Reegliutilitarism ütleb: tegu on moraalselt õige siis, kui ta lähtub reeglist (reeglite kogumist), mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu. · Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika (kr deon - peaks). Hea ja halb asuvad väljaspool teooriaid. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. Teodeontoloogia ehk partikularism: Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie valiku/otsuse alusel (detsisionism) või siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon meile ette, milline tegu on õige (intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B
teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada
Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit
kriminaalmenetlus võib viia selliste avaliku hukkamõistu rangemate vormideni nagu vabadusekaotus. Eesti õigussüsteemi ajalooline kujunemine Muinas-Eesti, Vana-Liivimaa, Rootsi ja Vene aja ja omariikluse õigusparadigmad. Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng.
Teodeontoloogia Deontoloogia vormid Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei Teodeontoloogia ehk partikularism: sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. intuitsionism detsisionism Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete
Kr. 13.saj). Olid pelgulinnad. Kui tapmine oli tahtlik, siis pelgulinna minna ei võinud. Talioon- karistus peab täpselt peegeldama kuritegu. Tuleb tekitada samasugune kahju teostajale. Silm silma, hammas hamba vastu. Kompositsiooni süsteem- kahjutasu toime pandud teo eest. Otsese varalise kahju hüvitamine; nn meheraha ehk pearaha- inimese või looma rahaline väärtus; valuraha. Keskaeg 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering. Partikularism- õiguslik killustatus. Ühiskondlik ja õiguslik kord rajati eraõiguslikele võimupositsioonidele, suurmõisatele, et luua vajalikud sotsiaalsed garantiid ajaks, kui keskne riigivõimu organisatsioon on kokku varisenud. Õiguslikult tähendas see, et varasemad avaliku õiguse ülesanded toimisid nüüd eraõigusliku süsteemina. Killustumine kohalike, iseseisvalt kohut mõistvate organite vahel tõi kaasa ka tugeva killustatuse õiguskorralduses.
sõlmimise lubatavust tuleb enne õigussuhtesse astumist eraldi hinnata! 25. Mittetulundussektori probleemid (sotsiaal)teenuste osutamisel... mis on suuresti nö loomuomased nõrkused, mis omakorda tingibki vajaduse avaliku sektori poolse reguleerimise järele: 1) ebapiisavus MTÜ-d on sageli väga piiratud võimega vajaliku ressursitaseme saavutamisel (nt kui teenuse osutamine on täielikult sõltuv vabatahtlikest annetustest); 2) partikularism MTÜ-del on kalduvus keskenduda vaid kindlatele ühiskonna gruppidele (seda tõrget võib vaadelda ka kui tugevust, kuid täheldatakse trendi, et MTÜ-d kalduvad sihtgruppideks valima nö kergemaid juhtumeid, jättes raskemad avalike institutsioonide hooleks. See aga jätab lünki hoolekandega kaetusesse ja võib tekitada ka teenuste dubleerimise. Üldtulemusena ületab teatud sihtgruppe teenindavate ühingute arv optimaalse vajaduse, vähendades koguefektiivsust.)
universumis raamistikus (jumalikud loomuseadused). Kreeka ja Rooma perioodi erinevused : Orjandus: Ori kui mõistuseta olend (kreeklaste jaoks) vs ori kui õiguslik kategooria (roomlaste jaoks, ükski inimene ei sündinud loomupoolest orjana, sellesse kategooriasse võis satuuda teatud tegude läbi, nt ebaõiglase sõja pidamisel roomlaste kätte vangi sattumisel) Sõda: ,,loomulik" sõda kreeklaste ja barbarite vahel roomlaste jaoks sõda kui kõrvalekalle loomulikust harmooniast Üldteema : partikularism vs universalism . Kelle ees kohustsued? Kas inimkonna kui terviku ees (kosmopoliitne)? KESKAEG Keskaegne maailm oli religioonikeskne : jumalakesksus (Jumal kui maailma looja ja käigushoidja), kreatsionism (maailm on loodud Jumala poolt), providentsialism (Jumal on kõik juba ette ära planeerinud, märkide järgi võib avastada Jumala plaani- astroloogia), revelatsionism (sõnast esile tooma, Jumal on ilmutanud oma plaane ja
TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on
Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). RIIK 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused. Keskaegne : Individuaalsed sidemed. Feodaalne suhtlus. Killustumus. Palju territooriume erinevate õiguskorraldustega ja poliitilise süsteemiga. Dualism. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem. Uusaegne : Suveräänsus. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini). Partikularism, kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas (13. saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on
Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus paavst, kuningad de iure neist sõltuvad keisri universaalne võim de facto illusoorne paavsti võim reaalsem reformatsioon universaalsete autoriteetide lõpp Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles
Riik 1.Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli killustatud, põhines individuaalsetel sidemetel ja sellest tuleneval hierarhial, konglomeraatlikud (riigisiseselt territoriaalselt erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile.
soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) (ingl. k commercial võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel Universalism/ partikularism (sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, Keskaeg: universalistlik maailmapilt
Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Levinud arusaama järgi sisaldab hindamisprotsess väärtusotsustust („x on hea”), põhjendit („sest x-l on omadus P), üldist väidet ehk normi („iga teos, milles on P, on pro tanto hea”) ning eeldust, et põhjendid on deskriptiivsed ja võlgnevad oma kunstikriitilise kasulikkuse ja relevantsuse seotusele normiga. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Partikularismi printsiibieitus esineb kahes vormis, vastavalt sellele, kas eitatakse tugevaid (mingi omadus, mis teeb teose automaatselt heaks või halvaks) või nõrku printsiipe (leidub omadusi,
j a i n i m l i ku p ä r i t o l u g a õ i g u s t : f a s j a i u s . Ke e g i p o l e ü h e ko r r a g a ku n i n g a s j a p re e s t e r. J u m a l a j a keisrivõim ning riik pole üks ja seesama. Õigus iseseisvana religiooni kõrval. Samuti läänes, õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud. Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on 343a Serdikka kirikukogu otsustealusel. 25. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajalPõhilisi tunnusjooni on partikularism – st. õiguslik killustatus väga erineval alusel. Tihe seos kohalikutavaõigusega ja keskajale omane riiklik-poliitiline killustatus viisid territoriaalse partikularismini – erinevatesadministratiiv – territoriaalüksustes kehtis erinev õigus. Samuti põimus administratiivne partikularism läbirahvuslikuga näit. Frangi riigis kehtis mitme rahva tavaõigus (frankidel oma, saksidel oma jne.).Õigusliku partikularismi teine oluline väljendusvorm – seisuslik paljusus
Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse (kiirustamist peavad halvaks tooniks partikularismi esindajad), suhtumises
· Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid o Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon, milline tegu on õige. · Reeglideontoloogia e generalism: o Õige tegu on see, mis vastab universaalsele reeglile o Reegliintuitsionism intuitsioon avastab kas ühe reegli v mitu
Teadlasel on alginformatsioon, mitte ei hakka seda ainult analüüsima. Säilinud tänaseni 4,5min filmi (tants (initsiatsiooni rituaal) ja tuletegemine). Rudolf Pöch (1858-1942)– filmis uus-guineas ja lõuna-aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera, varustatud moodsate abivahenditega. Ei teagi, mis tema tähtsus oli, peab uurima netist vms. Franz Boas – tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, meenub midagi Boasi koolkonna kohta..enam ei mäleta..vinge mälu, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamise skeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene,
Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria. Boase seisukohad: · Välitööde älitööde olulisus · Osata tuleks kohalikku keelt · Kultuurid on komplekssed üksikuid kultuuri aspekte tuleb uurida nende oma kontekstis · Tõi esimesena kultuuri uurimisse teatud psühholoogilise aspekti tähelepanu pole ainult materiaalsel kultuuril vaid individuaalse tähenduse otsimine kultuurist. Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keisri võim illusoorne, paavsti võim reaalsem. Uusaegne riik : Iseloomulik suveräänsus ehk olemas kõrgem võim mingi territooriumi üle. Prantsusmaa: võim kuulub rahvale, valitsejatele on see ainult laenatud. Inglismaal: parlament kehtestab rahva suverräänsust. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism, kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Aquino Thomas (13. saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on
tuleb käsitleda võrdselt” või „õigluse printsiipe tuleb rakendada esmajärjekorras kogu maailma suhtes”. Kuid kas selline vaade kätkeb endas kõike, mida seostatakse moraaliga? Moraalne universalism kasutab sageli ka selliseid ideid nagu „võõraste inimeste kannatustest hoolimine” või „armastus inimkonna vastu”. Selline vaade eetikale kasutab tundmustest kantud põhimõtteid nagu eetiline partikularism lojaalsusetunde puhul • Media accountability instruments - Any non-state means of making media responsible towards the public. (Bertrand) • Media accountability – voluntary or involuntary process by which the media answer directly or indirectly to their society for the quality and/or consequences of publication (McQuail) • Any informal institution, both offline and online, performed by both
