Eetika alused (3)

Q: Mis on moraal Mis on eetika?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Mis iseloomustab moraalset toimimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Miks on moraali vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Milline on eetika ja religiooni vahekord?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Milles seisned jumaliku käsu teooria?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Mis on Eutyphroni dilemma?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Mis iseloomustab moraaliprintsiipe?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Q: Mida tähendab et moraal on normatiivne?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused

Tartu Ülikool - Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on moraal Mis on eetika?
Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama?
Mis iseloomustab moraalset toimimist?
Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika?
Miks on moraali vaja?
Milline on eetika ja religiooni vahekord?
Milles seisned jumaliku käsu teooria?
Mis on Eutyphroni dilemma?
Mis iseloomustab moraaliprintsiipe?
Mida tähendab et moraal on normatiivne?
Kuidas on seotud normid ja väärtused?
Mis on väärtused?
Mis liiki väärtusi on olemas?
Mis seos on moraalil ja väärtusel?
Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel?
MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS?
Mida väidab naturalism emotivism preskriptivism mittenaturalism?
Kes otsustab mis on tõene ja väär?
Kes otsustab mis on õige ja vale?
Mida väidab eetiline relativism?
Mis räägib eetilise relativismi kasuks mis selle vastu?
Kuidas lükatakse relativismi ümber toetudes universaalsele inimloomusele?
Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe?
Mis vahe on eetiline absolutism?
Mis on eetiline subjektivism?
Mis on eetiline objektivism?
Mis on prima facie printsiibid?
Mis teadus uurib väärtusi?
Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud?
Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head?
Millega tegelevad hea elu teooriad?
Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Kuidas peaks elama?
Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
Miks me peaksime täitma moraalinorme?
Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega?
Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil?
Mis on eetiline altruism ?
Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast?
Mis on utilitarismi peamised jooned?
Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea?
Mis räägib utilitarismi poolt mis vastu?
Mis on deontoloogilise eetika eripära?
Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil käsul?
Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi?
Mis räägib deontoloogilise eetika poolt mis vastu?

Mis on moraal ? Mis on eetika ? Eetika objekt?
MORAAL
Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid.
Moraalinormid :

mitteformaalsed , nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega.

Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi)

Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga)

Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator ) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
EETIKA
Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna . Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali – õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos - tähistab kommet, harjumust ja e‘thos- tähendab iseloomu omadust.
Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.
EETIKA OBJEKT- eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja –teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti.

Mis iseloomustab moraalset toimimist?
Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides ( altruism ).
Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus , moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda.
Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse , kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une.
N: kui ma tahan moraalselt käituda siis ma ei või Nelele ütelda, et mul on suva ta tränalauludest! Aga kui mind jätavad tõepoolest need laulud ükskõikseks, kas on siis moraalne talle valetada et nii kift , mind väga huvitavad need laulud??

Millega tegelevad teoreetiline ja praktiline eetika?
Teoreetiline eetika ütleb, kuidas oleks üht või teist asja õige teha ning mainib, et kui sa nii ei tee, siis oled ebamoraalne ja ebamoraalseid ootab karistus või ootavad teda sanktsioonid. Praktiline eetika on see, kui ebamoraalse teo teinud inimest ka karistatakse. Näiteks trahvi , vangla, füüsilise karistuse näol.
Teoreetiline (nt. metafüüsika, keelefilosoofia) eetika ütleb, mis on ja praktiline (nt. moraalifilosoofia, ), mis peaks olema. Teoreetiline tegeleb üldiselt eetikareeglitega ja praktiline otsib konkreetseid lahendusi konkreetsetele olukordadele.

Miks on moraali vaja? Kirjeldage mõni olukord, kus moraal ei toimi !

Moraal kaitseb neid väärtusi, mida me peame tähtsaks.
Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks.

Moaali on vaja, sest see juhib meie tegusid nii, et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimest ja loomade heaolu, omistada tegude eest vastutust.
Funktsioonid:

Aitab hoida ühiskonda koos
Vähendada inimkonna kannatusi
Aitab kaasa inimkonna õitsengule
Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil
Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd

N: olukord, kus moraal ei toimi on abort . Naine tahab teha aborti , sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole milleski süüdi ning kelle huvides see ei ole parim lahendus.

