........ 5 1 Sissejuhatus Meil kõigil on hetked, mil me langeme mõttesse ning mõtleme elu üle. Mõtleme, et leida kas lahendus mõnele probleemile või küsimusele meie elus. Ometigi mingisugune hetk oma mõtetes me takerdume. Kas me ei suuda siis millelegi anda näiteks arvulist väärtust, või me enda mõte takerdub, või satume me hoopis mõne paradoksi otsa. Kuna vägagi aktuaalne teema puberteediealistele on suhted, toon ma ka ühe näite sealt. Tavaliselt näevad poiss ja tüdruk suhtes üksteist endast parema ning ilusamana. See tähendab, et tüdruk arvab, et poiss on ilusam ning parem, ning poiss arvab, et tüdruk on parema südamega ning ilusam. Nii mõnegi suhte põhjal vastavad need mõlemad väited tõele, nüüd aga on küsimus, et kumb neist siis on parem või ilusam, nende endi arvamuste põhjal
Sündinud 21.mai 1933 Tallinnas Lõpetanud maalikunstniku diplomiga. 1959 Eesti Kunstnike Liidu liige. 1988 1991 osales Eesti iseseisvumisvõitluses. Alates 1998 aastast vabakutseline maalikunstnik Kirjanikuna tuntuks saanud 2000. aastatel Oma loomingus on ta kokku puutunud nii sotsrealismi, rahvusromantismi, sürrealismiga. Visuaalsed efektid. Esindab maalijana paradoksi. 2000. aastatel on kasutanud ka arvutit, luues digigraafilisi kunstiteoseid. Monumentaalkunst " Mees narrimütsiga" Tallinn 2001 " Öö rüütel" Tallinn 2002 " Joonik kivi" Tallinn 2003 " Prügi seadus" Tallinn 2004 " Kinnituisanu" Tallinn 2005 " Silm veresoonega" Tallinn 2006 Tänud kuulamast
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks. Sellest lähuvalt tõi Russell välja ka Russelli habemeajaja paradoksi. See seisneb selles Habemeajaja paradoks räägib linnast, kus on niisugune meeshabemeajaja, kes ajab iga päev habet igal selle linna mehel, kes ise endal habet ei aja, ja mitte kellelgi teisel. Eelnevast järeldub, et Kui habemeajaja ei aja täna endal habet, siis ta on niisugune selle linna mees, kes täna endal ise habet ei aja, järelikult ajab habemeajaja tal, seega iseendal, täna habet. Niisiis, kui ta ei aja endal habet, siis ta ajab endal habet.
1895 sai Bertrand Trinity'st kuueaastase stipendiumi, mille vältel ta reisis ja õppis Berliinis filosoofiat ja majandust. Russelli huvi matemaaika ja loogika vastu sai uut jõudu, kui ta kohtas 1900. aastal Pariisis itaalia matemaatikut Giuseppe Peanot ning alustas pikaajalist projekti demonstreerimaks, et matemaatika on taandatav ja tuletatav loogikast (logitsism). Selle töö käigus kirjutas ta koos A. N. Whiteheadiga kolmeköitelise Principia Mathematica. See viis ka Russelli paradoksi avastamiseni, millest sai Frege logitsistliku projekti lõpp. 1910 nimetati Russell Trinity College'i filosoofialektoriks. Kui puhkes Esimene maailmasõda, osales ta aktiivselt sõjaväeteenistusest keeldujate liikumises ning teda trahviti 100 naelsterlingiga selle eest, et ta kirjutas lendlehe, milles kritiseeris ühe sõjaväeteenistusest keelduja kaheks aastaks vangimõistmist. 1916 kaotas Russell oma patsifistliku tegevuse tõttu koha Cambridge'is. Nii kolledz kui valitsus määrasid talle
Piibli õpetus oli suunatud Kristuse kaasaegsetele, kelleks olid - barbar, lihtne käsitööline, kirjaoskamatu pööbel jt. Kui lähtuda tõsiasjast, et minu piiblitekstist arusaam toimleb algeliselt, siis panustan mõtlevatele inimestele. E.Cassirer kirjutab: ,, Kõigist kultuurinähtustest alluvad müüt ja religioon kõige vähem loogilisele analüüsile." Kierkegaard kirjeldab religioosset elu kui suurt ,,paradoksi". Tema jaoks tähendas igasugune katse seda paradoksi leevendada religioosse elu eitamise ja hävitamisega. Aquino Thomase väitel o usuline tõde üleloomulik ja ülemõistuslik, aga mitte ,,mõistusevastane." Ainult mõistuse abil ei suuda me tungida saladustesse. 1 Pascal väitis, et saladuslikkus ja raskesti mõistetavus ongi religiooni tunnuslikud elemendid. Kui nii, siis kehtib ka surma kohal saladuse loor.