teksti poolt), väärtuse liik(esteetiline, moraalne jm või üksikväärtus või väärtuste summa). 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Vastavalt illusionismile kriitik mitte kunagi ei viita teose omadustele kui tegeleb kriitika ülesandega. Selle asemel annab kriitika juhised teose vaatlemiseks. Kriitik kasutab ainult kriitilist keelt kui vahendid, et vaatlejad näeksid teost teatud viisil ja mille kohaselt saaks tööd korralikult hinnata. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Põhjendid kehtivad ainult ühe kindla teose puhul. Sellega kaasneb usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse ning eeldus, et printsiipide leidumine teeks kunsti hindamise mehaaniliseks protseduuriks. Sellel on kaks printsiibieitus vormi: eitatakse tugevaid või nõrku printsiipe. Beardsley ütleb, et erinevate kontekstide kaalutlus ei pruugi rääkida üldiste printsiipide vastu
süsteemidega osadest. Kuningas valitses eri ühe osa seaduste järgi. Sellised riigid püsisid kaua vastu veel uusajalgi (Vene Tsaaririigi külge olid liidetud Balti provintsid ehk Balti erikord). · Dualism vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Siit saab alguse Euroopa parlamentarism. Universalism vs partikularism Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad olid universalism ja vastanduv partikularism. Keskajal oli universalistlik maailmapilt: · Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärk on universaalne kord ja õiglus. · Euroopa poliitiline süsteem on hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus Rooma paavst, kuningad sõltuvad neist. · Riik oli personaalne mõiste. Partikularism hakkas välja arenema pärast reformatsiooni 1517. Riigi moodne mõiste tekkis 16-17.saj, mille keskne omadus oli impersonaalsus
Kui tapmine oli sooritatud tahtmatult, võis inimene olla pelgulinnas ja end varjata. 5) Kompensatsiooni süsteem Kahjutasu toime pandud teo eest. Oli väga levinud, ka keskajal veel eksisteeris. Otsese varalise kahju hüvitamine kui tekitati vigastus, riided tõmmati puruks, vara rikuti. Meheraha e. pearaha väljendus inimese rahalises väärtuses, kui palju maksab inimene. Valuraha füüsilise valu eest. 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering. Partikularism õiguslik killustatus. Killustatus oli erinevatel alustel: 1) territoriaalne partikularism erinevates administratiivüksustes kehtis eriõigus (linnas oma, linna taga oma). Maaõigus vastava territooriumi kohalik õigus, mis täiendas samal ajal kehtivat lääni ja mõisaõigust. Lääniõigus maahärra poolt antud piirkonna vasallidel, mis käsitles nende vahekordi maahärradega. Kujunes algul P- Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Hispaanias.
– väärtus-magnetism – väärtus-maksimalism 3. Milles seisneb illusionism kunsti hindamises? Illusionismi järgi meile üksnes paistab, et hindav kunstikriitika on loomult põhjendava ja argumenteeriva struktuuriga. Sageli on väidetud, et kuni pole avastatud ühtegi normina toimivat „maitseseadust”, on põhjendatud kriitika võimatu või et normid on kunstiteostele põhimõtteliselt rakendamatud. 4. Mis on partikularism ja kuidas seda kritiseerida? Kuigi partikularismi järgi pole põhjendamine illusoorne, ei saa põhjenditest välja võluda üle kogu kunsti kehtivaid printsiipe – põhjendid on n-ö partikulaarsed, kehtides ainult ühe konkreetse teose puhul. Tavaliselt kaasneb partikularismiga (nagu ka illusionismiga) usk eetiliste ja esteetiliste hinnangute asümmeetriasse (reeglid on moraalis, aga mitte kunstis) ning eeldus, et
Teadlasel on alginformatsioon, mitte ei hakka seda ainult analüüsima. Säilinud tänaseni 4,5 min filmi (tants (initsiatsiooni rituaal) ja tule tegemine). 4 Rudolf Pöch (1858-1942) filmis Uus-Guineas ja Lõuna-Aafrikas, tal oli monograaf, fotokas, kaamera - varustatud moodsate abivahenditega. Franz Boas tegi välitöid eskimote juures ja hiljem looderannikul indiaanlaste juures, ajalooline partikularism ja kultuurirelativism, hakkas kriitiliselt suhtuma antropoloogiasse. Ta väitis, et meil ei ole vaja suuri kultuuriseletamiseskeeme ja peaks uurima iga kultuuri ajalugu eraldi, pole olemas ühtset teooriat kõikide uurimiseks (see ajalooline partikularism), igasuguseid kultuure tuleb väärtustada ja neid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, vastandlik evolutsionismiga. Kultuuride erinevus on kultuurisisene, mitte ei tulene rassist, bioloogilistest omadustest. Hiljem hakkas ta vis
