John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
Restaureerimine taastatakse algne välimus. Renoveerimine kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Rekonstrueerimine ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. 3. Millised eelnevalt loetletud tegevused ei ole sobilikud mälestiste juures? Renoveerimine ja rekonstrueerimine 4. Nimeta Vitruviuse kolm arhitektuuri tugisammast. Firmitas ehk tugevus Utilitas ehk funktsionaalsus Venustas ehk ilu 5. Keda peetakse renessansiaegses Itaalias muinsuskaitse isaks? Raffael korraldas üleskutse ajaloolise pärandi kaitseks (kirja teel, paavst Leo X-le) 6. Milline on 16.saj arhitektuuritraktaatide peamine erinevus võrreldes 15. saj traktaatidega? 16. sajandi traktaadid pakkusid rohkelt praktilisi näpunäiteid, olid illustratiivsemad ja rohkem arhitektuurikesksed. (15
Harrieti surma avaldas ta nende koostöös valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1861 "Considerations on Representative Government"). 2. LOOMING Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
"amoraalset, salakavalat suhtumist kaasinimestesse, millega kaasneb küüniline arvamus nende tegusid juhtivatest motiividest", või "usku, et inimesi saab juhtida meelituste, ähvarduste ja tüssamiste abil; püüdu sellist juhtimist ellu rakendada". Tuleb siiski tõdeda, et makjavellism kui nähtus eksisteeris ammu enne Machiavellit ja seda võib pidada niisama vanaks kui poliitikat. Juba Cicero ja Tacitus väitsid, et ühiskonna heaolu (utilitas rei publicae) nimel on moraaliseaduste rikkumine lubatav. (Tomson, 2000-2011) Machiavelli 16. sajandi alguses kirja pandud ideed on leidnud kinnitust läbi ajaloo tähtsamate sündmuste ning on ülimalt hinnatud ka tänapäeva poliitikas. Machiavellit võib lugeda erakordseks filosoofiks, kes on andnud nii uue suuna uusaja riigiteooriale, kui ka suutnud läbi oma reaalse poliitikakäsitluse väga täpselt välja tuua omadused, mis on vajalikud kõigile
valminud "Vabadusest", selle talle pühendades. 1863 avaldati "Utilitarianism". 1865 valiti Mill parlamenti. Kuni oma surmani aastal 1873 jätkas ta tegutsemist sotsiaalse reformaatorina, avaldades mõtteid surmanuhtlusest, naiste õigustest (1869 "The Subjection of Women"), valitsuse reformist, Iirimaast, orjusest ja representatiivset demokraatiast (1961 "Considerations on R G"). 4 Looming Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõndadel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et
tegema egoistlikke tegusid. PS! Altruist ei pea ütlema, et isekad teod on keelatud, seetõttu tohib altruist ka endast hoolida. (Kuldne reegel) Egoismi-eetika arvestab vaid oma heaoluga ning ei muretse järeltulevate põlvede pärast ("Pärast meid tulgu või veeuputus"). Egoismi-eetika ei ole piisav eetikateooria! Meil on kohustusi järeltulevate põlvede ees! b) utilitarism: telos- kreeka k "eesmärk". Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. Utilitas lad k. "kasu" Printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Aluse panid Hutcheson, David Hume, Adam Smith. Jeremy Bentham ja John Stuart Mill on utilitarismi klassikud. Bentham: Maksimeeri naudingut, minimeeri valu. Stuart Mill: Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn"). Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal
seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789) · John Stuart Mill (1806-1873) "On Utilitarianism " (1863) Hedonistlik arvutus · Benthami järgi saab naudingut mõõta. Kriteeriumid: · Intensiivsus · Kestus · Kindlus (tõenäosus) · Lähedus · Viljakus (kui palju kaasneb muid positiivseid tundeid)
park). Järgnevas referaadis üritan teile anda ülevaate Eesti arhitektuurist alustades gootikaga kuni lõpetates historitsismiga. Toon välja erinevad näited vooludele vastavatest ehitistest Eestis. Näideteks olen võtnud nii sakraal- kui ka profaanhooneid, mis minu jaoks on mingi kindla tähendusega. Ma arvan, et võin väita, et minu valitud hoonetes on olemas Vitruviuse arhitektuuri põhiprintsiibid: firmitas(tugevus), utilitas(funktsioon), venustas(ilu). Õnneks on suurem osa Eesti arhitektuurist kenasti säilinud, kuigi suuresti tänu restaureerimisele. Paljudes kohtades käib ka praegu usin hoonete ajaloo uurimine ja restaureerimine. Gootika Jaani kirik Jaani kiriku ehituslugu on keeruline ning jaguneb paljudeks järkudeks. Ehitust alustati umbes 1220- datel, kui ehitati puidust kabel või siis juba kirik. Praegust põhiosa hakkati ehitama umbes 14. sajandi alguses. Kuid kirik sai kannatada Põhjasõjas, kus
