Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Sissejuhatus eetikasse (0)

Tallinna Ülikool - Filosoofia - Eetika
3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab olla kõlbeline inimene?
  • Milles seisneb moraali olemus?
  • Miks on moraali tarvis?
  • Mis on moraali funktsioon?
  • Mis on moraali aluseks?
  • Kuidas on moraal seotud religiooni seaduste ja etiketiga?
  • Millega eetika tegeleb?
  • Mis on MORAALI OTSTARVE?
  • Millest sõltub moraal?
  • Mis on absoluutselt valed õiged igas ühiskonnas igal ajal?
  • Mida kõik tunnistavad?
  • Kuidas teada mis on hea?
  • Millised asjad on iseenesest väärtuslikud?
  • Mis teeb elu elamisväärseks?
  • Kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal?
  • Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud?
  • Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head?
  • Milline on väärtuse ja moraali seos?
  • Kuidas saab olla et masohhist naudib valu mis ometigi on naudingu vastand?
  • Midagi sellist mis inimese arvamusest ei sõltu?
  • Kes ütleb kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
  • Mida peaksin tegema?
  • Mis on lahti eestlaste väärtustega?
  • Kuidas saab arendada väärtusi väärtushinnanguid?
  • Millised väärtused vajavad kaitset?
  • Kumb neist motiveerib meid moraalse toimimise juures?
  • Kui me oleme isekad kas me siis teeme vaid seda mis on meile tõeliselt kasulik?
  • Kuidas on lood ahelsuitsetajaga?
  • Kui me oleme isekad kas me teeme ainult seda mis on meie oma huvides?
  • Mida arvata neist kes vahel käituvad altruistlikult?
  • Kui see on vastu nende omahuvile?
  • Mis on "kasu" utilitas?
  • Millest peaks utilitarist lähtuma?
  • Kui palju peaks tegema et aidata leevendada teiste kannatusi?
  • Mille kohta me otsustame et see on õige" - Aga mida ikkagi otsustada?
  • Mida ütleb nt terroristi südametunnistus?
  • Kuidas asju teha ning eesmärgi küsimus miks?
  • Milline peaks inimene olema?
  • Missugused iseloomuomadused on voorused?
  • Millest need voorused koosnevad?
  • Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada?
  • Mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame?
  • Milleks tunda religioone?
  • Mis on elu mõte?
  • Mis väärtustab elus headuse ja kurjuse?
  • Mis tuleb pärast surma?
  • Milline on õige suhe Jumalasse?
  • MIS ON RELIGIOON?
  • Milline on religiooniusu usklikkuse ja eetika vahekord?
  • Mis on selle keelu taga?
  • Millele see moraalinorm toetub?
  • Mis on olulisem kas Jumala käsk või inimese mõistus?
  • Miks peab täitma moraalinorme?
  • Kuidas see leping sõlmiti?
  • Milles see nõusolek seisneb?
  • Mis siis kui ma ei saa mujale minna?
  • Mis alust on riigile ja seadustele alluda?
  • Miks me peame moraalinorme täitma?
  • Mis tulenevad fiktiivsest lepingust?
  • Kuidas peaks kokkuleppest kinnipidamist tagama?
  • Kuidas me üleüldse saame teada mis on hea ja mis on halb?
  • Milline on faktide ja väärtuste väärtushinnangute suhe?
  • Mis liiki asjad on iseeneslikult väärtuslikud?
  • Mis on sõna hea tähendus st missugused omadused sisalduvad mõistes hea?
  • Mida me peaksime tegema?
  • Millel eetiline mõttekäik põhineb?
  • Millega reegleid nüüd põhjendada?
  • Mis on inimese funktsioneerimise eesmärk?
  • Mida peab edendama?
  • Milliseid voorusi selleks tarvitatakse?
  • Milliseid nietzscheliku individualismi moraali ilminguid võime tänases Eestis näha?
  • Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga?
  • Milliseid aristotelliku voorusliku telos-moraali ilminguid võime tänases Eestis näha?
  • Kumma moraali järgimist ja arendamist soovitaksid sõbrale?
  • Miks peaksin olema moraalne?
  • Miks peaksid inimesed üldse olema moraalsed?
  • Miks peaksin mina olema moraalne?
  • Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit?
  • Kumba eeskujuks võtta?
  • Kes näib õiglane ja on uskumatult edukas?
  • Kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas?
  • Kumma teie valiksite?
  • Kuid rikkuma seda alati kui seda saab ohutult teha ?
  • Mida teha Mis on kasulikum?
  • Millest lähtuda?
  • Kuidas analüüsida näitejuhtumit?
  • Millised peamised probleemid ja faktid on arutluse all oleva juhtumi puhul tähtsad?
  • Kelle huvid on konkreetse juhtumi puhul mängus?
  • Kelle huvid on konfliktis?
  • Millised on juhtumisse haaratud inimeste kohustused antud olukorras?
  • Millised eetilised printsiibid on antud juhul tähtsad?
  • Millised on kaitstavad väärtused?
  • Milline on kontekst mis paneb paika väärtushierarhia?
  • Mida võiks juhtumi lahendamiseks soovitada?
EETIKA
  • Sissejuhatus
    Mis on eetika ?
    Argo Buinevitš
    Soovituslik kirjandus:
    • Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus
    • Eetika ja moraal . Maie Tuulik 2002
    • Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008
    • Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003
    • Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996
    • Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007
    • Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides . TÜ eetikakeskus 2008

    Mida tähendab olla kõlbeline inimene?
    Milles seisneb moraali olemus?
    Miks on moraali tarvis?
    Mis on moraali funktsioon?
    Mis on hüve?
    Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...?
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Kas moraalne olla on kasulik?
    Mis on moraali aluseks?
    Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga?
    Millega eetika tegeleb?
    Sõna ”eetika” ja “eetiline” viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast , õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame.
    Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama
    “Eetika” tuleneb kreeka sõnast ἠθικός (ethikos):
    ἔθος ( ethos ) – tava, komme , harjumus
    ἦθος (ēthos) – iseloom, karakter
    „Moraal” tuleneb ladina keelest: mores – kombed (omadussõna moralis).
    Põhimõisted
    Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest.
    Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on.
    Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest.
    Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha.
    Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal.
    Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut . Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi .
    Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada.
    “Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama.“
    - Sokrates
    Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu inimkäitumise kirjeldamisega, vaid määrab, milline see peaks olema. Teisisõnu, eetika tahab juhtida inimeste käitumist.
    Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme.
    Eetika käsitleb kõlbluse allikaid , motiive , eesmärke ja rakendamist mitmesugustel elualadel.
    Moraaliprintsiipide tunnused:
    • Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras.
    • Ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida).
    • Üleskaaluvus – moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või majanduslik kasu.
    • Avalikkus – moraalinorm peab olema avalik.
    • Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi .

    Valdkond
    Normatiivsed vastandid
    Sanktsioonid
    Eetika
    Õige ja väär, nagu neid määratlevad inimes(t)e südametunnistus, mõistus või kokkulepe
    Südametunnistus; kiitus/ laitus ;
    ühiskondlik
    heakskiit /halvakspanu
    Religioon
    Õige ja väär (patt), nagu neid määratleb usuline autoriteet (pühakiri, püha traditsioon)
    Südametunnistus; kiitus/laitus;
    ühiskondlik
    heakskiit/halvakspanu
    Seadus
    Seaduslik ja ebaseaduslik, nagu neid määratlevad seadused ja kohtuorganid
    Seadusandliku kogu poolt määratletud karistused
    Etikett
    Sobiv ja ebasobiv, nagu see on kultuuris määratletud
    Ühiskondlik halvakspanu/heakskiit
    Eetika kui distsipliini jagunemine
    • Teoreetilise eetika alla kuulub metaeetika , mis uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi:
    • kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea/halb
    • kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus jms.
    • Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
    • Praktiline e.: rakenduseetika tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus), mingi eluvaldkonna eetika (nt meditsiinieetika , valitsemiseetika) või mingi professiooni kutse-eetika (nt spordieetika , ajakirjanduseetika, ärieetika, internetieetika).

    Põhilised eetikateooriad
  • Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline ) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu.
  • Kohuse -eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks).
    Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
  • Vooruseetika . Keskmes on inimese iseloom. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
    Mis on MORAALI OTSTARVE?
    • Hoida ühiskonda koost lagunemast.
    • Leevendada inimkannatusi.
    • Soodustada inimõitsengut.
    • Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult.
    • Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd.

    Ilma moraalita ei saa me neid hüvesid edendada.
    “Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette : iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule.”
    John Donne (1572-1631)
    Devotions upon Emergent Occasions, 1624
    Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed , nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.
    Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine ) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin).
    Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades .
    Moraal koosneb sellisest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla.
    Need reeglid piiravad meie vabadust, kuid ainult selleks, et soodustada suuremat vabadust ja heaolu.
    Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
  • Moraalirelativism
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Moraal on normide süsteem.
    Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma.
    Normatiivsed süsteemid
    • Mäng ( male , jalgpall, alias jms)
    • Õigus (seadused – riigisisesed ja rahvusvahelised)
    • Religioon (põhineb jumalikul ilmutusel ja autoriteedil)
    • Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid)
    • Kombed, etikett

    Väärtused
    Moraaliprintsiibid ja -normid kaitsevad teatud väärtusi.
    Väärtused väljendavad seda, mida me soovime ja peame kalliks.
    Millest sõltub moraal?
    Kas on tegusid , mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
    Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
    Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?
    Kas on olemas üks ühtne moraal?
    Vastus sõltub sellest,
    • kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed
    • kas moraalinormid on universaalsed või relatiivsed

    Valge inimene (misjonärid) on püüdnud vägisi muuta Aafrika paganlike rahvaste kombeid:
    • Panid alasti pärismaalased riidesse.
    • Lahutasid naised oma mehest, et muuta polügaamsed abielud monogaamseteks.

    Tulemus: sotsiaalsed probleemid, minema aetud naised meeleheitel, lapsed jäid vanemata jne.
    Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
    Eri rahvaste arusaamu:
    • Uus- Ginea dobude silmis on varastamine moraalselt õige, lääne inimese arvates väär.
    • Lapsetapmine. Üks Ida-Aafrika hõim viskas väärarenguga lapsed jõehobude ette.
    • Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud.
    • Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra.
    • On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel).

    Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
    Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel .
    Relativismi argument

    • Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid.
    • Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti.

    NB!
    Relativism erineb skeptitsismist.
    Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
    Relativismi teesid I
    Erinevuse tees (mitmekesisuse tees): moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne. = kultuurirelativism
    • Erinevatel kultuuridel on erinevad tavad ja kombed, kokkuvõttes erinevad arusaamad sellest, mis on õige või vale.

    Relativismi teesid II
    Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt .
    Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
    Eetiline relativist väidab:
    • See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist.
    • Eri rahvaste kultuurid on erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali.
    • Kui pole universaalseid standardeid, ei ole ka sõltumatut vaatekohta kritiseerimiseks.

    Eetilises relativismis positiivne
    • Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad lihtsalt peegeldada meie eelistusi.
    • Relativism hoiatab : on naiivne uskuda , et kõik meie eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil.
    • Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest, kutsub üles tolerantsusele, avatusele. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks.

    Tolerantsuse paradoks
    • Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
    • Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused.
    • KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust!

    3 küsimust relativismi tähenduse kohta
    Eetilise relativismi vormid:
    • Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust.
    • Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist.

    Subjektiivne eetiline relativism
    Subjektivism on sisuliselt individualistlik moraal – igaüks peab õigeks seda, mis talle õige tundub (mis tekitab hea tunde).
    Sellise moraalirelativismi puhul puudub kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik.
    Subjektivistlik relativism paistab olevat väär.
    Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis , ühiskonnas.
    Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige?
    Konventsionaalne eetiline relativism
    Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel.
    Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised ? Näit. Tütarlaste ümberlõikamine (väliste suguelundite äralõikamine) Põhja-Aafrika piirkondades.
    Konventsionalismi probleemid
    Kui üldine moraalne mõõdupuu puudub, siis pole võimalik kritiseerida näiteks Hitleri genotsiidi-tegevust rohkem kui ema Teresa halastustööd.
    Tihtipeale kuulub inimene üheaegselt erinevatesse inimgruppidesse (perekond, rahvusgrupp, usugrupp, riik, ühing jne), mis võivad omada vastakaid moraale.
    Siis peab otsustama inimene isiklikult, mis on subjektivism – sisuliselt moraali puudumine.
    Raskused relativismiga I
    • Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida.
    • Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida.
    • Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks , et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada.


    Raskused relativismiga II
    • Lääne ühiskonna kogemus näitab, et relativism hävitab struktuursed (lähi)suhted ja loob sotsiaalse kaose.
    • Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud.
    • Kultuuride segatuse tõttu tänapäeva maailmas tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral.
    • Seega saaks lahendusi pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal.

    Põhiväärtused
    • Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu.
    • Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast.
    • Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt.

    JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
    Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
  • Moraaliobjektivism
    Kas on universaalseid moraaliprintsiipe?
    Millest sõltub moraal?
    • Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal?
    • Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust?
    • Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades?

    Eetilise relativismi järgi on moraalipõhimõtted suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
    Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel.
    JÄRELDUS
    Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
    Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. Kaalume objektiivset moraali.
    Moraaliobjektivism
    Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
    Moraaliobjektivism ja moraaliabsolutism
    Eetiline absolutist usub, et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mitte kunagi ei tohi eirata.
    Moraaliobjektivist usub samuti, et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.
    Absolutistid väidavad:
    • Mõned väärtused on absoluutsed, need on põhilised ja universaalsed, siduvad kõigile.
    • Meie ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud.
    • Kui teistel ühiskondadel on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad.

    Eetiline absolutism
    Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist.
    Loomuseadus ehk loomulik seadus
    Stoikud (1.saj eKr) uskusid, et inimestes peitub jumalik säde ( logos spermatikos), mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused.
    Universaalne õiguse standard (jus naturale), mis kehtib kõigis ühiskondades, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi (jus gentium ) selle mõõdupuuga.
    • Aquino Thomas (13.saj) leidis, et inimesel, nagu igal teisel loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.

    • Inimkonna olemuseks ehk õigeks funktsiooniks on elada mõistuse elu.

    Loomulik seadus
    Thomas Aquino tsiteeris Uuest Testamendist Pauluse kirja Roomlastele 2:14-15:
    „Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid.“
    Loomuseaduse teooria ideed:
    • Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud Jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil.
    • Isegi Jumalat tundmata võib mõistus kui meie loomuse olemus avastada need seadused, mis on vajalikud inimese õitsenguks.
    • Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi.

    Absoluutse moraali probleem
    Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud.
    Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust.
    Topelttagajärje doktriin (TTD)
    Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.
    On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
    Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti , sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm).
    TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma.
    Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele:
    • On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest.
    • Inimesel on õigused, mida tuleb austada;
    • Ei saa lähtuda vaid utilitarismi ratsionaalsest arvestusest.

    Mõõdukas moraalne objektivism
    William Ross – mõõdukas objektivist.
    Eristas prima facie printsiipe:
    On kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleb alluda . Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega , siis võib teine (olulisem) moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.
    Mõõdukas objektivism
    • On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid .
      Näiteks: on moraalselt väär piinata inimesi lõbu pärast.
    • Kui ka leidub isikuid, kes seda printsiipi ei jaata, kehtib selline tuumprintsiip ikkagi.
    • Isegi kui on kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see printsiip ikkagi kehtivaks; too isik/ kogukond osutub aga moraalselt ekslikuks ja vääraks.

    Kas on mingi moraalne kohustus, mida kõik tunnistavad?
    Kui selgub , et on vähemalt üks moraaliprintsiip, mis on siduv kõigile inimestele igal pool ja igal ajal, siis kõigutab see relativismi positsioone.
    Siis on universaalne objektiivne moraal olemas.
    Kultuuridel on aga palju ühiseid väärtusi
    • Universaalselt on väärtustatud valdkonnad: elu ja tervis, majanduslik jõukus, abielu ja perekond.
    • Laste eest hoolitseb iga ühiskond.
    • Valetamist taunib iga ühiskond.
    • Lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline.

    Universaalne moraal
    Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, sest need on vajalikud, et kooselu saaks normaalselt toimuda.
    Objektiivse tuummoraali põhireegleid:
    • Ära tapa süütuid inimesi!
    • Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust!
    • Ära varasta ega valeta!
    • Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid!
    • Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust!
    • Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta!
    • Ole õiglane!
    • Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust!
    • Aita teisi inimesi!
    • Täida seadusi!