sest kvantmehaanikud vaidlevad siiani, kas Schrödingeri kass on elus või surnud. Vaidlused Viini kavalpea Schrödingeri 1935. aastal välja mõeldud kassi üle pole siiani lõppenud. Too kuulus kass elab füüsikas siiani. Schrödinger püüdis oma kassiga näidata, et kvantmehaanika ei kirjelda maailma täiuslikult. Temaga nõustus Albert Einstein, kes koos Podolski ja Roseniga oli samal aastal välja mõelnud paradoksi, mis seadis kahtluse alla kvantmehaanika. Schrödingeri kass püüti põimitud footonitega pildile. Füüsikud on leidnud võimaluse kasutada esemetest ülesvõtete tegemiseks valgusosakesi, mis pole ise fotografeeritavate esemetega vastastikmõjju astunud. Piisab vaid sellest, et seda on teinud eelnevalt valgusosakestega lahutamatult põimitud footonid. Esimeses kristallis tekkivatest kaksikfootonitest läbivad Schrödingeri kassi väljalõiget vaid punastvärvi valgusosakesed
objektiivselt ja läbiproovitult avaldus, sai Moore’ist esimene tavakeelefilosoof. Filosoofia esmaülesandeks sai uute andmete avastamise asemel keele ja mõtlemise seletamine. Filosoofia kolm põhilist huvivaldkonda on Moore’i järgi uurimine, kuidas on võimalik asjade kohta teamist saada, ja eetika. Moore juhtis tähelepanu ka kummalistele lausetele, näiteks: ’’Hakkab sadama, kuid ma ei usu, et hakkab’’. Need laused tekitavad Moore’i paradoksi. Moore’i järgi on omadus ’’hea’’ defineerimatu ja analüüsimatu ning seda pole võimalik tõestada ega ümber lükata. Oma küsimusele: ’’mis on kõige väärtuslikumad asjad, mida meil on võimalik teada või kujutleda’’, vastab ta, et need on teatavad teadvusseisundid, mida võib jämedalt nimetada inimliku läbikäimise lõbudeks ning kaunite objektide nautimiseks. Moore’i eetika jaguneb mitmeteks osadeks, seletades miks just see on tema eetikas oluline.
andma maksimaalse panuse tolerantsuse näol, et riik, mis oleme meie ise Eesti Vabariigi kodanikud, hästi toimida saaks. Juhul, kui peaks tekkima kahtlus, kas on mõtet pingutada väljasuremisohus riigi ja hääbuva kultuuri nimel, siis siin peitub lihtne tõde: seni kuni leidub Kiviräha teosest "Mees, kes teadis ussisõnu" tuntuks saanud Leemeteid, kes hingega oma kultuuri säilitamise eest võitlevad, seni eksisteerib ka riik ise. Filosoofias tuntakse sallimatu sallimise paradoksi: kas tuleb sallida ühiskonda, mis on sallivuse suhtes sallimatu? Lugedes veebis artikleid Eesti riigist ja tolerantsusest, torkab silma palju kommentaare, mille autorid näivad tihtipeale üsna vaenulikult meelestatud olevat ning kes laimavad avalikult muulasi ning homoseksuaale. Omasooihaldajad ja mitteestlased ei saagi sellist ühiskonda tolereerida ning end ebatolerantses riigis turvaliselt tunda. Siinkohal tekib
salvestatakse andmed suure tihedusega lintidele, seda koguneb umbes 35 gigabaiti päevas, seejärel saadetakse need postiga Berkeleysse. Seejärel jagatakse info osadeks, mis SETI@home serveri kaudu üle Interneti saadetakse inimestele kogu maailmast analüüsida. Maaväline elu Fermi paradoks · Vastuolu võimaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi paradoksi sõnastamiseni. See küsib lihtsamas versioonis, et kus nad siis ometigi on? · On 2 võimalikku vastust TÄNAN KUULAMAST!
Võim ja legitiimsus Võim on mehhanism, mille abil saavutada püstitatud eesmärke. Võim on oskus, panna inimesed tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Võim kui ümberjaotav ja ülekantav „võim kellegi üle“ Võim kui struktuurne suutlikkus saavutada eesmärke ..võimustamine. Võim Max Weberi järgi: Võim on suutlikkus panna tegema kedagi midagi, mida ta muidu ei teeks. Domineerimine-tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt, sõltumata sellest, millele selline võimalus rajaneb. Legaalsus: seaduslikkus, õiguspärasus Legitiimsus: tunnustatus, tunnetatakse õigustatuna. (tunnustatus võib olla rahva poolehoid, toetus ja leppimine) Tunnustus võib tugineda: 1. A-legitiimsus- tugineb seadustele 2. B-legitiimsus- tugineb rahva reaalsele poolehoiule Kolm erinevat autoriteedi ideaaltüüpi Weberil: 1. Inimesed alluvad sest on olemas selline traditsioon: harjumus. 2. Karismaatiline: ma ...
See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha). 5. Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi. Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega. 6. Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse? Ruumi paisumine tähendab kõikide vahekauguste sõltuvust ajamomendist, täpsemalt nende ajalist kasvu. See kasv ei ole mingil määral seotud kehade liikumisega, ta peab olema kõigis suundades ühtlane ning soovitavalt ajas muutumatu (et rahuldada kosmoloogilist printsiipi). 7
Tarkus on teadmine, kui vähe me teame David T. Freeman on öelnud „the more you know, the more you realize how much you don’t know. The less you know, the more you think you know.“ Ehk, mida rohkem sa tead, seda enam sa mõistad kui vähe sa tegelikult tead ning mida vähem sa tead, seda rohkem sa arvad, et seda enam sa tead. Need, kes armastavad avastada ning õppida, leiavad üks hetk end selle paradoksi ees, kus nad teavad palju, aga tunnevad, et teavad niivõrd vähe. Samas on inimesi kes on intelligentsed, aga kannatavad illusoorse alaväärsuse all. Nad ihaldavad teadmisi kõige enam, aga alahindavad enda teadmisi ning oskusi, samaaegselt kui oskusteta inimesed end ülehindavad. Himu teadmiste järgi tekitab meis ekstreemset frustratsiooni. Iga päev me õpime midagi uut ja iga uus teadmine viib meid järgmise uue teadmise juurde. Võib öelda, et kõik siin elus on seotud ja iga tegevus viib järgmise tegevuse juurde. Näit...