Kas inimese huvides on alati olla moraalne? Mis motiveerib teda moraalselt toimima ?
Üldiselt jah, sest moraal on selline normide kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid (kui me neid reegleid peaaegu kogu aeg järgime).
Kui üldiselt ei järgitaks teatud elementaarset, põhiväärtusi kaitsvat moraalikoodeksit, oleks ühiskond võimatu. Ja kas mitte ühiskond ja selles peituvad hüved pole meie huvides?
Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele. Vaid vooruse ja tarkuse tee valimine viib õnnele, õnn seisneb hingerahus, pole aga eesmärk iseeneses.
Usklikku inimest motiveerib pääs Paradiisi. Me ei taha tunda sanktsioone ega tasuda praktilist karistust enda tehtud tegude pärast.
Et pälvida moraalse elu hüvesid – sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus, vooruslikkus- need hüved on taotlemist väärt!
Moraali panustades võite kaotada, kuid kui panustate sellevastu kaotate peaaegu kindlasti!

Milliste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo?
Antud juhul tuleks arvestada

väliste sanktsioonidega – ( teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine jne)

sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistuse piinad)
oleneb muidugi kui amoraalne ta tegu on, mõnikord lisanduvad veel sanktsioonid mis on õigusaktidega paika pandud ( vanglakaristus jne)
NB! Kui oled uskilik võiksid ka arvestada, et on oht põrgusse sattuda, ning erinevad Jumala poolsed karistused.

Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon , etikett .
Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Sellepoolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett.
Moraalset käitumist mingi kindla religiooni järgi peetakse harilikult selle religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid moraali praktikiad ja reegleid ei tuleks samastada usuga. Religiooninormide täitmist tagatakse peamiselt väliste sanktsioonidega (põrgu/patadiis; jumala valvas silm), kuid moraalinormide täitmist tagatakse peale väliste ka sisemiste sanktsioonidega. Erinevalt religioonireeglitest, mis põhinevad jumalikul autoriteedil, on moraalireeglite aluseks peamiselt mõistus ja inimkogemus.
Moraal on tihedalt seotud ka seadusega. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte . Nt ollakse üldiselt nõus et valetamine on tavaliselt ebamoraalne, kuid pole mingit üldist valetamist keelavat seadust. Seaduse rikkujaid saab karistada vastavalt, kuid moraali rikkujaid pole alati võimalik tuvastada, näiteks inimeste ennetav karistamine, kellel eeldatakse olevat halbu kavatsusi, on ebaseaduslik. Seaduse puuduseks on see, et ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi. Viisakad kombed kaunistavad ühiskondlikku olemist, kuid mitte sellistes kommetes ei seisne ühiskondlik olemine.
Etikett on kultuuriline leiutis . Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Määrates pigem selgeks mis on viisakas käitmuine, kui selle, mis on õige käitumine sügavamas mõttes.

Mille poolest erinevad moraal, religioon ja õigus: kehtivuse ulatus, normide rikkumisel rakenduvad sanktsioonid, formaliseerituse aste.
Moraal- moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid ja suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi), moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga.
Religioon- religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, religiooninorme põhjendatakse viitga jumalikule autoriteedile või ilmutusele, kirjasõnale. Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardustega: põrgu/ paradiis , jumala valvas silm
Õigus- õigusnormid on seadused, seadusandja poolt kehtestatud, institutsioonide poolt kantud . Õigusnormide täitmist tagatakse riiklike institutsioonidega: kohus, politsei, vanglad . Õigus on piiratud riigipiiridega, seadused kehtivad ühe riigi piires. Seaduse mittetäitmisel tuleb tegemist väliste sanktsioonidega.