    Inimloomus on universaalne
    Inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid.
    Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele).
    Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini kui teised.
    näit. Kuldne reegel*: tee teistele seda, mida sa tahad , et sulle tehtaks.
    NB! * Kuldne reegel on ühel või teisel viisil leitav mitmetes religioonides: kristluses, judaismis , hinduismis, budismis , konfutsionismis, taoismis , džainismis, zoroastrismis.
    Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe?
    Ideaalne Vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides.
    Ideaalne vaatleja:
    • Sõltumatu / erapooletu
    • Informeeritud, maksimaalne teadmine
    • Jumal

    Objektivismi toetuseks
    • Teatud põhiväärtuste tunnistamiseta on ühiskondade koospüsimine ja inimeste koostöö praktiliselt võimatu.
    • Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast.
    • Universaalselt head printsiibid võivad muuta põrguliku elu taevalikuks (näiteks armastuse käsk).

    Soovituslik kirjandus:
    Ärieetikat kui niisugust pole olemas
    John C. Maxwell 2006
    Toompea Konverentsid OÜ
  • Väärtused
    Väärtushinnangud
    Kuidas teada, mis on hea?
    • Millised asjad on iseenesest väärtuslikud?
    • Mis teeb elu elamisväärseks?
    • Kas usute elu pühadusse?
    • Kas peate elu absoluutseks väärtuseks?
    • Kas kasutaksid Mugavusmasinat, kui see maksaks tuhandete inimeste elu igal aastal?

    valere (lad) - „väärt olema”
    • Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha.
    • Toimimisel juhindutakse väärtustest: need annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid .

    Aksioloogia ehk väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega.
    Kesksed küsimused:
    • Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud?
    • Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head?
    • Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    • Milline on väärtuse ja moraali seos?
    • Mis on hea elu?

    Aksioloogia skaala
    -10 ---------HALB----------- 0 ------------HEA----------- +10
    Negat. väärtus Neutraalne Posit. väärtus
    Suurim halb, Väärtusneutraalne Ülim hüve,
    mitteväärtus väärtus
    Väärtused jagunevad
    Positiivsed ja negatiivsed väärtused
    • Positiivsed: on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus)
    • Negatiivsed: on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon , vaesus )

    Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused

    Väärtusi võib jaotada valdkonniti:
    Väärtused (näited):
    • Tervis, asjad, turvalisus
    • Majanduslik tootlikkus
    • Ausus, õiglus, hoolivus
    • Altruism , sõprus, armastus
    • Vabadus, õiglus, võrdsus
    • Ilu, graatsia , sümmeetria
    • Usk, pühadus, halastus
    • Teadmised, tõde, tarkus
    • Looduse puhtus , elamiskõlblikkus

    Väärtuskategooriad:
    • Materiaalsed, füüsilised
    • Majanduslikud
    • Moraalsed
    • Sotsiaalsed
    • Poliitilised
    • Esteetilised
    • Usulised
    • Intellektuaalsed
    • Ökoloogilised

    Väärtuste liigid (Sokratese järgi):
  • Seesmine väärtus ehk iseväärtus
    inglise k. intrinisic value /good
    Väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. Näiteks: rõõm, nauding , elu
  • Instrumentaalne väärtus
    Ka vahendväärtused – väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks; nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. Näiteks: raha, meditsiin
    • Eristada kasutusväärtusest (utility value), mis on heal instrumendil, nt mürk on inimese tapmiseks küll hea vahend, selles kontekstis ei nimetata mürki aga instrumentaalselt väärtuslikuks.

  • Segaväärtused
    Ka kombineeritud hüved – need on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head. Näiteks: teadmised, tervis
    • Enamus asju on väärtuslikud nii seesmiselt, kui ka vahendina mõne edasise väärtuse jaoks.

    Intrinsikalism versus mitteintrinsikalism
    Kas seesmised väärtused on üldse olemas?
    • Intrinsikalisti arvates on, mitteintrinsikalisti arvates mitte.
    Miks mitte?
    • Mitteintrinsikalist arvab , et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja. (J.-P. Sartre )

    Intrinsikalism
    Intrinsikalist (seesmiste väärtuste pooldaja ) arvab, et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetundest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Näiteks nauding ( vastandiks valu). Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, nälga vms, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks.
    • Hedonistid – peavad naudingut seesmiseks väärtuseks.

    Hedonism
    kr k hēdon – nauding, mõnu
    Nt Epikuros , J. Bentham
    Hedonistid väidavad, et nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest.
    Hedonistid jagunevad:
    • Sensualistid (nauding kui mõnus meelteärritus)
    • Satisfikatsionistid

    Masohismi paradoks
    Kuidas saab olla, et masohhist naudib valu, mis ometigi on naudingu vastand ?
    • Hedonist: „psühholoogiliste hälvete tõttu.“
    Kahatasemeline seletus: madalamal tasandil kogeb masohhist valu, kuid kõrgemal tasandil ta kiidab valu heaks ja saab sellest rahuldust.
    Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi .
    Mittehedonism
    Mittehedonistid jagunevad:
    • Monistid – usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus – hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus).
    • Pluralistid – usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms.

    Kas pooldada hedonismi?
    Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust?
    J. S. Mill: “Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll.” Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet.
    Hedonismi kriitika
    Ent kas me veedaksime elu n-ö “Naudingumasinas” lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest – lahus reaalsest elust?
    Kas Naudingumasin pole järjekordne uimasti? Samasugune eksistents nagu uimastatud prussakal... (N. Matrix )
    Võib-olla on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu.
    Millest tuleneb väärtus(likkus)?
    Eetikas on üheks olulisemaks küsimuseks, kas väärtused on
    objektiivsed või subjektiivsed: kas inimene ütleb, mis on väärtuslik ja mis mitte või on väärtused midagi sellist, mis inimese arvamusest ei sõltu?
    Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    • Objektivism ( Platon , 428-348 eKr): me soovime midagi, sest see on hea.
    Millegi alusel (ratsionaalsuse, inimloomuse, Jumala või kellegi teise autoriteedi tahte) on võimalik väärtusi põhjendada.
    • Subjektivism (Baruch Spinoza ): me peame midagi hüveks sellepärast, et me püüdleme, soovime, igatseme või ihaldame seda.
    • Sünergism tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti.

    Kes ütleb, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
    Ideaalse Soovija kujutlemine. Erapooletu isik, kellel on maksimaalne teadmine kõigi tegude tagajärgedest.
    Väärtuse ja moraali seos
    Kuna ilma väärtuste olemasoluta on moraali üle filosofeerimine võimatu, moodustavad väärtused väga olulise osa igast moraaliteooriast.
    Selle seose paremaks selgitamiseks pakub Pojman välja nn Moraaliprotsessi skeemi, mis ei liigita väärtusi subjektiivseteks või objektiivseteks vms, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias/eetikas.

    7. TEOD
    Nurjumine: tahte nõrkus viib süütundele
    6. OTSUSED
    Nurjumine: väärastunud tahe viib süütundele
    5. HINNANGUD
    Kaalumine
    Nurjumine: rakendamisviga
    4. PRINTSIIBID
    Normatiivsed küsimused: mida peaksin tegema?
    3. VÄÄRTUSED
    Soovide objektid või objektid, mis eksisteerivad sõltumatult soovidest
    2. MAAILMAVAADE ( ELUVORMID )
    Uskude, väärtuste ja praktikate hierarhilised kombinatsioonid; kultuurid või eluviisid
    1. MÕISTUSLIK PÕHJENDAMINE
    Eetiliste teooriate
    1) Erapooletus
    2) Vabadus ideaalsed tingimused
    3) Teadmine
    Eesti Inimarengu aruanne 2007
    • Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile.
    • Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus , madal kodanikuaktiivsus .
    • Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik

    Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi
    Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg )
    Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine , poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele. (joonisel horisontaaltelg)
    EMOR -i 2004.a. uuring väärtustest
    Peamised väärtused:
    • raha ja paindlikud suhted
    • vähenenud soov panustada ühiskonda
    • suurenenud soov saada naudinguid, vähenenud vastutuse tunnetus

    Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future uuring Global Youth 2006
    • Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust
    • Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust
    • Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud
    • Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised

    Mis on lahti eestlaste väärtustega?
    prof Margit Sutrop , TÜ Eetikakeskus
    • Üldinimlike moraalinormide sage eiramine
    • Tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine
    • Vähene osalemissoov ja vastutus
    • Hoolimatu suhtumine keskkonda
    • Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu
    • Vähene sallivus erinevuste suhtes

    Deklareeritud väärtused ja tegelikud (varjatud) väärtused…
    …võivad teinegi kord erinevaks osutuda
    • EV-s deklareeritakse hariduse tähtsust, kuid õpetajate palgad on madalad
    • Räägime tervisliku elustiili tähtsusest ja elame ikka ebatervislikult

    Väärtuste ja käitumise seos
    Piret Talur artiklis “Noored hukas ?!”
    “Tänapäeva Eesti noored väärtustavad eelkõige tööd, perekonda, haridust ja materiaalset kindlustatust. Sarnaselt Ida-Euroopa noortele on nad konservatiivsemad kui nn vana Euroopa noored. ”
    Õ ppimise väärtus
    Mare Leino artiklis Eesti ja Soome üliõpilaste väärtushoiakutest: “Soome haridusuurijad tajusid uue arhetüübi lähenemist kümmekond aastat tagasi: seda iseloomustas vaistu ja mõistuse, tunnete ja teadmiste, individuaalsuse ja kollektiivsuse, looduse ja tehnoloogia kokkusobitamine ning nendevaheliste erinevuste ületamine. Ka Eesti muutub…”
    Igasugused graafikud, vt. .pdf faili 4.Väärtused!
    Kuidas saab arendada väärtusi (väärtushinnanguid)?
    prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus
    • Luues keskkonna, kus positiivsete väärtuste järgi elamine on võimalik
    • Teadvustades ohus olevate väärtuste olulisuse pikaajaliste ühiste eesmärkide saavutamisel.
    • Läbi eeskujude
    • Läbi hariduse, kasvatuse

    Väärtuskasvatuse meetodid
    • Keeldude ja käskude kaudu – traditsiooniline väärtuskasvatus
    • Arutluse kaudu – väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification)
    • Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey)
    • Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu – vooruseetika lähenemine ( character education)

    Millised väärtused vajavad kaitset?
    • Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus)
    • Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt)
    • Sotsiaalsed väärtused ( vastutustunne , lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms)
    • Võtmevaldkond on haridus .

    Hariduse ees seisvad väljakutsed
    Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes
    • Suur koolistress , vähene koolirõõm
    • Koolivägivald suur probleem
    • Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine .
    • Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine.
    • Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine .
    • Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond)

    Fundamentaalsed väärtusotsustused:
    • Elu on väärtus.
    • Õnnelik elu on väärtuslik.
    • Iga mõtlev või potentsiaalselt mõtlev elusolend on väärtuslik.

    Mis on hea elu?
    • Õnn on see, mida kõik inimesed otsivad.
    • Elu, mida me kõik tahaksime elada, kui mõistaksime oma loomuse olemust.
    • Meie funktsiooniks on elada kooskõlas mõistusega.
    • Platon räägib hinge harmooniast.

    ÕNN
    Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. John Stuart Mill
  • Tagajärje-eetika
    Eetikateooriate üldjaotus
    Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on:
    • tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk teleoloogiline eetika)
    • kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika
    • vooruseetika (loomutäiuse eetika)

    Tagajärje-eetika (konsekventsialism, teleoloogiline eetika)
    Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte-moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu).
    Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg.
    Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on.
    Tagajärje-eetika jaotus:

  • Egoismieetika
    Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis .
    Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha.
    Francis Hutcheson altruismist
    Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis saab lastest peale meie surma, näitab, kui isetu vanemate armastus on.
    Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest.
    Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust.
    Egoismi-altruismi küsimus
    Motivatsiooniküsimus: kas meid tegelikult motiveerib toimima egoism või altruism ja kumb neist motiveerib meid moraalse toimimise juures?
    Moraaliküsimus: milline on parim tegutsemispoliitika – kas parem on toimida altruistlikult või egoistlikult?
    Äärmuslik enesemadaldamine
    Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde.
    Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt.
    Eneseülistuse moraal e minaism
    Friedrich Nietzsche ( 1844 -1900) õpetas:
    Me peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi ekspluateerides ja valitsedes teisi, enne kui nemad hakkavad valitsema meie üle.
    „Tugev võidab. Rääkida õigest ja väärast pole mõtet. Ükski vägivalla, vägistamise, ekspluateerimise, hävitamise akt pole sisemiselt „ebaõiglane”, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav ning mõeldamatu teistsugusena.”
    Thomas Hobbes (1588-1679)
    Inimene on loomult egoist , inimese käitumist juhib enesearmastus . Ka kõik pealtäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus .
    Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surma.
    Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: “See võib juhtuda ka minuga.”
    „Loodusseisund“ ja Leviatan
    „Loodusseisundis“ (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa „kõikide sõja kõikide vastu“ (Bellum omnium contra omnes ).
    Ühtse moraali peab maksma panema Leviaatan – absoluutne valitseja.
    Egoism on õige alus moraalseks eluks.
    Vägivallamoraali kriitika
    • Mõistus ütleb meile, et kõikide sõda kõikide vastu pole tegelikult mitte kellegi huvides.
    • Meile kõigile oleks parem, kui võtaksime omaks teatud minimaalsed reeglid, mis kaaluksid üles otsese omahuvi , kui see seab ohtu teised.
    • Ühiselt kokkulepitud moraalikoodeks on meie kõigi huvides.

    Egoismi liigid
    1.Psühholoogiline egoism – inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht)
    2.Personaalegoism – inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus.
    3.Individuaalne eetiline egoism – seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks.
    4.Universaalne eetiline egoism – seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima egoistlikult – igaüks enda heaks.
    Psühholoogilise egoismi argumendid
    1.Inimesed on egoistid , tehes seda, mida nad tahavad. Inimesed teevadki alati seda, mida nad tahavad. Kui nad ka teevad heategusid, siis järelikult nad tahavad teha heategusid. Järelikult on nad egoistid, sest teevad seda, mida nad tahavad.
    2.Inimesed on egoistid, kui nad taotlevad rahuldust. Heategude tegemine toob inimestele südamerahu. Seega heategusid tehes, taotlevad inimesed rahuldust, järelikult on nad egoistid.
  • argumendi vastu
    Inimesed tegevat alati ainult seda mida nad tahavad, seetõttu on nad alati egoistid.
    Aga inimesed ei tee alati ainult seda, mida nad tahavad. Nt hambaarstil käimine või tülika lubaduse pidamine.
    Egoismi definitsioon on sellisel kujul väär, sest küsimus ei ole mitte tahtele allumise faktis, vaid selles, mis on selle tahtmise sisu. Tahta teha heategusid on altruism.
  • argumendi vastu
    Tuleb vahet teha teo eesmärgil (motiivil) ja tagajärjel. Tõsiasi, et heateod toovad kaasa rahuldustunde, ei tähenda, et see tegu tehtigi rahuldustunde pärast. Tegu võidi teha altruistlikust motiivist lähtudes (omakasupüüdmatult), rahuldus tuli pealekauba (heameel kordaläinud heateost).
    Heateost tunnebki rahulolu ainult isetu inimene. Kui inimene tunneb heateost rahulolu, siis see näitabki, et ta on isetu inimene, mitte isekas .
    Mida tähendab olla isekas?
    • Kui me oleme isekad, kas me siis teeme vaid seda, mis on meile tõeliselt kasulik?
    • Kuidas on lood ahelsuitsetajaga? Kas tema tegevus on talle tõeliselt kasulik?
    • Tõepoolest, ahelsuitsetaja võib käituda isekalt (tehes seda, mida ta tahab, arvestamata teistega ), kuid kokkuvõttes ei tule see talle kasuks.
    • Kui me oleme isekad, kas me teeme ainult seda, mis on meie oma huvides?
    • Mida arvata neist, kes vahel käituvad altruistlikult?
    • Kas keegi arvab, et Ema Teresa oli täiesti isekas?
    • Mõelgem näiteks lapsevanematele. Kas vanemad ei käitu vahel lähtudes oma laste huvidest, isegi kui see on vastu nende omahuvile?

    Eetiline egoism ehk egoismieetika
    Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid.
    Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult.
    Eetilise egoismi poolt I
    • Igaüks teab ise kõige paremini, mis tema jaoks on hea.
    • Vabaduse printsiip – altruistlike tegudega rikume teiste inimeste vabadust, seega toimime valesti.
    • Teiste inimeste tegemine oma pidevaks hoolitsusobjektiks teeb neist sõltlased ja alandab nende eneseväärikust.