KONVERTEERIMA - ühest vääringust teise ümber arvestama; teisendama KURIOOSNE - kentsakas, veider, naljakas MILLENNIUM - aastatuhat MISSIOON - vastutusrikas ülesanne MOMENTAANNE- silmapilkne MÄNEDZER- (majandusasjade) juht, korraldaja -NAHAALNE, nahaalsus - häbematu, jultunud; häbematus NIHILISM kõige eitamine, täielik skeptitsism NISS seinatühe; hõivamata koht PARADOKS - näilikult mõistusvastane väide v nähtus PARADOKSAALNE - paradoksi meenutav -PERFEKTNE - täiuslik, täielik POTENTSIAALNE - võimalik, varjatult v varuna olemasolev PRESTIIZ- lugupeetavus, mõjukus, maine PROFESSIONAAL - elukutseline, mitteamatöör PROFESSIONAALNE - (elu)kutseline ; ARGI meisterlik PSÜHHIAATER - vaimuhaiguste arst PSÜÜHIKA - hingeelu, hingelaad -REVANS - kaotuse tasategemine (sõjas, mängus, spordis) SPONTAANNE- iseeneslik; tahtmatult, sundimatult esiletulev STIIHILINE- loodusjõuline; ÜLEK korraldamatu, iseeneslik
koerahammustused võivad katarsist pakkuda vaid kitsale mõttekaaslaste ringile". Põldroosi enda sotsiaalne kunst on ka kuidagi hillitsetud. Muidugi, kui maalida inimesi ja veel grupina , siis on seal ikka midagi sotsiaalset, kuid Põldroosi sõnum pole nii loetav nagu mõne noorema kunstniku räiges töös. Samuti pole ta unustanud oma värviküllast maalilist aega, mille juurde pöördub ta ikka tagasi ka siis, kui jaotab maali mustvalgeks ja värviliseks. Põldroos esindab maalijana paradoksi. Ta kasutab talle ainuomast visuaalsete zestide grammatikat ja pildilist dramaturgiat, mida artistliku kergusega on arendanud algusest peale 1960. aastate karmis stiilis sotsiaalse alatooniga eleegiliste kompositsioonide puhul ja mis sobib tema temperamendiga ka 21. sajandi alguses autoretrost mosaiikseid digitrükke kombineerides. Instinktiivne iseteadlikkus läbib Põldroosi töid ühelt poolt, teisalt aga
vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate küllus USA-s loob tema suhtelise eelise ka tehnoloogiamahukates tootmisharudes. Umbes kolmkümmend aastat peale Leontiefi paradoksi sõnastamist esitati sellele väga huvitav selgitus, mille kohaselt Leontief rikkus ühte Heckcsher-Ohlini teoreemi eeldust, mis nõuab maitseerinevuste puudumist 8. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA TEKKEPÕHJUSED JA OLEMUS. Peamiseks teguriks, mis kujundab riikide kompetentsi ja oskused teatud
vaid kaks tootmistegurit - töö ja kapital, kõrvale jäävad loodusvarad ja maa. On alust oletada, et USA sõltub tugevasti mõnede loodusressursside impordist ja nende hankimine on reeglina kapitalimahukas protsess. Niisiis teeb toorainet importiv kaubanduse struktuur USA impordi automaatselt kapitalimahukaks. Eelnevalt nägime, et Leontief ise pidas töö kui toomisteguri diferentseeritust üheks võimalikuks paradoksi selgituseks. Oskustöö ja kõrgharidusega inseneride ja uurijate küllus USA-s loob tema suhtelise eelise ka tehnoloogiamahukates tootmisharudes. Umbes kolmkümmend aastat peale Leontiefi paradoksi sõnastamist esitati sellele väga huvitav selgitus, mille kohaselt Leontief rikkus ühte Heckcsher-Ohlini teoreemi eeldust, mis nõuab maitseerinevuste puudumist 8. RIIKIDE SARNASUSE TEOORIA – TEKKEPÕHJUSED JA OLEMUS. Peamiseks teguriks, mis kujundab riikide kompetentsi ja oskused teatud
sajandi sõjatandriks. Maailmas üha suurenev sõltuvus internetist, võrgupõhistest teenustest ja otsustava tähtsusega infosüsteemidest muudab meid samas palju haavatavamaks. Nagu ilmekalt näitasid Tallinnas aset leidnud sündmused, võimaldab tõhus poliitiline propaganda mõjutada märkimisväärselt suurt hulka inimesi alustama massilist küberrünnakut, nii et isegi asjaarmastajatest ründajad võivad tekitada kahju elulise tähtsusega infosüsteemile. Kübersfäär kätkeb endas seega paradoksi: mida võrgupõhisem on eluviis, seda ahvatlevam on sihtmärk, sest võimalik kahju on suurem. Isegi tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud riigid on küberrünnakute kaudu haavatavad. Maksimaalset, sajaprotsendilist turvalisust pole lihtsalt olemas. Muidugi võib väita, et inimelud pole ju ohus. Ent püüdkem korraks ette kujutada olukorda, kus igapäevased elutähtsad teenused on pärsitud ühistransport ja hädaabinumbrid halvatud. Sellises olukorras on inimelud ohus.
nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist. Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub ainult üks vorm paljudest võimalikest. Filosoof püüdis seletada ka juhuse ja paratamatuse mõistet. Juhuslikuks nimetab Aristoteles
Nii erirelatiivsusteoorias kui ka üldrelatiivsusteoorias moodustavad aeg ja ruum terviku, mida nimetatakse aegruumiks. Näituseks saja meetri pikkune kosmoselaev, mis liigub kiirusega 99,99 protsenti valguse kiirusest, tundub kõrvaltvaataja jaoks kõigest ühe meetri pikkusena. Kosmoselaeva sees viibijaile on ta aga endiselt saja meetri pikkune. Veelgi veidram tundub ilmselt see, et ka aeg käib seda aeglasemalt, mida kiiremini me liigume. Kaksikute paradoksi all tuntakse lugu kaksikutest, kellest üks käis pea valguse kiirusel liikudes kosmosereisil, teine aga mitte. Taas kokku saades on kosmoses käinud kaksik noorem.Sellest sõltuvalt on aegruum kõver. Tuues oma mängu ka kiirenduse avaldas Einsteini 1916 aastal teooria sai nimeks üldrelatiivsusteooria. Näitena võiks taas kosmoselaeva kasutada: kui mootorid sisse lülitatakse, tajuvad pardal olijad kiirendust, mis sarnaneb gravitatsioonijõuga, mis inimesi ka Maa poole tõmbab
Ühine on peaaegu kõigile ka Kierkegaard'lik õpetus hirmust (Angst) kui kohalolemise (Dasein) põhialusest, inimese üksindusest ja inimeseksolemise kõrvaldamatust traagikast. Ühine ei ole religioosne elamus, millest lähtudes Kierkegaard'i tuleb mõista. See põhikogemus ei ole loogiliselt haaratav. See on "hüpe" mille kaudu üksik tuleb usule ja "kristlaseks saab". See on hüpe sealpool mõistust asuvasse valdkonda, hüpe absurdi ja paradoksi. Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas seisab sellele Kierkegaard'i mõttele kõige lähemal prantslane Gabriel Marcel (1889 - 1973). Marcel ise ütleb, et ta on oma filosoofia põhimõteteni jõudnud enne kui ta Kierkegaard'i luges. See võib olla ka tõendiks selle suhtes, et Kierkegaard'i mõju 20. sajandil on seletatav selle sajandi enda sisemiste vajadustega. Marcel seisab Kierkegaardile lähedal ka oma väga isikliku ja ebasüstemaatilise filosofeerimise laadi poolest.
mikroorganismid, kes ei ole prokarüoodid. Seetõttu võib nende organismide metabolismi tüüp olla väga erinev, kas auto- või heterotroofne. (2) 5 Bakterioplankton. (8) 5.Planktoni paradoks Planktoni paradoks ehk vetikaparadoks ehk Hutchinsoni paradoks on vastuolu, kus vaatamata piiratud ressurssidele, näiteks valgus ja mineraaltoitained, esineb rikkalik planktoniorganismide koosseis. Planktoni paradoksi teeb vastuoluliseks, et konkurentsi välistamise reegli järgi peaks kahest liigist, kellel on sarnased ressursinõudlused, ellu jääma üks mitte mõlemad. Fütoplanktoni suur mitmekesisus on aga näiteks mingis veekogus sarnastest ressursinõudlustest hoolimata suur. Selgitusena on välja pakutud, et ökoloogilised ja keskkonnafaktorid muutuvad alaliselt ning planktoni asustatavates elupaikades ei saa kunagi tekkida tasakaal, kus üks liik on pikemat aega ainueelises. (9)
täna. Täpselt sama funktsionaalsust võib kohata välistes profimoodulites, seega kaardi mõiste pole asja juures üldse oluline. Osa mainitud funktsionaalsusest võib kohata isegi helikaardi lisakaardil (daugtherboard) või realiseerituna suisa tarkvaraliselt (softsynth), mis veel kord osutab, et helikaart ei ole tehniliselt korrektne mõiste. On võimalik, et "helikaart" on "integreeritud" emaplaadile. Terminoloogiline segadus sel juhul meenutab mulle "lindistava pleieri" paradoksi. Profikvaliteediga seadmed esinevad pigem välise mooduli kui sisemise kaardi kujul. Missuguse irinaga hetkel piirdudes asume siis tegelikult teema juurde. Võrgukaardid Võrgukaarte vajame siis, kui soovime arvutit ühendada arvutivõrku. Võrgukaarte on väga palju erinevaid tüüpe, peamiselt ühendatakse võrgukaardid PCI laiendussiinile kuid uusimad võrgukaardid ühendatakse ka juba PCI-E laiendussiinile. Võrgukaardid erinevad üksteisest eelkõige läbilaskevõime poolest,
Sellest peab kõik sõltuma. Ja valik peab korduma. (Saarinen 1985) Ma peab olema teadlik oma usu objektiivsest ebakindlusest; rahulolu tekitav tunne, et valik on juba tehtud, on illusioon ilma sügavama sisuta. Ma ei või uskuda argumentidele toetudes, ma ei või uskuda mingitele välistele kinnitustele toetudes ma võin uskuda vaid siis, kui ma valin usu. (Saarinen 1985) 6. Paradoks 11 Usk peab põhinema valikul; valik peab korduma. Kuid alles siis, kui valik tuleb teha absoluutse paradoksi kasuks, alles siis on usk meie ees puhtaimal kujul. See hämmastav väide viib meid Kierkegaardi religioonifilosoofia tuuma juurde.(4) Jeesus on Jumal ajas; ristiusu põhisisu koondub sellesse paradoksi, mille kohaselt igavene on muutunud ajalooliseks. Inkarnatsiooni teoloogilised ja filosoofilised ulatuvused on Kierkegaardi mõtlemise baasiks. (Saarinen 1985) Igavese ja ajaliku kategooriad on leppimatus vastuolus. Jeesuse inimeseks saamine on
Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Meil pole mingit põhjust oletada, et veel kaugemal see olukord muutuks. Järelikult võime oma mõttekäikudes lähtuda eeldusest, et maailm on kõikjal ühesugune. Ja veel, et olla lõpuni materialist ja eitada jumaliku loomis-akti võimalikkust, tuleb oletada, et ta on seda alati olnud. See ongi kosmoloogia aluspostulaat, nn. kosmoloogiline printsiip. Selle esimesed alged on kirjas T. Lucretiuse (99-55 e.Kr.) didaktilses poeemis "De rerum natura" (Asjade olemusest); Tänapäevane formuleering pärineb Giordano Brunolt ("Lõpmatusest,...
Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kA piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 MV ja 100 kA teeb võimsuseks 100 GW, mis ületab küll paljukordselt maailma suurimat elektrijaama (Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18.2 GW) kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani Ülikooli 40000 gigavatiseleHERCULES-laserile. Paradoksi seletab aeg. Välk kestab vaid sekundikümnendiku ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla tuhande kilovatttunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest 3×10-14 s ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab õhku tema kanali kogupikkuses ja piksevardasse püütud välgu energiast pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks ei ole tasuv ettevõtmine
vaid rahulepete loomise tagamiseks.7 Välispoliitilisest vaatevinklist oli oluliseks proovikiviks Brežnevile 1968. aasta Praha kevad. Selle verine mahasurumine ning hilisem Brežnevi doktriini väljakuulutamine andsid märku, et Nõukogude Liit ei kavatsegi taganeda, kui kusagil on kommunistlik režiim ohus. Relvastuse piiramise kokkulepped ning sama ajal agressiivne jõupoliitika Ida-Euroopas tekitasid järjekordse paradoksi. Oli selgemast selgem, et NL ei kavatsenud oma võimumonopoli lahti lasta ja selle kaitsmiseks kasutati isegi jõudu, teisalt aga läheneti aina enam Läänele rahumeelselt. Selle heaks näiteks on pärast 1972. aasta kokkulepet USAga kahe riigi suhete soojenemine erinevatel tasanditel – Nõukogude Liidus said kättesaadavaks lääne muusika ning ka ajalehed polnud enam nii täidetud „imperialismi vastase propagandaga“.8 Samas aga oskas Brežnev soodsa olukorra enda vastu pöörata 1970-
(Burton, 2000) 4. Eksiarvamused kompaktsest linnast Neumani (2005) väitel kehtib kompaktse linna ja valglinnastumise vahel paradoks, mille puhul hajalinnade vastu võitlemiseks üritatakse rajada kompaktseid linnu, kuna eeldatakse, et kompaktsed linnad on jätkusuutlikumad. Kuid rahvastiku tiheduse kasvades hääletavad paljud inimesed oma jalgadega ja kolivad linna äärde madalama tihedusega piirkondadesse, suurendades valglinnastumist. Neumanni hinnangul on üheks paradoksi põhjuseks laialt levinud väärarusaam, et kompaktsus toob automaatselt kaasa jätkusuutlikkuse tõusu. (Neumann) Kompaktse linnavormi pooldajad väidavad, et selle eelisteks on väiksem energia- ja kütusetarve ning madalam saastamise tase, sest elanikel on töökohtadesse ja poodidesse lühem maa reisida, mistõttu kasutatakse ka palju autodele alternatiivseid liikumismeetodeid, nagu näiteks jala käimist ja jalgratta või ühistranspordiga sõitmist. Kompaktne linn suurendavat ka
,,Maailma avastamine". Sõit tundmatusse, mereleminek ja avastusretked olid 60 - ndate aastate esimesel poolel eesti luule meelismotiive. Kross näeb üksikutki inimelu eeskätt ,,maailma avastamisena", tunnetuse teena Kolumbuse kombel üle sinise mere, kus igaüks tee on jõukohased avastused ,,mõtte või südame tarvis", ohtudest ja takistustest hoolimata. Arengu eesmärki näeb luuletaja elu sisukuses, elu kvaliteedis. Tunnetuse ähvardaat paradoksi käsitletakse lihtsustava optimismiga: rahvaste lähenemine, koloniaalmaade ärkamine peks looma tuumasõja ohule tõhusa vastujõu. Poeemi neljandas osas sisaldu isikuline tagasivaade, seose tunnetamine oma eelkäijaga liin. Luulekogu läbiv värv sinine, mis toimib tõhusalt ideelisi kunstilise terviku kujundamisel. Värsikogu meisterlik ülesehitus loob tunnustusväärse kunstilise teriku. Seitse lühikest tsüklit taotletud dünaamikale
Mis oli selle kriisi põhjus? Absoluutkiiruse printsiip Klassikalise füüsika kriis. Üheksateistkümnenda sajandi lõpus näis, et füüsika kui teadus on valmis saanud. Füüsika abil sai kirjeldada ja põhjendada kõiki tollal tuntud nähtusi. Teadlased töötasid vaid mõõtmistäpsuse tõstmisega. Varsti selgus aga tõsiasi, et klassikaline füüsika ei suuda sugugi kõike selgitada. 16.Selgita lühidalt relativistliku füüsika kolme klassikalist paradoksi. Aja aeglustamine– aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) Pikkuse lühenemine- keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde
peeti reaalselt kombitavaid objekte. 2)Infotehnoloogia kõikehõlmav mõju. 3)Töökäitumise uued vormid. Töökäitumise suurem variatiivsus. Nt ei pea töö tegemiseks ühte kindlasse geograafilisse punkti minema kindlaks kellaajaks. 4)Alternatiivsete liikumiste, väärtuste ja sotsiaalsete normide paljusus. Tolerantsus ja aktsepteerimine. Modernism vaatleb organisatsiooni kui stabiilsusele, korrale ja ratsionaalsetele teadmistele tuginevat kooslust, postmodernism aga rakendab paradoksi, muutlikkuse ja erinevuste printsiipe. Postmodernistlik organisatsioonikäsitlus keskendub koosluse ja muutliku väliskeskkonna suhetele, kuid välis- ja sisekeskkonna eristumine on tinglik. Organisatsiooni tegevus on suunatud mõlemale ehk räägitakse sisemisest ja välisest turundusest. Võidab see, kes oskab oma tähendust kõige paremini ük-le edestada. Usaldusväärsus on tõe kriteeriumiks ja see on organisatsiooni tähtsaim vara!
tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt järele tehtavad. Voolutugevus jääb tavaliselt 100 kiloampri piiridesse ja saavutab väga harva 200 kA. 1000 megavolti ja 100 kA teeb võimsuseks 100 gigavatti, mis ületab küll paljukordselt maalima suurimat elektrijaama(Kolme Kuristiku Tamm Hiinas: 18, 2 GW), kuid jääb pea tuhat korda alla Michigani ülikooli 40 000- gigavatisele HURCULES- laserile. Paradoksi seletab kestus. Välk kestab vaid kümnendiksekundit ja tema koguenergia jääb tavaliselt alla megavatt- tunni, HERCULES-laseri välge aga kestab kõigest kolm korda kümme astmes miinus neliteist sekundit ja hiigelvõimsusele vaatamata on koguenergia väiksem kui fotoaparaadi välklambi sähvatusel. Välgu energia kütab tema kanali kogupikkuses õhku ja piksevardasse püütudvälgu energiat pole võimalik kasutada ühte protsentigi. On üsnagi selge, et välkude püüdmine energia saamiseks
Voolutugevus SI ühikus on 1 amper (Tähis A): Elektrivoolu tugevus 1 amper, kui juhtme ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul laeng 1 kulon. Elektrivooluga on seotud järgmine paradoks: elektronide suunatud triivi kiirus juhtmes on väga väike, kuid ometi süttib elektrilamp silmapilkselt, kui me lülitile vajutame. Telefoniliinis kannavad elektrisignaalid teate edasi ülisuure kiirusega, mis on lähedane valguse kiirusele. Kuidas see on võimalik? Paradoksi lahendus on selles, et lülitist lambini ei liigu mitte juhtmes olevad elektronid, vaid elektriväli, mis paneb elektronid korraga liikuma kogu juhtme ulatuses, Siin on täielik analoogia vee voolamisega torustikus. Kui avame veekraani, ei pea me ootama, kuni vee molekulid Ülemiste järvest kraanini jõuavad. Vee surve mõjul hakkab vesi liikuma kogu toru pikkuses. Elektrivoolude liigutamine toimub selle järgi, kuidas muutub voolutugevus ajas.
Viimati muudetud 1. märts 2008. 15 [ http://www.lifeaftertheoilcrash.net/] 16 Lembo Tanning. Maailma energia ülevaade, lk. 24. 8 et nende sõltuvus naftaimpordist tuleneb raiskamisest, mitte vajadusest. 17 Pikas perspektiivis on see hea, kuna alternatiivsete kütuste peale mõtlevad firmad saavad aina motivatsiooni edasi tegutsemiseks. Loodetakse tehnoloogia arenemisele ja nafta odavnemisele. See loobki järjekordse paradoksi – naftakompaniid ei saa hinda väga tõsta, kuna elektriautod on palju kallimad ja liiga kõrge nafta hind tooks kaasa selle, et pikas perspektiivis tasuks elektriauto ära.18 Igatahes on selge, et tehnoloogia areng näitab meile, kas naftaliivadest saab asja või domineerima hakkavad tõesti hübriidautod. Igatahes on selge, et kõik eelistaksid ideaalsete tingimuste juures alternatiivseid ja
1 Pa = 1 N/m2. Kasutusel on suuremad ehk kordsed ühikud, sest paskal on liiga väike ühik vedeliku rõhu mõõtmiseks: 1 kPa = 103 N/m2 = 103 Pa; 100 kPa = 1 bar = 105 N/m2 = 105 Pa; 1 MN = 106 N. Füüsikakursuse Pascali seadusest teame, et rõhk vedelikuruumala vaadeldavas punktis on ühesugune kõiki seda punkti läbivate tasandite puhul. Samuti teame hüdrostaatilist paradoksi: ühesuguse horisontaalse põhjapindalaga anumates on põhjale mõjuvad rõhujõud ühesugused, kui vedelikusamba kõrgus (vedeliku sügavus; head) põhja kohal on ühesugune, ega sõltu vedeliku üldkaalust. Näide 1.2 Risttahukakujuline topeltpõhjaga tank on 20 m pikk, 12 m lai ja 1,5 m sügav ning täidetud mereveega = 1,025 t/m3. Arvutada rõhk kPa-tes ja hüdrostaatiline rõhk MN-tes tanki laele ja põhjale, kui mereveega on täidetud: kogu tank kuni laeni;
29. Kuidas koostatakse graafiliselt rõhuepüür erikaalu järgi kihistunud e stratifitseeritud vedelikuga koormatud seinale? Lisaks rõhule vedeliku pinnal ja vedelikusamba kõrgusele h sõltub hüdrostaatiline rõhk ka vedeliku tiheduse ρ muutusest. Kui vedelik on erikaalu järgi kihistunud st stratifitseeritud, siis rõhuepüür anuma seinale ise on murtud profiiliga. Ehk kahe erineva vedeliku kokkupuutekohas on rõhuepüüris murdekoht. 31. Selgitada hüdrostaatilise paradoksi olemust vedelikuga täidetud anumate näitel. 32. Kuidas arvutada rõhujõu rõhtkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt? Joonis1 33. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt? Vaata joonis1-te, mis on küsimuses 32! 33. Kuidas arvutada rõhujõu vertikaalkomponenti kõverpinnale, mis on koormatud vedelikuga nõgusalt poolt?