Milline on eetika ja religiooni vahekord ?
Katsed põhjendada moraali usust lahus on nagu laste katsed istutada ümer neile meeldivat lille , kiskudes ära juured, mis tunduvad ebameeldivad ja ülearused, ning pistes ta juurtetuna mulda. Ilma usuta ei saa olla tõelist, siirast moraali, nii nagu ilma juurteta ei saa olla tõelist lille. - Lev Tolstoi .
Kui vaadata Jumaliku käsu teooriat, siis religioon on eetika aluseks. Nad on väga tihedalt seotud. Religioon täiendab eetikat- seda saab arutleda küsimuse juures, kas usklikul on kergem või mitte. Religioonist saab tuge. Või religioon ja usk on sõtlumatud, kui vaadata Autonoomia teesi. See muidugi ei tähenda, et moraalil ja usul ei võiks olla mingeid kattumisi. See on tänapäeva seisukoht. Ajalooliselt olid nad vägagi seotud.

Milles seisned jumaliku käsu teooria? Mis on Eutyphroni dilemma?
Teoloogid on kümne käsu alusel töötanud välja jumaliku käsu teooria. Sellest tuleneb et „moraalselt õige“ tähendab „see, mida Jumal käsib“ ja „moraalselt halb“ on „see, mida Jumal keelab“. Teooria järgi pole moraalinormid mitte inimestevahelise kokkuleppe või tunnete alusel sündinud, vaid tulenevad Jumala tahtest. Mingi asi on õige, kui Jumal käsib seda ja vale, kui Jumal keelab.
Selle probleemi sõnastas Platon oma teoses “Euthyphron”
Sokrates : “Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea?

Kas usk soosib moraalset elu?
Jah, soosib küll. Selleks on ju loodud 10 käsku, mille järgi peaks inimene elama. Need käsud on väga moraalsed . Mõned arvavad , et kui oleme usklikud, oleme motiveeritud olema moraalsed, sest tuleb olla Jumalale meelepärane. Usklikud teavad, et Jumal näeb kõike ja ebamoraalsus ei jää karistamata.
Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel!
Ehkki religioosne eetika ei erine olemuslikult ilmalikust eetikast , võib usk moraalset elu edendada, lisades motiveerivaid põhjusi moraalne olemiseks.

Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus?

Preskriptiivsus (väljendatakse kui käske)

Universaliteeritavus (kõigile ühtmoodi)

Üleskaaluvus (nt esteetiliste, õiguslike suhtes)

Avalikkus ( et nende alusel hinnata saaks)

Teostatavus (ei tohi olla õlejõu käivad)
Universaliseeritavus- moraaliprintsiipe peab rakendama kõigile kes on sarnases situatsioonis.
Konsistentsuse nõue: kui ma pean mingit tegu X heaks, pean pidama heaks kõiki X-ga sarnaseid tegusid.

Mida tähendab, et moraal on normatiivne?
Normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma.
Moraali ettekirjutused puudutavad norme. Moraalil on normatiivne, teguvust suunav ja juhtiv aspekt. Moraal ei ütle mitte mis on, vaid mis peaks olema.
14. Kuidas on seotud normid ja väärtused?
Moraali ettekirjutused puudutavad NORME. Moraalil on normatiivne, tegevust suunav ja juhtiv aspekt. Moraal ei ütle mitte mis on, vaid MIS PEAKS OLEMA.
Moraalinormid põhinevad VÄÄRTUSTEL. Need on sellised asjad, mis annavad nendele normidele sisu (näiteks sõprus, armastus, materiaalne heaolu, aga neid võib olla veelgi).
Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi.
15. Mis on väärtused? Mis liiki väärtusi on olemas?
1. VÄÄRTUSED on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad või hindavad . Väärtus sünnib inimese võimest KUJUTADA ETTE ja soovida praegusest erinevat situatsiooni.( nt. inimene kes hakkab vanaks jääma, saab alles siis aru, kui hea oli noorus). See tähendab, et inimesel peab olema kujutlusvõime. Me hindame seda, et meie elu ei ole ohus, sellest kujuneb meie jaoks väärtus ja sellest tuletame me tegevusnormi.
VÄÄRTUSED MÄÄRAVAD INIMESTE ELUVIISI
Väärtuste liigid

Ainelised- tervis, heaolu
Majanduslikud- turvatunne, produktiivsus
Moraalsed- ausus, lahkus (reguleerivad inimeste käitumist)
Sotsiaalsed- viisakus , suuremeelsus
Poliitilised- vabadus, õiglus
Esteetilised- ilu, graatsia
Usulised- vagadus , kuulekus, usk
Intellektuaalsed- teadmine, intelligentsus
Puhtseesmised hüved on head oma loomuse tõttu. Nad ei tulene teistest hüvedest.
Puhtinstrumentaalsed hüved on vahendid millegi säärase saavutamiseks, mis on seesmiselt hea.

