...................... 3 1 3 päeva menüü..............................................................................................................................4 1.1 Lühike menüü.........................................................................................................................4 1.2 Pikk menüü.............................................................................................................................6 2 Menüü standardiseerimine ja hinna kalkuleerimine......................................................................8 3 Standardiseeritavad menüüd........................................................................................................10 Kokkuvõte......................................................................................................................... 12 Kokkuvõte....................................................................................................................................
aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne.). ETTEVÕTTED VAJAVAD KULUARVESTUST KOLMEL EESMÄRGIL: valmis- ja pooltoodete varude maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete kulude kindlaks tegemiseks e finantsarvestuse aruannete koostamiseks; tegevuste, toodete, teenuste ja klientide maksumuse kalkuleerimiseks; juhtidele ja operaatoritele protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside andmiseks. FINANTSPLANEERIMINE (Financial Budgeting)
· sisaldisi raku sees. Muutused erütrotsüütide morfoloogias mõjutavad : · raku suurust · kuju · värvust · omavahelist paiknemist Otsene mõõtmine: PCV Hemoglobiin Erütrotsüütide hulk MCV Leukotsüütide arv Plasma proteiinid (refraktomeeter) Trombotsüütide arv Keskmine tromotsüütide suurus Mikroskopeerimne: Diferentsiaal valgeliblede arv Punaliblede morfoloogia Trombotsüütide morfoloogia ja kontroll Retikulotsüüdid (aneemia) Kalkuleerimine Erütrotsüütide indeksid (MCHC, RDW) Absoluutarv valgelibled Absoluutarv retikulotsüüdid · Retikulotsüüdidebaküpsed vererakud. · Erivärving identifiteerimiseks. Retikulotsüüdid: · Lugeda 1000 erütrotsüüti ning jagada norm. rakkudeks või retikulotsüütideks · RBC/L x % Retikulotsüüdid= Retikulotsüüdid /L Verehüübimise testid: trombotsüütide arv aktiveeritud hüübimisaeg veritsusaeg (limaskest) lisateste kasutatakse vastavalt vajadusele
Kululiikide arvestusele. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste
tugev tööjaotus. Kuigi indiviididel on vähe ühist, sõltuvad nad üksteisest siiski rohkem kui mehaanilise solidaarsuse korral. Ühiseid uskumusi on vähem. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. 31a. Kooskond ja assotsiatsioon, ühiskonna kaks ideaaltüüpi Tönniesilt Hegemoonia - võimul oleva või võimule püüdleva sotsiaalse rühma vaimne ja moraalne juhtpositsioon/// teatud grupi domineerimine ühiskonnas ilma brutaalse jõuta, vaid läbi kultuurilise dünaamika ja sotsiaalse elu, nt läbi hariduse, meedia, ideoloogia
kulu aastas võrdsed olema. Erinevad amort. arvutamise meetodid. Teoorias jube head asjad. Tegelt kasutatakse aega ja kasutust rohkem. Neist asjadest libisetakse kergelt üle. Amort. hakatakse arvutama tema kasutusele võtmise järgmisest kuust. Põhivara investeerimisprojekti analüüs Finantsinvesteeringud, üldreeglina börsitehingud Reaalinvesteeringud, tehakse põhivarasse. Pikaajaliste investeeringute analüüs · Tehniline analüüs · Rahavoogude kalkuleerimine, siin on juba finantsinimestel tegemist, et selgitada ja sõna sekka öelda. Põhiline eesmärk on selgitada, kas meil üldse pappi on. Kas raha jagub, ei tee seda, või võtame laenu, ehk kasutame finantsvõimendust · Selgitatakse välja kapitali hind. Juhul kui laen kaasatakse. Pannakse kokku oma raha ja laenu raha ja rehkendatakse välja kapitali hind. · Hinnatakse projekti efektiivsus. · Investeerimisprojekti valik.
Töökäsuks vajalik Info: · Üldised remonditingimused · Töökäsu number · Tööd teostava isiku andmed · Kliendi andmed · Sõiduki andmed: läbisõit, kütusetaseme näit · Kliendi poolt soovina esitatud tööde loetelu · Esialgne tööde maskumuse kalkulatsioon · Sõiduki tagastamise kuupäev ja kellaaeg · Töökäsu avamise kuupäev · Vastutava tööde vastuvõtja andmed · Kliendi allkiri · Tööde vastuvõtja allkiri Tööaja ja tööde maksumuse kalkuleerimine. Eesmärk: Klient peab olema nõus remondi tingimustega ( maksumus koos selleks vajaliku ajakuluga). Märkus: Ühtki tööd ei tohi vastu võtta klienti kasvõi umbkaudsest maksumusest informeerimata! MEELESPEA ! · Kliente vastu võttes, võtan arvesse nende nõudmisi ja soove ning võtan nende sõiduki vastu nii kiiresti kui võimalik · Kirjutan arusaadavalt ja täpselt üles töökäsu, ilma lühendeid kasutamata ning iga operatsiooni kirjeldust alustan uuelt realt
............................................ 15 4. Laevade töökorralduse optimaalse vormi valik.....................................................17 5. Sobiva laevaliikluse vormi valik töösuundadele või liinidele.................................17 6. Laevatüüpi valik esimeses lähenemises................................................................18 7. Laevareisi planeerimine selle ajaelementide lõikes..............................................19 8. Laeva reisi tulude ja kulude kalkuleerimine..........................................................21 9. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine.....................23 10. Laevareisi majandusnäitajate arvutamine ja hindamine.....................................26 11. Reisi majandustulemuste hindamine ja optimaalse laevatüübi lõplik valik.........28 12. Töökorralduslikud, majanduslikud ja kommerts-õiguslikud ettepanekud vedude majandusliku efektiivsuse tõstmiseks.......................................
seletada ühiskonna käitumist. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? MIKS? Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine
1.sissejuhatus...............................................................................lk. 2.Viljastumine..............................................................................lk. 3.Loote ja emavaheline side.........................................................lk. 4.Poiss või tüdruk.........................................................................lk. 5.Raseduse kestvus........................................................................lk. 6.Sünnituse aega kalkuleerimine....................................................lk. 7.Lapse areng..................................................................................lk. 8.Lapse asend emakas.....................................................................lk. Sissejuhatus Rasedus on protsess, mille käigus naine kannab oma kehas üht või mitut elusat järglast. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga.
PLAANTEGEVUSHINDAMINE DÜNAAMILINE-arvestab asjaoluga, et elus vaja õppida, kohaneda. Regulaarne asjade üle vaatamine, korrigeerimine. PLAANTEGEVUSHINDAMINETAGASISIDEPLAAN (ring) ORGAANILINE-töö keskel näha, et midagi vaja muuta. Mõjutab nii plaane kui protsessi. PLAAN TEGEVUSHINDAMINETAGASISIDETEGEVUS+PLAAN JÄIK EELARVE-näeb ette ainult 1 toodangu mahu. Seda ei muudeta PAINDLIK E MUUTUV E.esitab plaanilised summad kõigi võimalike toodangu mahtude kohta. NORMATIIVNE KALKULEERIMINE- kulude mõõt etteantud tingimustes, tavaliselt ühiku kohta. 3 liiki normatiive(realistliku paani koostamiseks):1.Põhinormatiiv- pikaaj, kasut aasta aastasse;2.Ideaalnormatiiv-baseeruvad parimal võimalikul tegevusel(tootlikkus perfektne);3.Saavutatav normatiiv- b tegevuse tootlikkusel(sagedamini kasutatav). II OSA KASSAPÕHINE EELARVEST.-traditsiooniline. Kulud, tulud ja invest arvest per, milles planeeritakse nende eest raha laekumine/tasumine. E. koostamine ja juhtimine toimub laekumiste
Infosüsteemi andmevaade koosneb kontseptuaal- ja andmemudelist 4.1. KONTSEPTUAALMUDEL Kontseptuaalmudel koosneb kontseptuaaldiagrammist ja seda kirjeldavatest lausenditest. Pakkumise protsessiga seotud kontseptuaaldiagramm on esitatud alljärgneval joonisel: Klient esitab kauba transportimiseks vajaduse Logistik vaatab transporteeritava kauba andmed Logistik valib transpordiviisi ja koostab veodokumenti Hinnapakkumiste koostamine, veohindade kalkuleerimine Logistik koostab pakkumuse Logistik esitab pakkumuse Klient vaatab pakkumuse üle ja nõustub sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja ei nõustu sellega Klient vaatab pakkumuse üle ja soovib selle täiendamist Logistik täiendab pakkumust Pakkumus sisaldab eelarvet Kasutatavate veoteenuse hinnakiri on eelarve aluseks 11 4.2. ANDMEMUDEL
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltu...