teada. Theophrastus jätkas Aristotelese uuringuid modaalsuste alal, tõi Aristotelese süllogistikasse uue väidetetüübi ja kombineeris mõisteloogikat lausearvutuse elementidega, vaadeldes süllogisme nagu ``kui a, siis b; kui b siis g; järelikult, kui a siis g''. 2.1.4 Eukleidese õpilased ja stoikud Kreeka geomeetri Eukleidese (430-360 e.m.a.) õpilased Diodorus Cronus (4. saj, e.em.a) ja Philon tegelesid loogiliste mõistatustega. Väidetavalt avastasid nad nn. valetaja paradoksi: ``Ma ütlen, et ma praegu valetan. Kas minu väide on õige või vale?''. Sarnaselt Eukleidese õpilastele ning viimastelt mõjutusi saades tegelesid stoikud paradokside, absurdi ja vasturääkivustega. Peamiseks huviobjektiks oli Aristolese jaoks varju jäänud lausearvutus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust.
See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha). 4. Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi. Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega. 5. Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse? Ruumi paisumine tähendab kõikide vahekauguste sõltuvust ajamomendist, täpsemalt nende ajalist kasvu. See kasv ei ole mingil määral seotud kehade liikumisega, ta peab olema kõigis suundades ühtlane ning soovitavalt ajas muutumatu. 6
Eesti seadused WiFi kasutamist otseselt ei reguleeri, selle poolest erineb Eesti näiteks Saksamaast, kus koopiaõiguse forsseerimise eesmärgil saab alates aastast 2010 trahvida iga anonüümselt ligipääsetava tugijaama valdajat. Eestis on WiFi tugijaamad avatud igal tänavanurgal ja kohvikus ning need on pigem meie rahvusliku eripära ja uhkuse tunnuseks. Pole teada, kas ning kui kaua õnnestub üleilmsest terrorismipaanikast põhjustatud anonüümsusfoobia valguses säärast paradoksi säilitada. Nagu eelnevalt kirjeldatud, on WiFi kasutamine meie tänapäevases maailmas igapäevane nähtus. Tähele tuleb aga panna seda, et võrreldes traadida internetiga, ei ole WiFi nii turvaline. Kümmekond aastat tagasi saabus arvutivõrk enamike jaoks juhet pidi ning linnaruumi ruutkilomeetril paiknes keskmiselt vaid paar kiirgajat. WiFi tehnoloogia edu ja ühtlasi murede juurpõhjus seisneb raadiolainetes – nimelt raadiolainete
Aristoteles: väide on tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele (tõe vastavusteooria) Berry paradoks "väikseim täisarv, mis pole väljendatav lühemalt kui 25 silbiga." Valetaja paradoks: "see lause on väär"; "Järgmine lause on väär. Eelmine lause on tõene" Tarski lahendus: keele ja metakeele lahutamine erinevad tõestused! Tarski: tõedefinitsioon võimaldab iga lause kohta öelda, milles seisneb selle tõesus ( tõe verbaalne definitsioon). Lahendab valetaja paradoksi, aga loob uue: keelega ei saa enam öelda kõike, mis on ütelda. Frege, Ramsy tõe liiasusteooria predikaadil "...on tõene" puudub tähendus Bradley tõe identsusteooria tõesel väitel ja seda tõeseks tegeval faktil pole vahet Koherentsiteooria tõesus seisneb väite kuulumises sobivalt piiritletud kogumisse (mis peab olema vastuoludeta, koherentne e sidus) James pragmaatiline tõeteooria lause tõesust saab defineerida selle aktsepteerimise
Kas ma vastutan, kui kõik on ette määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ja poliitikafilosoofias - vt.küs. 2 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks? Küsimuseks on, mil määral võib riik sekkuda indiviidi eraellu, mil määral teda piirata. 3. ,,Negatiivne vabadus" tähendab ... Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega miski selle tegemist ei takista. 4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa ei taha X-i, ei taha sa seda ainult oma rumaluse tõttu, tegelikult peaksid sa tahtma midagi muud. Nt. pead sa koolis käima, sind sunnitakse vabaks, aga sundi võiks pidada vabaduse vastandiks. 5
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...................................................................................
Et vabadus on kitsenduste, piirangute puudumine. Oled vaba midagi tegema, kui keegi ega Ühtne kunstiteoste klass? Kennick: Me oskame tarvitada mõistet kunst, teame millal seda miski selle tegemist ei takista. õigesti tarvitada; see tavakeeleline tarvitusoskus määrab kunstiteoste kogumi (Sircello ütleb Positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus selgitab, et vabadus pole ainult vabadus et see väide on väär: Tarvitus ei määra üheselt kunstiteoste klassi.); seda kunstiteoste kogumit midagi teha, vaid see tähendab enese-valitsemist, autonoomiat. Paradoks seisneb selles, et uurides ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. näiteks riik, vanemad, võivad olla sinust targemad ja teada paremini, mis on sulle hea. Kui sa Visuaalne eristamatute paaride argument. Danto
olla, et aposematismi geen populatsioonis levima hakkas? Probleem ju selles, et siis ei saanud ju veel olla kiskjaid, kes oleksid sellist värvust evolutsioneerunud või õppinud vältima ja esimene silmatorkavalt värvunud saakloom sai oma silmatorkavusest saada vaid kahju - ta oli kiskjale kergemini leitav ja oleks igati põhjust arvata, et esimene selline mutant oleks populatsioonist kiiresti elimineeritud ja aposematismi poleks kunagi evolutsioneeruda saanudki. Paradoksi on püütud lahendada mitmeti. Üks rühm seletusi tugineb oletusel, et algne evolutsiooniline muutus oli juhuslik (vt loeng 1) ehk siis tugines geenitriivil (vt loeng 3). Et siis mutandil, kes oli samaaegselt keemiliselt kaitstud ja silmatorkava välimusega läks hästi puhtjuhuslikult ja vastav mutatsioon levis populatsioonis samavõrd juhuslikult. Niipea kui neid silmatorkavaid sai piisavalt palju, käivitus aposematismi soosiv looduslik valik ja probleemi enam polnud
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika põhiseadustest on nois raamatuis kirjutatud kõikidel aegadel, alates Aristotelesest ja, nähtavasti lugupida...