    Alternatiivne tõlgendus (“majandusteadlase argument”)
    Eetilise egoismi taga on tegelikult altruistlik eesmärk, ainult tegutsemisviis on egoistlik :
    • Eesmärgiks on tagada igaühe huvide rahuldatus (altruismi eesmärk).
    • Parim viis seda teha on lasta igaühel toimida ainult omaenda hüvanguks.
    • Seega peakski igaüks ainult omaenda hüvanguks toimima (egoism).

    Eetilise egoismi poolt II
    • Üldiselt ollaks arvamusel, et iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik.
    • Altruism sunnib aga inimest ohverdama oma huvisid teiste inimeste kasuks.
    • Egoismi pooldajate sõnul propageerivad altruismi valdavalt need, kes tahavad meie turjal liugu lasta – nad on ise parasiidid ja põlastusväärsed. (ligikaudselt on see Friedrich Nietzsche ja Ayn Rand 'i seisukoht)

    Eelmise argumendi vastu
    Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel)
    Kuid tõsi – eelmine argument paistab kummutavat vähemalt ekstreemse altruismi seisukoha, et omahuvist lähtuvaid tegusid üldse teha ei tohiks.
    Eetilise egoismi poolt III
    • Moraalireeglite järgimine on meile endile kasulik.
    • Näiliselt altruismi soosivaid moraalireegleid järgides käitume tegelikult omahuvi ajel . (erineb psühholoogilisest egoismist siiski selle poolest, et tunnistab altruismi võimalikkust.) Hobbes

    Egoismieetika kriitika
    Kurt Baier: moraali ülesandeks on lahendada huvide konflikte. Igaüks ei saa toimida ainult oma huvidest lähtuvalt, sest erinevate inimeste huvid võivad põrkuda.
    Individuaalegoist ei pruugi nõustuda, et moraali ülesandeks on konflikte lahendada, personaalegoist lihtsalt ei hooli sellest teadmisest.
    Eetilise egoismi kriitika
    Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast (“Pärast meid tulgu või veeuputus”).
    Enamiku inimeste jaoks on aga vaistlikult selge, et meil on kohustusi tuleviku inimeste ees, ehkki nad ei saa meile samaga vastata.
    Seega EI SAA egoismi-eetika olla piisav eetikateooria .
    Kokkuvõte
    • Egoist on see, toimib ainult omahuvist lähtuvalt.
    • Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks.
    • Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist.

  • Utilitarism
    Vajadus universaalsete juhiste järgi
    • Lihtsad printsiibid ja reeglid aitavad paljudes tavaolukordades
    • Süüme – “Tee oma südametunnistuse järgi”
    • Armastus – “Armasta Jumalat ja tee seda, mida tahad” (Augustinus)
    • Kuldreegel – “Tee teistele seda, mida sa tahad, et teised sulle teevad”
    • Vaja on universaalseid juhiseid ka huvikonfliktide lahendamiseks.

    Hüve maksimeerimine
    • Eetiline egoism
    Tegu peab maksimeerima tegija hüvet
    • Eetiline universalism e utilitarism Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet

    Eetiline egoism
    Egoism – igaüks peaks tegema seda, mis tooks enim hüvesid talle endale.
    Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip:
    inimesed peaksid käituma vastavalt oma parimatele huvidele, s.o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat.
    Hinnang egoismi-eetikale
    Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist.
    Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks.
    Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria.
    UTILITARISM
    lad k utilitas – “kasu”
    Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip:
    “Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!”
    Utilitarismi teerajajad
    • Antiikfilosoofias Sophoklese “Antigone” (u 440 eKr)
    • Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi šoti filosoofid : Francis Hutcheson, David Hume , Adam Smith.
    • Francis Hutcheson: “Suurim Õnn Suurimale Hulgale.”

    Utilitarismi klassikud
    • Jeremy Bentham
    “Introduction to the Principles of Morals and Legislation ” (1780/89)
    • John Stuart Mill
    “Utilitarianism” (1863)
    “On Liberty” ( 1859 )
    Jeremy Bentham (1748- 1832 )
    • Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised .
    • Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi.
    • Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu.
    • Lihtsakoeline tegude “hüveteguri” mõõtmine.

    John Stuart Mill (1806-1873)
    • Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul.
    • Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid.
    • Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia – “õnn”)
    • Empirist – uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel.

    Utilitarismi revolutsioonilisus
    Benthami ja Milli kasulikkuse printsiibi toomine moraali oli sama radikaalne kui Marxi ja Darwini tegevus 19. sajandil.
    Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale või jumalikele käskudele.
    Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne.
    Utilitarismi kolm põhijoont
  • Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed. (Konsekventsialistlik printsiip)
  • Tagajärgedehindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip)
  • Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu – kõigi kasu, keda tegu puudutab.
    Utilitarismi põhijoontest tuleneb:
    Tegu on moraalselt õige, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üldine kasu.
    Mis on “kasu” (utilitas)?
    • Eri liiki utilitarismid, erinev arusaamine sellest, mis on “kasu”.
    • Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism
    (kreeka k hedone - „nauding“).
    • Mõnikord käib mõiste hedon naudingu hulga kohta, mida saab ka mõõta.

    Hüve
    • Nauding, mõnu / kannatus, valu
    • Ilu
    • Õnn
    • Harmoonia
    • Õiglus
    • Vabadus

    Benthami hedonismi arvutus (the hedonic calculus)
    Naudingu ja valu kvantitatiivne hulk saadakse, kui liidetakse kokku naudingu ja valu elamuse seitse aspekti: selle intensiivsus, kestus, kindlus , lähedus, tulemuslikkus, puhtus ja ulatus.
    Iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsustada, millist tegu teha.
    Kui teleoloogilise eetika lähtekohalt võrrelda kaht tegu, siis on õigem see, millel on soodsam hüvebilanss.
    Hüvebilansi erapooletu arvestamine
    • Ühegi üksiku isiku hüve ei tohi pidada tähtsamaks kui teiste oma.
    • Kõigi inimeste heaolu (õnn) on võrdselt tähtis.
    • Hüvebilansi rehkendamisel tuleb olla erapooletu.

    Utilitarismi eri vorme
    Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham)
    Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill)
    Eelistus -utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove.
    Sõltuvalt sellest, mida peetakse hüveks/kasuks, võib neid vorme olla veelgi.
    2 sorti hedonistlik utilitarism
    Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
    Aksioloogiline hedonism ütleb, et ainus sisemiselt väärtuslik asi on lõbu. Teooria, mille järgi nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu või „must südametunnistus“ on ainsad negatiivsed seesmised väärtused.
    Milli õnne definitsioon
    Mill eristab kahte sorti naudinguid: madalaid ehk elementaarseid (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemaid (teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus , vaimsus , kõrgkultuur, sügav sõprus).
    Mill mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid: intellektuaalset, esteetilist, sotsiaalset naudingut.
    Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad.
    Milli kriitika Benthamile
    • Kõrgemad ja rafineeritumad naudingud on ülemad kui madalamad.
    • Kõrgemate võimetega inimolend vajab õnneks rohkem kui vähemate võimetega. Ta on ka võimeline palju teravamaks kannatuseks.
    • “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll.”

    Utilitarismi 2 liiki
    • Teo-utilitarism
    (act utilitarianism)
    Küsitakse, kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele.
    Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.
    • Reegli-utilitarism
    (rule utilitarianism)
    Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasu- likkuse seisukohalt.
    Küsitakse, kas oleks hea, kui kõik järgiksid alati neid reegleid.
    Teoutilitarism ütleb:
    Tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab, kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras.
    Reegliutilitarism ütleb:
    Mingi tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu, kui mistahes mõeldav alternatiiv .
    Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi.
    Rakendamise küsimus
    Utilitarism nõuab oma tegude tagajärgedega arvestamist. Tuleb hinnata tegude oodatavaid tagajärgi ühiskonnale üldiselt.
    Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi.
    N. Moslemid soovivad rajada NY-i mošee, üsna lähedale katastroofis hävinud WTC krundile .

    Millest peaks utilitarist lähtuma?
    Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad
    • Preferentsutilitarism- individuaalsete eelistuste rahuldamine
    • Heaolu utilitarism ( welfare utilitarianism) – peamiste huvide rahuldamine
    • Ideaalne utilitarism – väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad
    • Negatiivne utilitarism – kuivõrd teguviis vähendab kannatusi

    Utilitarismi eelised
    • Lihtsus: siin on vaid üks printsiip, mida rakendada.
    • Objektiivsus: võimalus mõõta toimingu moraalset headust (mõõtes kasulikkust).
    • Teaduslikkus: eetika teooria, millel on empiiriline vundament .

    Utilitarismi raskused
    • Kasu võib mõista erinevalt (õnn, lõbu).
    • Kasu on raske mõõta, raske on ette näha ja kaaluda erinevate tegude tagajärgi.
    • Inimestelt nõutakse üle jõu käivat (püüda suurendada õnne hulka).
    • Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda).
    • Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. MIKS peaksime maksimeerima üldist kasu?

    Utilitarismi probleemid
  • Utilitarismi on võimatu rakendada
  • Utilitarism lubab liiga paljut
  • Utilitarism nõuab liiga palju
  • Utilitarism ei lase arvestada lähisuhetega
  • Utilitarismi järeldused on absurdsed
  • Rakendamise probleem
    • Ei ole võimalik teada, kuidas meie teod kõiki asjaosalisi mõjutavad, s.t ei ole võimalik ennustada tegude tagajärgi.
    • Ei ole võimalik teada, keda kõiki meie teod mõjutavad.
    • Ei ole võimalik teada, kui kaugele ulatuvad meie tegude tagajärjed kõigile asjaosalistele.
    • Ei ole võimalik kõike eelnevat teada alternatiivsete tegude kohta, et erinevaid alternatiive siis omavahel hüve-toomise aspektist võrrelda.

    Võimalik lahendus
    Tuleb eristada:
    • Tegelikke tagajärgi – neid saab alles tagantjärele hinnata
    • Oodatavaid tagajärgi – tagajärjed, mille asetleidmist on mõistlik oodata.
    • Utilitaristi tegevusjuhiseks on, et tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi (mitte tegelikke tagajärgi). Tuleb teha selline tegu, millised tagajärjed on tõenäoliselt parimad. (Nt Hitleri vanaema)

  • Utilitarism lubab liiga paljut
    • S.t utilitarism lubab põhimõtet, et eesmärk pühendab alati abinõu.
    • Üks lahendusviis: “Ja-mis-siis”-vastuväide.
    • Teine lahendusviis: Kui asja pikemas perspektiivis vaadata, siis võib esialgu kasulikuna näinud tegu siiski kahjulikuks osutuda.
    • Kolmas lahendusviis: Reegliutilitarism.

  • Utilitarism nõuab liiga palju
    • Kui palju peaks tegema, et aidata leevendada teiste kannatusi? Utilitarism ei näi lubavat hetkegi puhkust.
    • Bernard Williams : utilitarism “võõrandab” meid iseendist ja oma eluprojektidest.
      • Lahendus: Vaata asju pikas perspektiivis – puhkus on ka kasulik.

  • Utilitarism ei arvesta lähisuhetega
    • S.o versioon sellest, et utilitarism nõuab liiga palju. Me muutume külmadeks “arvutajateks”. Aga sõprus, armastus jms on ka moraalselt olulised.
    • Vastused: “Ja-mis-siis”, vaata asju pikas perspektiivis, lähtu reegliutilitarismist.
    • Kui kalkuleerimine on ohtlik, siis hoia teoutilitarismi salajas ja lase inimestel lähtuda oma tunnetest kaasinimeste vastu! (H. Sidgwick)

  • Utilitarismi järeldused on absurdsed
    • Kui tegu A ja tegu B on utilitaristliku kalkulatsiooni järgi mõlemad väärt 100 hedonit, kusjuures A sisaldab tõe rääkimist ja B valetamist, siis ei saa ju tõde ja vale olla ühesuguse väärtusega.
    • Tõde on püha ja seda ei tohi tuua ohvriks otstarbekuse altarile.

    Inimkonna moraalne areng?
    John Stuart Mill uskus, et inimlik egoism ei ole väiklane ja et individuaalselt hedonismilt viib loomulik tee universaalsele hedonismile.
    Georg Kerneri arvates pole aga kuigi palju elutarkust vaja, et taibata: mida rohkem inimene peab omaenda õnnest ja naudingust, seda vähem ta tihti hoolib teiste omast.
    John Stuart Mill: “Ma pole tegelikult kunagi kahelnud, et kõigi käitumisreeglite mõõdupuu ja elu eesmärk on õnn. Aga nüüd ma mõtlen, et seda eesmärki võib saavutada ainult siis, kui seda ei peeta otseseks eesmärgiks. Ainult need on õnnelikud, kelle meeli köidab mõni muu objekt, mitte omaenese õnn: kas teiste õnn või inimkonna parem elujärg, isegi mõni kunst või harrastus , milles ei nähta vahendit, vaid eesmärki ennast. Pürgides nõnda millegi muu poole, leiavad nad möödaminnes õnne…”
  • Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika
    (deon – kreeka k “kohustus”)
    • Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele.
    • Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale.
    • Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mille järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg.

    Kohuse-eetika järgi
    • Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist – kohusetundest – ajendatuna.
    • Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe.
    • Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.

    Deontoloogia vormid
    intuitsionism – detsisionism
    (Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism )
    • Reeglideontoloogia ehk generalism:
    ratsionalism - intuitsionism
    objektivism – absolutism
    Teodeontoloogia
    Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid.
    Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete probleemide lahenduste järgi, kui püüda konkreetset olukorda lahendada reegli järgi. Enne leitakse konkreetsed lahendused.
    Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/ intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism).
    Intuitsioon
  • Intuitiivne otsus võib olla see tegu, mis tehti esmase mõtte ajel, pikemalt läbi kaalumata. Selles võib kahelda.
  • Intuitsioon teises tähenduses on see, mis aitab meil tõde teada saada. See on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse.
    Joseph Butleri intuitsionism
    • Iga õiglane inimene suudab leida õige lahenduse oma südame-tunnistuse alusel.
    • Jumalik kaudne utilitarism:
    Jumal lõi meid selliseks , et kui me toimime oma südametunnistuse järgi, olenemata ratsionaalsetest kaalutlustest , siis genereerime me rohkem õnne kui sel juhul, kui üritaksime otseselt maksimeerida õnne maailmas.
    Detsisionism: kas vastust saabki olla?
    • Võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid?
    • Näide. Sartre’i õpilane II Maailmasõja ajal. Kas jääda koju ja hoolitseda ema eest või olla patrioot ja minna sõtta?

    Sartre’i näite analüüs
    • Mõlemad otsused näivad olevat võrdselt moraalsed.
    • Puudub üldreegel sellistes olukordades otsuste tegemiseks.
    • Kui otsus tehakse, siis see ei tähenda, et ka kõik teised peaksid just nii tegema.
    • Seega isegi õige tegu ei anna veel juhist edaspidi õigete tegude tegemiseks.
    • Nii jääb iga moraaliotsuse tegemine subjektiivseks.
    • Sellest, et me ei tea, mis on õige või vale, ei järeldu, et õiget või väära ei ole olemas või et tõdesid on palju ja kõik need on võrdsed.
    • Sartre’i õpilane tegi moraalialase otsuse, kuna probleem oli oma olemuselt moraaliprobleem (mitte aga ilmtingimata moraalselt õige otsuse).
    • Sartre’i õpilane ei määranud, mis on õige, kuid pidi siiski midagi otsustama.

    Probleemid teodeontoloogiaga
    Teodeontoloogia ei anna rahuldavat vastust küsimusele, millised teod on õiged: “Õige on see tegu, mille kohta me otsustame, et see on õige.” - Aga mida ikkagi otsustada?
    “Toetu oma südametunnistusele!” - Kuid mõned inimesed näivad olevat südametunnistuseta. Kas ka see on õige, mida ütleb nt terroristi südametunnistus?
    Kokkuvõte teodeontoloogia kohta
    Teodeontoloogia on teooria, mis tunnustab “inimlikku olukorda” ja lubab, et mõned olukorrad jäävadki inimese enda südametunnistuse lahendada, sest inimene pole täiuslik olend , kes suudaks alati teada, mis on õige ja mis vale.
    “Moraalne elu” on täis juhtumeid, mille kohta ei suudeta (pole veel suudetud) reeglit leida.
    Vajadus reeglite järgi
    Viimase kui ühe moraalisituatsiooni eraldi analüüsimiseks ei ole reaalses elus aega ega oskusi. Intuitsioon ei pruugi anda adekvaatset vastust.
    Vähemalt mõningaid üldisi reegleid sõnastamata poleks võimalik ei kasvatus ega haridus .
    Erinevatel situatsioonidel on siiski võimalik leida ka sarnaseid aspekte . Kõik erinevused ei pruugi olla moraalselt olulised.
    Reeglideontoloogia
    Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile.
    • Reegliintuitsionism – intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism).
    • Reegliratsionalism – ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism).

