SISUKORD ÜRO INIMARENGU ARUANNE.........................................................................................................................3 INIMARENGU INDEKS (IAI)..............................................................................................................................3 NIGERI VABARIIGI NÄITAJAD........................................................................................................................4 INIMARENGU ARUANNE 2009 NIGER.........................................................................................................6 INIMESTE VAESUS: KESKENDUMINE ENIM PUUDUSTKANNATAVATELE INIMESTELE ERINEVATES MÕÕTMETES.. .8 VÕIMALUSTE LOOMINE NAISTELE.........................................................................................................................8 RÄNNE..............................
Globaliseerumine on tervet maailma haarav maj. ja kultuuriliste sidemete laienemine ja tihenemine, mis saab teoks tänu kaasaegsetele side ja transpordivahenditele. Mõõdetakse glob.indeksiga (koosneb kodanike kontaktid välismaaga lähtuvalt rah.vahelistest reisidest ja kaupade vahetuse hulgast ja kaugekõnede arvust). Tihe konkurents > odavad ja kvaliteetsed kaubad Suretatakse välja väikeettevõtted Tehnoloogia kiire areng Väh.arenenud riigid ei suuda kallist tehnoloogiat osta või ise arendada Võimalus investeerida üle ilma Ebastabiilsetesse riikidesse ei investeerita Raha ja inimeste vaba liikumine Kuritegevuse kasv Maailm on muutunud väikeseks Reostus ja saaste,loodusvarade häv...
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3. Jamaica inimarenguindeksite võrdlus Jamaicas on samuti kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,8 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,6 Joonis 4. Eesti inimarenguindeksite võrdlus Eestis on kõige kõrgemalt arenenud haridus ~0,9 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,75 3 Rahvasti...
tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Majandusvaldkond jaguneb Säästev energeetika (kahjuliku keskkonnamõju vähendamine,
Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd IdaEuroopa aeg ROKi kood FIN Telefonikood 358 · Soome kaart Soome · Soome Vabariik paikneb Rootsi ja Venemaa vahel. · Soome on üks Põhjamaadest. · Ahvenamaa saared kuuluvad Soome koosseisu. · Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka. · Soome on inimareng indeksi järgi maailma riikidest 11. kohal. · Soome pindala on 338 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). · Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome loodus · Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. · Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. · Soome on tuntud kui tuhande järve maa. · Soomes on 187 888 järve ja 179 584 saart. Soome kliima · Kliima on suhteliselt pehme.
Rahvaarv [1] 27,7 milj. Rahvaarv 2050.aastaks [1] 42,0 milj. Keskmine rahvaarvu kasv 1,7 % 2005-2010 [1] Linnarahvastiku osatähtsus 94 (%) (2007) [1] Keeled [2] hispaania (riigikeel), arvukalt pärismaalaste dialekte Usundid [2] rooma katoliiklus 96 %, protestantlus 2 %, teised 2 % Inimareng, eesmärgid [4] Väljaminekud riigika (% SKP-st) (2005) [4 Vaesuses elavate inimeste arv 18,5 kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 93,0 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 73,2 (2005) Koolis käimine (% 91,0 kooliealistest) (2005) Tüdrukud/poisid koolis (2005) 1,01 5
Kuidas mõjutas Esimene maailmasõda ajaloo edasist arengut? 20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks ...
Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes *eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Riigi roll ühiskonnas-tagada võrdsus,leevendada vaesust, tagada üldine heaolu Jätkusuutlik inimareng ja ühiskond-majanduskasvust tulenevate hüvede jaotumine võimalikult võrdselt inimeste vahel, ressurside ja keskkonnasäästlik Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste,religioossete,ajalooliste,majanduslike väärtushinnangutega inimesed Bioloogiline erinevus-sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed,rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon Sotsiaalne erinevus- haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade
toiduained.Saudi Arabia 16.3%, Hiina 7.9%, Uganda 7.7%, Belgia 7%, Keenia 6.7%, Sambia 6.6%, India 5.5%, Singapur 5.1% . 2013. aasta andmetel oli impordi kogumaht 810 miljonit dollarit. Väliskaubandusbilanss oli negatiivne, kuna eksport ületas importi 6,38 korda, mille põhjal saab järeldada , et riik on majanduslikult sõltuv doonorriikidest ja ei ole jätkusuutlik. 4 2.8 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Burundi#Inimareng 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kvartiil 3. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_Human _Development_Index 4. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_GNI_ %28PPP%29_per_capita 5. https://translate.google.com/ 5
Eksamiks: · Säästva arengu kontseptsioon - inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. · Säästva arengu vajaduse sõlmküsimus - kas meie tsivilisatsiooni saab jääda ja funktsioneerida ka tulevikus praegusel tasemel? - Eesti keskkonnastrateegia (1997) eesmärgid: Keskkonnateadlikkuse edendamine - Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine - Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine - Õhukvaliteedi parandamine - Jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine - Jääkreostuse likvideerimine - Põhjaveevarude kasutamine ja kaitse - Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - Mis võiks olla nende eesmärgite täitmise piiriks? Säästva arengu instr...
../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei
Kas antud hoiatus on mõeldud loomadele? Vaevalt küll. Kui loomad oskavad lugeda, sellisel juhul võib olla tõesti. Siin tekib autoril seisukoht, et antud maatükil on käsil inimjahi pidamine... 2 Kodaniku käsiraamat, Tallinn 2007, lk 14, http://www.meis.ee/book.php?ID=177, 3 Demokraatia ja ebademokraatia, Jaak Valge, Tuna 1/2006 4 Kui demokraatlik on demokraatia? Jaak Valge, ajaloolane. Eesti Päevaleht, 29.05.2009 http://www.epl.ee/artikkel/469817 5 Inimareng ja sotsialismijärgne siirdeperiood, Eesti Inimarengu Aruanne 1995, http://web.archive.org/web/19980110233026/www.ciesin.ee/undp/nhdr/PTK1.html 6 Eravaldust tähistav silt, millega eravaldus kohustab võõraid, Foto autori erakogust, Põlvamaa- Tartumaa piiril, Kadaja - Lääniste teel, suvi 2009 Euroopa poliitilised reziimid xx saj. Millised on seosed riikliku vägivalla ja poliitilise reziimi vahel? Eesti noorte kujunemismehhanismid, lühiessee
päeva adventism, rooma katoliiklus, nelipühilased) 1,4 %, ateism 34,1 %, muud ja spetsialiseerumata 32 %, mitte ükski 6,1 % Inimareng Vaesuses elavate inimeste % 3,1 ... kogu elanikkonnast (alla dollari päevas) (1990-2005) Täiskasvanute lugemisoskus 71,4 99,8 (% üle 15-aastaste hulgas) (2005) Ennustatav eluiga 70,7 71,2 1 http://www.maailmakool.ee/?arengumaa=egiptus 10 (2005) Koolis käimine (% 94 95,0
probleemide esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/ Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/ Eesti keele ja kultuuri kestmine + Mitteeestlaste integratsioon +/ Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
Rahvus on territooriumpõhine. –Loojad – poliitikud ja juristid Venemaa-põhiline rahvas asub lääne pool uuraleid ehk jääb euroopa osasse. usulist-piiranguid vähem Idarahvuslus •Etniline ehk ida rahvuslus– rahvus on välja kujunenud ühtedest eellastest ning omavad seetõttu geneetilist sidet. Ühine kultuur, sünnimaa, traditsioonid. Rahvus tuleb “emapiimaga” jne. vanem kultuuur usuline piirang o Mis on rahvusriik? Mis on multikultuurne riik? · Inimareng ja inimõigused (Slaidid „Inimareng“ ja „Inimõigused“) •Rahvusriik –nägemus, et igale rahvusele vastab kindel riik –Riik, mille elanikkonna valdava enamuse moodustavad ühe rahvuse esindajad •2000-3000 vs u 200 Rahvusriik •Homogeensus –Kultuuriline ühtsus –Rassiline ühtsus –Kultuurilisel tasandil konflikte vähe –Religioosne ühtsus •Sisemajandusele keskendatus –“Eelista kodumaist” •Välismaailmale suletud
Multikultuurne riik- ei suunata ühtki kultuurilist gruppi oma traditsioone hülgama Puudsed-inimesed pole tolerantsed ning rassism, immigrandid Eelised-mitmekesine rahvas, osalt suureneb järjest sallivus, erineva tööjõu sissetulek(odav kui ka kvalifitseeritud) Ida rahvuslus-rõhutab ühist päritolu ning kultuuri (keelt, religiooni) kui rahvuse tuuma Lääne rahvuslus-rõhutab ühist territooriumi ning poliitilisi institutsioone (riiki) ● Inimareng ja inimõigused (Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet,
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Inimareng.............................................................................................................................. 10 Kaubandus............................................................................................................................ 10 Energiamajandus.................................................................................................................. 13 Metsamajandus ja kalandus........................................................................
