Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid 1) Ülemine kuklaliiges (ellipsoidliiges)- Liigese pinnad: kuklaluu põndad, kandelüli ülemised liigesepinnad. Paariline ellipsoidliiges. Frontaaltelg – painutus, sirutus (jaatamisliigutus), sagitaaltelg – kallutus küljele 2) Alumine kuklaliiges (ratasliiges) - Liigese pinnad: telglüli hammas, kandelüli hambalohk. Vertikaaltelg – pea pööramine, (eitamisliigutus). 3) 3.-7. kaelalülide vaheliigesed – liigesejätkete kalle frontaaltasapinnas 45o . Sagitaal-, vertikaal- ja frontaaltelg. 4) Rinnalülide vaheliigesed – painutus-sirutus(piiravad ogajätked), kallutus peaaegu puudub, pööramine. Väheliikuv siseelundite tõttu. 5) Nimmelülide vaheliigesed – painutus, sirutus, kallutus, pööramine praktiliselt puudub. 3. Lülisambale toimivad lihased: 1) Ülemine kuklaliiges:
5. Põlveliiges. Mis luud liigestuvad, millise liigeseabiaparaadidid jagavad ülemiseks ja alumiseks korruseks. Articulation genus. Plokk-ratasliiges. Reieluu, sääreluu, põlvekeder (patella). Meniskid (elastsed kõhrelised moodustised, mis amortiseerivad põrutusi) jagavad üleminseks/alumiseks korrusteks. Ülemisel korrusel frontaaltelg - painutumine/sirutamine, alumisel korrusel põlve kõverdamisel vertikaaltelg - sisse ja välja pööramine. 6. Nim ajukolju luud. 1 või 2. Otsmikuluu (1) – os frontale, oimuluu (2) - os temporale, kuklaluu (1) - os occipitale, kiiruluu(2) – os parietale, kiilluu(1) – os sphenoidale, sõelluu (1) – os ethmoidale 7. Seleta paari sõnaga mida tähendab agonist – see liigutus mida uurime, vaatame. Antagonist – vastupidise liigutuse tegija. Sünergist- abistaja fiksaator - fikseerib liigese. 8. Säärekolmpealihas. Ladina keeles.
4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11
kollasidemed 4. Liigese põhiosad ( 3) : Liigesed pinnad, liigese kapsel, liigese pilu 5. Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid Ellipsoidliiges( N: randmeliiges) , Sadulliiges ( N: pöidlajuures) 6. Puusaliiges: A:Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese Reieluupea, puusanapp ( tüüp: kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed Frontaaltelg ( painutus, sirutus) sagitaaltelg ( eemaldamine, lähendamine) vertikaaltelg ( sisse- ja väljapööramine) C: nimeta liigesed (2), mille moodustamisest puusaluu osa võtab. Puusanapp, toppurmulk 7. Nimeta luud, mille vahele moodustub: ülemine kuklaliiges Kuklaluu ja kandelüli 8. Nimeta luud, mille vahele moodustub: alalõualuu Oimuluud,alalõualiiges 9. Millise tüüpi ühendustega on koljuluud Õmblused 10. Mis osadest koosnevad pikkad lihased Pea, kõht, kõõlus 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul
alajäse: reieluu, põlvekeder (patella), sääreluu (mediaalne), pindluu (lateraalne), kannaluud (7): konts-, kand-, kuup-, lodi-, talbluu (3), pöialuud (5), varbalülid -- suurvarbal 2, varvastel 3 liigesed: ülem. -- frontaaltelg: noogutus, ette, taha, sagitaaltelg: paremale, vasakule ja alum. kuklaliiges -- vertikaaltelg: pööre paremale, vasakule, eitus (piir. liigut., ulatuslikumaks vaja kõiki kaelaosa liig.) lülisammas -- frontaaltelg: painutus, sirutus, sagitaaltelg: kallutus, vertikaaltelg: pööre (ulatus vähen. kaudaalses suunas) roide-rinnakuliigesed -- roiete liik. hingamisel (rindkere mahu muut.) õlanuki-rangluuliiges -- sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon rinnaku-rangluuliiges -- vertikaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: õlavöötme tõstm., langet., frontaaltelg: pöörl. õlaliiges -- frontaaltelg: ette, taha, sagitaaltelg: aduktsioon, abduktsioon, vertikaaltelg: pronatsioon, supinatsioon, koonusliik.