    Absolutism - igale moraaliprobleemile on olemas ainult üks õige vastus.
    Objektivist David Ross eristas prima facie printsiipe: on palju moraaliprintsiipe, mis kõik on tavaolukordades õiged. Kui aga leidub olukordi , kus need satuvad konflikti, siis kohustuslik on neist ainult üks. Milline neist, seda ütleb intuitsioon.
    Deontoloogilise eetika klassik Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804)
    “Puhta mõistuse kriitika” ( 1781 )
    “Alusepanek kommete metafüüsikale” (1785)
    Kanti õpetuse alused
    • Kanti eetilist mõtlemist mõjutas pietism. Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
    • Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus – Hea Tahe.

    Ratsionalism
    • Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika .
    • See tagab, et kõik ratsionaalsed olendid jõuavad ühtede ja samade järeldusteni.
    • Mõistus on piisav selleks, et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv.

    Moraalikohustus
    • Kant eristab 2 sorti imperatiivi:

    Hüpoteetiline imperatiiv
    • Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik.
    • See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks.
    • “Kui tahad saada A, tee B!”
    • Näit: Et saada terveks, võta rohtu !
    • Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.

    Kategooriline imperatiiv
    • KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).
    • Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida.

    Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel
    “Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.”
    • Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida.
    • Seadus – objektiivne printsiip, maksiim, mis läbib universaliseeritavuse testi.

    Kanti 4 näidet KI testi rakendamisest:
    • Võltslubaduse andmine
    • Enesetapp
    • Oma annete raiskamine
    • Heategevusest hoidumine

    Kategoorilise imperatiivi 2. vormel
    “Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi pelgalt vahendina!”
    Kanti moraalne “peab”
    • Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust.
    • Moraalset kohustust ei saa väljendada kujul “kui ma tahan X, siis ma pean tegema Y”.
    • Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt.

    Moraalne “peab” ei ole seotud sooviga saada õnnelikuks
    • Moraalne “peab” ei ole inimestele kohustuslik mitte sellepärast, et nii on tark teha või et selline toimimine on meile kasulik (aitab elada head elu).
    • Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks.

    Moraaliseadus meis endis
    • Vabade mõistuslike olendite moraaliseadus.
    • Mitte Jumal ei anna moraaliseadusi, vaid inimene ise. Lükkab tagasi teonoomilise moraalipõhjenduse (kus viidatakse Jumala tahtele).
    • Moraaliseadus on meie enda sees.

    Moraalne “peab” on kategooriliselt siduv
    • Kanti järgi on moraalne “peab” kategooriline, mitte hüpoteetiline.
    • Moraalne “peab” ei ole siduv mitte sellepärast, et nad midagi soovivad (õnne, teiste heakskiitu, puhast südametunnistust, vältida sanktsioone).
    • Kategooriline “peab” on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus.

    Kanti antropoloogia
    Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
    Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk.
    Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna.
    Instrumentaliseerimiskeeld
    • Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit!
    • Kanti kategooriline imperatiiv ei luba teist inimest instrumentaliseerida.
    • Universaalse lugupidamise moraal.

    Inimelu eesmärk Kanti arvates pühendavad inimesed väga palju aega ja vaeva õppimaks kuidas asju teha ning eesmärgi küsimus miks? jääb enamasti tahaplaanile.
    • Kanti järgi on inimelu eesmärk määratletav kahese kohustusena:
    • omaenese täiuslikkus
    • teiste inimeste heaolu ja õnn
    • Seega ei tohi minetada oma vabadust elada südametunnistuse järgi, hoolides nii endast kui ka teistest.

    Eetika tarvilikud postulaadid ehk põhieeldused: 1
    Vaba tahe. Vabadus on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus. Ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse kõrgemal looduse paratamatuse põhjus-tagajärje mehaanilisest vahekorrast.
    Vaba tahe on tahe, mis allub kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele.
    Eetika tarvilikud postulaadid: 2
    Hinge surematus . Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Kuid me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputu. Järelikult peab olemas olema ka teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist.
    Eetika tarvilikud postulaadid: 3
    Jumala olemasolu. Peab olema keegi, kes moraali-seadusi jõustab. Et moraaliseadus oleks täielikult õigustatud, peab moraaliseadus lõppema tasuga õnne näol, mida Kant nimetab “täielikuks hüveks”. Igavikuline tasu (õnn või karistus ) peab olema proportsioonis inimese moraalsusega. Järelikult peab eksisteerima Jumal, kes toimib moraaliseaduse kohtuniku ja jõustajana – ilma selleta poleks moraaliseadus õigustatud.
    Kanti eetika ja religioon
    Kanti süsteem tõstab eetika seesmise hüve staatusesse; me peaksime oma kohust täitma seetõttu, et see on meie kohus, samas ka ülim hüve.
    Selliselt on meie kohus seotud usuga; see on meie kohus Jumala suhtes, kuna Jumal soovib, et me saavutaksime ülima hüve.
    Et moraaliseadus teostuks, peab inimesel olema usk jumalikku harmooniasse.
    Kurjuse probleem
    Miks pole inimkond kasvatuse, hariduse ja kultuuritaseme tõusuga paremaks muutunud?
    • Kanti arvates on inimese enda loomuses olemas reaalne kalduvus kurjale.
    • Inimene on otsekui kahe printsiibi – hea ja kurja – vastastikuse võitluse paik: inimloomuse seadus (kõlblusseadus) kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega.

    • Kurjusel on erinevad intensiivsusastmed:
    • nõrkus, mis annab alla tungidele ja ihadele
    • ebasiirus ja kõlvatus
    • kõlbeliste nõuete teadlik eiramine
    • Hea ja kurja vaheline võitlus ei ole umbmäärane, vaid põhimõtteline.
    • Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea poole pöördumine ja uuenemine inimloomuse sügavuses, nagu uuekssünd religioonis.

    Kaliningradis oleval haua-monumendil on sõnad Kanti Puhta mõistuse kriitika lõppsõnast: “Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees”
    Kanti eetika põhijooned:
    • Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta.
    • Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne.
    • Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi.
    • Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame-tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi.

    Kanti eetika kokkuvõtteks
    • Immanuel Kant: “Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama”
    • Põhiküsimuseks on seega: kas me järgime iga inimese sisse pandud inimloomuse seadust (südametunnistust) või rikume seda?
    • Kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus.

    Kanti teooria kriitika
    • Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu).
    • Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, millisel juhul on tegemist moraalse toiminguga.
    • Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime.
    • Kanti toetumine ratsionaalsele loogikale kui absoluutsele mõtteprotsessile, mille tagajärjel jõutakse absoluutsete ja universaalsete moraaliseadusteni, paistab olevat idealistlik.
    • Võib arvata, et kõik ratsionaalsed olendid ei jõua oma mõttetegevusega ühtede ja samade järeldusteni, isegi kui nad seda siiralt püüavad.

    Immanuel Kant eetilisest inimesest:
    • Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele.
    • Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik.
    • Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks.

  • Vooruseetika
    Kriitika printsiipide ja reeglite kohta
    Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on kõik liiga erinevad.
    Kui inimesel on hea iseloom, siis on printsiibid tema jaoks liigsed, ta justkui näeb ära, mis on antud olukorras õige.
    Kriitika moraalse motiivi puudumisest
    Kui me käituks ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele moraalne elu tegelikult suuresti toetub .
    Me peame lähtuma inimestest, mitte aga kohustustest.
    Vooruseetika ehk areetiline eetika
    arete – kr k “loomutäius”, “voorus”
    Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom.
    Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb.
    Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused (ja ka pahed), mis avalduvad toimepandud tegudes.
    Head iseloomuomadused – voorused; halvad – pahed.
    Küsimuseasetus
    Deontoloogiline ja teleoloogiline eetika küsivad: milline tegu on moraalselt õige, mida tuleb teha?
    Vooruseetika küsib: milline peaks inimene olema?
    Eetikateooriad selle kohta, mida tuleks teha:
    • Eetiline egoism: igaüks peaks tegema seda, mis edendab tema enda hüve.
    • Utilitarism: me peaks tegema seda, mis edendab üleüldist hüve.
    • Kanti eetika: inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima.
    • Ühiskondlik leping: tuleks järgida reegleid, millega ratsionaalsed inimesed vastastikust kasu taotledes nõustuvad.

    Vooruste koht eri teooriates
    Sekundaarne :
    • Kant ütleks: voorused aitavad meil moraaliseadust täita.
    • Mill (utilitarist) ütleks: voorused aitavad meil üleüldist heaolu edendada.

    Vooruseetikas on voorustel primaarne roll – voorused ise on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad või kas need üldse mingite tegudega päädivad.
    Vooruseetika olemus
    Vooruseetika ütleb, et tähtis pole mitte ainult teha õigeid asju, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone.
    Tähtis pole mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, peab oma lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, sest ta ON hea.
    Vooruste ja tegude vahekord
    Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu.
    Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda.
    Ajalugu
    • Antiikeetika : Aristoteles (384-322 eKr), peateos “Nikomachose eetika”
    • Keskaegne vooruste käsitlus
    • Kaasaegne vooruseetika (alates 1958. a G.E.M.Anscombe’i artikkel: “Modern Moral Philosophy ”), praegu anglo-ameerika moraalifilosoofia üks enim tähelepanu pälvivaid suundi.

    Antiikne vooruseetika
    Aristoteles küsib raamatus Nikomachose eetika*: “Mis on inimese jaoks hüve?”
    Ja vastab: “See on hinge toimimine kooskõlas voorusega.”
    * www.ut.ee/klassik/aristoteles/ nikomachos
    Hüve – õnn
    Igal tegevusel on suundumus mingi hüve poole. Hüve pole siin mõistetud kitsalt eetilises tähenduses, vaid lihtsalt eesmärgina, mida üldse tahetakse saavutada.
    Inimese ülimaks hüveks on õnn.
    Mis on õnn?
    Voorused ja õnn
    Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt.
    Keskaja filosoofia voorustest
    Kui keskaja kristlikud filosoofid kõnelesid voorustest, siis pidasid nad silmas, et moraalne headus on sõltuvuses enda allutamisest Jumala tahtele.
    Voorused olid “teoloogilised voorused” nagu usk, lootus, armastus/ hoolimine , kuulekus Jumalale, heategemine.
    Vooruseetika taasavastamine
    Kaasajal näeme vooruseetika uut esiletulekut, suurenev kriitika printsiibieetikate suhtes.
    Inglise filosoof G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraalisaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest , tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest.
    Kaasaegne vooruseetika
    • 1988. a-l kirjutati teisigi artikleid, kus kurdeti selle üle, et vooruseetikale on väga vähe tähelepanu pööratud.
    • 1991. a-l täheldatakse, et see on võrdväärne rivaal moodsatele eetikateooriatele.
    • 1994. a-l on vooruseetika tunnistatud moraalifilosoofia juhtivaks suunaks.
    • Tuntumad esindajad: Elizabeth Anscombe, Philippa Foot , Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Michael Slote , Hursthouse

    Voorusteooria peaks ütlema:
    • Mis on voorus?
    • Missugused iseloomuomadused on voorused?
    • Millest need voorused koosnevad?
    • Miks on inimese jaoks hea neid voorusi omada?
    • Kas kõigile inimestele on tähtsad samad voorused või erinevad need inimeseti, kultuuriti?

    Mis on voorus?
    Aristotelese jaoks oli voorus iseloomuomadus, mis avaldus kalduvuslikus (harjumuspärases) toimimises.
    Kui inimene on aus, siis on tal kalduvus kõigis olukordades ausalt käituda. Vooruslik inimene ei ole aus mitte puhuti ja ainult siis, kui see on talle kasulik, vaid sellepärast, et tal on selline iseloom.
    Voorus ja pahe
    Kuna ka pahed on iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises, siis peab olema veel midagi iseloomulikku.
    Aristotelese järgi on voorused need iseloomuomadused, mis avalduvad seadumuslikus toimimises ja mida inimestel on hea omada, sest voorused aitavad elada head elu.
    Hästi elades me omandame head teguviisid, head harjumused – voorused.
    Millised iseloomuomadused on voorusteks?
    • Nt heatahtlikkus, lahkus, sõbralikkus.
    • Homerosel seostus eelkõige sotsiaalse rolliga – nt sõjamehe vaprus.
    • Aristoteles pidas tähtsaimaks just seda, mis iseloomustas inimest kui sellist. Voorused omased eelkõige kõrgklassile.
    • Keskajal vooruseks hoopis alandlikkus
    “Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal Jumala riiki.”
    Vooruste kataloog
    • Ka kaasajal tegeletakse nn vooruste kataloogide koostamisega.
    • Nt on loetud kokku kõik voorused ja pahed, mis esinevad inimese suhtes keskkonnaga.
    • Voorused: tähelepanelikkus, hoolitsus , koostöövalmidus, õiglus, häälestumine jne.
    • Pahed: uhkus, šovinism, hirm, ignorantsus, sentimentaalsus jne.
    • Kokku sai L. van Wensveen 189 voorust ja 174 pahet , mis on esinenud keskkonnaalases kirjanduses pärast 1970.-ndaid.

    Moraalsed ja mittemoraalsed voorused
    Moraalsed voorused: ausus, headus, õiglus, lahkus, tänulikkus jne.
    Mittemoraalsed voorused: julgus , optimism, ratsionaalsus , tarkus, enesevalitsemine, kannatlikkus, töökus, musikaalsus, puhtus jne.
    Tasakaalukas kesktee
    • Vooruste iseloomustus Aristotelese järgi: voorus on kahe äärmuse, liialduse ja puudujäägi vahel, olles “kuldne kesktee”.
    • Julgus on kahe pahe vahepeal : arguse ja hulljulguse vahel.
    • Heldus on ihnsuse ja pillavuse vahepeal.

    Vooruste omandamine
    • Inimesed omandavad voorused teisi vaadeldes ja neid jäljendades. Moraal ei seisne mitte reeglite omandamises, vaid eeskujude järgimises.
    • Aristotelese juhis: “Tee seda, mida teeks hea inimene.” - Aga kes ütleb, milline on hea inimene?
    • Noored evangelikaalid: “What Would Jesus Do?”

    Miks on voorused tähtsad?
    • Voorused on iseloomuomadused, mida inimestel on hea omada.
    • Aristoteles uskus, et voorused on tähtsad hea elu elamiseks.
    • Meie olemus näitab, mis sorti inimesed me oleme ja mis sorti elu me elame?
    • Me oleme ratsionaalsed ja sotsiaalsed olendid, kes tahavad ja vajavad teiste inimeste seltsi. Kuna elame koos ühiskonnas, siis on lojaalsus, ausus, õiglus vajalik, et edukalt, harmooniliselt toimida.

    Kas voorused on kõigile samad?
    On mõned voorused, mis on vajalikud kõigile inimestele kõigil aegadel.
    • Aristotelese järgi on kõigil vaja julgust , sest keegi pole kaitstud ohtude eest.
    • Kuna jagamine toimub kõigis ühiskondades, on lahkus vajalik.
    • Ausus on vajalik, sest muidu poleks kommunikatsioon võimalik. Igaüks tahab sõprust, seepärast on vajalik lojaalsus.

    Moraalipühakud
    • Susan Wolf väidab artiklis “Moraalipühakud”, et moraalipühakud on väga ebaatraktiivsed, sest neil pole võimet nautida nautimisväärset elu. Nad on igavad , huumorimeeleta ja “nii, nii kenad”.
    • Jeesus , Gandhi , Martin Luther King , Albert Schweitzer, ema Teresa jt elasid väga sisukat, värvikat ja väljakutsete-rohket elu, kütkestades tuhandeid inimesi. Neid isikuid imetlevad tänagi miljonid. (Pojman 263-5)

    Vooruseetika puudused
    • Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”. Vastatakse: “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium , mille alusel midagi vooruseks pidada.
    • Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist.
    • Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid.