-17. sajandil vaeseks ja põlatuks või – püüdes vältida vaesumist – aplaks ja vihatuks. Kõigi Kuidas teha pealtnäha võimatut: ühendada Erasmus ja Machiavelli nende asjade hulgas, millest valitsejal tuleb hoiduda, on ka olukord, kus teda (iustitia/honestas+utilitas) põlatakse ja vihatakse – heldus viib sind välja nii põlguse kui vaenuni.” Heldus (järg) Machiavelli mõju: kahtlus, kas printsiip “ausus on parim poliitika” “Seepärast on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu (honestas=utilitas) peab paika. See võib olla tõene alamate, ent mitte valitsejate
·Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu!" teooria, et õige tegu on see, mis maksimeerib kasu. Kasu määratletakse naudingu, õnne, ideaalide või huvide kaudu. Ühe versiooni motoks on "Suurim õnn Suurimale hulgale" Utilitarismi 3 peamist aspekti : ·Toimingute moraalset kvaliteeti mõõdetakse tagajärgede alusel. ·Toimingute tagajärgede hindamise aluseks on kasulikkus (lad. k. utilitas, ingl. k. utility). ·Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu, s.o. kõigi nende kasu, keda toiming puudutab. ·Klassikaline utilitarism on hedonistlik utilitarism (kreeka k. hedone, ,,nauding"). Valulise või nauditava omaduse valdamine. Mõnikord käib mõiste hedon naudingu hulga kohta, mida saab ka mõõta. ·Psühholoogiline hedonism on teooria, mille järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu.
o vastavalt neile huvidele, mida nad endal tajuvad olevat. Hinnang egoismi-eetikale Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist ehk egoismist loobumist. Egoismi paradoks: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda (teatud määral) altruistiks. Seega ei ole egoismi-eetika lahendusi pakkuv toimiv eetikateooria. UTILITARISM lad k utilitas "kasu" Nii tegevusjuhiseks kui ka tegevuse hindamise aluseks on printsiip: "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!" Utilitarismi teerajajad · Antiikfilosoofias Sophoklese "Antigone" (u 440 eKr) · Utilitarismile kui moraalifilosoofiale panid aluse 18. sajandi soti filosoofid: Francis Hutcheson, David Hume, Adam Smith. · Francis Hutcheson: "Suurim Õnn Suurimale Hulgale." Utilitarismi klassikud · Jeremy Bentham
Erasmus poliitikat on võimalik üles ehitada aususele ja õiglusele Machiavelli skeptik, seadis kahtluse alla selle, et ka valitsejad peavad järgmina eetilisi printsiipe, vastupidi neil on kõrgemaid ülesanded. Valitseja jaoks on tähtis kogukonna heaolu ja säilimine ning selle nimel peab olema valmis eetilisi printsiipe rikkuma ning ka ise pattu tegema. Kuidas neid ühendada? · Kuidas teha pealtnäha võimatut: ühendada Erasmus ja Machiavelli (iustitia/honestas+utilitas) · Machiavelli mõju: kahtlus, kas printsiip "ausus on parim poliitika" (honestas=utilitas) peab paika. See võib olla tõene alamate, ent mitte valitsejate kohta · Seega 2 tüüpi moraal: · Privaatmoraal: klassikalised moraalireeglid, mida peab järgima tavainimene · Avalik e. kollektiivne moraal, kehastab valitseja. Mõõdupuuks üldine hüve e. riigi huvi. 16. saj. mõiste ragione di stato e. raison d'etat e. reason of state
antiigiajast meieni jõudnud: hõlmates Rooma arhitektuuri, insenerluse ja linnaplaneerimise aspekte. Tänapäeval on traktaat liigitatud 100 parema maastikuarhitektuuriteose hulka, kuigi olemuselt oli see mõeldud käsitlema arhitektuuri... Siit ilmneb, milline oluline seos on arhitektuuril ja maastikuarhitektuuril olnud juba väga varastel aegadel. Traktaadis käsitles ta arhitektuuri ideid, lähtudes põhiprintsiipidest, mis olid sõnastatud kui utilitas (kasutus), firmitas (kindel) ja venustas (ilu). Aiakujunduse jaoks võiks neid printsiipe kohandada kui kasutusmugavus, stabiilsus, tervislikkus ning ilu. Vitruvius kaasas oma traktaati ka inimproportsioonidega seostamise ehitiste mõõtmete juures. Hiljem on paljud arhitektuuriteoreetikud inspiratsiooni ja eeskuju võtnud just Vitruviuse traktaadist, teiste hulgas
annaabi.ee 