2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale. lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. ! 4. Art. radiocarpalis (proksimaalne käeliiges) ! a) mis moodustavad liigese augu, mis liigese pea liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum
- Ellipsoidliiges, nt kodarluu-randmeliiges (painutus, sirutus, eemaldamine, lähendamine, koonusliikumine) - Sadulliiges, nt esimene randme-kämblaliiges (eemaldamine, lähendamine, oponeerimine, reponeerimine, koonusliikumine) 8. Puusaliiges: A: Mis luude, mis osad moodustavad puusaliigese - Reieluupea; puusaluu puusanapp B: Tüüp: kera liiges C: Millised on liikumis suunad ja teljed - Frontaaltelg (ette- ja tahapainutus), sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine), vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 9. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (kuklaluu ja kandelüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõualuu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblustega) 10. Mis osadest koosnevad pikad lihased Pea rohkem lihaskude, vähem sidekude Kõht lihaskude, vahel sidekude Kõõlus ainult sidekude 11. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul
otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne Dorsaalne Selgmine Ventraalne Kõhtmine Mediaalne Keskmine Lateraalne Külgmine Proksimaalne Lähimine, keha lähedal asetsev Distaalne Kaugmine, kehast kaugemal asetsev Radiaalne Kodarluumine, pöidlapoolne
Sidemed (ains. ligamentum)- tihedast sidekoest, väga tõmbekindlad. Tugevdavad liigesed, pidurdavad ja suunavad liigutusi. Kõõlustuped (ains. vagina synovialis). Nt kannakõõluse, sõrmi liigutavate lihaste ümber. Seesamluud (ains. os sesamoideum)- liigesekapslis. Nt. Patella (asub põlveliigese kapslis) Liigeste tüübid ja jaotus: Ehituse järgi: lihtliiges (liigestub 2 luud), liitliiges (liigestub 3 või enamat luud) Liikumistelgede arvujärgi: Vertikaaltelg (rotatsioon), frontaaltelg (fleksioon- 1 ekstensioon), sagitaaltelg (abduktsioon- aduktsioon) Üheteljelised liigesed: Ratasliiges (art. Trochoidea)- rotatsioon Plokkliiges (ginglymus)- fleksioon-ekstensioon Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid- e munaliges (art ellipsoidea)- fleksioon-ekstensioon, abduktsioon-aduktsioon, koonusliikumine
Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. ...
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis jagavad põlveliigese kaheks korruseks? Ülemise korruse telg ja liikumised. Alumise korruse telg ja liikumised. Vastus: Reie- ja sääreluu + põlvekeder( ainult abistav) Kaks võruketast e. meniskit. Frontaaltelg sirutus ja painutus. Vertikaaltelg sise- ja välisrotatsioon. 6.Nim. ajukolju luud(6). Märgi igaühe juurde kas seda on 1 või 2. Vastus: Kiiruluud(2), otsmikuluu(1), kuklaluu(1), sõelluu(1), oimuluud(2) ja kiilluu(1) 7.Lihaste üldosa: nim. lihaskoe liigid(3). Märgi igaühe juurde kus seda leida võib. Milline lihas on agonist ja milline lihas on antagonist? Vastus: Silelihaskude veresoonte, hingamisteede, seedekanali, kuseteede ja suguelundites. Südamelihaskude ainult südames
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS.
ogajätkete vaheline side; kollasidemed) A: Liigese põhiosad (3) – (Liigese pinnad(neid on 2); Liigese pilu; Liigese kapsel) B: Nimeta kahe teljeliste liigeste põhitüübid – (ellipsoid ehk munaliiges; sadulliiges) 4. Puusaliiges: A: Mis luude mis osad moodustavad puusaliigese – (Reieluupea; Puusaluu puusanapp – See on tüübilt kera liiges) B: Millised on liikumis suunad ja teljed – Frontaaltelg(ette- ja tahapainutus); sagitaaltelg (eemaldamine ja lähendamine); Vertikaaltelg (sisse- ja väljapööramine). 5. Nimeta luud, mille vahele moodustub: A: Ülemine kuklaliiges (Kuklaluu ja kande lüli) B: Milliste luude vahele tekib alalõua luu (oimuluu ja alalõualuud) C: Millise tüüpi ühendustega on koljuluud ühendatud (õmblusluu) 6. Mis osadest koosnevad pikkad lihased (Pea, Kõht, Kõõlus) 7. Millised omadused on valgel lihaskiul ja mis punasel lihaskiul. (Liigitus kiiruse erinevus ja punane lihaskiud töötab kauem kui valge lihaskiud) 8. Vahelihas
Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas Innervatsioon – seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu ja 1 paar õndranärve.