    Kristliku (voorus)eetika vastused
    Kristlik (Piibli õpetusel põhinev) vooruseetika pakub vastuseid:
    • Vooruslikkuse eeskujuks on Jeesus Kristus
    • Vooruslikkuse kriteeriumiks Kristuse-sarnasus ning Vaimu vili (Gl 5:22-23)
    “Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus , tasadus, enese-valitsus – millegi niisuguse vastu ei ole Seadus.”
    • Põhivoorused (usk, lootus, armastus) on muutumatud, nagu ka Pühakiri on muutumatu.

    Deontiline vooruseetika
    William Frankena: “Iseloomujooned ilma printsiipideta on pimedad,
    kuid printsiibid ilma iseloomujoonteta on jõuetud.”
    Praktiline elu
    Me oleme oma iseloomu eest vastutavad!
    Me ei saa oma kalduvusi kinni ja lahti keerata nagu veekraani, kuid saame astuda samme õigete kalduvuste ja hoiakute juurutamiseks.
    • Võime kasutada mõtlust, kaasatundvat kujutlemist, teraapiat, ning kui ollakse usklik , siis ka palvetamist.

    Iseloomukasvatus
    USA-s arendab seda kolmanda sektori uurimiskeskus – Iseloomukasvatuse Ühing (Character Education Partnership, CEP)
    Eesmärk on aidata noortel inimestel saada vastutustundlikeks ja hoolivateks kodanikeks.
    Eeldus: noorte eetiline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng on sama oluline kui akadeemilised saavutused.
    Iseloomukasvatuse definitsioon
    Iseloomukasvatus õpetab harjumuspäraseid mõtte- ja teguviise, mis aitavad inimestel elada ja koos töötada perekondade, sõpruskondade, naabruskondade, kogukondade ja riigi kodanikena.
    Ameerika Ühendriikide haridusministeerium
    Moraalne ja pädevusiseloom
    Haridusel on eri aegadel ja kultuurides olnud 2 suurt eesmärki: aitata õpilastel saada targaks; aidata neil saada heaks. Iseloomu on vaja mõlema jaoks.
    Moraalne iseloom – et käituda eetiliselt, püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning elada ja töötada kogukonnas .
    Pädevusiseloom (performance character) – et viia ellu oma moraali-põhimõtted ning edeneda koolis ja elus.
    Merle Schwartz ’i artikkel “Iseloomukasvatus Ameerika Ühendriikides”
    „Mõtestatud Eesti – ühiseid väärtusi hoides“
    Koost . Margit Sutrop, Triin Pisuke
    Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus , 2008
    www.character.org
    Character Education Partnership, CEP
    Parima poole pürgimine
    Vana-Kreekas tähendas voorus inimlikku suurepärasust.
    Olla iseloomu arendav kool või iseloomu edendav kogukond tähendab püüelda parimat ning teha parimat igas eluvaldkonnas.
    Me peame mitte ainult olema head, vaid ka armastama head.
  • Religioon & eetika
    Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellepärast hea, et Jumal armastab seda?
    -Sokratese küsimuse parafraas
    Milleks tunda religioone?
    Usundite parem tundmine aitab meil orienteeruda maailma “usulises rägastikus”.
    Usund on ka kindlasti võti ühe rahva kultuuri juurde. Ei ole võimalik mõista erinevaid rahvaid, nende kultuuri ja tavasid, kui me ei tunne nende usundit.
    • Me ei pea kedagi õigeks või hukka mõistma, küll aga lihtsalt – mõistma.

    Usk on inimesele omane
    • homo sapiens – homo religiosus
    • Eksistentsiaalsed küsimused:
    • mis on elu mõte?
    • mis väärtustab elus headuse ja kurjuse?
    • mis tuleb pärast surma?
    • milline on õige suhe Jumalasse?
    • Usundid vastavad inimese transtsendentsetele küsimustele.

    MIS ON RELIGIOON?
    Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio .
    Religio tüveks võib olla 2 võimalust:

    Kõige lühem religiooni definitsioon on SUHE KÕIGEKÕRGEMASSE.
    • Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed.

    Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor
    Religioon on mingile kultuurile , etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks , mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida.
    Religiooni komponendid
    Tõnu Lehtsaar, TÜ religioonipsühholoogia professor
    Igas usundis esinevad kindlad komponendid, ehkki nende tähtsus võib religiooniti varieeruda:
  • Rituaal (sümboliline käitumine)
  • Doktriin (õpetus inimese seotusest Jumalaga)
  • Emotsioon (tunded, kogemus)
  • Põhimõtted (pühakiri, tõekspidamised)
  • Eetika (väärtused, kõlblusnormid)
  • Osadus ( kuulumine teiste sekka)
    Moraal religioonides
    Sallimatus: homoabielude ja homopreestrite lubamine/mittelubamine on viinud nii mõnegi kiriku lõhenemisele.
    Sallivus: põhiliselt hindu keskkonnas töötanud ema Teresat hindasid nii kristlased , hindud, moslemid kui budistid ( dalai -laama sõnutsi võiks budismis ema Teresat vaadelda bodhisatvana).
    Vt .pdf faili 9.religioon ja eetika, igasugused diagrammid ja tabelid!
    Mõisteid

    Loodususundid
    • Loodust nähakse vaimsena
    • Ühtekuuluvustunne loodusega
    • Suhtlemine vaimsega maagia ja riituste läbi
    • Läbiv põhimõte – võta nii palju kui sa vajad (jahtimisel, korilusel, maaharimisel jm)

    “Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümber neile meeldivat lille , kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes need mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille.” Lev Tolstoi
    • Aastatuhandeid on religioon ja moraal olnud lahutamatult seotud.
    • Valgustusaeg tõi kaasa inimese tähtsustamise ja loobumise Jumala autoriteedist.
    • Dostojevski tegelane Ivan Karamazov: “Kui Jumalat pole olemas, siis on kõik lubatud.”

    Meie uurimuse põhiküsimused
  • Milline on religiooni/usu (usklikkuse) ja eetika vahekord?
  • Kas religioosne eetika on oma olemuselt erinev ilmalikust eetikast?
    Moraali põhjendamise küsimus
    • Moraalinorm: Sa ei tohi teist vigastada!
    • Põhjenduse otsimine:
    Miks ei tohi?
    Mis on selle keelu taga?
    Millele see moraalinorm toetub?
    See, mida me peame tegema, on meile objektiivselt ette antud
    Loomuseaduslik käsitlus
    Inimese sisemises loomuses on olemas arusaam sellest, mida me peame tegema. Meis olev “moraalne kompass” näitab, mis on hea/halb, mis õige/väär.
    Teonoomiline käsitlus
    Jumala tahe on meile ette antud (käsk, keeld, juhis) ja me peame seda täitma. Hea on see, mida Jumal käsib, halb see, mida ta keelab.
    Probleem
    • Jumala käsk, et Aabraham peab ohverdama oma ainsa poja Jumalale paistab olevat mõistusevastane ja ebamoraalne.
    • Küsimus: kas Jumal võib käskida meid teha asju, mis on mõistusevastased ja ebamoraalsed?
    • Mis on olulisem, kas Jumala käsk või inimese mõistus?

    Religiooni moraalinormid
    Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile (ilmutus, pühakiri)
    Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/ paradiis , Jumala silm) ja sisemise motivatsiooniga (eesmärgiga austada Jumalat).
    Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme (näit. Kuldne reegel esineb kristluses, judaismis, hinduismis, budismis, džainismis, konfutsionismis, taoismis, zoroastrismis).
    Sekulaarsed moraalinormid
    • Ilmalikud moraalinormid on mitteformaalsed ja muutuvad.
    • Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi).
    • Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad.
    • Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule), vaid inimeste mõistusele või soovidele või kokkuleppele.

    Religiooni mõju eetikale Euroopas
    Eri usundid on oma alustelt ja põhiolemuselt väga erinevad. Nii on erinev ka eri usundite eetika.
    Euroopa kontekstis näeme ühiskonna mõttemaailma kõige enam mõjutava usundina kristlust ja Piiblit kui kristlikku pühakirja, mille vanem osa (Vana Testament ) on pühakirjaks ka juutidele.
    Piibli kümme käsku (2.Moosese rmt 20.ptk)
  • käsk: Mina olen Issand , sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval!
  • käsk: Sa ei tohi enesele teha kuju ega pilti ja neid kummardada ega neid teenida.
  • käsk: Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata!
  • käsk: Sina pead hingamispäeva pühitsema!
  • käsk: Sina pead oma isa ja ema austama, et sinu käsi hästi käiks ja sa kaua elaksid maa peal.
  • käsk: Sa ei tohi tappa!
  • käsk: Sa ei tohi abielu rikkuda!
  • käsk: Sina ei tohi varastada!
  • käsk: Sina ei tohi anda valetunnistust oma ligimese vastu!
  • käsk: Sina ei tohi himustada oma ligimese koda, abikaasat, sulast, härga, eeslit ega midagi muud, mis talle kuulub!
    Jumala käsk ja moraal
    Kümme käsku on Jumala poolt antud seadused, milles väljendub Jumala püha tahe, mida inimesed peavad järgima.
    Kui inimesed järgivad Jumala antud seadusi, siis nad elavad nii, nagu on õige.
    Vana Testament sisaldab kokku 613 käsku ja keeldu – väga tähtsad juutluses/judaismis.
    Kümme käsku on Vana Testamendi käsuõpetuse keskmes, aga need on põhi-mõtteliselt leitavad ka Uues Testamendis .
    Kristliku moraali tuum
    Jeesus Kristus: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma jõuga ja kogu oma mõistusega, ning oma ligimest kui iseennast !”
  • Armasta Jumalat üle kõige!
  • Armasta ligimest nagu iseennast!
    Armastuse nõude alus
    Jumal on armastus.
    “Armsad, armastagem üksteist, sest armastus on Jumalast ja igaüks, kes armastab, on sündinud Jumalast ja tunneb Jumalat. Kes ei armasta, see ei ole tundnud Jumalat, sest Jumal on armastus.” (1Jh 4:7-8)
    Jumaliku käsu teooria (JKT)
    • Filosoofid on sõnastanud nn jumaliku käsu teooria.
    • Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid Jumala käskude kaudu või on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad Jumala käskudest.
    • Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega Jumala ülimusel.

    Ütleb sisuliselt seda, et “moraalselt õige” on “see, mida Jumal käsib” ja “moraalselt halb” on “see, mida Jumal keelab”.
    Lahendus eetika objektiivsuse küsimusele?
    Jumaliku käsu teooria järgi pole moraalinormid mitte inimestevahelise kokkuleppe või tunnete alusel sündinud, vaid tulenevad Jumala tahtest.
    Jumal tagab moraaliseaduse objektiivsuse.
    Lahendus moraalse motivatsiooni küsimusele?
    Ka küsimus, miks ma peaksin olema moraalne (tegutsema teiste huvides, selle asemel, et teha, mida ma ise soovin), leiab jumaliku käsu teooria järgi vastuse.
    Inimene peab olema moraalne, et mitte kurvastada Jumalat ja et vältida sanktsioone: ebamoraalne inimene eirab Jumala tahet ja viimsel päeval annab aru, Jumal tasub (karistab).
    Ateiste ja agnostkuid see ei veena
    Kui inimene ei usu, et Jumal on olemas, siis tema jaoks pole viide Jumala tahtele piisav argument.
    Ei saa ka tõestada, et Jumalal on tahe, et ta inimeste poole pöördub ja et tema tahe on just selline ja mitte teistsugune.
    Ilma usuta Jumalasse jääb moraalne peab õhku rippuma.
    Platoni dialoog “Euthyphro”
    Sokrates: “Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea?”
    Dilemma
    Kui aktsepteerime jumaliku käsu teooria kontseptsiooni heast ja halvast (hea on see, mida Jumal käsib), siis satume raskustesse.
    Ükskõik kumma variandi valime, satume raskustesse.
    Esimene variant
    Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha.
    Filosoof: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada ja varastada. Kuidas on aga lood siis Jumala headusega?
    Teine variant
    Väide: Jumal käsib head tegu teha, sest see tegu on hea.
    Filosoof: Jumala käsud pole juhuslikud, vaid põhinevad tema jumalikul tarkusel, ta teab mis on hea. Peab olema mingi standard, mis ütleb, mis on hea/halb ning see võib olla ju Jumala tahtest sõltumatu? Jumal ei tee midagi heaks, hea eksisteerib enne ja sõltumata tema tahtest.
    Jumaliku käsu teooria kriitika:
    • kui moraalinõue sünnib vaid Jumala käsu läbi, teeb see moraaliprintsiibid meelevaldseks (Jumal oleks võinud käskida, et tappa on hea);
    • kui Jumala eetilised käsud pole meelevaldsed, vaid toetuvad objektiivsele heale-halvale, mida Jumal mõistab ja seejärel käsib-keelab, osutub moraal lõppkokkuvõttes Jumalast loogiliselt sõltumatuks.

    Jumaliku käsu teooria Piibli valgel
    Piibli järgi Jumal oma olemuselt ON hea ja headuse allikana defineerib headuse.
    Inimesel on võime mõista ja hinnata head tänu sellele, et ta on loodud Jumala sarnaseks (moraalseks olendiks) ja elama lähedases suhtes Loojaga.
    Kuna aga inimene on oma Loojast võõrdunud, siis on arusaam Jumalast ja ka headusest tuhmunud/moondunud.
    • Küsiti: Kas mingi tegu on hea, sest Jumal käsib seda teha või käsib Jumal teha seda, sest see on hea?
    • Piibelliku eetika järgi on moraalselt õige see, mida Jumal käsib, sest ta teab, mis on õige ja hea.
    • Nende kahe poole vastandamine on sama, mis küsida: “Kas Jumal suudab luua nii raske kivi, mida ta ei jaksa tõsta”, kus juba küsimuses endas on sisemine vastuolu.

    Loomuliku seaduse teooria
    Aquino Thomas (1225-1274)
    • Inimloomuse seadus – Jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel.
    • Ainus võimalus, kuidas Jumal end ilmutada saab, on mingi mõjutuse või käsuna meie endi sees; käsuna, mis püüab meid panna käituma mingil kindlal viisil.
    • Me võime seda inimloomuse seadust kuulda võtta või ka ignoreerida.

    Religiooni ja eetika vahekord On kolm võimalust:
  • Religioon on eetika alus
    • Jumal kui maailma looja ja valitseja on ühtlasi kohtunik ja moraaliseaduse eest seisja.
    • Kanti tees: Jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus Jumala ees.

  • Religioon täiendab eetikat
    • Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus.
    • Moraalsed (jumalikud) põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised.
    • Jumal armastab meid ja hoolitseb meie eest. Tema armastus innustab meid.
    • Kui Jumal lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud.

  • Religioon ja eetika on sõltumatud
    • Religioosne moraal sarnaneb laste allumisele oma vanematele.
    • Kui aga Jumalat pole ja kui maailm on evolutsioonilise arengu tulemus, siis on inimene vaba ise valima oma väärtusi, ideaale ja eesmärke.
    • Mõned väidavad isegi, et religioosne moraal takistab sügavamat moraalset arengut – inimese autonoomiat (kõrgem reflektiivne kontroll oma elu üle).

    Autonoomia
    (kr k ‘seadus iseendale ’)
    • Enesele suunatud vabadus. Autonoomne indiviid jõuab moraalsete otsustusteni pigem mõistuse kui autoriteedi tunnistamise kaudu.
    • Autonoomia tees väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta.

    Usuline (religioosne) eetika ja ilmalik (sekulaarne) eetika
    …erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest.
    • Erinev on õige ja hea määratleja.
    • Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele.

    Kas usk soosib moraalset elu?
  • Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu.
  • Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus.
  • Jumala olemasolul kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused.
  • Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus innustab meid.
  • Kui on olemas Jumal, kes meid lõi oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud.
  • Kui Jumal eksisteerib, siis on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile.
    Lõppsõnaks
    • Usk ja religioon võib olla nii hea kui halva teenistuses.
    • Eetikal on sõltumatu väärtus, kas siis Jumal on olemas või ei.
    • Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda.

  • Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas
    Kokkuleppelisuse põhiidee
    Kontraktualismi keskmes on veendumus , et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad , kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad.
    Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel.
    Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad
    • Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus – loodus vs konventsioon
    • Epikuurlased : õiglus põhineb omahuvil
    • Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping
    • Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse
    • John Locke : leping kaitseb omandit
    • Jean- Jacques Rousseau : seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine

    Eetilise kontraktualismi põhiküsimus: miks peab täitma moraalinorme?
    Looduslik seisund
    Lepingule (riigile) eelnes looduslik seisund, kus kehtis looduslik õigus (loomuõigus).
    Looduslikku seisundit iseloomustas ebakindlus ja turvalisuse puudumine ning ressursside nappus.
    Hobbes iseloomustas seda kui “kõikide sõda kõikide vastu”. Õigustas isegi despootiat, kuna seegi on parem kui riigieelne looduslik seisund.
    Rousseau järgi on inimene looduse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; Rousseau kritiseerib igasugust riiki.
    Poliitiline kontraktualism
    • Õitseaeg 17.-18. sajand.
    • Peamised esindajad: Hobbes, Locke, Rousseau, Kant.
    • Eesmärgiks oli legitimeerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine õigustamisviis, kus riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustati Jumala tahtega, ei olnud enam veenev.