nende maht on periooditi suhteliselt võrdne. 92 Protsessiarvestus ja mitu toodet Kui töötlusest tuleb korraga kaks või rohkem toodet, võib tekkida vajadus ühistoote ja kõrvaltoote eristamiseks. Ühistoote müügiväärtus on oluline ja kõrvaltoote müügiväärtus väike. Ühistoote ja kõrvaltoote müügiarvestust peetakse eraldi 93 Tootekulude kalkuleerimine protsessiarvestuses Mõisted: · Eralduspunkt hetk tootmisprotsessis, kus üksikud tooted muutuvad identifitseeritavateks, alates sellest hetkest on üksikute toodete põhikulud eraldi arvestatavad · Kaastooted protsessiarvestuses tekkivad võrdse müügiväärtusega tooted · Kõrvaltooted protsessiarvestuses tekkivad tooted, millel on kaastoodetest madalam müügiväärtus · Jäätmed tootmisprotsessis kasutatud materjalides ülejäägid
Hind (2) – turusignaal, mis sunnib turuosalisi oma ressursse optimaalselt kasutama, kuna ressursid on alati piiratud, isegi need, mida me peame ammendamatuteks – õhk, vesi, maa. Hinnakujundus ( hinna kujundamine) – protsess, milles kujunevad kaupade või teenuste tegelikud ostu-müügihinnad konkreetsetes majanduslikes oludes. KONKREETSE KALKULATSIOONIÜHIKU HINA EI KUJUNDATA, VAID KALKULEERITAKSE! Hinnaarvutlus (hinna kalkuleerimine) – Kauba-või teenuseühiku hinna kindlakstegemine vastava eeskirja kohaselt toimuva arvutuse tulemusena: - Tehakse kindlaks kauba tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud - Määratakse kindlaks kasum - Jagatakse tulemus ühikule HInnakalkuleerimismeetodid: Üheosaline tariif : Keskmine kogukulu = piirkulu + keskmine püsivkulu ja Keskmine täiskulu = keskmine kogukulu + keskmine “mõistlik ärikasum”.
·tervisliku toitumise põhimõtted, eritoitumine ja toiduallergiad ·töövahendid, seadmed ja masinad ning nende ohutu kasutamine ·toidutoorme ja toidu säästlik kasutamine ·oitude, jookide ning pagari- ja kondiitritoodete valmistamine ja serveerimine etteantud juhendi järgi ·eesti rahvustoidud ·toitumissuundumused. 2. Köögitöökorralduse oskused ja teadmised (oma töökoha ja köögitoimingute korraldamine, menüüde koostamine, toidu hinna kalkuleerimine, toidu säilitamine, laomajanduse põhimõtted). 3 Toitlustusteeninduse ja müügitöö alased oskused (erinevate lauatüüpide, teeninduse ja serveerimise reeglid, kliendi vajaduste väljaselgitamine ning kliendi nõustamine, kliendilt tagasisideme vastuvõtmine, edastamine ja analüüsimine, kassadokumentide vormistamine, arvestuse ja aruandluse põhimõtted). 4. Hügieenialased teadmised ja oskused (toiduohutuse ja toidu kvaliteedi tagamise nõuded,
väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
......................................... 8 3.2. Rotterdam............................................................................................ 9 4.LAEVADE TÖÖKORRALDUSE OPTIMAALSE VORMI VALIK............................10 5.SOBIVAIMA LAEVALIIKLUSE VORMI VALIK TÖÖSUUNDADEL VÕI LIINIDEL...12 6. LAEVATÜÜBI VALIK ESIMESES LÄHENEMISES............................................13 7. LAEVAREISI PLANEERIMINE SELLE AJAELEMENTIDE LÕIKES......................17 8.LAEVA TULUDE JA KULUDE KALKULEERIMINE.............................................23 9. LAEVAREISI EKSPLUATATSIOONILISTE NÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE................................................................................................... 29 9.1.Kvantitatiivsed näitajad.......................................................................30 9.2. Laevareisi ekspluatatsiooniliste näitajate arvutamine ja hindamine. .30 10. LAEVAREISI MAJANDUSNÄITAJATE ARVUTAMINE JA HINDAMINE..............35
Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende
Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid
Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest. Georg Simmel uuris selle moodsa maailma arengukeskkonda, raamistikku ja väärtusi. Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini. Postmodernism
A. 1996) Hinnakujunduses tuleb arvestada mitmete mõjuteguritega. (Vt. Joonis 1) Joonis . Hinnaväli 2.1 KULUKESKNE HINNAKUJUNDUS Hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. Meetodi puudused: selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks. Ta ignoreerib nõudluse taset ega arvestata konkurentide hindade mõju nõudlusele. Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks selle meetodi korral alandama ka hinda. See ei pruugi olla arukas. Kulukeskse hinnakujunduse erivormiks on marginaalne hinnakujundus. Sel juhul lisatakse juurdehindlus ühe täiendava toote (piirtoote) tootmiskuludele. Meetodit võib kasutada, kui garanteeritud müügimaht kõrgema hinna juures on piisav ettevõtte üldkulude katmiseks
alates madalast likviidsusest kuni pankrotini. Mida enam kasutatakse laenukapitali, seda suurem on pankroti risk ja firma turuväärtuse langemise tõenäosus. Modiglian-Milleri (MM) teooria – maksude ja muude turu ebamugavuste puudumisel ei ole seost kapitali struktuuri, kapitali kaalutud keskmise hinna ja ettevõtte turuväärtuse vahel. Firma turuväärtuse määravad firma reaalsed aktivad. 25. Pikaajalise investeerimisprojekti netorahavoogude kalkuleerimine 26. Pikaajalise investeerimisprojekti tasuvuse hindamise meetodid: NPV, kasumiindeks, IRR, Tasuvusaeg Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 27. Riski hindamise meetodid Riski mõõtmiseks kasutatakse : 1) standardhälvet 2) dispersiooni 28. Kapitali hinna ja investeeringu tulunormi vaheline seos 29. Kapitali hinda mõjutavad tegurid Esiteks, üldised majanduslikud tingimused, millest sõltub riskivaba tulunorm;
· lisad täiendavad andmed näiteks varade hindamise või muude raamatupidamismeetodite kohta · tegevusaruanne aastaaruande juurde kuuluv aruanne, mis sisaldab tegevuse ülevaadet ning tulevikuväljavaateid ja võimalusi. 11 Ettevõtte sisese arvestuse ülesanded · informatsiooni ettevalmistamine otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks · ettevõtte tulemuste kalkuleerimine, hindamine ja kinnitamine · ettevõtte tegevuse kontroll (majanduslikkus) · dokumenteerimine (alusinformatsioon välja suunatud arvestusele). Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid · materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine · kulude planeerimine ja prognoosimine · kuludega seotud normide määratlemine · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll.
ja juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid. Diskonteerimata rahavoogude meetoditest kasutatakse tasuvusaja meetodit ja arvestuslikku rentaablust. Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. 28. Maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine Investeeringutega seotud rahavood jagunevad: · esialgsed kulud ehk puhasinvesteering - võidakse teha mitmel perioodil · juurdekasvulised rahavood, summa võib projekti eluea jooksul aastate lõikes muutuda (üldiselt per.lõpul) · lõpetav rahavoog (juurde likvideerimis- maksumus ja vabanev käibekapital; maha demontaazi ja müügikulud) 29. Äririsk ja finantsrisk Äririsk- ettevõtte ärikasumi(EBIT) varieeruvus. Seda tüüpi risk on ettevõttele
juhtimist. Tuleb valida investeeringud, mis annavad suuremat tulu pikema perioodi kestel. Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid saab üldistatult jaotada kahte gruppi: diskonteeritud rahavoogudel põhinevad meetodid ja diskonteerimata rahavoogudel põhinevad meetodid. Diskonteerimata rahavoogude meetoditest kasutatakse tasuvusaja meetodit ja arvestuslikku rentaablust. Diskonteeritud rahavood on olulised IRR, MIRR, NPV ja kasumiindeksi arvutamisel. 28) Maksujärgsete rahavoogude kalkuleerimine 29) Äririsk ja finantsrisk Äririsk ettevõtte ärikasumi (EBIT) varieeruvus. Seda tüüpi risk on ettevõttele kehtivate regulatsioonide keskkonna, töösuhete, konkurentsipositsiooni jms funktsiooniks. Äririsk enamasti ei allu ettevõtte juhtkonna kontrollile Finantsrisk ettevõtte tulu aktsia kohta (EPS) varieeruvus. Seda tüüpi risk tuleneb otseselt ettevõtte juhtimisotsustest ning võõrkapitali ja omakapitali suhtest ettevõtte kapitali struktuuris.
väike väärtus. - Teenuse või funktsiooni kuluarvestus - Üksiktoote kuluarvestus Toote kuluarvestus- protsess, mille käigus kogutakse, liigitatakse ja jaotatakse otsesed materjalikulud, otsesed tööjõukulud ja üldkulud väljundiks olevatele kuluobjektidele. Kuluarvestuse eesmärkide püstitamine: Üldised- strateegilised, taktikalised, lühiajalised Spetsiifilised- toodangu ja teenuste oma -ja müügihinna kalkuleerimine; ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Kulude liigitamine- tegevus, mille käigus eristatakse erinevate kuluelemendid ja grupeeritakse need loogilistesse gruppidesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonist või kasutamisest ettevõttes. Eesmärgid: 1) kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks. 2) varade mõõtmiseks ja hindamiseks. 3) otsuste vastuvõtmiseks. 4) planeerimiseks, tulemuslikkuse hindamiseks.
