Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sissejuhatus eetikasse (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab olla kõlbeline inimene ?
  • Milles seisneb moraali olemus ?
  • Miks on moraali tarvis ?
  • Mis on moraali funktsioon ?
  • Mis on moraali aluseks ?
  • Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga ?
  • Millega eetika tegeleb ?
  • Mis on MORAALI OTSTARVE ?
  • Millest sõltub moraal ?
  • Mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal ?
  • Millest sõltub moraal ?
  • Mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal ?
  • Mida kõik tunnistavad ?
  • Kuidas teada, mis on hea ?
  • Millised asjad on iseenesest väärtuslikud ?
  • Mis teeb elu elamisväärseks ?
  • Kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal ?
  • Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud ?
  • Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head ?
  • Milline on väärtuse ja moraali seos ?
  • Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand ?
  • Midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu ?
  • Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed ?
  • Mida peaksin tegema ?
  • Mis on lahti eestlaste väärtustega ?
  • Kuidas saab arendada väärtusi (väärtushinnanguid) ?
  • Millised väärtused vajavad kaitset ?
  • Kumb neist motiveerib meid moraalse toimimise juures ?
  • Kui me oleme isekad, kas me siis teeme vaid seda, mis on meile tõeliselt kasulik ?
  • Kuidas on lood ahelsuitsetajaga ?
  • Kui me oleme isekad, kas me teeme ainult seda, mis on meie oma huvides ?
  • Mida arvata neist, kes vahel käituvad altruistlikult ?
  • Kui see on vastu nende omahuvile ?
  • Mis on "kasu" (utilitas) ?
  • Millest peaks utilitarist lähtuma ?
  • Kui palju peaks tegema, et aidata leevendada teiste kannatusi ?
  • Mille kohta me otsustame, et see on õige." - Aga mida ikkagi otsustada ?
  • Mida ütleb nt terroristi südametunnistus ?
  • Kuidas asju teha ning eesmärgi küsimus miks ?
  • Milline peaks inimene olema ?
  • Missugused iseloomuomadused on voorused ?
  • Millest need voorused koosnevad ?
  • Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada ?
  • Mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame ?
  • Milleks tunda religioone ?
  • Mis on elu mõte ?
  • Mis väärtustab elus headuse ja kurjuse ?
  • Mis tuleb pärast surma ?
  • Milline on õige suhe Jumalasse ?
  • MIS ON RELIGIOON ?
  • Milline on religiooni/usu (usklikkuse) ja eetika vahekord ?
  • Mis on selle keelu taga ?
  • Millele see moraalinorm toetub ?
  • Mis on olulisem, kas Jumala käsk või inimese mõistus ?
  • Miks peab täitma moraalinorme ?
  • Kuidas see leping sõlmiti ?
  • Milles see nõusolek seisneb ?
  • Mis siis kui ma ei saa mujale minna ?
  • Mis alust on riigile ja seadustele alluda ?
  • Miks me peame moraalinorme täitma ?
  • Mis tulenevad fiktiivsest lepingust ?
  • Kuidas peaks kokkuleppest kinnipidamist tagama ?
  • Kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb ?
  • Milline on faktide ja väärtuste (väärtushinnangute) suhe ?
  • Mis liiki asjad on iseeneslikult väärtuslikud ?
  • Mis on sõna hea tähendus, s.t missugused omadused sisalduvad mõistes hea ?
  • Mida me peaksime tegema ?
  • Millel eetiline mõttekäik põhineb ?
  • Millega reegleid nüüd põhjendada ?
  • Mis on inimese funktsioneerimise eesmärk ?
  • Mida peab edendama ?
  • Milliseid voorusi selleks tarvitatakse ?
  • Milliseid nietzscheliku individualismi moraali ilminguid võime tänases Eestis näha ?
  • Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga ?
  • Milliseid aristotelliku voorusliku telos-moraali ilminguid võime tänases Eestis näha ?
  • Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga ?
  • Kumma moraali järgimist ja arendamist soovitaksid sõbrale ?
  • Miks peaksin olema moraalne ?
  • Miks peaksid inimesed üldse olema moraalsed ?
  • Miks peaksin mina olema moraalne ?
  • Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit ?
  • Kumba eeskujuks võtta ?
  • Kes näib õiglane ja on uskumatult edukas ?
  • Kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas ?
  • Kumma teie valiksite ?
  • Kuid rikkuma seda alati, kui seda saab ohutult teha. ! ?
  • Mida teha? Mis on kasulikum ?
  • Millest lähtuda ?
  • Kuidas analüüsida näitejuhtumit ?
  • Millised peamised probleemid ja faktid on arutluse all oleva juhtumi puhul tähtsad ?
  • Kelle huvid on konkreetse juhtumi puhul mängus ?
  • Kelle huvid on konfliktis ?
  • Millised on juhtumisse haaratud inimeste kohustused antud olukorras ?
  • Millised eetilised printsiibid on antud juhul tähtsad ?
  • Millised on kaitstavad väärtused ?
  • Milline on kontekst, mis paneb paika väärtushierarhia ?
  • Mida võiks juhtumi lahendamiseks soovitada ?
 