    Ühiskondliku lepingu sisu
    Mõistlik ja meile kõigile kasulik oleks kompromissina loobuda osadest vabadustest ühiskondliku hüve nimel.
    Ühiskonnas elamiseks peavad inimesed kokku leppima teatud reeglite järgimises (ära varasta, ära tapa jms) ja need reeglid on seotud vastavate õigustega (õigusega kodakondsusele, õigusega turvalisusele, õigusega isikliku vara kaitsele).
    Ühiskondliku lepingu sõlmimine
    Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul.
    Ühiskondlikule lepingule allumine
    Riigile, mis suudab omandit kaitsta, tuleb alluda, kuid riigile, mis selleks võimeline ei ole, pole tarvis kuuletuda.
    Platon arutleb, kas tema eelkäija ja õpetaja, Sokrates, kes mõisteti Ateena võimude poolt süüdi noorsoo rikkumises ja jumalate narrimises, võib vanglast põgeneda. Sokrates loobus põgenemisest, sest leiab, et olles riigilt toetust ja haridust saanud, oleks ebamoraalne temal nüüd riigi korraldustele mitte alluda.
    Aga kas riigi otsus Sokratese suhtes oli õiglane?
    Kohustus alluda riigivõimule?
    • Seega kui mõlemad pooled, riik ja alamad, teavad, mis on neile kasulik, siis nõustutakse vaikides vastastikuste kohustuste täitmisega.
    • Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping.
    • Kunas ja kuidas see leping sõlmiti? Kas selleks piisab nõusolekust selles riigis elamise kohta?
    • Milles see nõusolek seisneb? Kas see nõusolek on antud, kui ma elan riigis ega lahku sealt? Mis siis kui ma ei saa mujale minna?

    Probleemid hüpoteetilise lepinguga
    • Ei suuda seletada praeguseid kohustusi, kui leping sõlmiti riigieelses situatsioonis.
    • Mis alust on riigile ja seadustele alluda? Kas need alused on kontraktualistlikud või hoopis utilitaristlikud (kõigile kasulik)?
    • Hüpoteetiline leping idealiseeritud inimeste vahel idealiseeritud situatsioonis.

    Eesti ühiskondlik leping
    Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse missiooniks on käivitada ja edendada Eesti ühiskonnas sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonna sidususe protsessi, mille käigus ühiskonnaliikmed lepivad läbirääkimiste kaudu kokku ühised väärtused, Eesti arengu esmatähtsad valdkonnad ning vajalikud tegevused ühiskondlike kokkulepete vormis.
    Projekti tasandil jäi kõlama idee vajadusest leppida kokku soodusarengu prioriteedis , milleks projekti koostajate valikul oleks lapsed ja haridus. Eesmärgiks kindlustada järjekindla poliitikaga rahva järelkasv ja haritus .
    Eesti ühiskondliku leppe ideed viib praegu edasi Eesti Koostöö Kogu ja selle esitatud Harta.
    EKK on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide koostöövõrgustik, mille sihiks on oma osaliste seisukohtade teadvustamine , kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine riigi tuleviku võtmeküsimustes.
    EKK on rajanud Vabariigi President, koostöövõrgustikku kuulub u 70 osalist. EKK tegutseb Vabariigi Presidendi Kantselei bilansis oleva sõltumatu sihtasutusena, mille strateegilised suunad määrab EKK Nõukogu ning tegevust juhib juhatus.
    EKK tegevuse aluseks on osaliste vahel kokku lepitud Harta, mis on koostatud 3 aastaks.
    Praeguses EKK Hartas 2008 on prioriteetsete tegevusvaldkondadena määratletud:

    EKK tegevuse väljund on ka iga-aastane Eesti Inimarengu Aruanne, mis koondab prioriteetsete valdkondade põhjalikud käsitlused.
    www.kogu.ee
    Kontraktualism perekonnas
    • Kokkulepete tegemine lapsega (piirid paika) annab kindlustunde.
    • Kokkulepped abikaasade vahel (kohustused, kodutööd, aja kasutus) suurendab üksteisemõismist ja vähendab pingeid.
    • Abielu kui leping annab turvalisuse
    • Registreerimine
    • Laulatustõotus

    Moraalne kontraktualism
    Erinevalt poliitilisest kontraktualismist käib moraalse kontraktualismi puhul jutt mitte riigi legitimeerimisest, vaid moraalinormide kohustuslikkusest.
    Miks me peame moraalinorme täitma?
    Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud.
    Moraalse kontraktualismi ajalugu
    • Antiikfilosoofias sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute.
    • Hobbes ja teised vara-uusaegsed filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õiguseks (tegelikult kehtivateks seadusteks).
    • Teoorial oli vähe öelda nende kaitseks, kes on kergesti haavatavad ja nõrgad, nagu lapsed või puuetega inimesed.

    Kaasaegne kontraktualism
    Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega osutas Harvardi filosoof John Rawls oma raamatus “Õigluse teooria” ( 1971 ).
    See oli otseseks väljakutseks utilitaarsetele seisukohtadele arvestada ainult tulemusega. Rawlsi töö on käivitanud jätkuva debati sellest, mis on sotsiaalpoliitika väljatöötamisel oluline.
    John Rawls (1921-2002)
    “A Theory of Justice” (1971)
    2 õigluse alusprintsiipi:
  • Iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega ,
  • Sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad.
    • Iga isik omab õiglusel põhinevat puutumatust, mida ei kaalu üles isegi ühiskonna kui terviku heaolu. Seetõttu on ühiskonnas inimeste õigused kaitstud õiglusega ega ole poliitilise kauplemise ja ühiskondlike huvide rehkendamise objektiks .

    Moraalileping
    Poliitilise võimu ja valitseja asemel on ühiskond, kus me elame. Ühiskond nõuab meilt teatud tegusid ja kui ei tee seda, siis sanktsioneerib normidest mittekinnipidamist.
    Sanktsioonid: reputatsiooni kaotamine, usalduse kaotamine, ignoreerimine, põlgus, viha, koostööst keeldumine , distantseerumine, seltskonnast väljaheitmine.
    Moraalse kontraktualismi eripära
    • Kontraktualismi järgi on moraal midagi inimeste poolt loodut, mitte looduse või kõrgemalseisvate jõudude antud.
    • Kontraktualism mõistab moraali kui midagi, mis teenib iga üksiku inimese huve, kuigi ta nõuab neilt käitumist, mida nad ei teeks hea meelega.
    • See on paradoks, mida seletab lepingu idee: inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem.

    Kontraktualismi plussid
    • Kontraktualism esitab moraalse normatiivsuse selge kontseptsiooni.
    • Moraalne kohustus on lepinguline ja seega õiguslik kohustus. See luuakse kunstlikult läbi lepingu.
    • Moraalne “peab” on autonoomne “peab”, mis tähendab, et kes talle allub, on ta ise loonud.

    Etteheited kontraktualismile
    • Lepingu fiktiivsus: sellist lepingut pole ju kunagi sõlmitud. Mis staatus on sellistel õigustel ja kohustustel, mis tulenevad fiktiivsest lepingust?
    • Lepingu idee on tsirkulaarne: kui kaks isikut tahavad lepingu sõlmida, peavad nad tegema seda toimimiskontekstis, kus on juba olemas kohustused (kohustus lepingust kinni pidada). Hüpoteetiline leping sõlmitakse aga loomuseisundis, kus pole veel mingeid õigusi ega kohustusi.

    Asendusidee
    Lepingu asemel saab rääkida ka millestki mitteformaalsest nagu näiteks vastastikusest lubadusest. Sellel pole vaja õiguskorda, mis eelneks. Siiski on vaja moraalset kohustust, et lubadusest kinni pidada.
    Need on inimeste poolt loodud kohustused ja õigused, mis põhinevad kõigi huvidel.
    Autonoomne “peab”
    • Sotsiaalsed konventsioonid kasvavad välja inimeste ühistest huvidest ja inimeste teadmisest, et teistel on samad huvid.
    • Koopereerumine, teiste õiguste austamine ja oma kohustuste täitmine on osaliste ühine eesmärk.
    • Protsess põhineb vastastikusel käitumisel.
    • Ühised huvid on lubaduste pidamine, koostöö, tõe rääkimine, elu austamine jne.

    Eetikakoodeksid
    Koodeks (ld. codex ) – õigusliku sisuga dokument
    • Eetikakoodeksi moodustavad kodifit-seeritud ehk kirja pandud eetikanormid.
    • Eetikakoodeks – kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul.

    http://et.wikipedia.org/wiki/Eetikakoodeks
    Eetikakoodeksite liigid
    Liigitada saab eetikakoodekseid vastavalt nende välisele vormile, eesmärgile, hõlmavusele ja sisule .
    • Üldisi põhimõtteid, väärtusi ja missiooni kajastavad.
    • Konkreetseid käitumisjuhiseid ja valmis retsepte pakkuvad juhised.
    • Erinev hõlmavus (suured rahvahulgad või konkreetne inimgrupp).

    Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom:
    • Normatiivsed
    • Väärtustele tuginevad
    • Sotsiaalseid kohustusi võtvad

    Eetikanorme sisaldava dokumendi nimetus võib „eetikakoodeksi” asemel olla ka näiteks „ missioon ”, „põhiväärtused”, „käitumiskoodeks”, „hea tava” jne.
    Hea kodaniku põhimõtted
    Eesti Mittetulundusühingute Ümarlaud
    Hea kodanik:
    • tunnetab oma kohta maailmas ja teiste inimeste seas ning mõistab, et elusolendid on asjadest tähtsamad
    • aitab lähedasi ja võõraid ning toetab nõrgemaid
    • astub välja ebaõigluse ja vägivalla vastu
    • teeb tööd ja õpib kogu elu
    • austab oma riiki ja selle tähtpäevi, tunneb põhiseadust ja õigussüsteemi ning täidab seadust ka väikestes asjades
    • tunneb huvi ühiskonnas toimuva vastu, on poliitiliselt teadlik, ilmutab kodanikuaktiivsust ega pea end tähtsusetuks inimeseks
    • austab inimväärikust, võrdõiguslikkust ja teiste õigust olla erinev
    • hoiab loodust, mõtleb ka teistele elusolenditele ja järeltulevatele põlvedele
    • tunneb ajalugu ning austab oma ja teiste rahvaste kultuuri
    • on aus, lahke , sõbralik ja peab lugu heast naljast.
    Swedbank ’i missioon ja väärtused
    Missioon
    Tundes oma klientide vajadusi, saame neile pakkuda kõige sobivamaid finantslahendusi ning seeläbi parandada nende igapäevast elujärge. Selle tulemusena suudame pidevalt suurendada ettevõtte väärtust ning anda positiivse panuse ühiskonna arengusse .
    Visioon
    Me tahame saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks finantsasutuseks.
    Olla juhtiv tähendab meile: suurimat kliendirahulolu , suurimat kasumlikkust igal koduturul, olla atraktiivseim tööandja igal koduturul.
    Väärtused
    Usume, et Grupi tugev esinemine ja kasvav rahvusvaheline tunnustus on tulemusele suunatud kultuuri, läbipaistva teabevahetuse, muutumissoovi ja meie töötajate suure pühendumise tulemus.
    Meie väärtused on:
    • Tulemustele orienteeritus – tahame olla parimad kõiges, mida teeme.
    • Avatus – oleme suhtluses avameelsed ja ausad.
    • Innovatiivsus – oleme õpivõimelised ja uuendusmeelsed.
    • Pühendumus – ehitame äri, mis püsib.

    Kontraktualismi piiratus
    Erinevates kultuurides kehtivad erinevad moraalsed kokkulepped.
    Näide: suhtumine altkäemaksu
    • Lima, Peruu
    • Stockholm, Rootsi
    • Mumbai, India

    Seega on kokkuleppeline moraal vaid kohaliku toimega ning tekitab rahvusvahelisel rakendamisel uusi eetilisi küsimusi ja probleeme.
    Eetikakoodeksi eri kultuurides rakendamise probleeme
    • Mil määral saab firma emamaa norme kohandada tegevusele teistes kultuurikeskkondades?
    • Kas on praktikaid (näiteks altkäemaks), mida ettevõte peaks vältima mis tahes tingimustes, kasvõi seeläbi kahju kannatades?
    • Kas kultuurierinevus peaks olema ajendiks eetikakoodeksis möönduste tegemiseks?
    • Kas edu saavutamiseks peaks ettevõte omaks võtma kohaliku kultuuri eetilised standardid ?
    • Millised probleemid võivad tekkida erinevates maades erinevate reeglite kehtestamisel?
    • Kuidas oleks võimalik koostada ja rakendada rahvusvaheliselt kehtivat eetikakoodeksit?

    Kontraktualistliku eetika peajooned
    • Moraal on inimeste poolt loodud.
    • Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel.
    • Moraal kaitseb inimeste põhihuve.
    • Õigustele vastavad kohustused.
    • Moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides.
    • Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega.