kohalikud seadused ja usk). On vastand unitaarriigile. 4. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Neil olid mingid kindlad õigused, millest valitsejad ei saanud ,,üle sõita". Küsimustes pidi saavutama konsensuse. Nt maksude kehtestamine valitsejad pidid esinduskogudelt taotlema mingit konkreetset maksu. Võim oli jagunenud. Universalism/ partikularism · Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. partikularism. Üleminek universalismist partikularismile. · Keskaeg: universalistlik maailmapilt · Maailm kui korraldatud harmooniline tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord, õiglus ja rahu maa peal. · Euroopa poliitiline süsteem oli hierarhiline. Ilmaliku võimu tipus Saksa-Rooma keiser; vaimuliku võimu tipus Rooma paavst
muuseumieksponaatide põhjal). Ameerika koolkond osade rahvaste kultuur on sarnane ja rahvad mõjutavad üksteist. Kõik kultuurielemendid ei teki ühes kohas, vaid erinevates kohtades ja levivad teatud ala ulatuses. See kultuurielement, mis on levinud väiksemal alal, on noorem ja ei ole veel jõudnud kaugemale levida. Võimalik on tuvastada kultuurinähtuse tekkepaik (nagu folkloristikas Soome koolkond). F. Boas (1858-1942) historism, ajaloolis-kriitiline koolkond, ajalooline partikularism. I Ei poolda suurt kultuuri seletamise skeemi. Pole olemas tõendeid, et on olemas universaalsed kultuuri arenguskeemid. II Muutis oluliseks välitööd (varem olid nn tugitooliteadlased), rõhutas, et oluline on õppida kohalikku keelt ja uurida, milline rahvas seesmiselt on. Iga põlisrahva kultuur on nii keeruline, et ei ole võimalik seda lihtsalt kirjeldada. III Psühholoogilise lähenemise algataja. Prantsuse sotsioloogiline koolkond (E
Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub
küsimustele, erinevates ühiskondades erineval moel: 1) vajaduste rahuldamine nüüd või tulevikus? kas süüa kohe või valmistada toitu? kas kohtuda sõpradega või käia tööl, et pärast parem elu? rahuldus otse tegevuse objektist või tegevusest, mis tulevikus tõotab veelgi suuremat rahuldust => affektiivsus <=> affektiivne neutraalsus 2) kuidas tasustada teiste inimeste tegevust? kas tuttavaid, sugulasi, sõpru soodsamalt või kõiki võrdsete kriteeriumite alusel? => partikularism <=> universalism 3) kuidas hinnata teisi inimesi? kas nende isikuomaduste või saavutuste najal? Pattern variables are five dichotomies, developed by Talcott Parsons (1902-1979), to draw out the contrasting values to which individuals orient themselves in social interaction.Kuidas inimeste toimimist analüüsida? 1) Afektiivne või afektiivselt neutraalne 2) Kollektiivne või individuaalne 3) Partikulaarne või universaalne 4) Üldine või spetsiifiline
* nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. =>kaasaegne/ modernne. (=> postmodernne) ühiskond. # ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga. Trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni # emotsionaalsus => ratsionaalsus (=> refleksiivsus); partikularism => universalism (=>partikularism?); religioossed => materialistlikud => postmaterialistlikud väärtused; staatilisus => progressi narratiiv => suurte narratiivide kadumine; seisused => klassid => ,,hõimud" (Michel Maffessoli 1988) - nendest näidetest nähtub ka, et kriitikaks on mõnel puhul palju võimalusi: * kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas majanduskasvu idee on praegu vähem domineeriv kui mõned aastakümned tagasi (<=
Tegelikult need kultuurid mitte loomulikud, vaid loodud poliitiliste ja sotsiaalsete jõudude poolt, kes sätestavad ka need kategooriad, mille kaudu tunneme neid "loomulikena". Kultuuri (väikse tähega) definitsioone: - Franz Boas (1858-1942): - ,,Kultuur hõlmab kõiki mingi kogukonna ühiskondlike tavade väljendusvorme, üksikisikute reaktsioone selle rühma tavadele, mille järgi ta elab ja nende tavade poolt määratletud inimtegevuse vilju." - Ajalooline partikularism/kultuuriline relativism - Vrd Raymond Williams (1921-1988): ,,kultuur on tavaline". Kultuur = inimtegevus ja sümboolsed struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad. Nt. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks. Hõlmab sotsialiseerumise käigus omandatud eluviisi tervikuna (ühiskondlikku pärandit, tavasid, uskumusi, moraalseid tõekspidamisi, jne.), mida põlvest-põlve edasi antakse, kuid