Säutsu twitteris
EETIKA
  • Sissejuhatus
    Mis on eetika ?
    Argo Buinevitš
    Soovituslik kirjandus:
    • Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus
    • Eetika ja moraal . Maie Tuulik 2002
    • Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008
    • Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003
    • Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996
    • Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007
    • Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides . TÜ eetikakeskus 2008

    Mida tähendab olla kõlbeline inimene?
    Milles seisneb moraali olemus?
    Miks on moraali tarvis?
    Mis on moraali funktsioon?
    Mis on hüve?
    Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...?
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Kas moraalne olla on kasulik?
    Mis on moraali aluseks?
    Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga?
    Millega eetika tegeleb?
    Sõna ”eetika” ja “eetiline” viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast , õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame.
    Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama
    “Eetika” tuleneb kreeka sõnast ἠθικός (ethikos):
    ἔθος ( ethos ) – tava, komme , harjumus
    ἦθος (ēthos) – iseloom, karakter
    „Moraal” tuleneb ladina keelest: mores – kombed (omadussõna moralis).
    Põhimõisted
    Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest.
    Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on.
    Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.
    Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha.
    Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal.
    Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut . Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi .
    Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada.
    Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama.“
    - Sokrates
    Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist.
    Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme.
    Eetika käsitleb kõlbluse allikaid , motiive , eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel.
    Moraaliprintsiipide tunnused:
    • Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras.
    • Ettekirjutavus moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida).
    • Üleskaaluvus – moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu.
    • Avalikkus – moraalinorm peab olema avalik.
    • Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi .

    Valdkond
    Normatiivsed vastandid
    Sanktsioonid
    Eetika
    Õige ja väär, nagu neid määratlevad inimes(t)e südametunnistus, mõistus või kokkulepe
    Südametunnistus; kiitus/ laitus ;
    ühiskondlik
    heakskiit /halvakspanu
    Religioon
    Õige ja väär (patt), nagu neid määratleb usuline autoriteet (pühakiri, püha traditsioon)
    Südametunnistus; kiitus/laitus;
    ühiskondlik
    heakskiit/halvakspanu
    Seadus
    Seaduslik ja ebaseaduslik, nagu neid määratlevad seadused ja kohtuorganid
    Seadusandliku kogu poolt määratletud karistused
    Etikett
    Sobiv ja ebasobiv, nagu see on kultuuris määratletud
    Ühiskondlik halvakspanu/heakskiit
    Eetika kui distsipliini jagunemine
    • Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika , mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi:
    • kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb
    • kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms.
    • Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
    • Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika , valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika , ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika).

    Põhilised eetikateooriad
  • Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline ) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu.
  • Kohuse -eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks).
    Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
  • Vooruseetika . Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
    Mis on MORAALI OTSTARVE?
    • Hoida ühiskonda koost lagunemast.
    • Leevendada inimkannatusi.
    • Soodustada inimõitsengut.
    • Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult.
    • Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.

    Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada.
    Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette : iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.”
    John Donne (1572-1631)
    Devotions upon Emergent Occasions, 1624
    Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed , nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
    Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine ) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin).
    Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades .
    Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla.
    Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu.
    Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
  • Moraalirelativism
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Moraal on normide süsteem.
    Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma.
    Normatiivsed süsteemid
    • Mäng ( male , jalgpall, alias jms)
    • Õigus (seadused – riigisisesed ja rahvusvahelised)
    • Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil)
    • Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid)
    • Kombed, etikett

    Väärtused
    Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi.
    Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks.
    Millest sõltub moraal?
    Kas on tegusid , mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
    Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Kas on olemas üks ühtne moraal?
    Vastus sõltub sellest,
    • kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed
    • kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed

    Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid:
    • Panid alasti pärismaalased riidesse.
    • Lahutasid naised oma mehest, et muuta polügaamsed abielud monogaamseteks.

    Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne.
    Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
    Eri rahvaste arusaamu:
    • Uus- Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär.
    • Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette.
    • Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud.
    • Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra.
    • On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel).

    Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
    Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel .
    Relativismi argument

    • Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid.
    • Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti.

    NB!
    Relativism erineb skeptitsismist.
    Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
    Relativismi teesid I
    Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism
    • Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale.

    Relativismi teesid II
    Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt .
    Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
    Eetiline relativist väidab:
    • See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist.
    • Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali.
    • Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks.

    Eetilises relativismis positiivne
    • Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi.
    • Relativism hoiatab : on naiivne uskuda , et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil.
    • Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks.

    Tolerantsuse paradoks
    • Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
    • Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
    • KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust!

    3 küsimust relativismi tähenduse kohta
    Eetilise relativismi vormid:
    • Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust.
    • Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist.

    Subjektiivne eetiline relativism
    Subjektivism on sisuliselt individualistlik moraal – igaüks peab õigeks seda, mis talle õige tundub (mis tekitab hea tunde).
    Sellise moraalirelativismi puhul puudub kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik.
    Subjektivistlik relativism paistab olevat väär.
    Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis , ühiskonnas.
    Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige?
    Konventsionaalne eetiline relativism
    Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel.
    Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised ? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades.
    Konventsionalismi probleemid
    Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd.
    Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
    Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism – sisuliselt moraali puudumine.
    Raskused relativismiga I
    • Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida.
    • Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida.
    • Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks , et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada.


    Raskused relativismiga II

    • Lääne ühiskonna kogemus näitab, et relativism hävitab struktuursed (lähi)suhted ja loob sotsiaalse kaose.
    • Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud.
    • Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral.
    • Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal.

    Põhiväärtused
    • Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu.
    • Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast.
    • Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt.

    JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
    Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
  • Moraaliobjektivism
    Kas on universaalseid moraaliprintsiipe?
    Millest sõltub moraal?
    • Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
    • Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
    • Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?

    Eetilise relativismi järgi on moraalipõhimõtted suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
    Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel.
    JÄRELDUS
    Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
    Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. Kaalume objektiivset moraali.
    Moraaliobjektivism
    Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
    Moraaliobjektivism ja moraaliabsolutism
    Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata.
    Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.
    Absolutistid väidavad:
    • Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile.
    • Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud.
    • Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad.

    Eetiline absolutism
    Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist.
    Loomuseadus ehk loomulik seadus
    Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde ( logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused.
    Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium ) selle mõõdupuuga.
    • Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.

    • Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu.

    Loomulik seadus
    Thomas Aquino tsiteeris Uuest Testamendist Pauluse kirja Roomlastele 2:14-15:
    Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.“
    Loomuseaduse teooria ideed:
    • Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil.
    • Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks.
    • Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi.

    Absoluutse moraali probleem
    Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud.
    Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust.
    Topelttagajärje doktriin (TTD)
    Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.
    On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
    Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti , sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm).
    TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma.
    Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele:
    • On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest.
    • Inimesel on õigused, mida tuleb austada;
    • Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest.

    Mõõdukas moraalne objektivism
    William Ross – mõõdukas objektivist.
    Eristas prima facie printsiipe:
    On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda . Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega , siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.
    Mõõdukas objektivism
    • On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid .
      Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast.
    • Kui ka leidub isikuid, kes seda printsiipi ei jaata, kehtib selline tuumprintsiip ikkagi.
    • Isegi kui on kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see printsiip ikkagi kehtivaks; too isik/ kogukond osutub aga moraalselt ekslikuks ja vääraks.

    Kas on mingi moraalne kohustus, mida kõik tunnistavad?
    Kui selgub , et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigile inimestele igal pool ja igal ajal, siis kõigutab see relativismi positsioone.
    Siis on universaalne objektiivne moraal olemas.
    Kultuuridel on aga palju ühiseid väärtusi
    • Universaalselt on väärtustatud valdkonnad: elu ja tervis, majanduslik jõukus, abielu ja perekond.
    • Laste eest hoolitseb iga ühiskond.
    • Valetamist taunib iga ühiskond.
    • Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline.

