Miks ei õnnestunud teljeriikidel võita Teist maailmasõda Teine maailmasõda oli veriseim kogu inimkonna ajaloos. Vastamisi olid maailma kõige mõjuvõimsamad riigid. Võitjaks pooleks osutus Liitlasriigid, nagu USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, peale selle veel Nõukogude Liit. Teljeriikide eesotsas oli kõige mõjuvõimsam vaieldamatult Saksamaa, kes oli loonud oma aja kohta maailma kõige professionaalsema ja arenenuma armee. Sõjatehnika ja sõjalise väljaõppe taseme poolest ei leidnud Wehrmachtile, Kriegsmarinele ega Luftwaffele vastast. Kaotajatel riikidel oli küll potentsiaali sõja võitmiseks, aga siiski kaotasid. Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pike...
Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste salakoodi ning teadis seetõttu, et Yamamoto peaks ründama Midwayd loodest.
Majanduses püüti ümberkorralduse käigus vähendada vee ja õhu saastavust. Põhjalike ümberkorraldustega algas Jaapani kiire taastumine ning areng. Jaapan sattus USA okupatsiooni alla pärast Pearl Harbori lahingut, mil Jaapan kuulutas sõja USA-le, see oli aastal 1945. Jaapani majandusime poleks olnud võimalik NSVL okuptasiooni all, sest Venemaa poleks pooldanud erasektori teket, maailmavaade oli teistsugune kui Jaapanil. Venemaa tahtis levitada ainult kommunismi. Suhetes NSVL ja hiljem Venemaaga oli Jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahedamata probleeme. Jaapani majandusime aluseks olidki põhjalikud ümberkorraldused. Majandus taastus kiiresti ja arenes võimsalt. Jaapan hakkas muutuma majanduslikuks suurriigiks Korea sõja ajal, kui ta varustas USA-d sõjavarustusega. 1960.aastate lõpuks tõusis Jaapan USA ja NSVL järel tööstustoodangu mahu poolest kolmandale kohale maailmas
Jaapanit peetakse üsna kesiseks riigiks maavara suhtes. Jaapanis on vähemaavarasid. Energeetilistest maavaradest kaevandatakse naftat. Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Riigi majandus Jaapani rahaühik on jeen. SKT- 4601,461 mld USD(2014.a seisuga) Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast teist Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivatetööstusriikide hulgas. Majandusharud Põllumajandus ja metsandus- Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaadusete importijaid maailmas. Metsandus mängib Jaapani majanduses tähtsat rolli, kuna aga Jaapan on saareriik, siis tuleb pidevalt hoolitseda metsavarude taastamise eest.
Jaapani filmiajalugu Jaapani filmiajalugu ulatub kuni sada aastat tagasi ja samas on Jaapanil üks vanemaid ja suuremaid filmitööstusi maailmas, hetke seisuga kolmandal kohal filmide tootmises. Jaapani esimesed filmid ulatuvad aastatesse 1897 ja esimene film näitas kohti Tokyost. Jaapani filmiajalugu sai alguse kui toodi läänest filmitehnika. Väga palju mõjutavad Jaapani filme nende kultuur, kui on kultuur selline siis tehakse ka selline film mis sobib kultuuriga kokku. Jaapanil on välja kujunenud ka oma filmizanrid: · Anime: Animatsioon
puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks. Seepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kuna Jaapanil endal on puidu järgi nõudlus väga suur, siis ta ei saa metsamaterjale ega puidutooteid eksportida. Jaapanis on arenenud metsakompleks. Peamised probleemid ongi loodusliku metsa vähesus ning istutatud ja ühekülgse metsa rohkus. Tööstus Jaapan ekspordib suurema osa tööstuslikke tooraineid, kuid endal leidub tal rauamaaki. Riigi peamised tööstusharud on autotööstus, elektroonika, metallitööstus, laevaehitus,
· Sündimus on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. · Selle riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Rahvaarv on tõusnud kuni aastani 2005. Alates sellest aastast on rahvaarv püsinud enam- vähem stabiilsena, vähenedes vaid mõnesaja inimese võrra. Majandus · Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väiksed kaitsekulutused on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud
sotsiaalkindlustushüvitistega nagu riikliku pensioni plaan. Üha enam noori jaapanlasi eelistab mitte abielluda või luua pere. Ennustatakse, et Jaapan rahvastikku ootab seetõttu ees langus 95 miljonile aastaks 2050. Demograafidel ja valitsuse planeerijatel on praegu tuline debatt selle üle, kuidas toime tulla selle probleemiga. Sisseränne ja sünni stiimulid on üheks arutatud ja soovitatud lahendustest, et tagada noorte toetus riigi rahvastiku vananemisele. Jaapanil on ka umbes 15.000 sisserändajat aastas. Vastavalt ÜRO pagulaste ülemvolinikule nõustus 2007 aastal Jaapan ainult 41 pagulase ümberasustamisega, samas kui nt. USA võttis enda rüppe 50 000. Samuti kannatab Jaapanil kõrge enesetappude arvu all3. Aastal 2009 oli enesetappude arv üle 30000 kaheteistkümnendat aastat järjest. Enesetapp on kõige enam surmapõhjus inimestele alla 30. Kõige populaarsem koht oma elu lõpetamiseks on kohaliku politsei sõnul
riikidega. · Endiselt olid suhted vaenulikud, kommunistlike riikide Põhja- Korea ja Hiinaga · Suhted muutusid paremaks Hiinaga, kuid suhted Nõukogude Liiduga ja Venemaaga jäid ikka probleemseks · Hakkati majandus koostööd tegema NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga · Pärast Jaapani katset igalpool maailmas uusi turge hõivata muutsid suhted USA ja Lääne - Euroopa riikidega pingeliseks · Kuid siiski õnnestus Jaapanil enda kaubad kõikjale maailma tuua Euroopat Aasiasse · Tekkisid uued maailmavaated, mis olid suuresti mõjutatud euroopalikes eeskujudest. · Loobuti kutseliste sõjameeste ehk samuraide põhimõtetest, kuid säilitati osad rahvatraditsioonid,mida iseloomustasid kõrge töökultuur, distsipliin, vanemate ja lähedaste asutamine jms. · Kultuuride ühendamist nimetati ida ja lääne sünteesiks. · Tänu sellele on Jaapanist saanud ka kõige Euroopalikum riik Aasias.
Miks puhkes külm sõda? Teine maailmasõda ületas ohvrite arvu ning purustuste poolest mitmekordselt. Räägitakse 50 miljonist hukkunud inimesest. Teises maailmasõjas võitjaid ja kaotajaid eriliselt välja pole toodud. Küll aga lahkusid nii Nõukogude Liit, USA, Inglismaa ja ka Prantsusmaa sõjast sirge seljaga. Raskemas muutus elu nii purunenud Saksamaal, pommitatud Jaapanil kui ka Itaalial. Edasi soovisid Prantsusmaa ja Inglismaa, sõjast loobuda ning taastada majandus, elutase jne.. Esile tõusid USA, kes jäi pääses sõjast väheste kahjudega ja Nõukogude Liit, kes saavutas ülemvõimu Ida-Euroopas. NSV Liit piiras Lääne mõju nn raudse eesriidega ehk eraldas Ida teisest maailmast. USA ja NSV Liit asusid teineteise vastu toetades erinevaid leere, kes oma vahel sõdisid ja algas teineteise ületrumpamine. Keskmeks sai Berliin. Saksamaa ja
Saksamaa, USA ja Suurbritannia osatähtsus 89. aastatel langes. Suureks tootjaks sai Jaapan, selle maailma osatähtsus oli 25,5%. Maailma kogutoodang oli 31,4 mln. 1995. aastal hakkasid autotoodanguga tegelema Hiina, India ja Mehiko, kõigi eelnevalt mainitud riikide osatähtsus oli 3,5%. Oma positsioone kindlustasid Lõuna-Korea, Hispaania, Kanada ja Suurbritannia. Langes Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, USA ja Jaapani osatähtsus, kuigi Jaapanil oli endiselt tugeval positsioonil (20,6%). Maailma kogutoodang oli 32,3 mln. 2000. aastal tugevnesid Kanada, Hiina ja USA positsioonid, USA sai esmakordselt ette Jaapanist moodustades 22,1%. Kõigi teiste riikide osatähtsuse puhul toimus langus ning uusi tootjariike ei tekkinud. Maailmas toodeti kokku 58 mln autot. 2005.aastal tugevnesid Hiina, Lõuna-Korea, Brasiilia ja India. Kõige madalamatel positsioonidel olid tol hetkel Itaalia, Suurbritannia, India, Mehiko ja Brasiilia. Maailma