nõudev ideoloogia( radikaalne). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid. 1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh. Kesksed liberalismi teemad: · Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon. Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid. · Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid),armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid
Suurem osa muutustest on suunatud sellele, et olukord läheks paremaks. See evolutsionistlik teooria on väga skemaatiline, paneb rahvad erinevate pulkade peale ja ei tunnusta neid võrdselt. Tänapäeval sellist lihtsakoelist lähenemist ei toetata, kuid nopitakse parim välja. Läbi selle teooria sai antropoloogiast ja etnoloogiast ikkagi oma spetsiifiline teadus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Teine koolkond on historism ehk ajaloolis-kriitiline koolkond ehk ajalooline partikularism ehk Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma. Kirjalike allikate alustel, raamatute, raportite alusel lõid suuri inimkonna arengu skeeme tugitooliteadlane
Inimkonna üldisi seaduspärasusi saab tuletada ainult spetsiifiliste ajalooliste protsesside mõistmisest. Üritame leida kommete ja uskumuste kujunemise ajaloo. Kultuurid on tekkinud järgmiste elementide koosmõjul: Keskkonnast tulenevad tingimused Psühholoogilised faktorid Ajaloolised faktorid Neid faktoreid sai kindlaks teha ainult hästi dokumenteeritud etnograafiliste juhtumite puhul. Ajalooline partikularism lähtub ühe kultuuri sisesest detailsest infost. Kultuurideterminism - Kultuurid on integreeritud tervikud, mille on loonud spetsiifilised ajaloolised protsessid, mitte konkreetsed evolutsioonilised staadiumid. Igal kultuuril ja kultuurielemendil on oma ajalugu. Kultuur seisab eraldi indiviidist, aga ka ühiskonnast, eksisteerib analüütilisel tasandil. Kultuur on õpitud ja jagatud, aga ka muutuv, plastiline, väärtushinnangutest laetud, üleinimeseline ning anonüümne
kannatust. Valetamine on alati vale. · Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mille järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kohuse-eetika järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia vormid · Teodeontoloogia ehk partikularism: intuitsionism detsisionism (Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism) · Reeglideontoloogia ehk generalism: ratsionalism - intuitsionism objektivism absolutism Teodeontoloogia Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete probleemide lahenduste järgi, kui püüda konkreetset olukorda lahendada reegli järgi
Pärimisseaduses on märksa 10. Pärimisõiguse arengu etapid suuremal määral, kui see oli võimalik nõukogude pärimisõiguses, rakendamist leidnud erapärimisjärgluse ja eraautonoomia põhimõtted. 1) Kuni 1940. aastani kehtis Eestis BES, kusjuures õiguse partikularism tsiviilõiguse alal oli BES kehtivuse piirkonnas kõige suurem just pärimisõiguses. BES kujunes välja Saksa, Erapärimisjärgluse põhimõtte märgatavalt laiema tunnistamine tulemusel on oluliselt laiendatud Rootsi ja Rooma õiguse ning kohaliku tavaõiguse alusel. 1940. a. valminud pärimisele kutsutavate sugulaste ring. Seadusjärgne pärimisõigus on nüüd ka pärandaja õdede-
Hunnid olid ise ka muidu suht liikuvad, et neile nii väga ei valmistanud probleeme uutele aladele liikumine. Rooma riigist ei olnud enam erilist vastast. Rooma linn vallutati kaks korda germaanlaste poolt. Peamise tulemusena võiks nimetada orjandusliku korra lagunemist. Tekkisid mitmed varafeodaalsed riigid. Püsivam neist oli frankide rajatud riik. Rändhõimud võtavad vastu ristiusu. Tekib täiesti uus institutsioon Katoliku kirik. Õiguslik partikularism erinevatele seisustele, erinevateke võimudele kehtis erinev õigus. Roomas oli tootmine jõudnud selleni, et ei jõutud enam vajalikku kogust toota. Orjanduslik tootmisviis oli ennast ammendanud. See ei suutnud enam Roomat üleval pidada. 13.2. Germaani hõimud Asusid Põhja-Saksa madalikul 13.2.1.Liigitus Ida- ja läänegermaanlased (see on muidugi kõige üldisem jaotus) Frangid, ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid. 13.3
annaabi.ee 