Riigid võiksid kokku leppida ja spetsialiseeruda C kasvatab väga efektiivselt karuleid ja banaane. D ainult banaane ja seda nigelamalt kui C. C tegelegu kartulite, D banaanidega. Uuemaidmudeleid Heckscher-ohlini mudel Edasiarendus suhtelisest eelisest Riik ekspordib seda, mida on kõige parem toota, impordib seda, mida kõige raskem Leontiefi paradoks H-O ei tõestanud praktikas Inimkapitali teooria parandas selle paradoksi, lisades kapitali nimistusse inimkapitali (oskustööjõud ja liinitööjõud on kaks erinevat asja) Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheline kaubandus Erinevad kaubanduslepingud Kaubandusterminid ja käitumine Kaubandusmaht RV rahandus Olemus ja ideed Bretton-Woods IMF WB Rahvusvahelised korporatsioonid RV kaubandus Maht kasvab, olemus muutub- kaubandusse liituvad uued tooted ja uued transpordiviisid
Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni, ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses küsimusele: “Millises ulatuses tuleks subjektil – isikutele või isikute rühmal – võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?” Miks “negatiivne”? … sest vabadus eeldab millegi puudumist (takistuste, piirangute, sekkumise) 3. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi. Mõned (suur juht, riik, kirik, hõim, rass) on targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. Nad väidavad, et “tegelikult” tahab inimene X-i. Kui sa ei taha X-i, siis sa tahad oma rumaluse tõttu 4 midagi sellist, mis ei kuulu su tõelisse loomusesse
võimalik leida ühiseid huvisid, mis on realiseeritavad reeglite usaldusväärse järgimise või selektiivse koostööga kindlates valdkondades. · Mingitel juhtudele võivad turuosalised tekitada turuvälistele tegelastele soovimatuid välismõjusid. Sobiva institutsioonilise korraldusega on siit saadavad koostöökasud. Kaheastmelisus Kaheastmelisus: tegevus ja tegevustingimused Eelnevalt käsitletud paradoksi saab lähemalt avada, eristatud tegevust ja tegevustingimusi. Siinkohal on kasuks ka analoogia spordiga, kus selgelt eristuvad mängureeglid ja mäng ise (kehtivate reeglite alusel). Tegevus puudutab neid parameetreid, mis on tegutsejal nö enda käes, mida ta ise suudab kontrollida (juhtida, muuta). Seevastu tegevustingimused hõlmavad selliseid parameetreid, mis küll oluliselt (kaas)mõjutavad indiviidi tegevust, kuid mida viimane ise ei suuda oluliselt kontrollida, vähemalt
inimese kuulmise paradoksaalseid omadusi on see, et me ei pööra ülemhelidele tähelepanu, suudame omastada kindla kõrguse helile, kuigi ülemhelisid on väga palju. Kuulmisparadoksi teket selgitab tämber, helitugevuse faktor-osaheli tugevus rea laskudes tugevneb ja lõpus hääbub. (ehk siis osahelide tugevus petab ära) Tähelepanu on oluline, sest illusioon! Jean- Claude Risset, Roger Shepard LIGETI 9.etüüd "Vertige" (pr k peapööritus)-kasutanud lõpmatu laskuva helirea paradoksi. tema etüüdid eeskätt ülesanded heliloojale, kirj endale komp tehnilisi harjutusi. Legatos pidev voogamine, taktijoonteta, kõik noodid võrdsed, kasutab ära nii madalaimat kui kõrgeimat klahvi. Diana Deutsch-paradoksid: lõpmatult tõusvad/laskuvad helid; helikõrgustega mängimine 1.heli ülemise hääle kahekordistatakse, kuigi helikõrgus liikus illusoorselt üles); info jagamine kahe kõrva vahel (teadvuses toimub helide rühmitamine); lateralisatsioon-kummalt poolt helid tulevad;
s.t. rõhukese asetseb alati allpool pinna raskuskeset) Rõhukeskme paiknemissügavus: Rõhukese paikneb tasakujundi pinnakeskmes. Rõhutasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõhujõud Jõud võrdub niisugusesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur olenemata sellest, milline on tegelik anuma kuju ja kui palju vedelikku anumasse mahub. Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all. 1.11 Hüdrostaatiline rõhujõud silindrilisele pinnale Hüdrostaatiline rõhujõud F kõverpinnalisele kujundile võrdub kujundi igas punktis pinnale risti mõjuvate elementaarjõudude summaga . Kolmes suunas kõvera pinna puhul on jõukomponente kolm: . Pinnaelemendile dA, mille igas punktis on ühesugune rõhk , mõjub elementaarjõud . See jõud on pinnaelemendiga risti ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