    Kontraktualismi puudused
    Kontraktualism on huvidel põhinev moraal. Küsimus on aga, kes on need huvide kandjad ? Kas meil pole kohustusi nende ees, kes oma huve ei saa/suuda väljendada (tulevased põlved, looted , vanad, vaimse puudega inimesed jt).
    Kontraktualism põhjendab vaid põhilisi moraalinorme, ei laiene kõigile situatsioonidele, mida oleme harjunud moraalsete dilemmadena mõistma.
    ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948)
    Preambula
    Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete sünnipärase väärikuse ja nende võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja rahu alus maailmas;
    ja pidades silmas, et inimõiguste mittetunnustamine ja hülgamine on viinud barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna südametunnistust, ja et sellise maailma loomine, kus inimestel on sõna- ja veendumustevabadus ning kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust, on inimeste üllaimaks püüdluseks kuulutatud;
    ja pidades silmas vajadust kaitsta inimõigusi seaduse võimuga selleks, et inimesed ei oleks sunnitud viimase abinõuna üles tõusma türannia ja rõhumise vastu;
    ja pidades silmas, et on vaja kaasa aidata sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel;
    ja pidades silmas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kuuluvad rahvad on hartas kinnitanud oma usku inimese põhiõigustesse, inimisiksuse väärikusse ja väärtusse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning on otsustanud kaasa aidata sotsiaalsele arengule ja elutingimuste parandamisele suurema vabaduse juures;
    ja pidades silmas, et liikmesriigid on enestele võtnud kohustuse koostöös ÜROga kaasa aidata inimõiguste ja põhivabaduste üldisele austamisele ja nendest kinnipidamisele;
    ja pidades silmas, et ühtsel arusaamisel nende õiguste ja vabaduste sisust on suur tähtsus selle kohustuse täielikuks täitmiseks, selleks kuulutab Peaassamblee välja selle INIMÕIGUSTE ÜLDDEKLARATSIOONI kui ühtse suunise kõikidele rahvastele ja riikidele, eesmärgina, et iga inimene ja iga ühiskondlik organ, pidades seda deklaratsiooni alati silmas, aitab selgitus - ja haridustööd tehes kaasa nende õiguste ja vabaduste austamisele ning riiklike ja rahvusvaheliste edumeelsete abinõudega tagab, et need õigused ja vabadused leiaksid üldist ja tõhusat tunnustamist ja järgimist nii liikmesriikide rahvaste kui nende jurisdiktsiooni all olevate territooriumide rahvaste poolt.
    Artikkel 1 Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
    Artikkel 2 Igal inimesel peavad olema kõik selle deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist , nahavärvusest, soost, keelest, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust asjaolust.
    Samuti ei tohi vahet teha, lähtudes selle maa või territooriumi, kuhu isik kuulub, poliitilisest, õiguslikust või rahvusvahelisest seisundist, olgu siis tegemist sõltumatu, hooldusaluse, iseseisvusetu või mõnel muul viisil oma suveräänsuses piiratud maa või territooriumiga.
    Artikkel 3 Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isiklikule turvalisusele.
    Artikkel 4 Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus ükskõik millisel kujul on keelatud.
    Artikkel 5 Kedagi ei tohi piinata ega julmalt, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada .
    Artikkel 6 Igal inimesel, kus ta ka ei viibiks, on õigus tema õigussubjektsuse tunnustamisele.
    Artikkel 7 Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse diskrimineerimiseta õigus seaduse võrdsele kaitsele. Iga inimest tuleb võrdselt kaitsta ükskõik missuguse diskrimineerimise eest, mis on vastuolus käesoleva deklaratsiooniga, ja sellisele diskrimineerimisele õhutamise eest.
    Artikkel 8 Igal inimesel on temale põhiseaduse või seadusega tagatud põhiõiguste rikkumise korral õigus tõhusale menetlusele pädevates siseriiklikes kohtutes.
    Artikkel 9 Kedagi ei või meelevaldselt vahistada, kinni pidada või pagendada.
    Artikkel 10 Igal inimesel on tema õiguste ja kohustuste ja temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus täieliku võrdsuse alusel ausale ja avalikule asja arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus.
    Artikkel 11 Igal süüteos süüdistataval inimesel on õigus sellele, et teda peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõestatud avalikul kohtulikul arutamisel, kus talle on tagatud kõik võimalused kaitseks.
    Artikkel 12 Meelevaldselt ei tohi sekkuda kellegi era- ja pere-konnaellu, korteripuutumatusse või kirjavahetusse ega teotada kellegi au ja head nime. Igaühel on õigus seaduse kaitsele sellise sekkumise või teotamise korral.
    Artikkel 13 Igal inimesel on õigus riigi piires vabalt liikuda ja oma elukohta valida. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa, ja kodumaale tagasi pöörduda.
    Artikkel 14 Igal inimesel on tagakiusamise korral õigus taotleda ja kasutada varjupaika teistes maades. Seda õigust ei ole jälitamise puhul, mis tuleneb mittepoliitilisest kuriteost või teost, mis on vastuolus ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega.
    Artikkel 15 Igal inimesel on õigus kodakondsusele. Kelleltki ei tohi meelevaldselt ära võtta kodakondsust ega õigust vahetada kodakondsust.
    Artikkel 16 Täisealiseks saanud meestel ja naistel on igasuguste kitsendusteta rassi, rahvuse või usu põhjal õigus abielluda ja perekonda asutada. Neil on võrdsed õigused abielu sõlmimisel, abielus olles ja abielu lahutamisel. Abielu võib sõlmida vaid tulevaste abielupoolte vabatahtlikul ja täielikul nõusolekul. Perekond on ühiskonna loomulik ja põhiline üksus ning tal on õigus ühiskonna ja riigi kaitsele.
    Artikkel 17 Igal inimesel on õigus nii üksinda kui koos teistega omada vara. Kelleltki ei tohi tema vara meelevaldselt ära võtta.
    Artikkel 18 Igal inimesel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt õpetamise, tava, kultuse ja kombetalituse kaudu.
    Artikkel 19 Igal inimesel on õigus arvamuste- ja sõnavabadusele; see õigus kätkeb vabadust sekkumiseta evida arvamust ja vaba-dust riigipiiridest sõltumata, ükskõik milliste väljendus-vahendite kaudu otsida, saada ning levitada teavet ja mõtteid.
    Artikkel 20 Igal inimesel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja ühi-nemisvabadusele. Kedagi ei või sundida kuuluma ühingusse.
    Artikkel 21 Igal inimesel on õigus kas vahetult või vabalt valitud esindajate kaudu võtta osa oma maa valitsemisest. Igal inimesel on õigus võrdsetel alustel pääseda oma maa avalikku teenistusse. Avaliku valitsusvõimu aluseks peab olema rahva tahe; see tahe peab avalduma perioodilistes ja tõelistes valimistes, mis tuleb läbi viia üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel või mõnel teisel vaba valimisõigust tagaval hääletusviisil.
    Artikkel 22 Igal inimesel kui ühiskonna liikmel on õigus sotsiaalsele turvalisusele, samuti on tal õigus riiklike jõupingutuste ja rahvusvahelise koostöö läbi, arvestades iga maa elukorraldust ja ressursse, kasutada tema inimväärikuse ja isiksuse vabaks arenguks vajalikke majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi õigusi.
    Artikkel 23 Igal inimesel on õigus töötada ja vabalt valida elukutset, õigus õiglastele ja rahuldavatele töötingimustele ning kaitsele tööpuuduse korral. Igal inimesel on õigus igasuguse diskrimineerimiseta saada võrdset tasu võrdse töö eest. Igal inimesel, kes töötab, on õigus õiglasele ja rahuldavale tasule, mis tagab inimväärilise elatuse temale endale ja ta perekonnale , ja mida vajaduse korral täiendatakse sotsiaalse kaitse teiste vahenditega. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks luua ametühinguid ja ametühingutesse astuda.
    Artikkel 24 Igal inimesel on õigus puhkusele ja vabale ajale, sealhulgas tööaja mõistlikule piirangule ja perioodilisele tasustatavale puhkusele.
    Artikkel 25 Igal inimesel on õigus elatustasemele, mis on piisav tagamaks tema ja ta perekonna tervise ja heaolu toidu, riietuse , eluaseme , arstiabi ja elementaarsete sotsiaalteenuste osas; samuti on igal inimesel õigus kindlustatusele tööpuuduse, haiguse, invaliidsuse, lesestumise ja vanaduse või mõnel muul elatusvahenditest ilmajäämise juhul, mis ei olene temast endast. Emadel ja lastel on õigus saada erilist hoolitsust ja abi. Kõigile lastele, olgu nad sündinud abielust või väljaspool abielu, peab osaks saama ühesugune sotsiaalne kaitse.
    Artikkel 26 Igal inimesel on õigus saada haridust. Haridus peab vähemalt alg- ja üldhariduse ulatuses olema tasuta. Algharidus peab olema kohustuslik. Tehniline ja kutseharidus peavad olema üldkättesaadavad, kõrgem haridus peab olema ühtviisi kättesaadav kõigile vastavalt igaühe võimetele.
    Haridus peab olema suunatud inimisiksuse täielikule arendamisele ja inimõigustest ning põhivabadustest lugupidamise suurendamisele. Haridus peab kaasa aitama vastastikusele mõistmisele, sallivusele ja sõprusele kõigi rahvaste, rassi- ja usurühmade vahel ning edendama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevust rahu säilitamisel.
    Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel.
    Artikkel 27 Igal inimesel on õigus ühiskonna kultuurielust vabalt osa võtta, kunsti nautida ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest. Igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, millede autoriks ta on, tulenevate moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsele.
    Artikkel 28 Igal inimesel on õigus sotsiaalsele ja rahvusvahelisele korraldusele, mis võimaldab selles deklaratsioonis sätestatud õigustel ja vabadustel täies ulatuses teostuda.
    Artikkel 29 Igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kuna ainult ühiskonnas on võimalik tema isiksuse vaba ja täielik arenemine.
    Oma õiguste ja vabaduste teostamisel peab iga inimene alluma vaid sellistele seadusega sätestatud piirangutele, mille eesmärk on tagada teiste inimeste õiguste ja vabaduste tunnustamine ja austamine, samuti moraalist, avalikust korrast ja üldise heaolu nõuetest kinnipidamine demokraatlikus ühiskonnas.
    Nende õiguste ja vabaduste teostamine ei või mingil juhul olla vastuolus ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega.
    Artikkel 30 Selles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile, isikute rühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele.
    Aruteluküsimused
    Ühiskondlik lepe moraali osas
  • Millistes moraalseid põhimõtteid puudutavates punktides peaks Eesti rahavas kokku leppima?
  • Kuidas peaks kokkuleppest kinnipidamist tagama?
  • Metaeetika. 20.sajandi arengud
    20.sajandi analüütiline eetika
    • Varasemad filosoofid (Platon, Aristoteles, Kant, Hegel jpt) arutlesid filosoofilise eetika üle ja püüdsid leida praktilist käitumisõpetust.
    • 20. sajandi filosoofid huvitusid rohkem eetika mõistetest, küsides, mis on hea, õige, kohustus jne.
    • Mõisteanalüüs (keel ja loogika)

    Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine , siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle – eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine.
    Metaeetika kohta kasutatud sünonüüme:
    • Analüütiline eetika
    • Teoreetiline eetika
    • Teaduslik eetika

    NB! Ükski neist sünonüümidest ei ole sisult siiski täpselt sama tähendusega kui metaeetika.
    Metaeetika sisu
    • Eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning epistemoloogilisi küsimusi.
    • Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist.
    • Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast.
    Metaeetika küsimusi
    • Kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb?
    • Kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus?
    • Milline on faktide ja väärtuste (väärtushinnangute) suhe?
    • Kas moraaliotsustused on tõesed/väärad väited või lihtsalt maitseväljendused, tundelised “hüüatused”?

    Eetiline naturalism
    • Teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, s.t eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele (nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jms).
    • Moraali hinnatakse maiste väärtustega.
    • Naturalismi järgi saab väärtusväiteid määratleda faktiväidete kaudu.
    • Fakt – empiiriliselt verifitseeritav väide (näit. Juku spikerdas)
    • Väärtus – hinnangulause kaudu väljendatud väärtushinnang (näit. spikerdamine on väär).
    • Kui esitame väärtusotsustuse, anname millelegi hinnangu.

    Naturalismi versioonid
    Eetilise naturalismi üheks versiooniks on eetiline hedonism, mis väidab, et Hüve ehk Hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele.
    Mõned naturalistid räägivad moraali sisust „inimõitsengu edendamise‟ või „inimese kitsikuse leevendamise‟ terminites.
    George Edward Moore (1873 –1958)
    • Inglise filosoof
    • Mittenaturalismi rajaja
    • Teoses Principia Ethica (1903) väidab ta, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada.
    • See raamat pani aluse eetikaterminite tähenduse ja faktide-väärtuste suhte uurimisele (tänapäevasele metaeetikale).

    Naturalistlik loogikaviga
    Ainult faktidest väärtusi tuletada ei saa.
    • David Hume (Hume’i kahvel 18.saj), G.E.Moore (20. saj algus).
    • Olemasolevatele (fundamentaalsematele) väärtusotsustustele fakte liites võime saada uusi norme, konkreetsemaid väärtusotsustusi, kuid ainult faktidest väärtusotsustusi tuletada ei saa. Väärtusotsustus peab olema eelduses sees.

    Moore eristab kolme liiki moraaliküsimusi:
    • Mis liiki asjad on iseeneslikult väärtuslikud?
    • Mis on sõna hea tähendus, s.t missugused omadused sisalduvad mõistes hea?
    • Mida me peaksime tegema?
    Mittenaturalism (nonnaturalism)
    Teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil.
    Moore’i arvates ei eristata heast rääkides kolme küsimust:
    • Hea on lihtne ja jagamatu, teda ei saa koormata “naturalistliku ballastiga” ega asendada näiteks meeldivaga.
    • Hea on mittenaturaalne, mittesensuaalne omadus. Me saame seda mõista intuitiivselt ja tervikuna . S.t, et hea ei ole ühegi asja või teo omadus.
    • Intuitsionistlik eetika väidab, et inimestel on vahetu teadvus moraalsetest väärtustest olemas.

    Intuitsionism
    • Eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse ära vahetu intuitsiooniga.
    • G.E.Moore on intuitsionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse.
    • W.D.Ross on intuitsionist selle suhtes, mis on ÕIGE.
    • Intuitsionism on olnud eetikas varem väga levinud seisukoht, kuid tema positsiooni on tugevasti nõrgestanud viimasel paarisajal aastal juurdunud moraaliskeptitsism, mille järgi me pole võimelised teadma, kas mingeid moraalitõdesid on üldse olemas.

    Moore’i intuitsionismi 4 teesi:
  • Hjuumlik tees. Peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetest.
  • Platonlik tees. Põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele.
  • Kognitiivne tees. Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada.
  • Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad.
    Emotivism - nonkognitivismi
    Versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt.
    A.J.Ayer, silmapaistev emotivist, oli seisukohal, et moraaliotsustus “mõrv on väär” taandub lihtsalt emotsiooni-väljendusele „Mõrv – päh!“
    Emotivismi mõttekäik
  • Lause on kognitiivselt mõttekas siis ja ainult siis, kui seda lauset saab verifitseerida.
  • Moraalilauseid ei saa verifitseerida.
  • Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad (on seega nonsenss, pseudoväited).
    Emotivism moraalikeele kohta:
  • Moraalikeel on subjektiivne – väljendab emotsioone ja tundeid. Võimaldab väljendada oma tundeid, kuid millel pole seost hea ja halvaga , õigega ja vääraga.
  • Moraalikeel on imperatiivne – ta käsib (ei kirjelda).
  • Moraalikeel on suunatud veenmisele. Püüab mõjutada teiste inimeste tegusid. Lause “see on õige” tähendab “mina kiidan selle heaks; kiida sina ka.”
    Emotivismi kriitika
  • Emotivism oma verifitseerimisnõudega ei allu iseenda kriteeriumidele (ning on seega mõttetu).
  • Emotivistliku käsituse kohaselt on raske eristada ratsionaalseid tegutsemisaluseid veenvast manipuleerimisest, sest mõlemad taanduvad samale alusele.
  • Moraaliotsustused on universaliseeritavad.
  • Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle.
    Kas võime teada tõde?
    Kognitivism – eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed.
    Mittekognitivism – eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi.
    Preskriptivism
    Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused.
    • Näiteks otsustus , et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti.

    Preskriptivism seostub antirealismiga.
    Preskriptivismi olemus
    Hare‟i järgi moraaliotsustused:
  • on ettekirjutavad otsustused
  • figureerivad loogilistes seostes
  • on universaliseeritavad.
    => Moraaliotsustused hõlmavad printsiipe, mis omakorda nõuab konflikti korral printsiipide kaalumist, et jõuda üleskaaluva printsiibini.
    Preskriptivismi kriitika
  • Preskriptivism on liiga lai – lubab äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada normaalseks.
  • Preskriptivism lubab kõige labasemaid kaalutlusi pidada moraaliotsustesks.
  • Preskriptivism ei taba moraali mõtet – laseb liiga paljul ebamoraalsel sündida.
  • Preskriptivismis pole mingeid loogilisi takistusi oma põhimõtete muutmisele vastavalt oma soovile.
    Alasdair MacIntyre
    “After Virtue ” (1981)
    MacIntyre esitas universaalsele ja ideoloogiavabale eetikale tõsise väljakutse.
    • Väitis, et entusiastlikult alustatud “valgustusprojekt” on 20. sajandi teiseks pooleks mitte “säravalt lõpule viidud”, vaid “läbipõlenult läbikkunud”, sest “teaduslikud” teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse.
    • Nii on mõisted hea, õiglane, kohus lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist ega sobi enam õigupoolest kellelegi ega millelegi.

    Eetika aluse küsimus
    • MacIntyre eesmärgiks pole argumenteerida ühegi eetilise süsteemi kasuks ega kahjuks.
    • MacIntyre põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?
    • Vastus: ajaloolisele traditsioonile.
    • MacIntyre arvates on meil 2 võimalust: kas valida Aristotelese voorusõpetus või Friedrich Nietzsche üliinimese õpetus (mida järgis Hitler ). Kolmandat alternatiivi pole.

    Vooruseetika (virtuism*)
    Virtus (lad k), virtue (ingl k) – “voorus”
    Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk (mõte).
    Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt osalt hajunud ja hävitatud.
    Alles seejärel, kui leitakse uuesti üles mõte, et “inimesel on olemus, mis määrab ära tema tõelise eesmärgi”, õpitakse mõistma moraali teooriat ja selle tarvitamist.
    Aristotelliku moraalianalüüsi 3 osa:
  • Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta on (milline on tavaliselt tegutsev inimene).
  • Käsitlus inimesest sellisena, nagu ta võiks olla, kui teostuks tema olemuslik loomus. Inimesel on oma eesmärk, telos . Kuidas inimene toimib, kui ta teostab oma telost ehk milline on telose leidnud inimmeel.
  • Eetika teadusena näitab, kuidas jõutakse esimesest teise. Eetika peaks meid juhtima otsima inimloomusele vastavat eesmärki ja seda teostama.
    Eesmärgi tähtsus eetikas
    Kui hüljatakse mõte, et inimesel on eesmärk või eriline missioon, jätab moraalifilosoofia kõrvale olulise osa oma uurimisainest, s.t teise kolmest põhiosast ja ei ole niimoodi võimeline sooritama kolmandat osa ehk oma põhiülesannet.
    Et moraalikäsud kuulusid algselt süsteemi, kus nende mõte oli parandada ja kasvatada seda inimloomust, ei ole nad süsteemist väljas enam mõistetavad ja põhjendatavad.
    Eetika kriis
    • Modernistlik moraalimõtlemine jättis välja eetika teise põhiosa inimelu eesmärgist ning pärandas meile:
    • Käsitluse inimloomusest sellisena, nagu see satub kusagil esinema ,
    • Teatud moraalireeglid, ilma veenva põhjenduseta, vundamendita.