Väärtused on soovide objektid ja nad juhivad meie toimimist
Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime .
Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime

16. Mis seos on moraalil ja väärtusel?
Väärtus võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. (nt. elu on väärtus. Õnnelik elu on väärtuslik. Iga mõtlev või potentsiaalselt mõtlev elusolend on väärtuslik) Moraal juhib tegutsemist. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks.
Väärtused on aluseks moraaliprintsiipidele, millel põhineb moraaliarutlus.
17. Nimetage moraalseid väärtusi.
Moraalsed väärtused reguleerivad INIMESTE KÄITUMIST. Kes väärtustavad moraali, tahavad käituda teatud viisil.

Julgus
Usaldusväärsus
Ausus
Lojaalsus
Tolerantsus jms

18. Kas väärtused on subjektiivsed või objektiivsed?
Kas need asjad on väärtuslikud sellepärast, et me neid ihaldame või me ihaldame neid sellepärast, et nad on väärtuslikud?
Objektivist- väärtused väärivad soovimist, ükskõik kas keegi neid tegelikult soovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Klassikalisse objektivistliku vaate väärtustele esitas Platon. Ta õpetas, et Hüve on kõrgeim vorm, väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav alles pärast pikaajalisi filosoofiaõpinguid.
Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed.
19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid!
Deskriptiivne - kirjeldab tükki universumist, ei vaja kõneleja poolt hindamist. On kas tõene või väär.( Eutanaasia on Hollandis lubatud.)
Väärtustav- ei kirjelda, vaid kõneleja annab oma hinnangu. Nõuab hinnangu andmist kõneleja poolt, kes seda väljendab. (Eutanaasia on moraalselt vale).
20. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi.
TÕEVÄÄRTUS
Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma)
KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah)
MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS?
Subjektivistid
Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes
Objektivistid
Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks.
21. Mida väidab naturalism , emotivism , preskriptivism, mittenaturalism ?
NATURALISM
See on teooria mis väidab, et eetikaterminid on määratletud faktiterminite kaudu.
Tees: Eetikaterminid osutavad naturaalseid omadusi - see on kognitivistlik arusaam eetikast ja ta väidete tõesusest.
Usutakse (st on inimesi, kes usuvad= on kindlad), et uurimise teel saab teha kindlaks, mida eetika mõisted tähistavad ja kas nad tähistavad oma designaati (=tähistatavat) õigesti või ei!
MITTENATURALISM
See on teooria, mis väidab, et moraalifaktid on olemad, kuid nad pole naturaalsed.
Eetika mõistetega me osutame mittenaturaalseid (st. looduslikult =iseenesest mitte-esinevaid) väiteid.
See on innaturalism, mitte-naturalism, mis on samuti kognitivistlik!, ning mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele.
Intuitsionism ja ilmutuse teooria kui kognitivismid!
EMOTIVISM
Kognitivistlikust meta-eetikast erineb mittekognitivistlik meta-eetika: eetika väited ei ole ei tõesed ega väärad!
Eetika-väited on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid! Eetika-väiteid ei saa õigustada faktidega ega omandada ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni , mille toel neid võib tõeks võtta.
See on emotivistlik mitte- kognitivism .
PERSPEKTIVISM
Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised.
Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine).
See on preskriptiiv-mittekognitivism.
22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär?
Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid .
Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes.
Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud , neid võib muuta.
Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus.
Moraal on kultuuri osa.
Eetikas pole universaalset tõde
Relativism seab kahtluse alla universaalsete normide olemasolu eetikas. Ei ole mingit moraalitõde, mis kehtiks kõigi rahvaste jaoks kõigil aegadel.
On teooria moraali loomusest. Kasutatakse teatud tüüpi argumenti.
Relativismi argument

Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks.
Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti .
Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid.
Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde. Tõsi ja vale on vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/ kultuuriti.
Kultuuridel/ühiskondadel on aga ka palju ühiseid väärtusi, sest inimloomus on universaalne ja inimestel on suhteliselt sarnased vajadused ning huvid. Nt valetamist taunib iga ühiskond ning lubaduse pidamine on igas ühiskonnas oluline.