Selle teooria kohaselt on veeosakeste tiirlemistrajektooril ellipsi kuju, mille pikem telg on paralleelne laine leviku suunaga. Ellipsi telgede pikkused sõltuvad lainepikkusest ja meresügavusest. Siin: U - ellipsi horisontaaltelg; V - ellipsi vertikaaltelg; Madalmere laineteooria Veeosakeste liikumine madalmeres Pinnal on ellipsi teljed võrdsed ja veeosakese trajektoor on ringjoon, Põhjas aga võrdub ellipsi vertikaaltelg nulliga ning veeosake võngub paralleelselt merepõhjaga edasi-tagasi. Lainete difraktsioon Lainete peegeldumine rannajoone "katkemine" toimub eelkõige sügava järsu seina mõjub kui sekundaarne kujulisel rannikul (sh vesiehitised) laineallikas lauge rannanõlva korral laineharjad Difraktsioon laine paindumine pigem murduvad ja laineenergia tõkke taha muundub turbulentsiks
Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide
Kaasajal kasut. uurimistöödes GPS mõõtmisi (GPS mõõtmiste aluseks on geotsentrilised koordinaadid). 2. Geograafilised koordinaadid. Geograafilisteks koordinaatideks on geograafiline laius ja pikkus. Geograafilised koordinaadid määratakse kas astronoomiliste vaatlustega või arvutatakse ellipsoidi pinnale redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste andmetest. Kaasajal määratakse GPS mõõtmistega. 3. Geotsentrilised koordinaadid. Alguspunkt asub maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on 0-meridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y-telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks koordinaatideks. 4. Ristkoordinaadid. Maastikupunkti asukoha plaanil või kaardil saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide
Järgnevalt tuleb alidaadi peenliigutuskruvist keerata horisontaalringi lugemiks Õ, selle tulemusel läheb niitristi keskpunkt vaadeldavalt punktilt ära. Justeerimiseks tuleb horisontaalsete justeerimiskruvide abil nihutada niitristi, kuni viseerimiskiir läbib vaadeldavat punkti. Kollimatsioonivea mõju kaob horisontaalnurga mõõtmisel täisvõttega. Horisontaaltelg Esitatud nõude täitmiseks peab eriti täpselt olema täidetud esimene nõue, st vertikaaltelg peab olema vertikaalne. Teodoliit asetatakse ca 1015 m kaugusele kõrgest hoonest. Kontrolliks viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama kordub vertikaalringi teises asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tegemist nn
- Kõhrliidus (lülisammas) - Sümfüüs (liigeseõõne alge) 8. Keha teljed ja tasapinnad Keha tasapinnad: Sagitaaltasapind - Jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasakuks pooleks Horisontaaltasapind - Läbib keha horisontaalselt ning jagab selle ülemiseks ja alumiseks osaks Frontaaltasapind - Läbib keha vertikaalselt ning jagab selle eesmiseks ning tagumiseks osaks Keha teljed: Sagitaaltelg Eest taha Frontaaltelg - Vasakult paremale Vertikaaltelg Ülevalt all 9. Liigutuste liigid telgede suhtes Sagitaaltelg Eemaldamine ja lähendamine Frontaaltelg Painutus ja sirutus Vertikaaltelg Pöörlemine ümber oma telje 10. Liigese ehitus Igal liigesel on liigesepind, liigesekihn ja liigeseõõs. Liigesepinnad on kaetud liigesekõhrega. Liigesekihn koosneb liigesevõiet produtseerivast sünoviaalmembraanist ja fibroosmembraanist. Fibroosmembraan on kokku kasvanud luuümbrisega. 11
Rapla Ühisgümnaasium NOORED JA VABA AEG Uurimistöö Õpilased: Rebekka Mäng, Terje Meister Klass: 8B Juhendaja: Koidula Takk Rapla 2009 MATERJALI TUTVUSTUS Uurimistöö probleemiks on noorte vaba aja kasutamine, sest tihtipeale tekivad järgmised küsimused, millele ei oska päris kindlalt vastata: 1. Kas noortel pole mitte midagi muud teha, kui väljas ringi hulkuda ? 2. Kuidas veedavad meie sõbrad oma vaba aega ? 3. Kas elukoht määrab sinu vaba aja ? 4. Mis on üldse vaba aeg ? 3 SISUKORD SISSEJUHATUS……………………………………………………………….……….2 MATERJALI TUTVUSTUS…………………………………………………….……...3 1. PROBLEEM………………………………………………............……………….……...3 2. KÜSITLUS…………………………………………………………………….………..4-5 3. DIAGRAMM………………………………………………………………………….…..6 5. JÄRELDUSED…………………………………………….………………...……....
· Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)= RP · Tulemeid RV ja RP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: RV - RP < 2'. · Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V'V' horisontaalringi pöörlemistelg; HH horisontaaltelg, pikksilma
Seejärel viseeritakse tagumisele punktile (A) ning võetakse lugem (4). Nurk (CBA) arvutatakse (4)-(3)=βRP Tulemeid βRV ja βRP tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: βRV - βRP < 2’. Nurga väärtus on kahe poolvõtte keskmine. 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. VV- vertikaaltelg, horisontaalringi alidaadi pöörlemistelg, teodoliidi põhitelg; V’V’ – horisontaalringi pöörlemistelg; HH – horisontaaltelg, pikksilma
5. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on süda, maks, erinevad luud, lihased jt. Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Näiteks tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud (skelett), luudevahelised ühendused (liidused, liigesed) ja skeletilihased. 6. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. (info õpikust) Vertikaaltelg - ülalt alla frontaaltelg vasakult paremale sagitaaltelg eest taha Teises konspektis oli nii: Frontaaltelg - läbib keha pikisuunas -sirutus, painutus) frontaaltasapind Sagitaaltelg (eest taha -eemaldamine, lähenemine ) sagitaaltasapind Vertikaaltelg (ülalt alla- (pöörlemine) horisontaaltasapind. 7. Liigutuste liigid telgede suhtes. (info õpikust) Ümber vertikaaltelje liikumine pööramine. Liikumine ümber frontaaltelje sirutus ja painutus
*Veri 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. · Elundiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Elundid on luud, lihased, süda, maks jt. · Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt. Tugi- liikumiselundkond, südame-veresoonkond, närvisüsteem, hingamiselundkond, seede-elundkond jt. 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad. Vertikaaltelg Horisontaaltasapind (jaotab keha ülemiseks ja alumiseks osaks) Frontaaltelg Frontaaltasapind (jagab keha eesmiseks (kõhtmiseks) ja tagumiseks (selgmiseks) osaks) Sagitaaltelg Sagitaaltasapind (jagab keha paremaks ja vasakuks pooleks) · Joonis lk 22 6. Liigutuste liigid telgede suhtes. Sagitaaltelg kallutamine, eemaldamine, lähendamine (eest-taha) Frontaaltelg painutus, sirutus (vasakult-paremale)
telgede omavahelisi asendeid muuta. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi pôhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit Tingimused: 1.Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti vertikaalteljega (LLVV). Kontroll algab vertikaaltelje loodimisega. teodoliidi vertikaaltelg seatakse vertikaalseks, selleks keeratakse limb kinni ja alidaadi pööratakse nii, et silindriline vesiloodi telg oleks paralleelne ükskôik millise kahe tôstekruvi ühendava joonega. Kui ka kolmandas kontrollasendis vesiloodi mull kaldub kôrvale, siis vastab see kôrvalekalle kahekordsele veale. Vea kôrvaldamiseks telgede vastastikuse asendi viga justeeritakse vesiloodi telje asendi muutmisega vesiloodi justeerimiskruvidest. Täitmata
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis,...
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid
1. Absoluutväärtus reaalarvuga x määratud mittenegatiivne reaalarv 2. Abstsisstelg x telg 3. Aksioom lause, mida loetakse õigeks ilma põhjenduseta. Aksioomid võetakse aluseks teiste väidete põhjendamisel. 4. Algarv Ühest suurem naturaalarv, mis jagub vaid ühe ja iseendaga. 5. Algebraline murd murd, mille lugejaks ja / või nimetajaks on muutujaid sisaldav avaldis. 6. Algebraline ruutjuur arv, mille ruut on antud arv a. 7. Algkoordinaat antud sirge ja ordinaattelje lõikepunkti ordinaat. 8. Algtegur naturaalarvu algarvuline tegur. 9. Algteguriteks lahutamine naturaalarvu esitamine algarvuliste tegurite korrutisena. 10. Alusnurk võrdhaarse kolmnurga või trapetsi aluse ja haara vaheline nurk. 11. Apoteem 1. korrapärase hulknurga keskpunktist küljele tõmmatud ristlõik. 12. 2. korrapärase püramiidi tipust külgtahule tõmmatud kõrgus. 13. Aritmeetiline keskmine suuruste summa jagatis nende suuruste arvuga. 14. A...
südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: Sirutus,painutus,abduktsioon ja aduktsioon, pöörlemine 7. Luukoe ehitus: Luukude koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9
desifreerida. Kui maailm on nagu suur kirjalik läkitus Loojalt, siis selles on peidetud müstiline sõnum ruumistruktuuri keele kaudu. Taasluues maailma, võttes üle Looja positsiooni, on kogu ,,Jumaliku komöödia" poeetika orienteeritud sifreerimisele. Dante positsioon autorina on eriline seetõttu, et vaatamata Looja positsiooni ülevõtmisele, ei loobu ta inimlikust vaatepunktist. Dante uskumus-süsteemis on ruumikategoorial oma tähendus. ,,Jumalikus komöödia" ruumiks on vertikaaltelg (ülal/tipus all/põhjas), millel on kaks tähendust: 1) suhteline, mis kehtib ainult Maal. Põhi oleks maakera kese ja tipp ükskõik milline raadiusekaugus keskmest lähtuvalt; 2) absoluutne, kus telg läbib Maad. Telg läheb läbi Jeruusalemma, põrgu-maa keskkoha, purgatooriumi ja lõpeb empüreumi keskel. Liikumine tekstis on alati tõus või laskumine, millel on sümboolne tähendus: füüsilise tõusu ja laskumisega on võimalik tõusta ja laskuda ka spirituaalselt
1. Koe mõiste. Koeks nim ühesuguse päritolu, ehituse ja taitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2-3. Kudede põhirühmad, liigid, nende lühiiseloomustus ja esinemine inimorgamismis. Epiteelkoed ehk kattekoed, side- ehk tugikoed, lihaskoed ja närvikude. EPITEELKUDE E. KATTEKUDE Epiteel kude katab keha või elundi välispinda. Rakud on väga üksteise kõrval. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. SIDEKUDE E.TUGIKUDE sidekoed jaotatakse kahte suurde rühma : 1. toite funktsiooniga sidekoed(veri, lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude ja kohev sidekude ) 2. tugifunktsiooniga sidekoed(tihe sidekude, kõhrkude, luukude) LIHASKUDE- tõmbub kokku, konstraktsiooni tõmme. 1. silelihaskude- mis paikneb sisee...
Liitheli tajutakse erinevate häälikutena ning paljude häälikute vahelised akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. Foneetilises analüüsis kasutatakse hääle tugevuse mõõtmise füüsikalise omadusena lisaks amplituudile ka intensiivsust (mõõdetakse detsibellides). Kõne akustilised kirjeldusviisid: 1) aja ja sageduse kaudu: horisontaaltelg on aeg, vertikaaltelg sagedus. Lisaks näitab skeem eri klõrgusega võnkumiste amplituudi; 2) sageduse ja amplituudi kaudu: horisontaaltelg on sagedus, vertikaaltelg amplituud. Spektrogramm saadavaid kujutisi nimetatakse hääliku spektreiks. Häälekurdude poolt tekitatavat liitheli nimetatakse kõrihääleks. Normaalne kõrihääl koosneb suurest hulgast sinusoidaalsetest võnkumistest. Toone (peale alumise), millest kõrihääl moodustub, nimetatakse ülemtoonideks
1. Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse te...