    Universaalne moraal
    Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda.
    Objektiivse tuummoraali põhireegleid:
    • Ära tapa süütuid inimesi!
    • Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust!
    • Ära varasta ega valeta!
    • Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid!
    • Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust!
    • Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta!
    • Ole õiglane!
    • Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust!
    • Aita teisi inimesi!
    • Täida seadusi!

    Inimloomus on universaalne
    Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid.
    Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele).
    Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised.
    näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad , et sulle tehtaks.
    NB! * Kuldne reegel on ühel või teisel viisil leitav mitmetes religioonides: kristluses, judaismis , hinduismis, budismis , konfutsionismis, taoismis , džainismis, zoroastrismis.
    Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe?
    Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides.
    Ideaalne vaatleja:
    • Sõltumatu / erapooletu
    • Informeeritud, maksimaalne teadmine
    • Jumal

    Objektivismi toetuseks
    • Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu.
    • Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast.
    • Universaalselt head printsiibid võivad muuta põrguliku elu taevalikuks (näiteks armastuse käsk).

    Soovituslik kirjandus:
    Ärieetikat kui niisugust pole olemas
    John C. Maxwell 2006
    Toompea Konverentsid
  • Väärtused
    Väärtushinnangud
    Kuidas teada, mis on hea?
    • Millised asjad on iseenesest väärtuslikud?
    • Mis teeb elu elamisväärseks?
    • Kas usute elu pühadusse?
    • Kas peate elu absoluutseks väärtuseks?
    • Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal?

    valere (lad) - „väärt olema”
    • Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha.
    • Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid .

    Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega.
    Kesksed küsimused:
    • Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud?
    • Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head?
    • Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    • Milline on väärtuse ja moraali seos?
    • Mis on hea elu?

    Aksioloogia skaala
    -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10
    Negat. väärtus Neutraalne Posit. väärtus
    Suurim halb, Väärtusneutraalne Ülim hüve,
    mitteväärtus väärtus
    Väärtused jagunevad
    Positiivsed ja negatiivsed väärtused
    • Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus)
    • Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon , vaesus )

    Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused

    Väärtusi võib jaotada valdkonniti:
    Väärtused (näited):
    • Tervis, asjad, turvalisus
    • Majanduslik tootlikkus
    • Ausus, õiglus, hoolivus
    • Altruism , sõprus, armastus
    • Vabadus, õiglus, võrdsus
    • Ilu, graatsia , sümmeetria
    • Usk, pühadus, halastus
    • Teadmised, tõde, tarkus
    • Looduse puhtus , elamiskõlblikkus

    Väärtuskategooriad:
    • Materiaalsed, füüsilised
    • Majanduslikud
    • Moraalsed
    • Sotsiaalsed
    • Poliitilised
    • Esteetilised
    • Usulised
    • Intellektuaalsed
    • Ökoloogilised

    Väärtuste liigid (Sokratese järgi):
  • Seesmine väärtus ehk iseväärtus
    inglise k. intrinisic value /good
    Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding , elu
  • Instrumentaalne väärtus
    Ka vahendväärtused – väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin
    • Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on inimese tapmiseks küll hea vahend, selles kontekstis ei nimetata mürki aga instrumentaalselt väärtuslikuks.

  • Segaväärtused
    Ka kombineeritud hüved – need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Näiteks: teadmised, tervis
    • Enamus asju on väärtuslikud nii seesmiselt, kui ka vahendina mõne edasise väärtuse jaoks.

    Intrinsikalism versus mitteintrinsikalism
    Kas seesmised väärtused on üldse olemas?
    • Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte.
    Miks mitte?
    • Mitteintrinsikalist arvab , et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre )

    Intrinsikalism
    Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja ) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding ( vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks.
    • Hedonistid – peavad naudingut seesmiseks väärtuseks.

    Hedonism
    kr k hēdon – nauding, mõnu
    Nt Epikuros , J. Bentham
    Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest.
    Hedonistid jagunevad:
    • Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus)
    • Satisfikatsionistid

    Masohismi paradoks
    Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand ?
    • Hedonist: „psühholoogiliste hälvete tõttu.“
    Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust.
    Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi .
    Mittehedonism
    Mittehedonistid jagunevad:
    • Monistid – usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus – hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus).
    • Pluralistid – usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms.