Universaalsesse moraali kuulub:

Ära tapa süütuid inimesi!
Ära põhjusta asjatut valu või kannatust!
Ära varasta ega valeta!
Pea oma lubadusi ja austa oma lepinguid!
Ära võta teiselt inimeselt tema vabadust!
Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta!
Ole õiglane, koheldes võrdseid võrdsetena ja ebavõrseid ebavõrdsetena!
Vasta teistele samaga, näita üles tänulikkust!
Aita teisi inimesi, eriti kui see ei maksa midagi.
Täida õiglasi seadusi!

Kes otsustab, mis on õige ja vale?
Enamuses otsustab selle, mis on õige ja väär ühiskond. See, kus indiviid on üles kasvanud. Subjektivismi seisukohast vaadeldakse moraali olenevalt isikust. “Moraal on vaataja silmades”. Konventsionalism on vaade, et pole olemas objektiivseid moraaliprintsiipe, kuid kõik kehtivad moraaliprintsiibid on õigustatud kultuurilise heakskiiduga – tunnistab moraali ühiskondlikku iseloomu.
23. Mida väidab eetiline relativism? Relativismi kolm võimalikku teesi.
Eetiline relativism väidab, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes.
Normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda.
Mitmekesisuse tees: erinevatel kultuuridel on erinevad kombed ja tavad, erinevad arusaamad sellest, mis on õige, mis vale – kultuurirelativism.
Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt . Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja vastavalt sellele ühiskonnale, kus nad sündisid ja üles kasvasid. Järelikult pole olemas kultuuriühest moraali.
24. Mis räägib eetilise relativismi kasuks, mis selle vastu?
Kasuks:
Relativism sallib teisi kultuure. Sallivust ehk tolerantsust ennast peetakse positiivseks väärtuseks. Relativismi normatiivne tees: on hea, kui igal kultuuril on oma moraal, teised ei tohi sellesse sekkuda. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
Vastu:
Subjektivistlik relativism paitab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, Vaid omandavad moraalpõhimõtted perekonnas, grupis vms. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks , et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritud. Kultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral.
25. Kuidas lükatakse relativismi ümber, toetudes universaalsele inimloomusele?!
Universaalne inimloomus viitab sellele, et on olemas objektiivselt üks hulk moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale (kõigile ratsionaalsetele olenditele).
Kuidas teha kindlaks objektiivseid moraaliprintsiipe?
Ideaalne vaatleja on see vaatekoht, mis aitab meil selgusele jõuda universaalsetes printsiipides.
Ideaalne vaatleja on sõltumatu, informeeritud.

Mis (vahe) on eetiline absolutism ?
Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. See usub universaalsetesse moraalireeglitesse, et on olemas selliseid moraaliprintsiipe, mida mitte kunagi ei tohi eirata. Absolutismi esindab kõige ehedamalt loomuõiguse teooria: moraalne kord on looduse poolt antud.

Mis on eetiline subjektivism ?
Eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta. Moraalihinnang on igaühe enda asi. Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas).
Eetilisest subjektivismist tuleneb:

Igaühe arvamus on võrdselt tähtis.
Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba.
Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija.

Mis on eetiline objektivism ?
Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti.
Mõõduka objektivismi korral loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles.

Mis on prima facie printsiibid ?
Ladina keeles „esmapilgul”. Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma.
Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte.

Mis teadus uurib väärtusi?
Väärtusi uurib aksioloogia.
Kesksed küsimused on:

Millised on eri tüüpi väärtused ja kuidas on nad üksteisega seotud?

Millised asjad või tegevused on väärtuslikud või head?

Kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?

Millega tegelevad hea elu teooriad?
Nad esitavad küsimusi nagu “Mis teeb inimeste elu üldse elamisväärseks?” ja „Mis on hea elu?” Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. „Mis on õnn?”

Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles ) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat.

Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal .
Antiikfilosoofias:
Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid , kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks.
Hea elu eetika küsimus: Kuidas peaks elama?
Antiikfilosoofia jaoks 2 küsimust: “Kuidas me peaksime üksteise suhtes toimima?” ja “Kuidas oleks üksiku indiviidi seisukohalt parem elada?

Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu
Seneca : hea elu on vooruslik elu
Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine

Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet.
Tänapäeval:
Kaasaegsed edasiarendused hea elu käsitlusele on reflekteeritud subjektivism (informeeritud soovidele toetumine) ja objektivism (universaalsele inimloomusele toetumine)

Reflekteeritud subjektivism

Inimese elu on siis hea, kui ta seda afektiivselt heaks kiidab.
Soovid allutatakse kriitikale. Tähtis on inimese teadlikkus oma soovidest.
Selle tunde põhjal, et me elame head elu, saab öelda, mis on hea elu.

Objektivism

Teatud asjad on objektiivselt head, sõltumata sellest, mida inimesed ise mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea.
Toimub tagasipöördumine Aristotelese ettepaneku juurde:
Kuna inimloomus on universaalne, siis on võimalik tuua välja kõikidele inimestele omased põhivajadused, mis peavad olema rahuldatud, et saaks rääkida heast elust.
Aristotellik essentsialism – uus ettepanek kaasaegses filosoofias Martha Nussbaumilt.
Martha Nussbaumi hea elu kontseptsioon :

Ettekujutuse loomine sellest, mis on hea. Oma elu planeerimine .
Intiimsed ja ühiskondlikud suhted.
Osavõtt kogu looduse elust.
Naer, mäng ja meelelahutus.
Omaenda elu elamine, omaenda keskkonnas ja kontekstis.

Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
Subjektivismi kohaselt elab inimene head elu siis, kui ta selle emotsionaalselt heaks kiidab ja kui ta tunneb, et elab head elu, siis saab ka öelda ning kirjeldada, mis on hea elu. Kõik sõltub inimesest endast, tähtis on indiviid.
Objektivismi järgi on aga teatud asjad lihtsalt objektiivselt head ja teised objektiivselt halvad, sõltumata sellest, mida konkreetsed inimesed mõtlevad. Mingi asi pole hea mitte sellepärast, et me seda soovime, vaid me soovime seda sellepärast, et see on meile hea.

Miks me peaksime täitma moraalinorme?
Üks võimalus on põhjendada moraalinormide kohustuslikkust inimloomusega.
Bernard Mandeville ütleb, et inimeste käitumise peamine motiiv on soov teenida kiitust.
Adam Smith pakub välja, et moraali valdkonnas ajendab inimest moraalselt toimima soov teenida mitte ainult kaasinimeste vaid ka erapooletu vaatleja sümpaatiat. Soov kaas-tunde järele.

Kuidas saab moraali põhjendada inimloomusega?
Küsitakse, kas moraal põhineb enesearmastusel või teiste armastusel . Kas inimeses on rohkem egoismi või altruismi?
Altruistlikud filosoofid ütlevad, et inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks vaid ka altruistlikeks, isetuteks tegudeks (nt. vanemate armastus oma laste vastu).
Egoistliku filosoofia esindaja Hobbes arvab aga, et inimene on loomult egoist ning ta käitumist juhib enesearmastus . Inimese tegutsemise peamine motiiv on teenida kiitus.

Mis vahe on psühholoogilisel egoismil ja eetilisel egoismil?

Psühholoogiline egoism on deskriptiivne teooria sellest, kuidas inimesed tegelikult käituvad ja mis neid motiveerib.
Eetiline egoism on preskriptiivne või normatiivne teooria sellest, kuidas inimesed peaksid käituma.

Mis on eetiline altruism ?
Eetiline altruism on see, kui inimene teeb midagi teiste hüveks, silmaspidamata enda hüve. Altruismi vastand on egoism.

Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine.
Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid.
Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega .

Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast?
Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged?
Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg.
Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv.

Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest!
Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: „Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!”
1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (Konsekventsialistlik printsiip)
2)Tagajärgede hindamisel on määravaks tuleneva kasu hulk. (Kasulikkuse printsiip)
3)Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset, vaid üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu.
Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism.

Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea?
See tegu, mille tagajärjed toovad rohkem hüve.

Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teo utilitarismi!
Teoutilitarism- kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele. Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.
Reeglutuilitarism- ei hinnata üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt. Kas oleks hea, kui kõik järgiksid reegleid. Kui alati kasulik, ka seekord .

Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu?
Eelised - Lihtsus, vaid 1 printsiip, mida rakendada. Objektiivsus, võimalus mõõta toimingu moraalset headust. Teaduslikkus, Utilitarism on tähelepanelik selle suhtes, mis tegelikult toimub.
Puudused - hüve saab mõista erinevalt; tagajärgi on raske ette näha; eesmärk pühendab abinõu; nõutakse inimeselt üle jõu käivat (Tuleb maksimeerida üleüldist hüve (see rikub meie oma eesmärgid: kas on moraalne minna kinno , kui sama raha eest saaks vaesed söönuks?).
ignoreerib meie moraalseid intuitsioone; Utilitarism on erapooletu. Meie lähedaste heaolu on meile tähtsam. Utilitarismis peaks hüve objektiivselt lugema.

Mis on deontoloogilise eetika eripära?
Deontoloogilise eetika eripära seisneb selles, et ta omistab sisemise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele. Näiteks on tõe rääkimine õige ka siis, kui ta teisele valu ja kannatust põhjustab. Valetamine on alati vale. Samuti võib eripäraks pidada seda, et deontoloogilise eetika järgi on moraalireeglid kõikidele kohustuslikud, ühtemoodi kehtivad ja universaalsed. Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid tahe .

Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil (käsul)? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv ?
Hüpoteetiline: Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik .

See ütleb, mida tuleb teha soovi rahuldamiseks.
“Selleks, et saada A, tee x!”
Nt: Et saada terveks, võta rohtu ! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada.
Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.
„peab” kehtib kui on vastav soov
Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga.

Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid ( maksiimid ) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).

Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida.
See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid.
Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod.

Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki , meil pole kohustust neid täita. Kategoorilisel imperatiivil on kaks vormelit: toimi ainult vastavalt maksiimile, mille kohta saad soovida, et see oleks universaalse seadus.

Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi?
Mitte tagajärjed ei määra teo õigsust ja väärtust, vaid teatud jooned teos eneses , teo motiiv, alus. Eesmärk ei õigusta kunagi abinõu. Sisemine väärtus on tegudel , mitte tagajärgedel.
Deontoloogilise eetika järgi on moraalselt hea tegu see, mis on tehtud kohusetundest lähtuvalt. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn. Moraalne tegu on see, mille mõte on moraalne.

Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu?
Poolt:

Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti)

Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega.
Vastu:
Ei hooli üldse tulemustest. Vahel on meie moraalse käitumise tagajärg nii kurb, et ei saagi öelda, et me toimisime moraalselt (ütlesin gangsterile, et süütu inimene on minu kodus).

Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu?
Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?”
Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus , kuna on seadus, aga pole seadusandjat.

Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) .
Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale.
Põhiseisukohad:
Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive , emotsioone. Oleme vastutavad oma iseloomu eest, saame seda kujundada. Me ei pea mitte ainult tegema head, vaid ka armastama head. Pole tähtis, mida ma teen vaid milline olen. Pole tähtis vaid see, kas inimene räägib tõtt, peab lubadusi, ei puutu võõrast vara, vaid ka see, et tal puuduks kiusatus seda teha. Kui inimene on aus, on tal seadumus head teha. Inimene on aus, sest tal on selline iseloom. Voorused avalduvad toimepandud tegudes. Häid tegusid teevad vooruslikud inimesed- see tõenäosus on suur. Voorused on primaarsed, olulised tegudest sõltumatult. Tuleb nautida hea olemist!!

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 218 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

218 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

annye Õppematerjali autor

moraal eetika

Sarnased õppematerjalid

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused

doc

Eetika

Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus

Ühiskonnaõpetus

doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Eetika alused

doc

Eetika alused kordamisküsimused 2011

Filosoofia

docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

Eetika alused

docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

Sissejuhatus eetikasse

doc

Eetika kordamisküsimuste vastused

EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida

Eetika

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

Eetika

Rohkem sarnaseid