Keelatud on kasutada koordinaattasandust plaanilise mõõdistamisvõrgu arvutamisel. Mõõtmis- instrumendid kontrollitakse vastavalt nõuetele. Mõõdistamisvõrk rajatakse GPS-mõõdistamisega, teodoliitkäikudega või muid meetodeid (otselõige, vastulõige, kombineeritud lõige jne) rakendades. 10. Teodoliit põhimõtteline ehitus Teodoliidi põhiosad on horisontaal- ja vertikaalring, Horisontaaltelg, mis läbib vertikaalringi ja vertikaaltelg, mis läbib horisontaalringi e limbi ja pikksilm, mida läbib viseerimistelg. Pikksilm koosneb silindrikujulisest torust, objektiivist, okulaarist, niitristikust ja fokuseerivast läätsest. Suundade mõõtmine võtete viisil Kui seisupunktis on tarvis mõõta ainult üks nurk (kaks suunda), siis tehakse mõõtmised tavaliselt võtete viisil. Üks täisvõte seisneb nurga mõõtmises vertikaalringi kahes asendis Rp ja Rv. Nurga mõõtmist ühes vertikaalringi asendis nim poolvõtteks
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse ig...
suurringjoon, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaanist ida pool asuvatel punktidel on idapikkus, lääne pool asuvatel aga läänepikkus. Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Kuidas toimub jaamas töö nivelliiriga? Nivelliiri asukoha valikul tuleb arvestada õlgade võrdsusega, samuti sellega, et viseerimiskiir ei läheks n.ö maasse ega üle lati, sellele järgneb instrumendi töökorda seadmine, latilugemite tegemine ja kontrollarvutus. Kuidas toimub instrumendi töökorda seadmine? Kompensaatoriga nivelliir seatakse töökorda tõstekruvidest kuni ümarvesiloodi mull jääb igas nivelliiri asendis keskele, sel juhul on nivelliiri vertikaaltelg paralleelne ümarvesiloodi teljega. Milline on lugemite tegemise järjekord? Lati lugemite tegemise järjekord: 1) tagasivaade lati musta poole järgi (tagumise lati lugem). 2) edasivaade lati musta poole järgi (esimese lati lugem). 3) edasivaade lati punase poole järgi 4) tagasivaade lati punase poole järgi. Milline on jaamas tehtav kontrollarvutus? Võrreldakse kahe horisondi lugemite järgi saadud kõrguskasve, mis tehnilisel nivelleerimisel ei tohi erineda üle 5 mm
seisundi. Luu muutub vastupidavamaks ja kergemaks. Tugev staatiline koormus suurendab aga plinkolluse paksust, pidurdab ainevahetust ning õhendab luuõõnt. Pidurdub kasv. 7. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: frontaaltelje (vasakult paremale) ümber toimub painutus ja sirutus ning liikumised ette ja taha. Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks.
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogum. 2. Kudede põhirühmad ja nende lühiiseloomustus: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, isoleerivad. Koosneb peaaegu ainult rakkudest, tihke. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine). b) Sidekude - palju rakuvaheainet, vähe rakke, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Seob. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), ...
Is kõver, mis näitab negatiivset seost reaalintressi ja hüviste nõudluse vahel Phillipsi kõver, mis seob omavahel kogutoodangu lõhe (output gap), oodatava inflatsiooni ja pakkumisšokid Adaptiivsed ootused (lihtsustatud inflatsiooniootuste mudel) Mille poolest erineb dünaamiline AD-AS mudel standardsest mudelist? Fikseeritud rahapakkumise asemel järgib keskpank rahapoliitika reeglit, mis kohandab intressimäärasid kui kogutoodang või inflatsioon muutuvad DAD-DAS graafikul näitab vertikaaltelg inflatsiooni, mitte hinnataset Järjestikused ajaperioodid on omavahel seotud: inflatsiooni muutused ühel perioodil muudavad tulevase inflatsiooniootusi, mis muudab tulevaste perioodide kogupakkumist, mis muudav inflatsiooni ja inflatsiooniootusi veelgi Mudeli elemendid Mudel sisaldab 5 võrrandit ja 5 endogeenset muutujat: Kogutoodang Inflatsioon Reaalne intress Nominaalne intress Oodatav inflatsioonimäär Dünaamiline kogunõudluse kõver
4.Elundi ja elundkonna mõiste: a) Elund – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon (luud, lihased, süda, maks jt.). b) Elundkond - ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (tugi-liikumiselundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: a) Sagitaaltelg - eest taha. b) Frontaaltelg - vasakult paremale. c) Vertikaaltelg - ülalt alla. d) Sagitaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. e) Fontaaltasapind - kulgeb vertikaalselt, on paralleelne laubaga ja risti sagitaalpinnaga. See jagab keha kaheks: eesmiseks ehk kõhtmiseks ja tagumiseks ehk selgmiseks. f) Horisontaaltasapind - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ja alumiseks osaks. 6. Liigutuste liigid telgede suhtes: a) Abduktsioon - eemaldamine.
