC märgid Suurus - laps/täiskasvanu -kuulmisega: Alarm - äratab Signaal - pane tähele Sireen - tulekahju (pidev sireen) -haistmisega: gaas=oht -kompimisega Keerulisemad märgid -morse kood -merelipud Keelemärgi motiveerimatus: Mitte üks-ühesus, ühe...
rahul Versailles diktaat: Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korralgus, mille alusel pidi Saksamaa tasuma tohutuid reparatsioone ja sakslastele pandi peale rasked rahutingimused.Versailles diktaat oli võitjate poolt kaotajatele peale surutud reparatsioon: sõjakahju hüvitis Rahvasteliit: pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö patsifism: maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast agressor: sõjaalgataja ja vallutaja Ruhri kriis: 1923. Saksamaal ja puhkeb , sest sakslased ei suuda tasuda reparatsioone. Prantsuse ja belgia väed lähevad Ruhri tööstuspiirkonda, et sumdida sakslasi maksma, aga sakslased hakkavad streikima ja tulemuseks on reparatsioonide vähendamine dawesi plaan: 1924.USA majandusteadlase C. Dawesi kava anda saksamaale 200 miljonit USD
Esimese maailmasõja tulemusena saavutasid Antandi riigid eesotsas Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA-ga võidu Keskriikide üle. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Sõda nõudis aga miljoneid inimelusid ning sõja tulemusel toimus palju muutuseid üle terve maailma. Näiteks rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi, kujunes välja sõjavaenulikkus ehk patsifism. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus ka paljude maade siseriiklik elukorraldus. Tugeva demokraatliku korraga suurriigid tõestasid, et nad suudavad katsumustele vastu seista ning olla edukad ka suures sõjas. Nüüd kuna sõjas jäid peale demokraatlikud suurriigid, kasvas nende maine märgatavalt ning demokraatia kasuks osutasid enamik uutest, esimese maailmasõja järel tekkinud riikidest. Demokraatia peamisteks ideoloogiateks said liberalism ja konservatism
Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetud kerkivad diktaatorid, sh Hitler ja Mussolini. Luuakse Rahvasteliit, Eestis autoritaarne kelle eesmärgiks arendada rahvusvahelist koostööd ja riigikord. kindlustada rahu Patsifism 1930. Aastatel on Eesti suurimad ohuallikad Nõukogude Liit ja Saksamaa MIKS? Saksamaa soovib Versailles` rahulepingut tühistada. Hitleri ideeks Suur-Saksamaa ja sakslastele eluruumi hankimine. Saksamaa näitab, et pole huvitatud rahust. Saksamaa sammud Teise maailmasõja poole Adolf Hitler võimule-algab Versailles` süsteemi lammutamine 1933- Saksamaa lahkub Rahvasteliidust. 1935- üldine sõjaväekohustus, käivitatakse relvastusprogramm
kasvavad. Komintern – 1919 Moskvas – Kommunistlik Internatsionaal, mille eesmärk oli kommunistlik revolutsioon ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomine. 1922 – Benito Mussolini – fašistid tulid Itaalias võimule, eesotsas B.Mussolini. 1924 – Dawesi plaan – USA rahandusminister, kelle ettepanekul kergentati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati makse tasumist ja anti laenu Saksamaale. Reparatsioon – sõjakajhude hüvitusmaks. Patsifism – relvade ja sõjategevuse vastane ideoloogia. 1925 – Locarno konverents – peati, et leevendada majandusliku ja poliitilist olukorda, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tšehhoslovakkia ning Saksamaa, kui võrdväärse liikmena. 1925 - Reini tagatispakt – kindlustas Saksamaale Versailles´s paika pandud lääneriik. 1928 – Briand´i-Kelloggi pakt – lepe kohustas loobuma sõjast, kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama konflikte rhumeelselt
1) Compiègne'i vaherahu 2) Versailles' rahu 3) Versailles'-Washingtoni süsteem 4) muutused maailma poliitilisel kaardil 5) Nõukogude Venemaa 6) Rahvasteliit Tööülesanded: lk 8-13, TV ptk 1, mõisted: kapituleeruma, reparatsioon, demilitariseerimine, dominioon, vabariik, sudeedisakslased, separaatrahu. 2. Rahvusvahelised suhted 1920. aastail 1) patsifismi ajastu 2) regionaalkonfliktid ja Rahvasteliit 3) Vene küsimus Tööülesanded: lk 14-17, TV ptk 2, mõisted: patsifism, pakt, desarmeerimine, agressioon, proletaarlased. 3. Rahvusvahelised suhted 1930. aastail 1) sõjakollete kujunemine Euroopas ja Aasias 2) Itaalia agressioon Etioopia vastu 3) Saksamaa taasrelvastumine 4) Prantsusmaa otsib liitlasi 5) Berliini-Rooma telg. Antikominterni pakt 6) Kodusõda Hispaanias Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus
Mõisted: Inflatsioon-raha väärtuse kiire kadu. Komitern-rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega.