Sisseränne on peaaegu 3 inimest 1000 elaniku kohta. Aasiast valisin ma riigiks Jaapani. Rahvastiku tiheduse määrab põhiliselt ära pinnamood ja vahel ka kliima. Enamus Jaapani rahvastikust paikneb enamasti Jaapani lõunaosas, seda selle tõttu et seal on suurlinnad. Suurlinnad on aga tekkinud sinna hea pinnamoodi ja hea sooja merelise kliima tõttu. Jaapani põhja osas on ka mägisem maa. Suur osa rahvastikust paikneb ka Jaapanit ümbritsevatel saartel. Jaapanil on vananev elanikkond. Kuna rahvastiku keskmine elu iga on enamasti 81 aastat (2006). Rahvastik vananeb kiiresti, kuna pärast Teise maailmasõja järgset beebibuumi langes sündimuste arv 20. sajandi lõpus. Jaapan on rahvaarvu järgi ülemaailmselt suur riik. Suuruselt on ta üheksas. Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. Sellest järeldub, et rahvaarv ei kasva meeletult. Kuid iive on neil positiivne. Võrreldes Jaapani rahvaarvu kasvu teiste arenenud riikidega, leidsin, et see on nendega
On inimeste vaheline sallivus ning riikide vaheline sallivus.Siinkohal mängib tähtsat rolli ajalugu.Eesti on küll Euroopa Liidus,kuid siiski on mõningad pinged õhus.Peale taasiseseisvumist oli Eesti riik küll iseseisev aga suhted Venemaaga on jäänud tänini konfliktseks.Seda on kindlasti mõjutanud suurjuhtide vahelised suhted.Esiplaanil on ka Jaapanis toimunud sündmused,mis on mõjutanud tervet maailma.Jaapan oli üks väga iseseisvaid riike,kuid tänu õnnetustele on Jaapanil väga raske uuesti jalule tõusta.Õnneks on paljud riigid valmis Jaapanit abistama,mis näitab riikide vahelist sallivust. Paljud meist teavad,kui tähtis on rahva jaoks ühtekuuluvustunne,teadmine et ollakse üks väike osa oma riigist,aitab korda saata suuri tegusid.Rahvad,kes ei arvesta teiste eripärade ja puudustega,ei saa nimetada terviklikuks ning sallivaks rahvaks.Rahvas peab omasid toetama.Räägitakse,et Andrus Veerpalu on
pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane (), ja põhjuseks olid ka . Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, ja asumaad ning vallutada , ja . tahtis endale ja . Türgi tahtis endale . Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada . Prantsusmaa tahtis tagasi saada -'i ja vallutada . Venemaa tahtis omada ja kontrollida ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa alasid. TULEMUSED Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint- Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Bulgaariaga, 1920 Ungariga, 10. augustil 1920 Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia
Prant- susmaa, Belgia jaHollandi asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin.
Jaapanil on head eelised kõrgtehnoloogia arendamiseks. Kõrgtehnoloogia arendamiseks kulub vähem toorainet, mida imporditakse, seega on seda odavam toota. Kuna kõrgtehnoloogia on praegu hinnas siis on ka mõttekas seda haru edasi arendada. Kõrgtehnoloogia arendamiseks läheb küll vaja harutud tööjõudu, aga jaapanlased on töökas rahvas nii et tööjõu harimine pole probleem. Samas nõuab kõrgtehnoloogia suuri kapitali investeeringuid, mida Jaapanil on, kui ta soovib seda arendada. 11. Transpordi iseloomustamine 11.1 Millised looduslikud tegurid soodustavad või taksitavad transpordi infrastruktuuri arengut? 18 Jaapan mägine saarte riik. Seega taksitavad transpordi infrastruktuuri arengut: mäed, läbi nende on raske teid ehitada ja üle nende on ka keeruline ning see nõuab palju kapitali; teiseks
energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-us 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda
Kõigi nende edusammude taga on rangekord ja pingetöö. Julgeoleku tagab jaapanlastele 1951a USAga sõlmitud julgeolekupakt ...selle alusel on jaapani teritooriumil ameerika sõjaväebaasid. jaapani sise ja välis pol. Pärast II MS oli jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisel USAga. 1950a sõlmis jaapan vastavad lepped mitme kagu-ja lõuna aasiaga maaga. Lõuna-koreaga muutusid suhtednormaalsemaks alles 1960a keskpaiku. Suhetes nõukogude liiduga ja hiljem venemaaga oli jaapanil kõigil sõjajärgsetel aastakümnetel lahendamata probleeme. Kuigi 1956a lõpetati riiikida vaheline sõjaseisukord ning õlmiti diplomaatilised suhted. Jäi rahuleping alla kirjutamata. Sellest hoolimata on jaapan alatest 1950a lõpust arennud NSVL ja hiljem venemaaga majanduskoostööd.
