SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.1Eustress ja distress............................................................................................................. 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?.........................................................
50% tüdinevad kergesti, unustavad pidevalt midagi ja on väsinud isegi siis kui on piisavalt maganud. Nendest vastustest võib järeldada, et Järva-Jaani Gümnaasiumi VIII klass on kõige rohkem stressis, mis ei ole üldsegi hea. Nende suurimateks probleemideks on laiskus, tüdimus, pidev unustamine, ei viitsi või ei taha tundidesse minna. Kõikide uuritud klasside ühine suurim probleem on mitte välja puhkamine, see tähendab, et magatakse vähem kui peaks. Suurim tagajärg sellele ongi koolistress, mis paneb õpilase alkoholi rohkem jooma ning tänu sellele tekivad haigused ja probleemid ka väljaspool kooli. 12 Kokkuvõte Käesolevas töös seadsin eesmärgiks uurida kuidas, miks ning kui paljud inimesed on stressi kogenud. Sain teada, et olukord on tegelikult halvem, kui see kõik esialgu tundus. Juba mitmeid aastaid on koolikaaslased tundnud end väga kurnatuna ning pingeliselt
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid...
Märksõnaks oleks siinjuures tasakaalustatud õppe-, aine- ja töökavad, kus saab väsitada nii pead, kui ka käsi-jalgu ning osata seejärel konstruktiivselt puhata Viimasel ajal on ajakirjandus kohutava entusiasmiga laterdanud koolistressist ja noorte koolielust. Räägitakse sellest, kuidas noored muutuvad koolis nukraks ja iseendassetõmbunuks ning ei saa enam oma ülesannetega adekvaatselt hakkama. Miskipärast on mulle jäänud mulje, et koolistress on lihtsalt koolinoorte loosung selleks, et samastada enda koolielu täiskasvanute karjäärimaailmaga. Millest tekib õpilasel väidetav stress koolist? Enamikel juhtudel on tegemist õpetaja mõnitamisega või klassikaaslaste üleoleva maneeriga. Mis võib olla alandavam kui õpetaja avalik mõnitamine klassi ees, kus inimesele on suunatud kümnete inimeste kiivad pilgud? Olgugi, et õpilane proovib kõigest väest, on olnud juhtumeid, kus õpetaja lihtsalt naerab ta
Koolistressi tingib ebakõla töö või töökeskkonna esitatud nõudmiste ja õpilaste võimete, oskuste ja vajaduste vahel. Koolid, perekonnad ja ühiskond oleksid võimelised probleemi ära hoidma, kaitstes noori inimesi suurt stressi põhjustavate olukordade eest. Kui leidubki mingeid probleeme, tuleks varakult abi otsima hakata, sellega saab ära hoida asjaolude halvemaks muutumise. Milline poleks ka põhjus, kõige tähtsam on abi saamine. Koolistress käib kooliga kaasas ajast aega. Koolistressi põhjused seostuvad kõigepealt ealise arengu iseärasuste ja sotsialiseerumisega. Kes ei teaks oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Õppimine on juba iseenesest märksa pingestavam protsess kui paljudel
Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule ...
SCHOOL IS COOL ! The pressure for teens nowadays is unprecedented. Especialy for those who have exams, musicschool or training. Sudenly we find ourselves asking why? why so much pressure, what`s the whole point ? Too many responsibilities are very frustrating. Even some rainy day could make us sad ! It`s easy to study in winter, because nothing is calling us out. In spring only thought is what will i do after school? Weather is warm again and sun can be very foxy! Another disturbing factor is " annoying classmates" . Some people just want to put up a show. They scream , yell ugly words to teachers and impede the schoolwork. Thanks to the yellers, teachers are mad and ofcourse they punish the whole class. This is also very depressing. Just admire teachers!They can give us homework according to their mood. Sometimes opening the daiary and looking at the homework it just seems like teachers w...
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine j...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Andrei Aleksejev LKT 11 KOOLISTRESS Juhendas: Ennu Olavi Valga 2012 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................3 Koolistress ......................................................................................................4-8
Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS ..............................................................................................................................7 3.1 Tööõnnetuste põhjus .............................................................
Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt palju targemat teha, kui lugeda töid ja mõelda „kas ma tõesti õpetan nii kehvasti või on nad lihtsalt lootusetud?“. Tegelikult õpetajad on need kes tõesti võivad stressi üle
TRESS JA DEPRESSIOON coolguys DEPRESSIOON Depressioon on meeleoluhäire, Lisasümptomid mida iseloomustab ennekõike tähelepanu ja keskendumisvõime alanenud meeleolu, alanemine huvideringi kitsenemine ja enesehinnangu alanemine süü ja väärtusetusetunne elurõõmu kadumine ning pessimism tuleviku suhtes energia vähenemine. unehäired söömishäired enesevigastus või suitsiidimõtted või teod lühimälu häired DEPRESSIOONI SÜMPTOMID Kehalised Psüühilised Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja ener...
Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ..................................................................................... 8 2.3. Koolistressiga toimetulek ................................................................................... 9 3
Selleks peaks oma õppimisaega targasti planeerima ning ka vahepeal puhkepause teha. Näiteks on väga vale see, et vahetunnis mitte ei puhata, vaid õpitakse või korratakse järgmise tunni materjale. Samuti tuleks kasu enda positiivselt häälestamisest. Näiteks öelda peegli ees endale: "Ma saan hakkama" ning seda ise ka uskuda. Sellel on väga suur mõju. Meeles tulek pidada ka seda, et alati on lihtsam stressiga toime tulla, kui inimene ei ole üksi vaid saab toetuda lähedastele. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomilkuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid asju õppur ise ära teha, kui selle täielikuks välja juurimiseks tuleb teha muudatusi õppekavas ning vanemate ja õpetajate suhtumises.
Kristin Lichtfeldt Rakvere Reaalgümnaasium 10. T Ärritav närvipinge Emotsionaalne seisund Termin "stress" võeti kasutusele aastal 1926 Mõjub muserdavalt Koolistress hirm kooli, õpetaja või kaasõpilaste ees. Tööstress inimestega seotud stress; töö keskkonnast tingitud; füüsilised stressorid Pea meeles, stress on ennetatav! Stressi põhjustavad peamiselt mitmesugused katastroofid, nagu näiteks: Autoõnnetused Looduskatastroofid Kriminaaltegevuse ohvriks langemine Abieluprobleemid Surm Unehäired Tuimus ümbritseva maailma suhtes Trauma taaselustamine mälestustes Keskendumisraskus
2 a) Füüsilised sümptomid 2 b) Emotsionaalsed sümptomid 2 c) Käitumuslikud sümptomid 2 3. Kuidas tulla toime stressiga? 3 a) Eristatakse kahte toimetulekustiili. 3 4. Milliseid stresse esineb? 3 a) Tööstress 3 b) Perestress 3 c) Suhtlemis stress 4 d) Koolistress 4 5. Kuidas vältida stressi? 4 6. Kasutatud kirjandus 5
Alkoholiseadus Miks on alkoholiseadus vajalik? See on teavitamiseks ja vajalik inimestele, kes ei suuda ise oma piire tunnetada ja seaduse olulisust hinnata. Noored ei tea, kuidas võib alkohol mõjuda nende tervisele või üldse elu kujunemisele. Tundub, et noored tarvitavad tänapäeval rohkem alkoholi kui täiskasvanud. Kas selle taga on tugev koolistress või teadmatus selle kahjulikkusest? Uurides alkoholi mõjudest tervisele sain teada, et alkoholi tarvitamine on noortele just eriti ohtlik kuna aju areneb lõplikult välja alles kahekümnenendates eluaastates. Alkohol ja muud mõjuained kahjustavad arenevat aju kaks korda rohkem kui juba välja arenenud aju. Samuti hukkub noorel kaks korda rohkem rakke kui täiskasvanul. Need rakud kahjuks ei taastu hiljem. Alkohol rikub
............................................................... 6 2.4. Perestress ......................................................................................................................... 7 2.5. Seksuaalsuhted ................................................................................................................ 8 2.6. Stress suhtlemisel ............................................................................................................ 8 2.7. Koolistress ....................................................................................................................... 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal ......................................................................