    Aga millega reegleid nüüd põhjendada?
    Mis on inimese funktsioneerimise eesmärk?
    Inimese telos
    Kui öeldakse, et tegu on õige või hea, siis öeldakse sellega, et nii teeb inimene, kes edendab oma loomust sellest, mis ta on, selliseks, milliseks ta püüdleb.
    Moraaliteooria aluseks peab seega olema mõte, et inimesel on telos – funktsioon, ülesanne, kohustus.
    Eetika peab uurima, millised ülesanded on mõeldud just inimesele. Millest hea elu koosneb? Mida peab edendama? Milliseid voorusi selleks tarvitatakse?
    MacIntyre telos’est
    MacIntyre vastab küsimusele telos‟est nii: “Inimene olla tähendab täita erinevaid rolle – pereliikmena, rahvusena, filosoofina, sõdurina, Jumala teenijana. Siis, kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste.”
    Inimene hävis uue aja individualismis.
    Inimese eesmärk on eudaimonia (täiuslik elu) ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist.
    Tee õnnelikkusele
    Vooruste viljelemine ongi täiuslik inimelu oma parimas vormis.
    Vooruslik tegevus on võimalik vaid kogukonnas. Voorused ei liitu isiklike soovide ja nende rahuldamisega.
    Vooruste viljelemine eeldab, et sa leiad oma koha ühiskonnas ja täidad selle ülesandeid ausalt: vanemana , õpetajana, sõbrana jne.
    Eetiline valik
    • MacIntyre arvates tuleb eetikas teha põhivalik Aristotelese ja Nietzsche vahel.
    • Moraali alused tuleb leida Aristotelese telos‟est või nietzschelikust täielikust individualismist.
    Moraal kui elu loo kujundaja
    MacIntyre rõhutab, et kui keegi on tõeliselt omandanud kõlbluse, siis tuleb see esile igas olukorras. Näiteks arukus , sõprus, julgus, enesevalitsemine, õiglustaju on siduvad tegijad inimese tegevustes läbi kogu elu.
    Inimesel kujuneb välja ühtne minasus ( identiteet ) ja lugu ehk narratiiv .
    Küsimust “kuidas ma pean toimima” tuleb mõista narratiivselt – mis on see hea, mida teostan läbi kogu oma elu eri olukordades ja tegevustes? Vastamiseks on vaja mõistet heast, telos‟est.
    Arutelu
  • Milliseid nietzscheliku individualismi moraali ilminguid võime tänases Eestis näha?
    1.2 Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga?
    2.1 Milliseid aristotelliku voorusliku telos-moraali ilminguid võime tänases Eestis näha?
    2.1 Milliseks võib sellise moraali maksimaalne viljelemine muuta ühiskonna 100 aastaga?
    3. Kumma moraali järgimist ja arendamist soovitaksid sõbrale?
  • Miks peaksin olema moraalne?
    See küsimus [miks olla moraalne] on ühel pulgal armastuse ohtudega. Need, kes armastavad üksteist, satuvad samal ajal ohtu: nende armastus teeb neist ebaõnne ja teiste ebaõigluse pantvangid. Sõbrad ja armastajad lähevad üksteise aitamiseks suurtele riskidele; ning perekonnaliikmed teevad sedasama. Kui me armastame, oleme haavatavad.
    John Rawls, A Theory of Justice
    Olulised küsimused
    • Miks peaksid inimesed üldse olema moraalsed?
    • Miks peaksin mina olema moraalne? (armastuse oht)

    “Loodusseisund” – elu ilma reegliteta
    Ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoistid püüaksid maksimeerida isiklikku kasu.
    Tulemuseks oleks “kõikide sõda kõikide vastu”, kus inimese elu oleks “üksildane, vilets, armetu, loomalik ja lühike.”
    Moraali mõju ühiskonnale
    Moraal on justkui ravimiks säärasele loodusseisundile ja võimaldab omahuviga isikutel rahuldada oma vajadusi ja soove rahu ja koostöö seisundis.
    Säärasena on moraal sotsiaalse kontrolli mehhanism .
    Sotsioloogid: ilma minimaalse moraalita ütleb ühiskond üles.
    Eetika põhimõtete vajalikkus
    Kultuuris, milles ei kehti niisugused põhimõtted, nagu tõerääkimine, lubaduste pidamine, koostöö tegemine ja kogukonna liikmete mittetapmine, ei jää tõenäoliselt püsima, või kui jääbki, ei ole selle liikmed eriti õnnelikud ega jõukad.
    Moraalitõed – kujutlus või reaalsus?
    Moraaliomadused näivad olemas olevat, ja kui nii, siis on olemas ka moraalitõed, ükskõik, kas keegi neid tunnistab ja kas me nad avastame või ei.
    Erinevate teooriate ühisteesiks on see, et universaalsed moraalitõed on olemas (Pojman 381-3).
    Ja nii on olemas ka objektiivsed juhtnöörid, mille alusel peaksime elama ja ühiskonda kujundama.
    MORAALI EESMÄRK
    • Moraali eesmärk on edendada inimõitsengut ning leevendada inimkonna kannatusi.
    • Seega on moraalitõed praktikad, mis rahuldavad selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi.

    Moraali toime
    Niisamuti , nagu võime arsti soovituse kohaselt öelda “õige viis infarkti ära hoida on tervislik eluviis ja toitumine”,
    nii saame ka öelda, et “inimõitsengu edendamine lahkete ja armastavate tegudega on õige viis maailma paremaks muuta.”
    Õiged käigud viivad võidule, head otsused toovad kaasa hea (abi)elu.
    NB! Võidukas tiimis on abikaasad “elumängus” ühel pool, mitte ei või(s)tle teineteise vastu.
    Moraali seesmine väärtus
    Kanti järgi on moraal “kalliskivi, mis särab omaenese valguses” – tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu.
    Miks peaksin MINA olema moraalne?
    Küsimus jaguneb kaheks:
    • Miks peaksin ma üldse tunnustama moraalset vaatevinklit?
    • Miks peaksin ma olema alati moraalne, isegi kui ma (harvadel juhtudel) võiksin moraalikoodeksi rikkumisest suurt kasu saada?

    Kas võiksin näida moraalne?
    Ülim küsimus: kas otsus elada moraaliprintsiipide järgi põhineb mõistusel või on see lõppkokkuvõttes meelevaldne valik?
    Glaukos ja Sokrates Platoni dialoogis “Riik”
    • Kas moraalile allumine on vajalik? (nähtamatu karjane Gyges)
    • Jim ja Jack – kumba eeskujuks võtta?

    Moraalse valiku küsimus
    • Kas olla ebaõiglane inimene, kes näib õiglane ja on uskumatult edukas?
    • või olla õiglane inimene, kes näib ebaõiglane ja on uskumatult ebaedukas ?
    • Kumma teie valiksite?

    Sokratese 1. vastus Glaukosele
    Hinge harmoonia idee
    • Ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.
    • Voorus puhastab inimese hinge.
    • Seega on inimene õnnelik või õnnetu vastavalt oma moraalse aususe astmele .
    • Kas see ikka on nii? Paistab olevat erandeid .

    Sokratese 2. vastus Glaukosele
    Jumal näeb kõike ja tasub õiglaselt.
    • Jumal tasub inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel.
    • Seega on meie endi huvides olla moraalne.
    • Nii on usklikul inimesel hea alus valida (kasvõi puupalja) pühaku elu.

    Moraali ja omahuvi paradoks
    Kas moraalsete kohustuste täitmine peab alati olema mõistlik / kasulik?
    Kui see pole mõistlik ega kasulik, siis peaks ratsionaalne inimene olema egoist ja soosima moraali teiste inimeste puhul, kuid rikkuma seda alati, kui seda saab ohutult teha. !?
    Vangistatud spioonide dilemma
    • Sam ja Sue
    • Vaikimiskokkuleppest kinni pidades 4 kuud
    • Kui mõlemad tunnistavad, et on spioonid – saavad mõlemad 6 aastat
    • Kui 1 vaikib ja teine tunnistab üles, siis 1. saab 9 aastat ja teine saab vabaks.
    • Mida teha? Mis on kasulikum? Millest lähtuda? (omahuvist või moraalist)

    Kasulikkus ühiskonnas
    Gauthier: “Moraal on sääraste printsiipide süsteem, et igaühele on kasulik, kui igaüks seda printsiipide süsteemi tunnistab ja selle alusel toimib, kuid ometi nõuab selle süsteemi järgi toimimine seda, et mõned inimesed sooritaksid mittekasutoovaid tegusid.”
    Järeldused: isiklik kasu
    • Omahuvist lähtudes on moraali järgimine üksikisikule üldiselt kasulik, kuid mitte alati (kui ta just pole usklik).
    • Moraalile panustades võite kaotada; kaotate aga kindlasti, kui teete panuse moraali vastu.
    • Kui ka üksik moraalne tegu võib olla konfliktis omahuviga, pole eluplaan tervikuna omahuviga siiski vastuolus.

    Järeldused: vooruse väärtus
    • Pole garantiid , et moraalne elu toob õnne ja edu. Elu võib olla traagiline. Kuid moraalne inimene on selleks valmis.
    • Õiglane inimene keeldub ebaõiglusest ka kurjades tingimustes. See on tema loomuses (voorus).
    • Kui armastame, oleme haavatavad. Ilma armastuseta pole aga harmoonilist heaolu.

    Järeldused: tulevik
    • Me võime astuda samme haavatavuse vähendamiseks, töötades üheskoos moraalsema ühiskonna nimel, kasvatades lapsi, kes on moraalselt tundlikud ja kellel on head harjumused.
    • Võime rajada õiglasema ühiskonna, et inimestel oleks vähem kiusatust petta ja suurem kalduvus koostööks, kui nad mõistavad, et me kõik töötame õnnelikuma maailma nimel.

    Otsustav faktor
    • Meil on kohustus areneda moraalsete isikutena, et oleksime võimelised võtma endale suuremat moraalset vastutust.
    • Vastutuse kasvuga suureneb meie pädevus moraalivalikute tegemisel ja suurem rõõm moraali mäetippude vallutamisest .

    Eetika RAKENDAMINE igapäevaelus
    • Eetika on valdkond, mille keskmes on inimene ja tema valikud – kaalutakse argumente, miks tuleks käituda ühtmoodi ja mitte teisiti.
    • Eetiline otsustus toetub arutlusele selle üle, kuidas tuleks eetilisi printsiipe konkreetses situatsioonis tõlgendada.

    Moraalidilemmad
    • Paljud eetika- ja moraalialased näitejuhtumid on sageli dilemmad.
    • Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel).
    Kuidas analüüsida näitejuhtumit?
    Näitejuhtumi analüüsi juures tuleb kindlaks teha:
    • millised peamised probleemid ja faktid on arutluse all oleva juhtumi puhul tähtsad?
    • kelle huvid on konkreetse juhtumi puhul mängus?
    • kelle huvid on konfliktis?
    • millised on juhtumisse haaratud inimeste kohustused antud olukorras?
    • millised eetilised printsiibid on antud juhul tähtsad?
    • millised on kaitstavad väärtused?
    • milline on kontekst, mis paneb paika väärtushierarhia?
    • mida võiks juhtumi lahendamiseks soovitada ?
    • MIKS? põhjendage oma soovitust!

    Ülesande lehele kirjutada:
    • Olukorra lahenduskäik
    • Põhjendus, miks
    • Grupiarutelus osalejate nimed ja allkirjad
    • Tänane kuupäev

    • .DOCX Laadi alla originaalfail 81 lk · .docx · 58 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus eetikasse #1 Sissejuhatus eetikasse #2 Sissejuhatus eetikasse #3 Sissejuhatus eetikasse #4 Sissejuhatus eetikasse #5 Sissejuhatus eetikasse #6 Sissejuhatus eetikasse #7 Sissejuhatus eetikasse #8 Sissejuhatus eetikasse #9 Sissejuhatus eetikasse #10 Sissejuhatus eetikasse #11 Sissejuhatus eetikasse #12 Sissejuhatus eetikasse #13 Sissejuhatus eetikasse #14 Sissejuhatus eetikasse #15 Sissejuhatus eetikasse #16 Sissejuhatus eetikasse #17 Sissejuhatus eetikasse #18 Sissejuhatus eetikasse #19 Sissejuhatus eetikasse #20 Sissejuhatus eetikasse #21 Sissejuhatus eetikasse #22 Sissejuhatus eetikasse #23 Sissejuhatus eetikasse #24 Sissejuhatus eetikasse #25 Sissejuhatus eetikasse #26 Sissejuhatus eetikasse #27 Sissejuhatus eetikasse #28 Sissejuhatus eetikasse #29 Sissejuhatus eetikasse #30 Sissejuhatus eetikasse #31 Sissejuhatus eetikasse #32 Sissejuhatus eetikasse #33 Sissejuhatus eetikasse #34 Sissejuhatus eetikasse #35 Sissejuhatus eetikasse #36 Sissejuhatus eetikasse #37 Sissejuhatus eetikasse #38 Sissejuhatus eetikasse #39 Sissejuhatus eetikasse #40 Sissejuhatus eetikasse #41 Sissejuhatus eetikasse #42 Sissejuhatus eetikasse #43 Sissejuhatus eetikasse #44 Sissejuhatus eetikasse #45 Sissejuhatus eetikasse #46 Sissejuhatus eetikasse #47 Sissejuhatus eetikasse #48 Sissejuhatus eetikasse #49 Sissejuhatus eetikasse #50 Sissejuhatus eetikasse #51 Sissejuhatus eetikasse #52 Sissejuhatus eetikasse #53 Sissejuhatus eetikasse #54 Sissejuhatus eetikasse #55 Sissejuhatus eetikasse #56 Sissejuhatus eetikasse #57 Sissejuhatus eetikasse #58 Sissejuhatus eetikasse #59 Sissejuhatus eetikasse #60 Sissejuhatus eetikasse #61 Sissejuhatus eetikasse #62 Sissejuhatus eetikasse #63 Sissejuhatus eetikasse #64 Sissejuhatus eetikasse #65 Sissejuhatus eetikasse #66 Sissejuhatus eetikasse #67 Sissejuhatus eetikasse #68 Sissejuhatus eetikasse #69 Sissejuhatus eetikasse #70 Sissejuhatus eetikasse #71 Sissejuhatus eetikasse #72 Sissejuhatus eetikasse #73 Sissejuhatus eetikasse #74 Sissejuhatus eetikasse #75 Sissejuhatus eetikasse #76 Sissejuhatus eetikasse #77 Sissejuhatus eetikasse #78 Sissejuhatus eetikasse #79 Sissejuhatus eetikasse #80 Sissejuhatus eetikasse #81
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 81 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Milka Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik Eetika konspekt
    eetika tagajärje-eetika egoismieetika utilitarism kohuse-eetika vooruseetika

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Eetika loengute kokkuvõte
    21
    pdf

    Eetika loengute kokkuvõte

    Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

    Eetika
    Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte
    22
    docx

    Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

    sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus ­ põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus ­ kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus ­ normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus ­ kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus ­ peab olema avalik · Teostatavus ­ peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika ­ uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika ­ üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

    Eetika alused
    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    20
    docx

    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

    Eetika alused
    Eetika alused kordamisküsimused 2011
    22
    doc

    Eetika alused kordamisküsimused 2011

    FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

    Filosoofia
    Eetika alused - kordamisküsimused
    11
    doc

    Eetika alused - kordamisküsimused

    FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

    Eetika alused
    Eetika alused
    25
    odt

    Eetika alused

    Moraalifilosoofia Moraal ­ ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia ­ süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika ­ teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika ­ kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) ­ komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) ­ karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ­ ld k) mos (pl mores ) ­ tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.

    Eetika alused
    Eetika-iget ja vra avastamas
    7
    docx

    Eetika: �iget ja v��ra avastamas

    Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

    Sissejuhatus eetikasse
    Eetika alused
    16
    doc

    Eetika alused

    2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali ­ õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

    Filosoofia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun