..Õigus- ühiskonna valdkond mis hõlmab ühisk. kehtivaid seadusi. Neid on vaja:* aitavad inimestel üisk. Kohaneda ja seal toime tulla. *reguleerivad inimeste vaheliseid suhteid ning korraldavad kooselu * aitavad säilitada korda, stabiliseerida niimodi ühiskonda. * on riigi tegutsemise aluseks. Seaduste liigid : Inimesest sõltumatud(loodus füüsika.. Inimeste kirjat. (õigusnormid) ...Kirjutamata (morraal, käitumistavad) KodanikuAktiivsus- tegevus mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus. ...Majandus- ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine. Demograafia teadusharu mis tegeleb rahvastiku uurimisega. Perekond- Kõige väiksem sotsiaalne üksus. Leibkond- Ühes majas ja korteris elavad inimesed kes pole sugulased. Demograatlikus riigis ei suruta inimese eripära alla. Vastupidiselt diktaktuurile. Pluralistlik ühiskond- e mitmekesisisus, mitmesuguste ideede arvamuste ja
Püsielupaigad – Natuuraalad – Euroopa Liidu kaitsealad (linnualad, loodusalad) Kaitsealused liigid, (kivistised, mineraalid) I kategooria – N… II kategooria – N… III kategooria – N… Üksikobjektid Kohaliku omavalitsuse kaitstavad loodusobjektid (3543 kaitstavat loodusobjekti) Looduskaitse poliitika elluviijad: Keskkonnaministeerium, põllumajandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Loodukaitse korraldaja: Keskkonnaamet Kodanikuaktiivsus Eestis: vabaühendused (ELUS, ELF, ornitoloogiaühingud – EKO – Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Maailmas: WWF - Ülemaailmne Loodusfond, Greenpeace jne.
3. Mida kujutab endast kodanikuosalus? Miks on see vajalik? Nimeta erinevaid kodanikuosaluse vorme. Kodanikuosalus on inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Vormideks on näiteks protestiavaldus, keskkonna- ja rahuliikumises osalemine, kampaaniates osalemine, heategevusüritustel osalemine. See on vajalik, et inimesel oleks vabal ajal vabast tahtes midagi head teha ise kasu saamata. 4. Miks on kasulik/vajalik kodanikuaktiivsus? Sest kodanikud peavad ise samuti üles näitama empaatiat. Kuna kui nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5
Palju seletusi: kasvav umbusaldus poliitikute suhtes, liikmete nõrgem mobiliseerimine parteide poolt, ühiskondlike sidemete katkemine jne. Aktiivsemate osalemisvormide elutähtsateks eeltingimusteks on teadmised poliitikast ja huvi avalike küsimuste vastu. 1970ndatel-1990ndatel aastatel suurenes ameeriklaste hulk, kes mitte ühegi kodanikuosaluse vormiga ei tegelenud, 1/3 võrra. Ilmestades - s.o. 23milj kodanikku vähem, kui siis, kui 1970ndate kodanikuaktiivsus oleks püsima jäänud. 3. peatükk - Kodanikuosalus Ameeriklased on erinevate organisatsioonide loomisel väga leidlikud. Viimase 30a jooksul on vabatahtlike ühenduste arv märgatavalt kasvanud. Palju on juurde tekkinud keskkonnaorganisatsioone. Kodanikuosaluse kasvu- ja langustrendides on olulist rolli mänginud läbi aegade nt Suur depressioon ning Teine maailmasõda. W
· Teabe asukoha ja sisu jagamine Mina kasutan oma veebikeskkonda sihipäraselt ja turvaliselt. Näiteks, valin turvalise salasõna, mis sisaldab nii arve, kui ka suuri ja väiksi tähteid. Oskan võrrelda digitaalse materjali jagamise eeliseid ja puudusi ning analüüsida jagatava materjali väärtust ja sobivust. Alati mäletan, et kõik laaditud interneti infot, jääb seal igaveseks, seejärel olen väga ettevaatlik oma isikluku informatsiooniga. · Kodanikuaktiivsus veebis Kasutan erinevaid E-teenuseid, näiteks, kodanikuportaal, EHIS süsteem, Innove, ID- kaart (internet-panki sisendiks ja allkirjastan dokumente digitaalselt ). · Koostöö digitehnoloogia toel Kasutan eesmärgist lähtuvalt erinevaid veebipõhiseid koostööteenuseid ning nende erinevaid funktsioone. Näiteks, Moodle Hitsa projektis osalen. Oma kaasõpilastega, kui kirjutame referaati, siis kasutame Google Dokumentid, et iga saaks pärast oma osa
riigikogulased ise ja ka kohalikud omavalitsused ning alustama noortele riigitöö tutvustamist juba varases eas. Seda võiks teostada kas samalaadse, noorte toomisega valitsusse, noortekogude loomisega või erinevate seminaride korraldamisega. Need tegemised muudaksid kindlasti valitsemise läbipaistvamaks ning kodanikke kaasavamaks. Kui noored teevad endale juba varakult selgeks, milline näeb välja riigi juhtimine ja kes seda teostavad, tõuseks kindlasti nende kui tulevaste valijate kodanikuaktiivsus. Peale inimeste, valitsuse ning kultuuri ei tohi kindlasti unustada keskkonda, milleta ei saaks ei saaks eksisteerida ükski neist eelnevatest. Me võime ju soosida sündimuse suurendamist, kui sellest poleks ju mingisugust kasu, kui maa, millel me elame, hävineks. Järjest suurenev energiatarbimine nõuab ka suuremat tootmist. Selleks, et säästa loodust, tuleb ära kasutada alternatiivseid
Strateegilised dokumendid Kuna mul pole siiani enda teada olnud ühtegi kokkupuudet strateegiliste dokumentidega, vaid kahjuks nii palju, et tean, kuidas see minu elu mõjutab, siis püüdsin parima võimaiku lahenduse sellele ülesandele leida ning otsustasin kirjutada, kuidas see mingil määral minu elu mõjutab. 1) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon minu kokkupuude selle dokumendiga on kahjuks ainult olnud nii palju, et tean, mis on kodanikuaktiivsus, mis õigused on, mis keelatud. 2) Eesti infopoliitika põhialused kuna me elame infoühiskonnas, siis antud dokument reguleerib kõike, mis puudutab info jagamist. Mind mõjutab see dokument nii palju, et kuna igapäevane töö ning ka vaba ajal viidan aega arvuti taga, siis enamus infot saangi just arvuti kaudu. 3) Põlva maakonna arengukava 2011 2017 antud dokumendiga kokkupuude on olnud, kuna ise elan Põlvamaal, siis kõik, mis puudutab selle
Eeskätt iseloomustab see edendamisgruppe. Samuti üheks kaudseks teeks huvide viimiseks poliitikasse on koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Otsest survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: · valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse · poliitilisest kultuurist( kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks) · ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke. Sotsiaalne liikumine erineb oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest nii erakonnast kui survegrupist. Raske kindlaks teha mitu liiget on grupis. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused( võrdsus, õiglus, turvalisus) ja
Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim kaugeneb rahvast; raha kulutatakse vaid keskuste tarvis; teenuste kättesaadavus halveneb: koolid ja postkontorid pannakse kinni, bussid enam ei sõida ja lund ei
aastast tasapisi vähenema. • 2013 193 valda, 33 linna. • 2014: Veelgi vähem. 2. Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi: 3. Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“: „Plussid“: 1) Suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. „Miinused“: Vallamaja jääb kaugele. Identiteedi kadumine Teenuste kättesaadavus halveneb Kommunaalteenuste hinnad tõusevad ja elu läheb kallimaks Bürokraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks MAARAHVASTIK (L12) 1. Maakohtade rahvuslik koosseis: 2
paremini planeerida. 2) Piirkond muutub loogiliseks tervikuks. 3) Haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjaid. Sellega muutub juhtimine efektiivsemaks. Volikogude professionaalsus tõuseb ? - Asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks. 4) Paranevad ametnike töötingimused. 5) Valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub. 6) Valitsemiskulud vähenevad. 7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab. 8) Teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb. 9) Raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: MAAPIIRKONDADE ARENG (L14) Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: protsesside vahelised põhjuslikud seosed Töökohtade vähenemine: Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents Liberaalne majanduspoliitika
üldsust huvitavates küsimustes. Kuigi president ise otseselt probleemi olematuks muuta ei saa, võib ta sellele juhtida vastava ametkonna tähelepanu. Kui inimene ei tea, kuidas presidendi poole pöörduda, võib ta selgitust saada Presidendi Kantseleilt. Kodanikuühiskond suhtleb nii avaliku sektori kui ka ärisektoriga. Kodanikuühiskond saab tekkida ja areneda ainult siis, kui ühiskonnas on märgatav kodanikuaktiivsus ja kodanikualgatus. Aktiivset osalemist ühiskonnaelus mõistetakse sageli kui rabelemist poliitilise karjääri nimel. Ometi ei piirdu kodanike osavõtt demokraatlikust valitsemisest ainult valimisvõitluses osalemisega. Kodukohas võib kaasa lüüa seltside, nõukodade ja hoolekogude töös, algatada avalikke väitlusi kohalike päevaprobleemide üle, hoida teraselt silma peal linna- või vallavalitsuse tegevusel. See kodupaigademokraatia mõjutab
on Eesti õiguses isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. FIE- on füüsilisest isikust ettevõtja! Mittetulundusühingut ei saa ümberkujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Poliitiline kultuur. On poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste ,oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust: nt.valimistest. Majandussfäär.Majandusfäär on ühiskonna osa ,kus toodetakse ,vahetatakse ,jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid.Ühisakonna jaoks on ülioluline,kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse ,mida kõik ühiskonna sfäärid (haridus,kultuur)oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises. Sekkub
eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. FIE- on füüsilisest isikust ettevõtja. Mittetulundusühingut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika.
d. selle tunnused on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim -> riik e. ühiskonna osa, mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orienteeritud tegevusi -> mittetulundussektor ehk kolmas sektor f. teostamatu unistus, väljamõeldud ühiskond (Thomas More) - > utoopia g. ühiskonna valdkond, hõlmab ühiskonnas kehtivaid seadusi -> õigus h. tegevus, mis kutsub inimesi osalemisele avalikus elus-> kodanikuaktiivsus i. ühiskonna valdkond, mille moodustavad tootmine ja kauplemine ->majandus j. riigivalitsemiskunst -> poliitika 5) Tsensuur trükivabaduse piiramine 6) Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas a. Dem-> info liikumine on vaba, erinevate vaadete levitamine võimalik, valitsuse kritiseerimine ka (mitte tomatite loopimine ega vägivald) b
Kodanikuük institutsioonid Kodanikualgatuslikud organisatsioonid: Mittetulundusühingud (kõige rohkem) Sihtasutused (Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond) Seltsingudmitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita; ka virtuaalseltsingud postilistid) 7 Kodanikuaktiivsus Poliitiline kultuur (lk 89) Poliitiline võim vajab edukaks toimimiseks psühholoogilist tuge. Selleks toeks on poliitiline kultuur ehk võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks. Poliitiline kultuur moodustab osa üldisest kultuurist. Seetõttu on pol kultuuril niisuguseid jooni, mis on omased kõikidele kultuuriliikidele. Poliitiline kultuur: Kujuneb pika ajaloolise arengu jooksul
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid
publikumagnetid Rahvarinne Inimesed eelistavad teatrisaali asemel olla ise sündmuste keskel Tartu muinsuskaitsepäevad (sinimustvalge Silmapaistvaid tipplavastusi pole lipu väljatoomine) 1988 Tallinna öölaulupeod Balti kett Kodanikuaktiivsus ja eufooria Kultuuritegelased poliitikas: · Paljud eelistavad minna neil aastatel poliitikasse · Loominguliste liitude ühispleenum 1.-2. apr 1988 (Allik, Mikiver, Tepandi, Sumera jt) · Sõnavabadus, võimude kritiseerimine, Vaino ja Sauli tagandamine (asemele Väljas ja Toome) · Kultuuriajakirjanduse populaarsuse kasv (Sirp, Looming, Vikerkaar). Teatrite repertuaarist: · Poliitilised teemad tulid ka teatrisse. Saare-Kilveti ,,Tartu rahu" ja Yliruusi
Majandussfäär ehk erasektor ehk tulundussektor, kuna enamik ärilisi ettevõtteid kuulub erakapitalile. Erasektori ja riigi suhted: riik loob õigusliku keskkonna, riik planeerib majandusarengut, valib majanduspoliitika. Peamised majandusteoreetilised koolkonnad: vaba ettevõtluse teooriad (Adam Smith, Milton Friedman) ja reguleerimisteooriad (Keynes). Turutõrgete pehmendamine ja ühishüvede pakkumine. 11. Kodanikuühiskond. Tsiviilühiskond. Mittetulundusühingud. Kodanikuaktiivsus. (lk.34- 37) Poliitiline kultuur (lk.89-93) Tsiviilühiskond modernne kodanikuühiskond, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasavat osalusühiskonda, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone
*Õpilaste heaolu koolikeskkonnas on laste arengu seisukohalt otsustava tähendusega, kuid see on tugevalt lapse isiklikke valikuid piirav, seetõttu on tähtis seal heaolu (well- becoming) saavutamine. *Lapse õigustel põhinevast lähenemisest tulenevalt saab laste heaolu defineerida kui laste õiguste realiseerimist ja igale lapsele iseendaks olemise võimaldamist. *EU laste heaolu indeks: materiaalne olukord, eluase, tervis, subjektiivne heaolu, haridus, laste suhted, kodanikuaktiivsus, turvalisus. Peamised koolitervishoiu probleemid: - eluviisi muutused, agressiivsuse kasv, suurenenud nõuded koolis – õpiraskused - riski- ja erivajadustega laste arvu kasv - koostöö erialaspetsialistide vahel sageli nõrk - kehtivad KTH seadused ja määrused puudulikud - koolitoit, noorsportlased, kutsesuunitlused • Kahjuks väheneb Eestis noorte seas tervist soodustavate ja suureneb tervist kahjustavate tegurite esinemine ning seda kiiremini kui teistes arenenud maades.
Kuna nad tunnevad hästi oma valdkonna olukorda ja probleeme, siis on igati mõistlik, et nende oskusi kasutatakse poliitika kujundamisel. Teisalt tuleb pöörata tähelepanu sellele, et mõni grupp ei kasutaks seda ära endale soodsamate tingimuste väljakauplemisel. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: • valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse; • poliitilisest kultuurist (kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks); • ühiskonna ees seisvatest probleemidest. Lõppkokkuvõttes on demokraatia jaoks oluline mitte see, kui palju survegruppe tegutseb, vaid see, kas nad oskavad oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teha. 6.4 Sotsiaalsed liikumised Survegruppe aetakse vahepeal segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest
Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud
analüüsiprotsessi ning selleks vajalike teabekanalite ja mehhanismide arendamine; 10. ebapiisavalt esindatud või tunnustamata kodanike ja nende ühenduste erihuvide ja vajaduste tunnustamine ja arvessevõtt avaliku elu korraldamisel; 11. heategevust ja filantroopiat soodustava keskkonna loomine ning ärisektori kaasamine . Põhimõtted ja väärtused: 1) kodanikuaktiivsus, 2) osalus, 3) austus, 4) partnerlus, 5) vastutus ja aruandmiskohustus, 6) kodanikualgatuse poliitiline sõltumatus, 7) korruptiivsuse vältimine, 8) säästev ja tasakaalustatud areng, 9) võrdne kohtlemine. Eesmärkide saavutamise teed: 1) tunnustamine ja esindamine, 2) partnerlus, 3) poliitikate väljatöötamine 7 + TUTVUDA: Kaasamise hea tava (www.ngo.ee/kaasamine)
R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning
hinnanguid (triangulatsioon), mida on formaalses kontekstis keeruline kontrollida. Viimasesse rühma kuuluvad väljundid on olemuselt emotsionaalse loomuga (st seotud hoiakute, uskumuste ja tunnetega) ning neid saab ainult siis kindlaks määrata või mõõta, kui jälgida osalejate käitumismustreid pikka aja jooksul pärast välismaalt naasmist. Tsitaadis mainitutest kuuluvad siia tööalane konkurentsivõime, kodanikuaktiivsus ja piirideülene tööjõu liikuvus. Et õpirännet saaks kasutada pedagoogilise meetmena, siis otsime selliseid näitajaid õpiprotsessi käigus ning keskendume teguritele, mis soodustavad oodatava tulemuse saavutamist. Näiteks võime valida õpiväljundi „kultuuridevahelise teadlikkuse suurendamine“. Välismaal viibimine võib tuua kaasa nii negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid, aga uuringutest teame, et teatud tegurid soodustavad kultuuridevahelist õppimist. Juba 1969
Prantsusmaa aristokraatlik moraal ja eluviis). Valgustuse iseloom: Eliidi kosmopoliitiline (Prantsusepärane) kirjanduslik kultuur (mh lendlehed, raamatud), hakkab tekkima avalik arvamus suhtlemine lugemisringides, salongides, (sala)seltsides, kohvikutes jne. Valgustusaeg oli kodanikuühiskonna 27 moodustumise algus (kodanikuaktiivsus hakkas kasvama), mille tulemusena riigialamatest on saanud kodanikud. Valgustusfilosoofia edendas märkimisväärselt Euroopa moderniseerumist ja andis impulsse meie tänapäeva mõttekonstruktsioonide tekkimisele. Valgustusfilosoofia tõlgendused religioonist (eliidi hulgas): 1) Deism: Jumal on loonud maailma aga seejärel ei sekku sündmustesse (kehtivad loodusseadused) see oli populaarne kompromiss, mis ühendas usu ja uued loodusteaduste saavutused.
,,Parandage ennast patust" ja usuline ekstaas ja karsklus. Põhjamaade suurim ärganute liikumine tänapäevalt (nt Põhja-Soomes) ja tegutseb evangeelse luterliku kiriku sees. Soome I suurem ärganute liikumine rahva hulgas 1770.aastatel (Ida-Soomes Savos). 19.sajandi alguses ärganud kirikuõpetajate fenomen (Lääne-Soomes Pohjanmaal). Voolud ühildusid 1830. aastatel usuliselt ärganute liikumine oli Soome radikaalseim ühiskondlik liikumine 19.sajandil I poolel (kodanikuaktiivsus). Taani: grundtviglus 44 Kirikuõpetaja, luuletaja ja rahvavalgustaja N.F.S. Grundtvig (suri 1872) ,,rõõmus kristlus": 1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse 1844 esimese rahvaülikooli asutamine (ained: isamaa ajalugu, emakeel ja religioon) ja kristlik pedagoogika Kujunes üheks Taani kiriku oluliseks sisevooluks
1. MÕISTUSLIK PÕHJENDAMINE Eetiliste teooriate 1) Erapooletus 2) Vabadus ideaalsed tingimused 3) Teadmine Eesti Inimarengu aruanne 2007 · Liiga vähe tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. · Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg)
annaabi.ee 