Eesti haridus praegu ning tulevikus Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine, ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis '' Haridus ja Demokraatia'' toob näite Soomest, kus raha panustatakse ühte nõrgema...
Lugedes viimast kahte paragrahvi tekib tunne, et koolisüsteemi saab paremaks teha vaid sellesse rohkema raha sissevalamisega. Kuid on palju asju mida õpilased ja õpetajad saaksid käsikäes ette võtta, ilma et peaks riigiisadelt raha lunima minema. Eesti kooliõpilaste tulemused on ühed maailma parimatest, kuid õpilased ei ole õnnelikud. Tulemused saavutatakse läbi vere, higi ja pisarate. Kell 2 öösel kontrolltööks õppimine pole minu enda jaokski midagi uut ja koolistress lubab tihtilugu maha murda. Selle muutmiseks tuleks õppimine muuta vähem tulemuste ja faktide põhiseks ja rohkem teadmiste omandamisele ja enesetäiendamisele suunatuks. Õppureid teeks õpihimulisemaks see, kui nad saaksid rohkem valida, mis aineid nad õpivad ja seeläbi saaksid nad keskenduda sellele, mis neid huvitab. Õpetajad võiksid õppuritele jagada rohkem positiivset tagasisidet, et õpetajaga rääkimine ei saaks tähendada ainult pahandusi ja piina
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine. · Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles stressiolukorrasvältimine,endassetõmbumine,agressii...
3. Neuroloogilisi häireid iseloomustavad kangus/jäikus, treemorid, takistatud liikumine ja koordinatsiooni puudumine. Need tulenevad geneetilistest häiretest, infektsioonidest, elustiilist, ajukahjustustest, alatoitumisest, seljaaju vigastusest ja närvivigastusest. 4. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Põhjuseks võib olla ühiskonna kiire areng. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. Paljudel on koolistress. Ei ole isegi nii palju depressiooni, kuivõrd seda koolistressi. Selle tagajärjel tekivad need peavalud, mida on äärmiselt raske ravida. Depressiooni vastu aitab keskkonnavahetus, elureziimi muutus, vahel on väga otstarbekas arvutimängud ära koristada. 5. Narkootikumid- Kõik narkootilised ained mõjutavad inimese meeleelundeid. Ained muudavad olulisi psüühilisi funktsioone, näiteks ärkvelolekut, valutundlikkust, reaktsiooni kiirust, lähimälu ja tähelepanu. 6
negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus, depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Toimetulek stressiga hõlmab endas nii tegevusele suunatud kui ka
Stress noorte inimeste elus Kristina Oolu 10A Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Mis on stress ja mis seda põhjustavad? Millised on ülepingetest vabanemise võimalused? ,,Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. [---] Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks." Stressi tekitavad erinevad sotsiaal- ja majanduslikud tegurid. Üks peamine stressi tekkepõhjus on rahapuudus. Lisaks põhivajadustele nagu vajadus to...