arenenud tööstusriikidesse (odavam jms) Positsioonisõda - mõlemad osapooled asuvad tugevalt kindlustatud positsioonidel (kaevikusõda jne) "Kadunud sugupõlv" mõiste sõjas osalenud põlvkonna kohta. Tähistab mehi, kes ei suutnud sõjas naastes kohaneda normaalse eluga, väärtushinnangud olid purustatud, ümbritsevasse suhtuti passiivselt, oldi pettunud demokraatias, psüühiliselt haiged. Piiramatu allveesõda - kaubalaevade ette hoiatamata uputamine allveelaevade poolt Patsifism - sõjavastane, vägivalda eitav liikumine Sovinism e marurahvuslus - oma rahvuse teistest paremaks pidamine (eriti suurriikide poolt) Reini demilitariseeritud tsoon - Reini jõe vasakkallas; uudeti Versailles' rahulepinguga alaks, kus ei ole sõjategevus lubatud (et Saksamaa ei tungiks Prantsusmaale kallale, seal ei tohtinud olla ei sõjaväge ega kindlustusi). Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mis
F.Franco -Hispaania diktaator W.Wilson -USA president C.G.Dawes -USA riigisekrätär Mõisted Reparatsioon -sõja võitnund riigile tekitatud kahju täielik hüvitamine kaotatud riigi poolt Totalitarism -tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline rezhiim Varsailles' rahu -rahu, mis lõpetas I maaimasõja Patsifism -maailmavaade, mis mõistab hukka sõjad Kullastandard -riigil ei tohi olla rohkem raha , kui neil on kulda Komitern -rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organ. Kapitalism -eraomandusel ja vabaturumaj. põhinev ühiskondlik süsteem Demilitaseerimine -rahvusvahelise lepingu alusel mingil maaalal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine
Ta elas 5. sajandil enne Kristuse sündmust. Positiivse sisu omistasid kosmopolitismi mõistele stoikud, kes kujutasid kosmost kui suurt polist, mis põhineb mõistuslikkusel ning väitsid, et indiviidi moraalsed kohustused ei piirne vaid tema kohalike kuuluvustega. Antiikajal väljendas kosmopolitism rahulolematust polise piiratuse vastu; renessansi- ja valgustusajastul feodaalse killustatuse ning eraldatuse vastu. Kapitalismi ajal kajastub kosmopolitismis ka patsifism: sõdades nähakse natsionalismi avaldust või suurriikide ülemvõimutaotlusi. Kristluse levikuga kosmopolitistlik maailmavaade taandus ning hakkas uuesti levima valgustusajastul, tingituna rohketest maailmaavastustest ja kapitalismi arengust. 19. ja 20. sajandil tekitas majanduslik globaliseerumine raevukaid reaktsioone, eelkõige K. Marxi ja F. Engelsi kriitikas, kes nägid kosmopolitismi mõistes kapitalismi ideoloogilist peegeldust ja rikka eliidi poolse rõhumise sümbolit.