    Kas pooldada hedonismi?
    Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust?
    J. S. Mill: “Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll.” Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet.
    Hedonismi kriitika
    Ent kas me veedaksime elu n-ö “Naudingumasinas” lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest – lahus reaalsest elust?
    Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix )
    Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu.
    Millest tuleneb väärtus(likkus)?
    Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on
    objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte või on väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu?
    Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    • Objektivism ( Platon , 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea.
    Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada.
    • Subjektivism (Baruch Spinoza ): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda.
    • Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti.

    Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest.
    Väärtuse ja moraali seos
    Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast.
    Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas.

    7. TEOD

    Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele
    6. OTSUSED
    Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele
    5. HINNANGUD
    Kaalumine
    Nurjumine: rakendamisviga
    4. PRINTSIIBID
    Normatiivsed küsimused: mida peaksin tegema?
    3. VÄÄRTUSED
    Soovide objektid või objektid, mis eksisteerivad sõltumatult soovidest
    2. MAAILMAVAADE ( ELUVORMID )
    Uskude, väärtuste ja praktikate hierarhilised
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus eetikasse #1 Sissejuhatus eetikasse #2 Sissejuhatus eetikasse #3 Sissejuhatus eetikasse #4 Sissejuhatus eetikasse #5 Sissejuhatus eetikasse #6 Sissejuhatus eetikasse #7 Sissejuhatus eetikasse #8 Sissejuhatus eetikasse #9 Sissejuhatus eetikasse #10 Sissejuhatus eetikasse #11 Sissejuhatus eetikasse #12 Sissejuhatus eetikasse #13 Sissejuhatus eetikasse #14 Sissejuhatus eetikasse #15 Sissejuhatus eetikasse #16 Sissejuhatus eetikasse #17 Sissejuhatus eetikasse #18 Sissejuhatus eetikasse #19 Sissejuhatus eetikasse #20 Sissejuhatus eetikasse #21 Sissejuhatus eetikasse #22 Sissejuhatus eetikasse #23 Sissejuhatus eetikasse #24 Sissejuhatus eetikasse #25 Sissejuhatus eetikasse #26 Sissejuhatus eetikasse #27 Sissejuhatus eetikasse #28 Sissejuhatus eetikasse #29 Sissejuhatus eetikasse #30 Sissejuhatus eetikasse #31 Sissejuhatus eetikasse #32 Sissejuhatus eetikasse #33 Sissejuhatus eetikasse #34 Sissejuhatus eetikasse #35 Sissejuhatus eetikasse #36 Sissejuhatus eetikasse #37 Sissejuhatus eetikasse #38 Sissejuhatus eetikasse #39 Sissejuhatus eetikasse #40 Sissejuhatus eetikasse #41 Sissejuhatus eetikasse #42 Sissejuhatus eetikasse #43 Sissejuhatus eetikasse #44 Sissejuhatus eetikasse #45 Sissejuhatus eetikasse #46 Sissejuhatus eetikasse #47 Sissejuhatus eetikasse #48 Sissejuhatus eetikasse #49 Sissejuhatus eetikasse #50 Sissejuhatus eetikasse #51 Sissejuhatus eetikasse #52 Sissejuhatus eetikasse #53 Sissejuhatus eetikasse #54 Sissejuhatus eetikasse #55 Sissejuhatus eetikasse #56 Sissejuhatus eetikasse #57 Sissejuhatus eetikasse #58 Sissejuhatus eetikasse #59 Sissejuhatus eetikasse #60 Sissejuhatus eetikasse #61 Sissejuhatus eetikasse #62 Sissejuhatus eetikasse #63 Sissejuhatus eetikasse #64 Sissejuhatus eetikasse #65 Sissejuhatus eetikasse #66 Sissejuhatus eetikasse #67 Sissejuhatus eetikasse #68 Sissejuhatus eetikasse #69 Sissejuhatus eetikasse #70 Sissejuhatus eetikasse #71 Sissejuhatus eetikasse #72 Sissejuhatus eetikasse #73 Sissejuhatus eetikasse #74 Sissejuhatus eetikasse #75 Sissejuhatus eetikasse #76 Sissejuhatus eetikasse #77 Sissejuhatus eetikasse #78 Sissejuhatus eetikasse #79 Sissejuhatus eetikasse #80 Sissejuhatus eetikasse #81
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 81 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Milka Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte
    21
    pdf
    Eetika loengute kokkuvõte
    20
    docx
    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    25
    odt
    Eetika alused
    34
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    59
    pdf
    Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
    37
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun