Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Näiteid: hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne. · Subkultuur - kultuur koosneb subkultuuridest, subkultuure iseloomustab: oma keel, oma riietus nt kriminaalid, massikultuur üritab subkultuure maha müüa. · Massikultuur - pealevoolukultuur. · Religioon - ladina keeles religare (seotud olema), seotud olek millestki/kellestki, religioon on tänapäeval tihti subkultuur, aga Islamis keskne, religioonid tekitavad tänapäeval kokkupõrkeid. Jooga · Joogi - joogaga tegeleja. · Jooga sõna tuleb sanskriti keelest sõnast yug - eesti keeles side, ike. · Jooga ülesanne on inimese ja maailma ühendamine: mina (atman) + maailma kõiksus (brahman). · Jooga on vanem kui kõik religioonid. · Jooga ei ole religioon, vaid eluviis.
olemasolu kinnitada/ümber lükata Usund/religioon tavade, uskumuste ja religioossete praktikate kogum, mida mingi grupp inimesi jagab Sekt äärmuslik usugrupp (vähemuses võrreldes üldise seisuga) Konfessioon ühte usutunnistust jagav grupp (nt. luterlus) Teoloogia usuteadus Teoloog usuteadlane, kes uurib religiooni õpetust, tekste ning eetikat. 2. Mis on religioon? religio "sidumine" religare "sidumine" relegere uuesti lugemine, uurimine või taastõlgendamine 1) Raamatureligioon raamatu-keskne religioon 2) Pärimus-religioonid Religiooniteadlased uurivad religiooni sisu, sotsioloogid religiooni mõju. Usk eri religioonides. 1) Aafrika usk on muu eluga väga tihedalt seotud (usku peetakse traditsioonist ja ühiselust eraldamatuks) 2) Hinduism usu keskseks mõisteks on "dharma", mis tähendab elujuhist. (inimese
Albert Einstein on kirjeldanud mõtlemist kui mõistetega tehtavaid operatsioone. Tema järgi hõlmab mõtlemisprotsess mõistete loomist, mõistetevaheliste otseste funktsionaalsete seoste kasutamist ja meeleliste kogemuste suhestamist nende mõistetega. Mõtlemine on mõtete omamine. Mõte on asi ise, "subjektiivse ja objektiivse lihtne samasus" . Religioon on väga lai mõiste. Arvatavasti on sõna religioon moodustunud kahest sõnast, milleks on religere ja religare. Esimene tähendas mingile tegevusele hoolikalt tähelepanu pööramist ja teise sõna all mõisteti millegi tugevasti kinnistumist. Relgioonil on palju erinevaid definitsioone, ent enamikes neist pööratakse tähelepanu viiele tegurile: tunnetuslikule - inimene usub, et on olemas üks või mitu võimu, mis tema saatust määrab; emotsionaalne - inimene tunneb end olevat sõltuv üleloomulikest jõududest, millega ta
Lõuna- ja Ida-Aasia maailmavaatelisi õpetusi Age Kristel Kartau 1 Filosoofia mõiste · philea (kr.) armastan · sophos (kr.) tarkus · logos (kr.) sõna, õpetus, vägi · mythos (kr.) sõna, jutt · mysticos (kr.) sulgen (silmad ja suu) · religio religare (lad.) kokku köitma, ühendama · cultus, culture (lad.) harima, hoolitsema, kummardama 2 Vana-Ida kultuuriareaalid · India jooga vedad hinduism budism · Hiina taoism konfutsianism 3 India Harappa kultuur 3000 e.Kr aarialased 1500 e.Kr · rya külalislahke, õilis, hiljem "teadja" · sanskrita kunstipäraselt korrastatud
kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel. Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult
osa on religioon. Mircea Eliade ja homo religiosus (inimene ongi religioosne olend). Võimalik et ka juba neandertallased uskusid midagi. On leitud karuluude matmisi. Looma hind tuleb saata teistpoolsusse, et ta saaks tagasi tulla. Uku Masing ,,Usundilugu" (soovituslik) Usunditeadus: usundiajalugu, usundifenomenoloogia, usundisotsioloogia/usundipsühholoogia. Fides usaldus millegi või kellegi tõele vastavusele. Religio < relegere (lugema), religare siduma. religere tähelepanelik olema, hoolima Usk võis eestlaste jaoks olla tähenduses tugi (U.Masing) Uku Masing: usk on "inimese alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev hoiak selle suhtes, mis ta tunneb olevat mõistetematu, saladusliku ja endast kõrgema ning võimsama". (Üldine usundilugu.) Ivar Paulson: religioon on usk üleloomulikesse vägedesse või ühte ühtsesse ning kõrgemasse 19
poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete
on Euroopas, ilmselt mitte. Kas õigeusklik Ateena on õhtumaa? Piirid on väga hajusad. Kultuuride ja religioonide vahelised suhted on väga keerukad ja mitmekesised. Krutsifiks Karli sillal Prahas. Jumala kuju ümber on heebriakeelne lause: ,,püha, püha, püha on jumal Jehoova". Juutide jaoks on see aga nende religiooni rüvetamine, sest Vana Testamendi järgi, mis on juudi usu pühakiri, ei tohi Jumalast luua ei pilte ega kujusid. RELIGIOONIST: 1 Religioonld religare -siduma 2 ld religere - tähelepanelik olema, hoolima 3 ld fides - veendumus, usk mingi väite õigsusesse 4 kr pistis - usk, veendumus tões, usaldus ja ka usaldatavus/ustavus 5 6 · Religioon-usk-usund:religioon = usk sünonüümid on "religioosne", "usklik";
Usk on inimesele omane · homo sapiens homo religiosus · Eksistentsiaalsed küsimused: o mis on elu mõte? o mis väärtustab elus headuse ja kurjuse? o mis tuleb pärast surma? o milline on õige suhe Jumalasse? · Usundid vastavad inimese transtsendentsetele küsimustele. MIS ON RELIGIOON? Sõna religioon pärineb ladina sõnast religio. Religio tüveks võib olla 2 võimalust: · religare siduma (Jumalaga ühendatud) · religere tähelepanelik olema, (Jumalast) hoolima Kõige lühem religiooni definitsioon on SUHE KÕIGEKÕRGEMASSE. · Kombetalitused ja rituaalid on vaid väliseks küljeks ning on sekundaarsed. Tarmo Kulmar, TÜ võrdleva usuteaduse professor Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks, mille siduvaks elemendiks on usk
2, 11). (Asju, mis on avalikud, peetakse mitte kellegi omandisse kuuluvaks; sest usutakse, et nad kuuluvad kogukonnale endale. ) Hae autem, quae humani iuris sunt, aut publicae sunt aut priuatae. (G.2, 10) ... priuatae sunt, quae singulorum hominum sunt. (G. 2, 11) (Need asjad, mis on inimliku õiguse omad, on kas avalikud või eraisikutele kuuluvad. ... eraomandis olevad asjad kuuluvad üksikisikutele.) Skemaatiliselt näeks see välja järgmine: 10 Religare tähendab seotust, selle kaudu tagasihoidmist, kuigi on vaieldav, kas religio hoopis mitte relegere’st (hoolikus, tähelepanemine) ei tulene. 11 Manes on tegelikult surnute vaimud, siinkohal on mõeldud jumalaid, kes valitsevad surnute hingede üle ning on nendega seotud. Gaiuse asjade liigitus nende kuuluvuse alusel: RES (asjad) in nostro patrimonio extra nostrum patrimonium
annaabi.ee 