sotsialistlikud parteid - Sotsiaaldem. 4. Selgita mõisted: ad hoc- ajutine survegrupp, looduud mingiks kindlaks otstarbeks klerikalism-riik ja kirik on ühte kasvanud despootia-idamine diktatuur. Hiigeliku territooriumiga riikide valitsejatele sobiv valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet
jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru. merkantilism - 15. sajandil Euroopas tekkinud majandusteaduse suund. uninon jack - suurbritannia lipp. 2) absolutismi ja parlamentarismi sarnasused ja erinevused. sarnasused erinevused mõlemal puhul oli kõrgeim võim parlamentarismi puhul on õigus kuningavõim
majanduskriis, eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. 17. Itaalias tuli võimule Mussolini 1922. a Saksamaal tuli võimule Hitler 1933. a Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL moodustamine 1922. a Locarno konverents 1925. a Briand-Kellogi pakt 1928. a 18. agressioon- kallaletungimine, anastamine vallutamise eesmärgil. Patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis mõistab põhimõtteliselt hukka igasugused sõjad, eristamata õiglasi ebaõiglastest. Isikukultus- Stalini lõputu ülistamine inflatsioon- raha ostujõu langus ja hindade tõus diktatuur- mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim 19. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust.
- Etniline koosseis - Erinevused kultuuris, religioonis - Vallutatud ala omab moraalset õigust eralduda Setsessiooni hukkamõist: - Majanduslik Rõhutakse, et vaesem osa riigist ei saa hakkama - Demokraatlik Vähemus peab alluma enamuse soovile, samas enamus peab arvestama vähemusega Sõda Sõda on kahe poole relvastatud võitlus. Hinnangud a) õiglane b) ebaõiglane Suhtumised a) Patsifism Hukkamõist sõjaväele ja sõjaväelase elukutsele. Tekkis 18. - 19. saj. Hakkas otsima võimalusi igaveseks rahuks. "Haridus võiks olla see, mis teeks sõjapidamise mõttetuks". "Vabariiklik valitsemiskord võiks olla see, mis looks igavese rahu" (Montesquieu) "Sõjapidamise eripäraks on see, et demokraatiad ei sõdi omavahel (Euroopas)" (Kant) Patsifism omandas rohkem majandusliku aspekti. St
Need viis seisust on erinevad ja üksteisest kauggel nagu 5 maailmajagu. 11. Ühe illusiooni lõpp 12. Vendluse Revolutsioon Proletariaadiks nimetatakse madala sissetulekutega sotsiaalset klassi.Algselt tähistati selle sõnaga inimesi, kes on nii vaesed, et nende ainus vara on nende lapsed. Sellest algselt halvustavast sõnast tegi Karl Marx positiivse termini, mis tähendas töölisi, kel pole muud sissetulekuallikat kui palk. Patsifism on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism.
teatavatest hüvedest ja naudingutest ning tegeleb praktiliste vabastavate Passivism- mõttelaad, mille esindajad ei püüa mõjutada ühiskonna arengut harjutustega ega muuta selles midagi Ateism- jumalasalgamine, mõtteviis, mis eitab jumalat Patsifism-rahuidee, rahuliikumine, mõtteviis, mis eitab relva kasutamsit ja Deemonlik- saatanlik, kurjast tulenev relvastatud võitlust Deism- seisukoht, mille järgi Jumal on maailma loonud, aga ei sekku selle Polüteism- usk paljude jumalate olemasolusse tegemistesse Profaanne- pühitsemata, ebapüha, ilmalik