Jaapani ime on ühtlasi ka Jaapani majandusime. See on Jaapani majanduse ülikiire(võrreldes teiste arenenud riikidega 2-3 korda kiirem) taastumine ning areng-kasv ning üsna pea oli ta majanduslik suurriik (seda Koera sõja päevil) See osutus võimalikuks tänu sellele, et USA tarnis Jaapanilt sõjatehnikat. 17. Millised olid Jaapani suhted USA, NSVL ja Hiinaga? USA Jaapani välispoliitika eesmärgiks oli arendada just USAga koostööd. Seda eelkõige majanduses. NSVL Jaapanil ja NSV Liidul oli palju lahendamata probleeme ning lõpuks jäigi rahulepingule allakirjutamata, kuid hiljem tehti siiski majanduskoostööd. Hiina Kuna USAl ja Hiinal oli terav vastasseis(50-60), ei lastud ka Jaapanil Hiinaga suhelda. Hiljem (70ndatel), kui suhted USA ja Hiina vahel soojenesid, sõlmiti mitmed poliitilised suhted ning kahe riigi rahu- ja sõprusleping. 18. Miks tekitas Jaapani majanduspoliitika pingeid suhtes Lääneriikidega?
veetaseme tõus õõnestab maad ja vähendab toitaineid mullas. A. Kokkuvõte Jaapanis on paremad tingimused põllumajanduseks, kui Malis. Juba geograafiliselt on arusaada, et kõrbes midagi kasvatada ei saa. Väike võimalus loomade karjatamiseks ning lõunaosas taimetoodanguks. Küll aga Jaapanis, kus on vähe haritavat viljakat maad, saab kindlasti rohkem tegeleda põllumajanduse ja toodete kasvatamisega. Riigi üldises mõttes see rahvast ära ei toidaks. Kuid kui võrrelda Maliga on Jaapanil kindlasti suuremad võimalused põllumajanduseks. Muld on viljakam, temperatuuride kõikumine on väike, sademeid piisavalt. B. Põllumajandusliku maa kasutamine JAAPAN Riigi pindala: 377 915 km2 Riigi rahvaarv: 126 919 659 inimest (2015) Põllumajandulik maad kokku: 12.5% Põllumaad 11.7%, püsikultuuride all 0.8%, heina- ja karjamaad 0% Niisutatav maa: 24,690 km2 Põllumajanduslikumaad ühe inimese kohta: 0,038 ha MALI Riigi pindala: 1 240 192 km2
Aasia riikidega. · 1950.aastatel sõlmis Jaapan mitmeid vastavaid leppeid. · Suhted jäid siiski vaenulikuks kommunistide võimu all olevate riikidega nagu Põhja-Korea ja Hiina. · USA-HIINA vastasseis 1950.-1960.aastatel ei lasknud Jaapanlastel suure läänenaabriga suhelda. · Alles hiljem said Jaapan ja Hiina koostööd tegema hakata, tänapäeval on kahe riigi vahel tihe ja tõhus koostöö. · Suhtetes NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga oli Jaapanil koguaeg lahendamata probleeme. · Alates 1950.aastate lõpust on Jaapan arendanud NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga majanduskoostööd. · Jaapani aktiivne majanduspoliitika 1960.-1990.aastail ning katsed kõikjal maailmas üha uusi turge hõivata muutsid pingeliseks suhted USA ja Lääne-Euroopa riikidega. Kõige euroopalikum Aasia riik: · Jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai võimalikuks tänu uuele maailmavaatele , mis tekkis pärast Teist maailmasõda.
pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga. 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine. lahendamatud probleemid NSVL ja venemaaga. 1956 diplomaatilised suhted , rahuleping allakirjutamata. siiski alates 1950 aastate löpust alates venemaaga majanduskoostöö. aktiivne majanduspoliitika 1960-90 ja katsed maailmas uusi turge höivata muutsid pingeliseks suhted Lääne-Euroopa ja USAga. Jaapanlaste uus maailmavaade peale 2.MS muutis vöimalikuks Jaapani muutumise majanduslikuks suurriigiks. rahvatraditsioonid. Soov öppida ,
1. Tööstusharud. · Vanad tööstusharud väga toorainemahukad, paiknevad tooraine lähedal, ei vaja oskustööjõudu. Rõvatööstus, veduri- ja vaguniehitus, laevaehitus, kosmeetikatööstus. · Uued tööstusharud töömahukad, vajavad paljude ettevõtetevahelist koostööd. Autotööstus, naftakeemia, kosmeetikatööstus, põllumajandusmassinad, telekommunikatsiooni ja sidevahendid, kunstkiud, kodumassinad. · Uusimad ehk kõrgtehnoloogilised teaduse- ja kapitalimahukad. Kvalifitseeritud tööjõud. Elektroonikatööstus, arvutitööstus, telekommunikatsioon ja sidevahendid, kosmosetehnika. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse igaks juhuks rohkem. alusel...
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati)
korealased moodustavad 40% kõigist mitte-jaapanlastest. Märkimisväärsed vähemusrühmad on ka hiinlased ja vietnamlased. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on üks kõrgemaid maailmas. Rahvastik vananeb kiiresti, sest Teise maailmasõja järgsele beebibuumile järgnes sündivuse langus 20. sajandi lõpus Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugevtööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Nõukogude Venemaa kahe maailmasõja vahel Pärast I maailmasõda ei olnud Nõukogude Venemaal esialgu üldse kerge. Võitjate leeri kuulunud suurriigid tungisid Venemaale. Tõsi taga oli anult Jaapanil. Inglismaa ja Prantsusmaa valtsus e saanud alustada suurt sõda Venemaa vastu. Nad küll abistasid Nõukogude vastaseid jõude Venemaal, kuid tegid seda ebajärjekindlalt. 1921. aastal kehtestati Riia rahuga Nõukogude-Poola piir, mis sõltus nende sõjalisest vahekorrast. Venemaal suutis nõukogude võim kanda kinnitada. Kodusõda (punased, rohelised ja valged), talurahvaülestõusud (rohelised). Nõukogude võim hävitas vastast halastamatult (Punane terror
kaasnes ka keisrivõimu tunnustamine 45. Soga suguvõsa kukutati riigipöördega 645. aastal46. Segaste ajalooallikate tõttu on raske varajasi jaapani keisreid paika panna. Esimeseks tuvastatavaks keisriks peetakse Suijinit, kes on suurima tõenäousega pärit Yamato suguvõsast47. 3. KONTINENTAALSE AASIA MÕJU . 3.1 HIINA Kuna Jaapan soovis saada tugevaks ning tõsiseltvõetavaks riigiks, võtsid nad üle hulganisti Hiina kombeid48. Jaapanil ja Hiinal oli aktiivne kaubavahetus, mulle põhikaubaks olid raamatud 49 . Lisaks võtsid Yamato valitsejad kasutusele hiina konfutsialismi põhised riigi- ja kultuurimudelid ja fiskaalpoliitika50. Hiinast oli pärit palju sisserändajaid51. 3.2 KOREA Nagu Hiinalgi oli Koreal Jaapaniga tihe kaubavahetus. Koreast tuli Jaapanisse kirjaoskus ja lisaks oli Jaapanil juurdepääs korea rauamaagiallikatele52. Ka Soga sugusuguvõsa, mis oli Yamato riigile väga oluline, oli pärit Koreast
Seejrel oli Hiina lhikese sja jrel Prantsusmaaga sunnitud loobuma oma lemvimust Phja-Vietnamis. Jaapani-Hiina sjas (1894-1895) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad lksid rendile Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt suurriigile oli poliitiline mju ja mitmeid majanduslikke eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas, Inglismaal Kesk-Hiinas, Prantsusmaal Luna-Hiinas, Jaapanil Kagu-Hiinas, Saksamaal Shandongi poolsaarel. Qingi valitsuse vim nendes piirkondades nrgenes. HIINA MODERNISEERIMISE RASKE ALGUS See tekitas rahulolematust edumeelsetes ringkondades. Nuti reforme, mis oleksid Hiinat sisemiselt tugevdanud. 1898. a. nnestus reformide pooldajatel tusta 103 pevaks Pekingis vimule. Nende reformiplaanid jid aga enamikus realiseerimata. Riigipre taastas vimule vanameelsed, kes pooldasid vimalikult aeglast arengutempot. Sisepinged Hiinas aga psisid ja tugevnesid
Nimelt rüdasid USA ja Inglismaa Saksamaalt läänepoolt ja NSVL idapoolt. Saksamaa purustati täielikult. 1941. aastal 7. detsembril ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harbouris ning kuulutas USA-le sõja, sest tahtis saada endale uusi maid Vaikses ookeanis. Jaapan oli olnud siiamaani sõjaliselt väga tugev riik, kuid selles lahingus ta kaotas. See kaotus muutis väga palju maailmas jõudude vahekorda. USA käskis Jaapanil alla anda ja tunnisatada oma kaotust, kuid kui ta seda ei teinud, otsustas USA rünnata Jaapani kahte linna tuumapommiga. 260 000 inimest sai selle rünnaku läbi surma ja Jaapan sai osaks suurele kaotusele. 2. septembril 1945. aastal allkirjastasid USA ja Jaapan tingimusteta kapitulatsiooniakti. Sellega lõppes II Maailmasõda. Teist maailmasõda nimetatakse Totaalseks sõjaks, sest tegemist oli sõjaga, kus toimus
Maastik ja elukeskkond Ookeanid,lahed, järved ja jõed: Jaapanit ümbritseb igast küljest meri. Seetõttu on Jaapan teiste IdaAasia riikidega võrreldes geograafilises isolatsioonis, mis võimaldas Jaapanil võtta Hiinast, Koreast ja teistest MandriAasia maadest üle mõjutusi siis, kui see sobis ning muul ajal isoleerida end välismaistest mõjudest. Jaapani meri eraldab Jaapanit Hiinast ja Koerast. Seto sisemeri on Vaikse Ookeani osa, mis eraldab Honshü, Shikoku ja Kyüshü saari. Seto sisemeres asub umbes tuhat saart. See meri oma saartega oli keskajal kaubanduse ja transpordi seisukohast oluline. Keskajal olid mitmed lahed sadamate suudmesse
Majandus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
1952 sõlmis Jaapan rahu Hiina Vabariigi (Taiwani) ja Indiaga, 1954 Birmaga, 1956 sõlmiti reparatsioonilepe Indoneesia ja Filipiinidega ning 1959 Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korega normaliseeriti suhted 1956 ning rahulepingu allkirjastamiseni Hiina Rahvavabariigiga jõuti alles 1978. Jaapani suhteid NSV Liiduga pingestas nn Põhja territooriumite küsimus. Kuna NSV Liit keeldus 1951 San Francisco rahulepingut allkirjastamast, võimaldas see Jaapanil edaspidi tõstatada nelja lõunapoolse Kuriili saare kuuluvuse küsimust. Antud saared oli NSV Liit okupeerinud pärast Jaapani alistumist Teises maailmasõjas. Kuigi 1956 lõpetati sõjaseisukord NSV Liiduga ning sõlmiti diplomaatilised suhted, on rahuleping Venemaaga (NSV Liidu õigusjärglane) siiani sõlmimata. 1951 sõlmis Jaapan USA-ga ka julgeolekulepingu, mille kohaselt jäid Jaapanisse ka
Jaapani suur edu hakkas kahanema kui ameeriklastel õnnestus lahti muukida jaapanlaste sidekoodid. See andis väikese eelise valmistuda Midway lahinguks. See oli üks suurimaid meresõdasid, kus oli kõige olulisemaks lahinguruumiks kolmas dimensioon - õhk. Mõlemad pooled proovisid ennetavalt teostada rünnakuid ja lahingu alguses liikusid luurelennukid üksteisest mööda. Mõlema poole peamine eesmärk oli hävitada vastase laevastik ja lisaks oli Jaapanil ka soov hõivata Midway ja Unalaska saared. See eesmärk jäi jaapanil täitmata. Olles lahingu algfaasis olnud väga edukas ja sisuliselt kandmata mitte mingeid kaotusi, hakkas neid pimestama mõte, et äkki ongi nemad välja valitud rahvus ja nad on võitmatud? Nii see siiski ei olnud, õnnega pooleks said ameeriklased siiski hävitada vastase laevastiku. Edasine sõda kulges USA poolt mitmete saarte hõivamisega ja ka esimeste tuumapommide kasutamisega
maasks, sest sealt on mägine maa, kus leidub palju vulkaane ja leidub sageli maavärinaid. Suuri purustusi põhjustavad ka veealuste maavärinate tekitatud hiidlained ehk tsunaamid ja tugevad tormid ehk taifuunid. Enam kui kolm neljandikku jaapanlastest elab tihedalt asustatud linnades. Jaapani üks suurimaid linnu on Tokio. Jaapanis on kaks tähtsamat usundit: simtoism (vanem usund) ja budism. Kuigi Jaapanil ei ole eriti loodusvarasid, on riik rikas. Võimsaks riigiks sai Jaapan 19. Sajandi lõpupoole. Tänapäeval juhib riiki valitav peaminister ning valitsus ja see on üks maailma võimsamaid majandusriike. 1894 võitis ta mõnes olulises lahingus Hiinat ja 1905 sai temalt lüüa Venemaa. Mägisuse tõttu on põllumajanduslikult kasutatav ainult 15% riigi pindalast. Tähtsaim toiduaine on riis. Olulised on ka puuviljad, suhkrupeed, tee ja aedviljad. 1
võtta endale Prant- susmaa, Belgia jaHolland asumaad ning vallutadaBaltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbia jaTsernogooria. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia . Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid.Sõdivate osapoolte sõjaplaanid : Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870.-1871. Aasta Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17
merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73515000 meest.
Tartu Kunstigümnaasium Geograafia 10. klass Nancy Klaos JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaap...
1. Milliste riikide vahel ilmnes vastasseis 20. saj algul? Miks? Milles avaldusid? (kriisid) Millised sündmused eelnesid vahetult maailmasõja puhkemisele? - Ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas, ta arvas, et enne tuleb purustada Prantsusmaa. Vastasseisud ilmnesid kolooniate pärast, taheti ülemvõimu. Maroko kriis (1905-1906a), Bosnia kriis (1908a), II Maroko kriis (19011a). Antandi ja Kolmikliidu kujunemine, Austria-Ungari ersthertsogi Franz Ferdinandi tapmine. 2. Mis on Antant? Kuidas see kujunes? Miks? Kolmikliit. - *Antant Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa liit 1907-1917; algul lõid Prantsusmaa ja Inglismaa ,,südamliku liidu" ning lõpuks kirjutasid Inglismaa ja Venemaa ka lepingule alla; moodustati vastukaaluks kolmikliidule. *Kolmikliit Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari liit 1882-1915. Itaalia väljus 1915 liidust ja asus sõtta Antandi poolel. 3. Milline ...
1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed. Loobub Lõuna-Sahhalinist ja Kuliinide saarest (?), mis lähevad NSVLe. Jaapanil kaotatakse sõjavägi ainult 250 000 meest, riigi julgeoleku eest vastutab USA. Külma sõja kriisid: 1. Berliini blokaad juuni 1948-mai 1949 (Seda nim ka külma sõja alguseks) Põhjuseks: Lääne-Berliinis pannakse rahaühikuna kehtima läänesaksa mark, seepeale NSVL blokeerib kogu Lääne-Berliini maismaa. Asju tuuakse ainult lennukiga. Tulemus: Vastasseis kahe süsteemi vahel süveneb, Saksamaa lõheneb kiiremini, Stalin
Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C ümber. 3.4. Maavarad: lubjakivi, väävel, kivisüsi. Jaapanil on vähe tootmisväärseid varusid. Suured tootmiskulud teevad kivisöe kaevandamise äärmiselt kalliks ning Jaapanist on kujunenud maailma suurim kivisöe importija. Jaapan püüab vähendada kütuseimpordist sõltumist alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmisega ja on praegu maailma nelja tuumaenergia tootja. Selle sektori laiendamise vastu on aga keskkonnakaitsjad. 4.Rahvastik Jaapan on etniliselt üks kõige ühtsemaid riike
· Tsaarivõim vastas sõjaseisukorra väljakuulutamise ja karistussalkade saatmisega · Baltimaid saatis siiski edu: emakeelsed erakoolid, keskkoolid, lihtsustus rahvuslike org ja ajakirj teevus Baltikumi areng 1907-1914: · Kasutati võidetud võimalusi · Arenes põllumaj ühistegevus, pol tegevus (est, lät) · Leedus levisid iseseisvust taastavad ideed, otsiti tuge saksalt KULTUUR JA ELUOLU 20. SAJ ALGUL Uus aastasada: · Maailm oli eur keskne · Usa ja jaapanil tuli oma võimsust alles tõestada · Usa põlvnes euroopast, jaapan võttis üle eur saavutusi · Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Naisõiguslased, elektrilaternad, tselluloid · Leidus ka sügavat pessimismi, levis juudivaen · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena
Jaapan Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö.Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
Austria- Ungari tahtis endale Serbiat jaTsernogooriat. Türgi tahtis endale Taga-Kaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine`i ja vallutada Saarimaa. Venemaa tahtis Galiitsiat, Konstantinoopolit ja Musta mere väinu ning oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit. Jaapanil oli plaan vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. Vastuolusid süvendanud sündmused: Prantsuse-Preisi sõda 1870–71 Vene-Türgi sõda 1877–78 ja Berliini kongress 1879 Vene - Jaapani sõda 1904–05 Maroko kriisid Bosnia kriis 1908 Balkani sõjad 1912–13 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi.
Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-s 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias Kõige rohkem reaktoreid on USA-l (104), Prantsusmaal (59), Jaapanil ( 54) ja Venemaal (31) Tuumaelektrijaamad Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed Ehitamine ja käigus- hoidmine on väga kallis Vajavad vähe toorainet Uraanimaaki leidub nt Austraalias, LAVs, Brasiilias Hüdroeletrijaamad Annavad 1/5 maailma energiast Ehitamine kallis, aeganõudev ei vaja palju tööjõudu, vesi tasuta Nõuab veehoidlaid, maaala üleujutamist, võib saastuda 2/3 ressurssi on Lõuna riikides
Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Silve Grabbi Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted..........................................................................
Jõhvi Gümnaasium Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33'
, harilikult on nende eluea pikkus vabas looduses 20-25 aastat. Inimtegevus Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja ase suhteliselt väikesed kaitsekulutused on Kolmas tase aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda Neljas tase Viies tase erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö
otsene või kaudne toetus. Vajalik on tugev ja tihe side uurimisetapiga. Selle tõttu on tööjõud kujunenud ühte teadusparki. Algul vallutasid maailma USA firmad, peale seda Jaapan Laevatööstus Tegeletakse vete ääres, odava tööjõu ja tooraine lähistel. Algas Lääne Euroopast ja USAst ja hiljem nad tõrjuti välja, kuna nende jaoks oli see liiga kallis. Näiteks Jaapanil oli parem tööjõud ja selle tõttu liikus see sinna. Praegu võivad Jaapanilt laevatööstuse üle võtta näiteks Hiina. Balti remondijaama tehas on Eestis üks suuremaid. Autotööstus Tekkis 20 saj I poolel (Uustööstusharu) 20 saj majandusarengu liider sest suur käive, suur tööhõive sellest sõltus suurelt majanduse käekäik. I Autod pandi kokku käsitsi, kallis, rikkurite lõbu. Euroopas ja USAs oli sadu autode töökodasi
· SKT (ppp) USD 2903 miljardit · SKT kasvutempo 2,6% (Jaapani statistika, mis mõnevõrra erineb Euroopa omast) · SKT elaniku kohta USD 23100 ehk ligi 6 korda suurem, kui Eestis · SKT jaotus sektorite lõikes: o põllumajandus 2% o tööstus 38% o teenindus 60% Erasektori ja valitsuse koostöö, tugev tööeetika, tööjõu kõrge kvalifikatsioon ja suhteliselt väikesed kaitsekulutused (1% SKT-st) on aidanud Jaapanil pärast II Maailmasõda erakordse kiirusega tõusta teisele kohale maailma juhtivate tööstusriikide hulgas. Jaapani majanduse üheks silmatorkavamaks iseärasuseks on tootjate, tarnijate ja jaotusvõrgu tihe koostöö. Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni.
tunneme templi nime all, kui sellele lisada veel Jaapani aed, moodustab see kõik kokku vapustavalt ilusa ehitise. Kokkuvõttes võib öelda, et Jaapani arhitektuur on ülejäänud maailmaga võrreldes hoopis omanäoline ning oma lihtsate, kuid leidlike võtetega rabanud maailma. Erinevalt paljudest teistest arenenud riikidest, võib Jaapan tänaseni ette näidata ehitisi, mis on sadu aastaid vanad, kuid aktiivses kasutuses tänapäevalgi. Erinevalt paljudest teistest riikides, polnud Jaapanil pikka aega mingit vajadust oma arhitektuuri muuta, sest see sobis inimestele ka aastasadu pärast ehitamist. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_kunst http://en.wikipedia.org/wiki/Japanese_architecture ,,Üldine kunstiajalugu" Voldemar Vaga, kirjastus ,,koolibri", 2004 a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
