John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
1. Nimeta mälestiste liigid. Mälestiste liigid on arheoloogiamälestis, arhitektuurimälestis, kunstimälestis, tehnikamälestis, ajaloomälestis. 2. Mis on konserveerimine, restaureerimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine? Konserveerimine vananemise peatamine või aeglustamine. Pinda ega vormi ei muudeta, kui see ei ole vajalik säilitamise eesmärgil. Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse ...
Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
Machiavelli jagab ainuvõimu pärilikuks ja vastseks, mis omakorda jaguneb kaheks- täiesti uueks ja osaliselt uueks. Viimasel juhul on vallutatud maa otsekui kehaliselt ühendatud valitseja pärisvaldus(t)ega. Machiavelli eelistab pärilikku ainuvõimu vastsele võimule, sest kui ta ka võimust ilma jääb, võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul ku...
valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus · Kindlus (tõenäosus) · Lähedus · Viljakus (kui palju kaasneb muid positiivseid tundeid)
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis....
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
·Utilitarism on printsiibieetika. ·Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu!" teooria, et õige tegu on see, mis maksimeerib kasu. Kasu määratletakse naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Ühe versiooni motoks on "Suurim õnn Suurimale hulgale" Utilitarismi 3 peamist aspekti : ·Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. ·Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus (lad. k. utilitas, ingl. k. utility). ·Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu, s.o. kõigi nende kasu, keda toiming puudutab. ·Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism (kreeka k. hedone, ,,nauding"). Valulise või nauditava omaduse valdamine. Mõnikord käib mõiste hedon naudingu hulga kohta, mida saab ka mõõta. ·Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. Hinnang egoismi-eetikale Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
antiigiajast meieni jõudnud: hõlmates Rooma arhitektuuri, insenerluse ja linnaplaneerimise aspekte. Tänapäeval on traktaat liigitatud 100 parema maastikuarhitektuuriteose hulka, kuigi olemuselt oli see mõeldud käsitlema arhitektuuri... Siit ilmneb, milline oluline seos on arhitektuuril ja maastikuarhitektuuril olnud juba väga varastel aegadel. Traktaadis käsitles ta arhitektuuri ideid, lähtudes põhiprintsiipidest, mis olid sõnastatud kui utilitas (kasutus), firmitas (kindel) ja venustas (ilu). Aiakujunduse jaoks võiks neid printsiipe kohandada kui kasutusmugavus, stabiilsus, tervislikkus ning ilu. Vitruvius kaasas oma traktaati ka inimproportsioonidega seostamise ehitiste mõõtmete juures. Hiljem on paljud arhitektuuriteoreetikud inspiratsiooni ja eeskuju võtnud just Vitruviuse traktaadist, teiste hulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
