Pedro Calderón de la Barca Kirjandus Itaalias sai valitsevaks barokk, prantsusmaal klassitsism Baroki kirjandus Maailm on lõhestatud ja kaootiline Vastandite ja kontrastide kunst Väga emotsionaalne Baroki inimene sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Skeptiline ja pessimistlik Kirjandus Pierre Corneille Klassitsismi kirjandus Antiikeetika edasiarendus Oluline on mõistus ja mõistuspärasus Selgus ja korrapära Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele Luule puhtad riimid ja range vorm Molière Filippo Brunelleschi Kunst Renesanssi kunst Suur ilmalike ehitiste osatähtsus Seinamaali kõrval tahvelmaal lõuendil või puutahvlil Maastiku ja olustikuelemendid
Slide 14 Slide 15 Vooruste ja tegude vahekord Ajalugu Voorused avalduvad toimepandud Antiikeetika: Aristoteles (384-322 eKr), tegudes: häid tegusid teevad peateos "Nikomachose eetika" ennemini head, vooruslikud Keskaegne vooruste käsitlus inimesed, ehkki vahel võib sekka
Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault' huvi antiikeetika vastu. Foucault' «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ,,Seksuaalsuse ajalugu",millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk), teine oli enesetehnikatest (Liha ülestunnistused) ning kolmas koosneb erinevate ise`dega tegelevatest kirjutistest (Enesehool). Foucault on palju tähelepanu pööranud antiikeetikale. Kreekas tegelevad inimesed oma moraalse käitumisega, eetikaga ja suhetega hoopis innukamalt kui religioossete probleemidega
Tänapäeval on maailm nii suur ja mitmetasandiline, et ennast sinna süsteemi paigutada on raske. Heidab ette, et uusaegne maailm kitsendab tõe järele tehtavuse. Kõik see, mida suudame järele teha on mõjutatud eelarvamustest. Peaksime püüdma eelarvamusi läbi nägema. Selle asemel loome aga eelarvamuste najal aina uusi asju. Salapärases kreeka valguses end varjav on vanem ja jäävam kui inimese teos. Kunst on uue maailma avamine 14. Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. „Seksuaalsuse ajalugu”,millel on 3 köidet. Esimene köide rääkis seksist (Naudingute pruuk), teine oli enesetehnikatest (Liha ülestunnistused) ning kolmas koosneb erinevate ise`dega tegelevatest kirjutistest (Enesehool). Foucault on palju tähelepanu pööranud antiikeetikale. Kreekas tegelevad inimesed oma moraalse käitumisega, eetikaga ja suhetega hoopis innukamalt kui religioossete probleemidega
2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. muutuvad nad ise seda märkamata ebakompetentseteks. Inimlik mitte-teada-suutmine käibki Sokratese käsitluse kohaselt ilmselt just nende “kõige tähtsamate küsimuste” kohta, millest eelpool toodud tsitaadis juttu oli. Inimese jaoks tähtsaim on küsimus: mis on hüve? Hüve on antiikse eetika üks kesksetest mõistetest ja Sokrates on antiikeetika küsimuseasetuse väljakujundaid. Kuid enne kui selle juurde jõuda, vaatame tema õpetuse epistemoloogilist komponenti lähemalt. Millist rolli mängib see tunnetus – “ma tean, et ei tea” – inimteadmises? Mõistmaks ühte filosoofilist väidet tuleb mõista seda küsimust, millele too väide on vastuseks. Sokratese osutatud seisukohta võiks vaadelda vastusena küsimusele: millistel eeldustel inimteadmine areneb? Võib
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja n...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
Loodus ja füüsiline reaalsus oli kreekalikus 16 mõttes aga kõike hõlmav protsess, ka inimesi ja jumalaid. Inimest ei eritletud, kui looduse vaatlejat, nagu uusaegne loodusteadus seda teeb. 8 & 9 10). Foucault, Michel 1990 Seksuaalsus ja üksindus Vikerkaar 3/ 63-67 Foucault, Michel 1996 1983 Eetika genealoogiast Vikerkaar 8–10/ 192-204 ja 92–99 (KÜSIMUS: Foucault’ huvi antiikeetika vastu. Foucault’ «endahoole» kontsept. Inimene kui kunstiteos. ) MICHEL FOUCAULT (1926 - 1984) on samuti kontinentaalne filosoof, tuntud ühiskonna institutsionaalsuse kriitika poolest, võimu, iha, seksuaalsuse, identiteedi ja vaimuhaiguste uurimise poolest. Pealisülesandeks tõe ajaloolisuse kirjeldamine, tõe muutlikkus konkreetsetes inimelu valdkondades. Tõe ajaloolisus seotud võimu, subjekti ja teadmisega. Teda huvitab,
kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene räägib tõtt, peab oma lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, sest ta ON hea. Vooruste ja tegude vahekord Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Ajalugu · Antiikeetika: Aristoteles (384-322 eKr), peateos "Nikomachose eetika" · Keskaegne vooruste käsitlus · Kaasaegne vooruseetika (alates 1958. a G.E.M.Anscombe'i artikkel: "Modern Moral Philosophy"), praegu anglo-ameerika moraalifilosoofia üks enim tähelepanu pälvivaid suundi. Antiikne vooruseetika Aristoteles küsib raamatus Nikomachose eetika*: "Mis on inimese jaoks hüve?" Ja vastab: "See on hinge toimimine kooskõlas voorusega." * www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos
Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