vererõhk, südamehaigused, psühholoogilised haigused. Pideva stressikoormuse all kannatamisega võib inimene langeda ka depressiooni. Stressi äratundmine võib olla kerge. Inimene, kes on stressis ,võib olla endasse tõmbunud ning ei taha eriti suhelda. Stress võib olla näiteks koolist ,või sellest, kui tööl ei lähe hästi, rahamured jne. Stressi tõttu ei pruugi inimene enam tahta kooli või tööle minna. Koolistress võib olla põhjustatud sellest, et ei saada õppimisega hakkama, või sellest kui kaasõpilased last kiusavad ja mõnitavad. Vanematel inimestel võib stress tekkida enamasti liigsest töötamisest. Praeguse aja väga aktuaalseteks stressipõhjustajateks võivad olla töölt koondamised, uue töökoha otsimised, palga vähenemine jne. Kui inimene tunneb, et tal võiks olla stress, tuleks kõigepealt võtta endale aega ning püüda jõuda selgusele, mis stressi põhjustab
2) kohanemine on nii vaevaline, et lapses tekib kartus ja vastumeelsus uue olukorra suhtes; 3) laps ei kohanegi uues olukorras. Normaalseks peetaks vaid esimest võimalust, s.t lapse harjumist koolieluga nii, et säilib koolirõõm. Vaevalise kohanemise või mittekohanemise tagajärjel hakkab laps kooli kartma ja õppimine muutub vastumeelseks. Õpiedukus langeb. Hirmust ja murest tekib pidev ülemäärane närvipinge, nn. koolistress. Koolistressi kestev jätkumine võib halvemal juhul lõpped koolineuroosiga, mis on juba närvihaigus. Kohanemine kulgeb edukalt, kui uus olukord: 1) rahuldab lapse vajadusi; 2) on võimetekohane; 3) vastab lapse tahtejõule; 4) saabub sujuvalt (antakse aega sellega harjumiseks). ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk. 49) Kõige vahetumalt on kohanemine seotud vajadustega. On täiesti võimatu kohaneda
füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha, energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressiliike näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Tööstress on seotud tööalaste toimingutega nii töökeskkonna kui ka kollektiivsete suhetega. See tuleneb sellest, kui palju kohustusi pead inimene oma tööd tehes kandma. Kollektiivsed suhted on töösuhetes olles oluliseks faktoriks, mis võib pommi plahvatama panna. Ei saa töötada kollektiivis kus on õhkkond väga pingeline ja närvesööv isegi kui töö on vägagi meeltmööda. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud
1.3. Stressi põhilised tekkepõhjused: · Sotsiaal-majanduslikud põhjused (rahapuudus, töökaotus, lotovõit, SMS laen) · Elukeskkond (lärmavad naabrid, müra muruniidukid, prügiautod, saastatud keskkond) · Tööstress (ülesannete kuhjumine, edutamine, ebamäärased tööülesanded) · Perestress (uus pereliige, truudusetus, ebakindlus tuleviku suhtes) · Stress suhtlemisel (ei osata suhteid hoida või lõpetada) · Koolistress (eksamid, kooli valik, vägivald, pikad koolipäevad) · Muutused (lahutus, kolimine, kooli vahetus jne) 1.4. Stressi tagajärjed Stress võib kaasa tuua pinge, võimetustunde või depressiooni. Üks märk sellest, et stress hakkab võimust võtma on see, kui tekib selline tunne, et enam ei suudeta tegeleda tavaliste igapäevaste kohustustega. Algstaadiumis võib stress väljenduda käitumise muutumises küünilisus, alkoholi, tubaka ja ravimite suurenenud tarbimises
Suurt rolli tööstressi tekke juures mängib ka inimese amet. Vaimsed tööd nagu teadus, majandus, ärikorraldus, on stressirohkemad. · Perestress Perestress on kindlasti üks keerulisemaid stressi vorme. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad - mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada (abielu, lahutus, perekonnaliikmete surm, lapse sünd). · Koolistress Peamisteks teguriteks on õppimisega seonduvad emotsionaalsed pinged (kehv seis mõnes aines, eesolev tähtis kontrolltöö jne.), alaväärsuskompleks (tuntakse, et ollakse teistest kehvem), koolivägivald ning kooli vahetus/lõpetamine/astumine. 5 · Muudatused Muudatused võib jagada kaheks: isiklikud ja ühiskondlikud.
tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. 6. Koolistress. Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. 7. Haigused ja stress. Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks
Võru Täiskasvanute Gümnaasium STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Referaat Koostaja: Ülle Jaaska Juhendaja: Ene Laane 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Stress- mis see on?................................................................................................. 4 Negatiivne ja positiivne pinge............................................................................. 4 Mis stressi tekitab?.............................................................................................. 4 Välised stressorid................................................................................................ 5 Sisemised stressorid............................................................................................ 6 Käitumine.........................
aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Tema järgi on stress ehk kohanemissündroom organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress ei tule alati kahjustustest, vaid mistahes tegevuse kaudu (nt. pallimäng). Selye eristas kolme faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Veel arvatakse seoses stressiga, et on olemas kahte liiki pingeid: positiivne ja negatiivne pinge. Töös kirjeldan stressi tekkepõhjusi, stress suhtlemisel, koolistress, stressiga toimetulek. 2 Stressi tekkepõhjused Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid Igaüks teab, et teiste inimeste otsused ja teod mõjutavad ka enda eluolu, stressitaset ja enesetunnet. Kujutlegem näiteks juhtumit, kus sa oled apelsini enda jaoks köögikappi ära peitnud, seda võtma minnes aga selgub, et keegi teine on selle vahepeal üles leidnud ja kinni pistnud. Olukord, kus sa oled oodatava naudingu asemel, leiad eest tühja paberi.
lähtuvad üldjuhul tüdrukust, näiteks hindab meie eksamikorraldus pigem püsivat tuupimist kui nutikust. Kuna ka igast kaheksast õpetajast seitse on naised, viibib poiss koolis naiselikus vaimses keskkonnas, kus tema füsioloogiast tingitud taltsutamatus saab kaudselt karistatud, kuna kiputakse eelistama tüdrukuid. Tänu sellele ei saa poiss koolist sageli piisavat positiivset kinnitust oma saavutusvajadusele, mis tal on üldjuhul suurem kui tüdrukul. Paljudel kujuneb koolistress, seda mõnikord juba alates kolmandastneljandast klassist. Stressi mõõdetavaks väljenduseks on madal õppeedukus. Selle taustal aga süveneb alaväärsustunne ja kibestumine, mis toob kaasa ohu, et poiss jätab kooli pooleli või loobub edasiõppimise püüdlustest. Tänapäeva Eestis sageli nii just juhtubki. Poiste suurem koolist väljalangemine saab alguse neljateistkümne aasta vanuses. KOOLISKÄIJATE PROTSENT EESTIS (1999) vanus noormees neiu
Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimestega jne. Need stressi liigi on näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Kui stress koormab, võivad järgneda mitmed haigused või vaevused nagu rahutus/ärevus , depressioon, kõrge vererõhk, südametegevuse häired, seedehäired, psühholoogilised haigused. Uurimused on näidanud, et stress omab püsivat, kuid mõõdukat seost tervisega ja on üks paljudest faktoritest, mis soodustab haiguse arengut. Kuidas stressist jagu saada? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: 1.Kognitiivne e
väiksemates asulates vägivallatsemine. Liikuvad pildid ( televiisori, filmide, videote vaatamine, arvutimängud ) mõjutavad meie kõigi igapäevaelu üha enam. Ligi 35% kuue- kuni kaheksa-aastatest lastest veedab teleri ees nädalas rohkem kui 30 tundi (Stier,1999). Teaduslikud uuringud on tõestanud, et kehv õpieedukus on seotud liigse televiisorivaatamisega. Eriti võib tekkida probleeme lugemise, kirjutamise ning jutustamisoskusega. Koolistress ja puudulik aruteluoskus ning suutmatus rääkida oma tunnetest kutsuvad aga esile vägivalda. (Viide: Agressiivne laps (2003), Rüdiger Penthin, Kunst ) 13 Kokkuvõte Tänapäeval puutuvad paljud lapsed vägivallaga kokku juba kodus. Mõned isad või kasuisad võivad olla vägivaldsete tunnustega, oma emotsioone väljendada füüsilisel teel, kahjustades
Nii nagu iga õpilane erineb teisest, nii samuti õpib iga õpilane isemoodi. Sõltuvalt erinevustest isikuomadustes, sotsiaalses taustas ning võimetes, õpib ja jätab iga õpilane meelde seda, mis sageli ühtivad tema enda isiklike kogemustega. Seega on põhjendamatu nõuda õpilastelt ühtesid ja samu asju. Tulemuseks on suure hulga laste mahajäämus õppetöös ja klassikursuse kordamine. Pidevale ebaedule järgneb õpihuvi kadumine ja koolistress, konfliktid, koolikohustuse mittetäitmine ja lõpuks õpingute katkestamine. Sellega seoses suureneb üha noorte hulk, kes pärast põhikooli lõppu ei leia endale rakendust. ,,Õppimisprobleemidele tähelepanu pööramine on väga oluline lapse üldise arenguseisukohalt mitte ainult õpitavate teadmiste ja oskuste omandamise tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et õppimishäiretest saavad sageli alguse paljud sotsiaalsed, emotsionaalsed ja