...14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted ........................................................................ 43 3.2. Sihtkalkuleerimine ehk eesmärkkalkuleerimine................................................. 44 3.3
Tõhusus tegevussüsteemide ja -protsesside produktiivsuse mõõtmise kriteerium Uskumus on isiklik tõesusele pretendeeriv otsus, mida uskuja peab olema valmis kaitsma - tuues esile veenvaid põhjusi või tõendeid. Kuigi suhtumised omandatakse üldiselt teistelt, moodustuvad uskumused suhtumiste alagrupi, mida me isiklikult tõeseks peame. Öeldes, et me usume, et miski on tõsi, ei tähenda veel, et me teame kindlasti, et see on tõsi. Utilitaarne kalkuleerimine tegevuse või toimimisviisi poolt tekitatud õnnetunde mõõtmine. Selle kontseptsiooni võttis tarvitusele J. Bentham oma utilitarismi versioonis, millele mõnikord viidataks kui psühholoogilisele hedonismile, kuna ta käsitleb püsivate naudingutunnete saavutamist. Kaasaegsete majandusteadlaste püüdlused mõõta "elu kvaliteeti" lähtuvad sageli Benthami mõttekäigust. Utilitarism teooria, mille järgi õige tegu on selline, mis maksimeerib kasulikkust.
edu tõsteti iseenesest eetiliseks väärtuseks, mitte seepärast et rikas on tore olla. Tasu lükkamine tulevikku. # Selline muutus inimeste eetikas soodustas kapitali akumuleerumist ja kapitalismi võidukat levimist. Individualism, ettevõtlikkus, saavutusmotivatsioon jne loetakse ,,protestandi tööeetika" elementideks. Samas oli see osaks üldisemast ratsionaliseerumise protsessist, mis käis kaasas kapitalismi arenguga. Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. # NLiidus ja mujal anarhokommunism (Kropotkin): ,,tuleb oma elu vajadused rahuldada ja siis hävitada töö kui kapitalismi sünnitis". Frederick Taylor teilorism teaduslik juhtimine. Tahtis viia tööprotsessi teaduslikele ratsionaalsetele, alustele. Tööprotsess tuleb jagada etappideks, mõõta etapid ja
intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine. konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidireiting - krediidivõime hinnang krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude
). E/v kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratl. eesm., milliseid süst. peab täitma. Kuluarvestu- se süst. eesm. jaot.: 1) Üldised eesmärgid: · mat. ressursside soet., tootmise ja kasut. rahaliste vahendite kindlaksteg. ning kajastam., · kulude planeerimine, · kuludega seotud normatiivide määratlemine, · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. 2) Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste oma- ning müügihinna kalkuleerimine, · mat. ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll, · juhtimisotsuste kulukeskse infoga varustamine, · e/v siseste tulemusüksuste teg.tulemuste kindlaksmääram. ja e/v jooksva maj.tulemuse hindam. Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2
valdab inimesele olulist ressurssi. Kui ühe inimese vajadused sõltuvad teisest, siis tekib emotsionaalne sõltuvus, mida olulisem on vajadus, seda suurem on sõltuvus. Abistav käitumine on kellegi teise eest hoolitsemine. Altruism- kellegi abistamine vastutasu lootmata. empaatia- rõõmu tundmise mudel, võrdsuse mudel- kohustus vastuteeneks, positiivne mulje- kaotan oma hea maine kui ei aita, hea tuju- kui ei aita tuju muutub, ergutus- kulud/tulud mudel, kalkuleerimine- mis kasu saan. Üle keskmise- on võimed ja oskused, kuid ei jätku motivatsiooni, on ebakindel oma otsustes. Alla keskmise- osaleda ja teha tööd kuid puuduvad oskused või võimed. madal tööalane küpsus- puuduvad nii oskused ja võimed kui ka motivatsioon osaleda tegevustes. 25. Liidri ja järgija vahetussuhte teooria sise- ja välisgrupp. Jagatud visioon ja meeskonnatöö. Diaadilised suhted põhinevad isiklikul meeldivusel ja töötaja valmidusel
. Linnaelu iseloomustab pigem pidev interaktsioon võõraste inimestega ning iga iiks peab seisma iseenese eest - ehk nn Gesellschaftlik meeleolu. Gemeinschaft” (kooskond)-valitseb loomulik tahe, instinktiivsed vajadused, harjumused, veendumused, kalduvused. Isiklikud sidemed on oluliseimad. Harjumused, traditsioonid. Rollide terviklikkus. Nt küla. “Gesellschaft” (assotsiatsioon)- valitseb ratsionaalne tahe. Mõistus, kalkuleerimine, ratsionaalsed arvestused. Mitteisiklikud, formaalsed suhted inimeste vahel. Lepingud. Rollide spetsiifilisus.Nt linn. Kui kõik läheks kaduma saaks neist kahest paarist kogu teaduse uuesti konstrueerida • Moraalne paanika "Moraalsed paanikad" on võltskriisid, mida ühiskond produtseerib ning kasutab seejärel, et rakendada sotsiaalset kontrolli ühiskonna määratluse üle. • Uus-hõimud • Avalikkus- on demokraatliku ühiskonna liikmed, kes omavad poliitilisi ja
Ordinaarseks nimetatakse voogu, mille puhul kahe või enama *teostatavuse hinnang *eesmärkide sõnastamine, *projekti plaanimine, *tähtaegade tellimuse saabumine küllalt väikese ajavahemiku jooksul on äärmiselt ebatõenäoline. plaanimine ja ajagraafiku koostamine, *kulude plaanimine ja eelarve koostamine, *projekti Järjemõjuta vooks nimetatakse voogu, mille korral teatud arvu tellimuste saabumise riskide kalkuleerimine ja nendega arvestamine, *läbirääkimised, *vastuvõtu ja tõenäosus pärast mingit suvalist ajamomenti ei olene tellimuste arvust, mis saabusid enne kasutamisfaas.P. kontrolli all hoidmise all mõeldakse meetmeid, mis tagavad projekti nimetatud ajamomenti. Tellimuste täitmise parameetrid. Teeninduskestus on juhuslik kulgemise vastavuse kavandatule
ja kasumiaruandest, mis tuleb koostada vähemalt kord aastas. Bilanss annab teatud seisuga pildi ettevõtte varadest ja kohustustest, kasumi-kahjumi arvestus selgitab välja nende tekkepõhjuse. Raamatupidamise usaldusväärsus sõltub sellest, kas raamatupidajal on piisavalt teadmis, kas kontoplaan vastab ettevõtte reaalsele tegevusele, kas kõik on seaduspäraselt dokumenteeritud. Eelarve kasumiarvestus järgnevaks perioodiks, mis sunnib ettevõtjat realistlikult tulevikku vaatama. Kalkuleerimine toob välja üksikute klienditellimuste rentaabluse. Eelkalkulatsioon toote omahinna väljaarvutamine. Kulud materjalile + palgad tootmises + muud tootmiskulud = tootmiskulud kokku + juhtimiskulud +müügikulud +kasum = omahind. Järelkalkulatsioon kulude arvestamine pärast tehingut. Kuluarvestus selgitatakse välja kui palju materjali, masina ja töötunde kulutatakse tootegrupi valmistamiseks. Otsekulud tootegrupiga seotud kulud(materjal, palgad) Üldkulud
arvestamisel. Juhtimisarvestus on suunatud rohkem tulevikku, kuna ülesandeks on info ettevalmistamine planeerimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks. Suurem osa antud tegevusest on reguleeritud ettevõtte siseste dokumentidega. 3. Kuluarvestus, mis on tegelikult osa juhtimisarvestusest. Tegeleb ettevõtte struktuuriüksuste tootmis- ja tegevuskulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsiga. Lisaks võib toimuda ka tootekulude kalkuleerimine. Kuluarvestuse saab jaotada kaheks: raamatupidamiskuluarvestus ja juhtimisinfoks vajaliku kulu arvestus. Seega on kuluarvestus raamatupidamisarvestuse ja juhtimisarvestuse ühisosaks. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemine või kohustuste suurenemine. Kuluarvestus peab olema täpne ning adekvaatne, et langetada õigeid juhtimisotsuseid. 4. Maksude arvestus, mis tegeleb maksude arvutamise, analüüsi ja planeermisega.
Hilinemiskulude arvutamine Estonian Air AS-s ..................................................... 32 3.1. Taktikalised hilinemiskulud ............................................................................. 32 3.1.1. Kalkulatsiooni raamistik ........................................................................... 32 3.1.2. Hilinemiskulude kalkulatsioonide arvutlus .............................................. 35 3.1.3. Kuluelementide kalkuleerimine ................................................................ 37 2 3.1.4. Taktikaliste hilinemiskulude kalkulatsioonide kokkuvõte ....................... 43 3.2. Strateegilised hilinemiskulud ........................................................................... 45 3.2.1. Strateegiliste kulude kalkulatsioonid ........
I debürokratiseerumine 1) Mintzberg (1979): "adhocraatia" kaasaja vajadustest tingituna formeeruvad organisatsioonilised kooslused lühiajaliselt, lõpetades tegevuse kui ülesanne on täidetud; koondab erinevaid asjatundjaid 2) Clegg (1990): de-diferentseerumine spetsialiseerumise vähenemine, pädevusruumi laienemine II jätkuv bürokratiseerumine Ritzer (1996): "mcdonaldiseerumine" -efektiivsus -kalkuleerimine -ühetaolisus (standard, garantii) -kontrolli tagamine automatiseerituse kaudu "Mcdonaldiseerumine" muudab sotsiaalse elu ühetaoliseks, jäigemaks ja isikukaugemaks Ritzer ja Weber: ratsionaliseeritus käitumises ohustab isiksust ja vähendab loomingulisust Loengumärkmed 11 Sotsiaalne kihistumine, ebavõrdsus, hüved Katrin Paadam Sotsiaalse kihistumise e sotsiaalse stratifikatsiooni mõistega tähistatakse sotsiaalsete rühmade erinevaid võimalusi sotsiaalseks käitumiseks.
vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 2 Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 3 Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Vlimiskäitumise võistelvad seletused: 1)sotsioloogiline mudel 2)enesemääramise ehk sotsialiseerumise mudel 3)ratsionaalse valiku teooria 4)liitmudelid:ideoloogia, juhus,valimiskord,valitsuse tegevus,künnise kalkuleerimine Põhilised valijatüübid: 1)parteiaktiivsed kindel poolehoid erakonnale ja selle ideoloogiale 2)rutiinsed harjumus,traditsioon 3)jooksikud võrdlevad programme ja toetavad iga kord seda erakonda,mis tndub sobivad 4)passiivsed osavõtt juhuslik 1 Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 2 Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp).
..fun. parameetrid (ai) leitakse eelpool nim. metoodika alusel. Saadud kululiigi asendatakse võrrandisse ja saadakse arvest. omahind. Kokkuvõtet ökonomeetriliste mudelite parameetrite alusel on võimalik hinnata ühe või teise sõltumatu muutuja puhasmõju sõltuvale muutujale; sõltuva muutuja väärtuste simuleerimine on otstarbekas sellistel juhtudel, kui sõltuva muutuja väärtust on võimalik üsna täpselt simuleerida ning selle väärtuse kalkuleerimine igal üksik-juhul osutub väga töö- mahukaks; saadud öko. m (reg.võr.) 1asjalik analüüs võib anda uut infot modelleeritava keerulise nähtuse kohta. 25. Simulatsioonil baseeruvad ökonomeetriliste mudelite analüüs. Mittelineaarse ökonomeetrilise mudeli peamiseks puuduseks on võrrandi vähene ülevaatlikkus. Sisuliste järelduste tegemiseks on toodud regressioonvõrrandit vaja spetsiaalselt analüüsida. Peamise küsimused, millele peaks analüüs vastuse andma on lk. 61
teine võimalus CLV = kliendi aastatulu * lojaalsete aastate arv * firma kasuminorm (nt 10%, siis * 0,1) Lojaalsete klientide prognoosimine Lojaalne klient on ettevõtte üks põhivaradest ja enamasti suurim tulu tootja Keskmine lojaalsusmäär = 1-1/n Keskmine kliendi eluiga = 1/n (n=aasta) Kui kliendi lojaalsete aastate arv on 4 a, siis keskmine kliendi eluiga on (1/4). kui 1-1/4 siis saame palju klientidest on ka järgmisel aasta algul meie ettevõttele lojaalsed. Kasumi kaotuse kalkuleerimine Kliendi rahulolu on alati tähtis, olenemata ajast. Rahulolev klient on suurema tõenäosusega kauem ka lojaalne. Kriisi ajal on kliendi kaotamine eriti valus, kuna uusi kliente on raskem saada ning ka kulukam. Rahulolu = rõõm ja pettumus toodete/teenuste kvaliteedi suhtes vastavalt kliendi poolt püstitatud ootustele. Kliendi rahulolu mõõtmise võimalused – • SERVQUAL – mõõdetakse viite peamist kvaliteedi hindamise komponenti, mis analüüsib teeninduse oodatud ja
3.1 Elektrooniline suhtlus organisatsioonis Kuidas on võimalik eelpool kirjeldatud peamisi arvuti vahendatud suhtlusviise rakendada organisatsioonides? Peab kohe mainima, et arvuti kasutamise efekstiivsuses suhtluse vahendajana ei olda ühestel seisukohtadel. Arvutit kasutatakse organisatsioonides laialdlaselt mitmetel põhjustel. Põhiliste kasutusaladena tuuakse esile projektijuhtimine, aruannete ühine koostamine, tööde ajaline planeerimine ja järgimine, ühine eelarve kalkuleerimine, toodangu ja klientide toetamine, keerukate olukordade uurimine. Tuuakse välja rida põhjuseid, miks suhtlus arvutite vahendusel organisatsioonis hea on: kommunikatsioon on ajalises ja geograafilises ulatuses lihtsam ja odavam; kommunikatsioon on kiirem ja paremini suunatav oma sihtgruppidele; kommunikatsioon on paremini säilitatud ja indekseeritud; kommunikatsioonile juurdepääs, tema juhtimine ja temas osalemine on täiustunud.