Milliste abinõudega õnnestus USAl majanduskriisist väljuda? Ta oli kõige mõjuvõimsam riik.. kõik olid talle võlgu. Ta sai Inglismaalt ja Prantsusmaalt laenud tagasi. Riik hakkas sekkuma majandusse. Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võtjale Inflatsioon raha ostujõu langus ja hindade tõus Kapituleeruma allaandma Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine Patsifism maailmavaade, mis eitab igasuguseid sõdu ja taunib neid kõlbelisest seisukohast Agressor sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg sõjalis-poliitiline liit Saksamaa ja Itaalia vahel(Hitler-Mussolini) Komiterni vastane pakt kokkulepe Jaapani ja Saksamaa vahel Franco Hispaania kindral F.D.Roosevelt 1932.aastal valitud USA president Kriisi põhjused - *Kaupa toodeti rohkem, kui inimesed osta jaksasid
Kardetakse kommunismi ohtu. Lääneriigid ei tunnista Nõukogude Venemaad. 28. juuni 1919a loodud Komitern ühendab erinevate maade kommuniste. Esimesena tunnustas Nõukogude Liitu Eesti 2.veb sõlmitud Tartu rahuleppega. I läbimuure Rappallo leping Genovas 16.aprill 1922a. Saksamaa ja Venemaa vahel: Saksamaal pole pretensioone, ei nõua hüvitust, Venama ei nõua Saksamaalt reparatsioone. Kõik eraomandid natsionaliseeriti, ka välisriikide investeeringud. 3) Patsifism rahu püüdlikkus / pooldamine. Usuti, et diplomaatiaga on võimalik konflikte lahendada juba eos ja ära hoida sõda. Kulminatsioon: 1928a. Briandi Kelloggi pakt USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida. Enamik maailma suurriike liitus sellega, seal hulgas ka Suurbritannia. 3. Inglismaa: · Parlamentaarne riigikord · 2 parteid: leivoristid ja konservatistid. · 1918a
Riiki valitseti valitsuse määrustega Alustati massilist terrorit vasakpoolsete parteide suhtes, juutide vastu. Rajati koonduslaagreid. Natsid välispoliitika Alustati saksa taasrelvastamist, taastati armee, laevastik. Loodi liidusuhted itaaliaga Sakslaste eluruumi laiendamine, valitsemine euroopas. Mõisted Kolonialism-eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire. Patsifism-sõdu eitav ja rahu propageeriv maailmavaade Poliitilised repressioonid-surve avaldamine, karistamine, mahasurumine Kadunud põlvkond-vaimselt muserdatud noor põlvkond, kes osales 1 maailmasõjas Industrialiseerimine-suurtööstuse arendamine Kolhoseerimine-talude ühendamine ühismajanditeks. Totalitarism-riik ei tunnevõimu piire ja püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu igat aspekti. Autoritarism-võimulolijad otsustavad valitsevate küsimuste üle.
rüüsterünnakud vähemusrahvaste vastu), nt juudi pogromm Venemaal. 16. Mõisted Linnastumine ehk urbaniseerumine linnade hulga ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikust Massikultuur - laiemale tarbijaskonnale kättesaadavad ja peamiselt tehniliste vahendite abil paljundatud kunstide vormid Ultimaatum ilma läbirääkimise kavatsuseta esitatud nõue või dokument Patsifism suhtumine, mis ei õigusta inimeste tapmist ega sõjapidamist Teadusrevolutsioon epohh teaduse arengu ajaloos, millal uued avastatud teadmised võtsid üle antiikaja filosoofide teesid, seadused ja reeglid Mobiliseerimine sõjaväekohustustega inimeste tegevväkke kutsumine Koloonia ehk asumaa poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille emamaa on allutanud
) Ruhri kriis 1923 (Kõige tähtsam tööstuspiirkond saksa ajaloos) b.) Kaks sisevaenlast: Kommunistid ja natsid (Natsionaal-sotsialistlik saksa töölispartei- NSDA) Fassisitlik partei, selle eesotsas oli Adolf Hitler.20.aprill 1889 kuni 30 aprill 1945 "Mein Kampf" c.) Dawesi plaan sellega lahendati Ruhri kriis. 1919 a. asutati Moskvas Kommunistlik Internationaal ehk kominern. Selle eesmärk: Maailmarevolutsiooni läbiviimine. 2. Patsifism(sõja vastasus)- arvati, et on võimalik elada ilma suurte sõdateta. a.) Locarno konverents 1925 (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakia, saksamaa). Sõlmiti nn. Reini tagatispakt, mis pidi kindlustama saksamaa piiride puutumatuse(garandid on inglismaa, prantsusmaa, itaalia) b.) Briand-Kellogi pakt 1928. Sõjast kui poliitikavahendist loobumine igaveseks. Kõik tuüli küsimused lahendatakse rahulike vahenditega
poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline kord. Teiseks on rahvastel õigus luua oma riik või mingil muul kombel määratleda oma suhe juba olemasoleva riigiga) ; Demokraatia ja inimõigused; Neli vabadust – ühisturu, vaba liikumine, eluruumi ja kodanike tööle; Sotsiaalne partnerlus; Rahvusvahelised eitamine natsionalismi; Anti-totalitarismi ja anti-militarism, kuid mitte patsifism; Multi-vektor välis- ja sisepoliitilistes; Pidevas muutumises, arengus ELi piire; Säilinud kultuur. ÜHINE AJALOOLINE SAATUS JA PÄRAND EUROOPA RAHVASTEL 2 RIIGIÕIGUS- Taavi Annus/ Tallinn 2001 2 3 Antiigist pärineb suur osa Euroopa nüüdiskultuuri aluseid, olgu nendeks siis vanakreeka näidendid ja mõtteteadus, rooma õigus ja ehitusoskused või hellenistlikelt aladelt üle hilise Rooma impeeriumi levinud ristiusk
· Kuulipildurid · Kauglaske kahurid · Mürk gaasid · Tankid · Võeti kasutusele kaevikud · Okastraat Kordamisküsimused 1) Sõja põhjused, aeg? 2) Sõjalised blokid? 3) Ühiskonna suhtumine sõtta? 4) Uusaja tehnika? 5) Millised impeeriumid lagunesid, millised rahvusriigid tekkisid? 6) 1917. Sündmused Venemaal? 7) Naiste olukord? 8) USA sõjaga liitumine? 9) Mõisted: a. Ersatskaubad - b. Patsifism - c. Genotsiid - d. Kadunud põlvkonnad - e. Reparatsioonid kaotaja riigid maksavad võitjatele. 10) Kas esimene maailmasõda lahendas riikide probleemid?
1. euroopa jagunes kahe suure üliriigi vahel idablokk ja lääneblokk ehk kommunistlik maa (nsvl) ja demokraatlik maa (usa liitlased) 2. peale II ms levis patsifism, ei jaksatud enam sõdu pidada. Holokasti ja tuumirelvi ei pooldatud. 3. peale II ms said NSVL ja USA üliriikideks. USA ei olnud nii suurte sõjaliste vigastustega. Samuti suuruste pärast.??? 4. Külm sõda oli konfliktne seis kommunistlike ja demokraatlike riikide (NSVL&USA) vahel 1946-1991(nsvl lagunemine). Sõda ei läinud kuumaks e tulirelvi ei kasutatud. Toimus kahe erineva riigikorra konfliktsuse pärast. 5
inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine ja langus, komintern e Kommunistlik Internationaal, rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mille eesmärgiks oli proletariaali e töölisklassi diktatuur ning kehtestada kommunistlik kord kogu maailmas, patsifism maailmavaade, mis eitab igasugust sõda, uus kurss (New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt
tühistati, alandati makse. makartism – USA kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega rassiline diskrimineerimine – Rassi alusel diskrimineerimine segregatsioon - rassieralduspoliitika hipiliikumine – (noorte)liikumine, mille eesmärgiks oli sõjavastane protest, eelnevatest ühiskonnanormidest lahtiütlemine, narkootikumide tarbimine. Patsifism. (loe ülevalt) Watergate skandaal (USAs) 1972. a. presidendivalimistel jäid vahele mehed, kes paigutasid pealtkuulamisseadeid demokraatliku partei peakontorisse Watergate hotellikompleksis Avastati Nixoni otsene seosus asjaga. Ta proovis ka presidendina uurimist takistada 9. augustil 1974 astus Nixon tagasi. Trumani doktriin - Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi Kreekale ning Türgile, kui neid ähvardab NSVL-i poolne oht.
annaabi.ee 