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
Igal juhul on vägivalda kogenud laps suuremal või vähemal määral stressis. Teaduslikult tõlgendatuna on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt 1997, 8). Kogetud vägivalla pidev meenutamine, hirm vägivalla kordumise ees vähendab lapse õpihimu, konsentreerumisvõimet, halvendab õpitulemusi, tekitab raskusi klassikaaslastega suhtlemisel. Hirmule lisandub veel koolistress, mis väljendub T. Elenurme ja kaasautorite arvates laste ärrituvuses, kurnatuses, usu nõrgenemises oma võimetesse (1997, 42). Sageli võivad kogetud vägivalla tagajärgedeks olla agressiivne ja vaenulik käitumine, narkootikumide kasutamine, suitsiidsed kahjustused, enesevigastused, emotsinaalsed- ja suhtlemisprobleemid, akadeemilised ja kõneprobleemid, mis viitavad varasemale käitumisele lapse suhtes (Hagell, 1998, 24)
reklaamides kasutatav keel kui ka selle mõju nii inimestele üldse kui ka lastele. Ja ka see, kuidas me peaks infovoogude, meedia ja ajakirjandusega üldse toime tulema. 54 SOTSIAALPROBLEEMID ÜHISKONNAS, PEREKONNAS. PSÜHHOLOOGIA. Jälle on uurimisobjektideks probleemid, mida noor näeb enda ümber õpingute poolelijäämise põhjused, koolistress ja koolirõõm, uimastid ja narkomaania alkoholijoobes noored autoroolis, masendus noorte seas ja sellega toimetulek, sotsiaalärevushäire, konfliktid koolis ja nende lahendamine, tätoveeringud ja nende mõju noore tulevikule, kodutus. Üha enam tundub levivat probleem, mis tekib sellest, et vanemad töötavad välismaal ja on lastest pikalt eemal sel teemal on viimastel aastatel meieni jõudnud mitu tööd. Põnevad on olnud ka näiteks
Dewey) · Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu vooruseetika lähenemine (character education) Millised väärtused vajavad kaitset? · Füüsikalis-bioloogilised (tervis, loodus) · Moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, jt) · Sotsiaalsed väärtused (vastutustunne, lojaalsus, kodanikumeelsus, turvalisus jms) · Võtmevaldkond on haridus. Hariduse ees seisvad väljakutsed Hoolimata sellest, et Eestil on hea koht PISA uuringutes · Suur koolistress, vähene koolirõõm · Koolivägivald suur probleem · Eesmärgiks vägivallavaba kool, vastastikuse austuse kasvatamine. · Aususe, töökuse, hoolivuse kasvatamine. · Võrdsete haridusvõimaluste tagamine kõigile. Iga õpilase eripära arvestamine. · Väärtuskasvatus koolis (iga õpetaja õpetab väärtusi, olulised on koolis valitsevad omavahelised suhted, kooli keskkond) Fundamentaalsed väärtusotsustused: · Elu on väärtus.
Keha harjub ravimi rahustavate komponentidega kiiremini kui ergutavate komponentidega, mille mõju jääb tavapäraselt alati rahustavatele alla. Hüpnootikumide rahustava toime tõttu on patsientidel enamasti vaja mõnd lisaravimit, mis neid päeval ergastaks. Kui ravimeid kasutatakse suuremas koguses, võib siin tekkida lõpmatu rahustamise ja ergutamise ring. 20. sajandi teises pooles kirjutati neid ravimeid välja üsna kergekäeliselt (suhteprobleemid, koolistress jne), mistõttu on paljud inimesed neist sõltuvuses. Sõltuvus: psüühiline ja füüsiline. 392 Akuutsed sümptomid Mõlemat ainerühma iseloomustab und esilekutsuv ja krampe leevendav (antiepileptiline) toime. Suuremate dooside korral võib ajutegevus aeglustuda, koordinatsioon halveneda (taaruv kõnnak, lalisev kõne) ja võivad tekkida teadvushäired. Barbituraadid avaldavad ägedat toksilist mõju maksale, neerudele ja närvisüsteemile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