välised andmebaasid, kus info kuvatakse vaid tabeliv aates), suutes otse lugeda nt. dBASE (.dbf), teksti (.txt), Microsoft Access (.xls) formaate ning tekitada OLE DB ühendusi. Lihtsamad operatsioonid (nt. kirjete sorteerimine tähestiku alusel, statistikud, andmevälja lisamine/kustutamine) on teostatav nii ArcCatalog`i kui ka ArcMap`i keskkonnas, kuiv õrd tabelandmestiku kirjete selekteerimine, tehted andmeväljadega (kalkuleerimine), 15 redigeerimine/muutmine ja teiste tabelite vahel seoste tekitamine on realiseeritav vaid ArcMap`is (vt. ka joonis 15). Joonis 15. Tabelitega töötamise vahendid ArcMap`is 5.1 Tabelite seosed Erinevaid tabeleid saab omavahel siduda ühis te väljade alusel, kus vastavate tabelite andmevälja tüübid on samad (vt. ka joonis 16)
lähemalt tuttavaks eestlasest korporandi Oskariga ja hakkab tekkima loomulik huvi teise sugupoole vastu, kuigi sellega on seotud ka vastastikust vaenu. Kõik oleks arenenud normaalselt, kui mitte Oskari juures mõiste ,,sakslane" ei mängiks erilist ergutavat ja otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna armastuses vastamisi eestlane ja sakslane - toonud kaasa nähtuse, et harilikust armastusromaanist on saanud eeskätt sügav psühholoogiline romaan. Ja veel rohkem: minu arust on see asjaolu nihutanud lõpuks pearaskuse karakteriseerimisele, s. o. eestlase
arvutuslik omahind O. Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist: 1. Saab kasutada katseplaane, siis sel viisil koostatud mudelite parameetrid on statistiliselt usaldusväärsed.2.Ökonomeetrilise mudeli parameetrite alusel on võimalik hinnata ühe või teisesõltumatu muutuja puhasmõju sõltuvale muutujale. 3. Sõltuva muutuja väärtuste simuleerimine on ilmselt otstarbekas sellistel juhtudel , kui sõltuva muutuja väärtust on võimalik küllaltki täpselt simuleerida ning selle väärtuse kalkuleerimine igal üksikjuhul osutub väga töömahukaks, 4. Saadud ökonomeetrilise mudeli üksikasjalik analüüs võib anda uut infot modelleeritava keerulise nähtuse kohta.Mittelineaarse ökonomeetrilise mudeli analüüs.Mittelineaarse ökonomeetrilise mudeli peamiseks puuduseks on võrrandi vähene ülevaatlikkus. Sisuliste järelduste tegemiseks on toodud regressioonivõrrandit vaja spetsiaalselt analüüsida. Peamised küsimused, millele peaks analüüs vastuse andma , oleksid järgmised: 1
on olemas sõidurajoonis. Tee ülekandmist ühelt kaardilt teisele tuleb teha väga hoolikalt olemaks veendunud, et ei ole tehtud vigu. On soovitav kontrollida seda üleminekut mõlemal kaardil kindlaks määratud objekti peilingu ja kauguse järgi ja kinnitada seda üleminekut koha ja järgi. Kaardi vahetus Kaardile tuleb selgelt märkida, kus punktis on vaja üle minna järgmisele kaardile, näidates ära järgmise kaardi numbri. Tee kalkuleerimine Ohtlikule alale liiga lähedale minnes ei saavuta me reeglina midagi peale tee ja vastavalt ka aja lühenemise. Isegi siis, kui selline vajadus tekib, tuleb täita minimaalseid põhireegleid laev peab alati jääma ohutusse vette ja piisavalt kaugele ohust, et viia madalikule sõidu võimalus navigatsioonivae või masinarikke korral miinimumini. Reeglid Reisi planeerimisel tuleb silmas pidada nii laevaseltsi kui rahvuslike
on olemas sõidurajoonis. Tee ülekandmist ühelt kaardilt teisele tuleb teha väga hoolikalt olemaks veendunud, et ei ole tehtud vigu. On soovitav kontrollida seda üleminekut mõlemal kaardil kindlaks määratud objekti peilingu ja kauguse järgi ja kinnitada seda üleminekut koha ja järgi. Kaardi vahetus Kaardile tuleb selgelt märkida, kus punktis on vaja üle minna järgmisele kaardile, näidates ära järgmise kaardi numbri. Tee kalkuleerimine Ohtlikule alale liiga lähedale minnes ei saavuta me reeglina midagi peale tee ja vastavalt ka aja lühenemise. Isegi siis, kui selline vajadus tekib, tuleb täita minimaalseid põhireegleid laev peab alati jääma ohutusse vette ja piisavalt kaugele ohust, et viia madalikule sõidu võimalus navigatsioonivae või masinarikke korral miinimumini. Reeglid Reisi planeerimisel tuleb silmas pidada nii laevaseltsi kui rahvuslike
süsteem, mille põhieesmärgid võib jaotada nii üldisteks kui ka spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · materiaalsete vahendite soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste mõõtmete kindlakstegemine ja kajastamine; · kulude kavandamine; · kuludega seotud normide määratlemine; · kuludega seotud eesmärkide täitmise kontroll. Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste omahinna ja sobiva müügihinna kalkuleerimine; · materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate
annaabi.ee 