suhtes lauses ja järgnevalt otsida sarnaseid suhteid või funktsioone liigenduse tasemel suuremates järgnevustes. Kolm tekstilise ruumi dimensiooni, kus poeetilised järgnevused funktsioneerivad on: kirjutav subjekt, adressaat ja välised tekstid. Sõna staatus nii horisontaalne (sõna tekstis kuulub nii kirjutavale subjektile kui adressaadile) kui ka vertikaalne (sõna tekstis orienteeritud sünkroonsele kirjanduslikule korpusele). Horisontaal- ja vertikaaltelg lõikuvad, tuues esile fakti: iga sõna (tekst) on tekstide lõikumine, kus on võimalik lugeda veel vähemalt üht (sõna) teksti. Sõnal minimaalse teksti ühikuna on 2 staatust: mediaator (liites strukturaalseid mudeleid kultuurikeskkonnaga) ja regulaator (kontrollides muutumist diakrooniast sünkrooniaks s.t. kirjanduslikuks struktuuriks). Kui Bahtin räägib “kahest narratiivis sulanduvast teest”, siis mõtleb ta selle all
grupid) ning teisel teljel vastav sagedus (osakaal). Tulpdiagrammi võime teha ka osadele tunnuste võimalikele väärtustele, kuid ringdiagramm näitab alati terviku jaotumist osadeks ehk väärtuste jaotumist kogu valimi kohta. Pidevale tunnusele saame ring- või tulpdiagrammi teha vaid gruppidele, mitte tunnusele väärtustele. Keskmiste illustreerimiseks sobib ennekõike joondiagramm, kus vertikaaltelg esitab mingit keskmist või ka protsenti (muutus, osatähtsus või indeks), samas kui horisontaalteljel on kas mingi sõnalise tunnuse väärtused või ajaühikud. 2.2. Andmete arvuline kirjeldus Lisaks (sagedus)tabelitele ja graafikutele kasutakse ennekõike arvtunnuste kokkuvõtvaks kirjeldamiseks arvulisi näitajaid. Karakteristikuid, mis annavad kokkuvõtvat infot valimi väärtustest (väärtuste paiknemisest arvteljel) nimetatakse paiknemiskarakteristikuteks, karakteristikuid, mis
töötasustamise süsteemid. Henry Ford- autotööstur. Arendas tootmisprotsessi, mille tulemuseks oli masstootmissüsteemi (konveieri) loomine. Henry Gantt- rõhutas omanike ja tööliste huvide ühildamise vajadust ja võimalikkust ettevõtete juhtimisel. Uuris tööliste tööeffektiivsust ja töötas välja töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme. Gantti kaart- võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelg: konkreetsed ülesanded, horisontaaltelg: aeg konkreetse ülesande täitmiseks. Administratiivne koolkond: uuris organisatsioonisiseseid seoseid ja ülesehitust. Henri Fayol- töötas välja juhtimise põhifunktsioonid ja juhtimispõhimõtted. Esitas juhi tegevuse viis põhifunktsiooni: 1. planeerimine 2. organiseerimine 3. valitsemine 4. koordineerimine 5. kontrollimine. Fayoli üldiste tegevuste jaotus: tehnilised, kommerts-, finants-, turvalisuse-, arvestuse- ja juhtimisalased tegevused
pluralism, õiguse autonoomsus, professionaalne juristkond, õigusharidus, õigusteadus) Mõjutegurid: geopoliitiline asend, kultuuripiirid, vallutajad ja vallutatud Muinas-Eesti - Eesti arhailine õigus, asukoht kaubateel, avatus võõrmõjudele, ristiusu vastuvõtmisega seotud tavaõiguse üleskirjutust ei toimunud Vana – Liivimaa (13.saj algus – 1558) – allus paavstile, Saksa-Rooma keisrile, keeruline vertikaaltelg, kultuuride dialoog ka horisontaaltasandil, ilmalik võim, vaimulik võim, linnade raed, Hansa, põlisrahvas oma tavaõigusega Kolme isanda valitsusaeg (1558-1629) – religioonide dialoog, erinevad ilmalikud valitsejad Rootsi kuningriigi provints (1629-1710) – balti erikord, maariik, Tartu Ülikool 1632, vahetu kontakt Euroopaga, õuekohus, kohalikud juristid, õigusteadus,
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