Konventsiooni eesmärgid Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon on esimene ülemaailmne laiahaardeline lepe, mis ületab traditsioonilise looduskaitse piirid. See on kõige laiamahulisem looduskaitsekonventsioon ja hõlmab endas kogu klassikalist looduskaitset koos sellega seonduva keskkonnakaitsega. Rio konverentsil kirjutati alla põhimõtetele, mis pidid maailma juhtima 21. sajandisse. Need väljendavad selgelt tõdemust, et inimareng peab jätkuma, inimesed peavad rahuldama oma vajadusi, kuid see ei tohi toimuda keskkonna arvelt, et mitte ohustada tulevasi põlvkondi. Tänapäeva vaatevinklist on oluline tagada inimeste võrdne juurdepääs looduse väärtustele loodus ei ole kellegi oma, vaid meie oleme osa loodusest. Praegusel põlvkonnal ei ole õigust ahendada tulevaste põlvkondade võimalusi. Ka tulevased põlvkonnad ei tohiks vähendada varem elanud põlvkondade õigust jäädvustada oma kultuuri saavutusi.
Haldusjaotus Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke): 1. Akershus 2. Aust-Agder 3. Buskerud 4. Finnmark 5. Hedmark 6. Hordaland 7. Møre og Romsdal 8. Nordland 9. Nord-Trøndelag 10. Oppland 11. Oslo 12. Østfold 13. Rogaland 14. Sogn og Fjordane 15. Sør-Trøndelag 16. Telemark 17. Troms 18. Vest-Agder 19. Vestfold Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454. Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 20012006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999 2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. 16 aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad vastavalt 0,967 ja 0,968) Majandus Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus
Tekib suurkorporatsioonid. b) Majandussüsteemid, nende lühiiseloomustused naturaal ehk tava käsu ehk plaanimajandus- riik otsustab, tööpuudust pole NSVL turumajandus-nõudlus ja pakkumine. Kihistumine, ületootmine, vaesus segamajandus- riik aegaajalt sekkub c) Eesti majandus maailmamajanduse taustal, põhinäitajad tööpuudus, SKP, rkp, inflatsioon, deflatsiooon, majanduskasv Statistikaameti põhinäitajad 13. Inimareng a) Kuidas mõõta riikide arengutaset? Mõisted: SKP, suhteline ja absoluutne vaesus Inimarenguindeks- SKP- Sisemajanduse koguprodukt, riigi elanikkonna majandusliku olukorra näitaja, mis kajastab toodetud kaupade ja teenuste koguväärtuse ja nende tootmisel vahetarbimiseks kulutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahet. Absoluutne vaesus- rahuldamata on esmatähtsad vajadused eluks (toit, peavari) Suhteline vaesus - elamistingimused on alla ühiskonna keskmist soovitud taset
· Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas · Vaesuse näitajad heaolu ja sotsiaalne sidusus · SKP ja palgakasv, miinimumpalk majanduslik heaolu · Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%)
aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? ÜRO poolt on inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes.Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel. Inimarengu indeksi (HDI) eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Inimarengu taseme mõõtmine indeksi abil on andnud võimaluse riike kõrvutada ja nende arengut hinnata. Inimarengu
arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase. EESMÄRK on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Inimarengu taseme mõõtmine indeksi abil on andnud võimaluse riike kõrvutada ja nende arengut hinnata. Väga kõrge inimarengu indeks (>0,79), Kõrge (0,69-0,78), Keskmine (0,52-0,68), Madal (<0,51). inimarengu indeks mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea ja materiaalse elatustaseme alusel. Vahemik 0-1. Inimareng on 3 protsess, mis suurendab inimese valikuvõimalusi. Eesti inimarenguindeks on 0,86. Sellest saab järeldada, et Eestis on väga kõrge inimarengu indeks. INIMARENGUPROBLEEMID: madal investeering teadus -ja arendusvaldkondadesse (0,9 SKP-s); HIV-i kiire levik, madal keskmine eluiga (suur varieeruvus ühiskonna erinevate
üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega. 7. Mida iseloomustab inimarengu indeks? Missugune on Eesti inimarenguindeks ning mida saab sellest järeldada? Missugused on Eesti peamised inimarenguprobleemid? Inimareng defineeritud kui protsess, mis suurendab inimeste valikuvõimalusi nii majanduslikus, poliitilises, sotsiaalses kui ka kultuurilises mõttes. Inimarengu indeks (HDI) mõõdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel; eesmärk on hinnata ja võrrelda inimeste valikuvabadust. Eesti inimarengu indeksi väärtus (2012.a) oli 0,846. UNDP valitud riikide tabelis 33.koht (juba kolm aastat järjest). oodatav eluiga sünnihetkel 75,0 keskmine kooliaastate arv 12,0
tegevused5 olid ehk ühed Eestis tuleviku üle alanud diskussiooni käivitajad: millist Eestit me tahame oma lastele; kas on mõistlik korrata Lääne ületootmis- ületarbimise arutut amokijooksu (Oja 2001) või on arukam õppida teiste kogemustest ja töötada välja Oma Tavatud Lahendused (Oja jt 1999, 55- 66). Strateegilise planeerimise ja seadusloom e tasandil on Eesti jätkusuutlikk use institutsiona alsed eeldused pigem head, minimaalne institutsiona alne baas on olemas. 2.3. Eesti Inimareng u Indeks kui Eesti sotsiaalse jätkusuutli kkuse näitaja Sotsiaalset jätkusuutlikk ust hindame inimarengu indeksi järgi. Eesti inimarengu indeks oli 1998. a 0,801. Sellega olime maailmas 46. kohal, kõrge inimarengut asemega maade nimekirja lõpetamas, just enne keskmise tasemega maid (Eesti inimarengu aruanne 2000, 14). Pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on esimese 15 seas, esimese ringi kandidaatrii gid kolmandas, neljandas ja viiendas kümnes. Globaalses mõttes oleme liiga
(allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) S Lät ed es eh oo m ng e E Le P Ts ne U lo Tabel 1 Inimareng Eestis maailma taustal 1999 Riigid (1997) inimarengu indeksi alusel Eeldatav eluiga Kirjaoskus(%) SKP 1 elaniku kohta(USD) 1. Kanada 79.0 99 22480 2. Norra 78.1 99 24450 3. USA 76.7 99 29010 13. Soome 76.8 99 20150
200 132 113 83 100 15 0 Joonis 1. Välismaised investeeringud ühe elaniku kohta 1998.a. (allikas: Eesti Välisinvesteeringute Agentuur) Tabel 1 Inimareng Eestis maailma taustal 1999 Riigid (1997) inimarengu indeksi alusel Eeldatav eluiga Kirjaoskus(%) SKP 1 elaniku kohta(USD) 1. Kanada 79.0 99 22480 2. Norra 78.1 99 24450 3. USA 76.7 99 29010 13. Soome 76.8 99 20150 54. Eesti 68
Töölispartei ehk Tööpartei (Det norske Arbeiderparti, Arbeiderpartiet; Ap/DNA) Progressipartei (Fremskrittspartiet; Frp, FrP) Norra Konservatiivne Partei ehk Parempartei (Høyre; H) Norra Kristlik-Demokraatlik Partei ehk Kristlik Rahvapartei (Kristelig Folkeparti; KrF) Keskpartei ehk Tsentrumipartei (Senterpartiet; SP) Sotsialistlik Vasakpartei (Sosialistisk Venstreparti; SV) Norra Liberaalne Partei ehk Vasakpartei (Venstre; V) Inimareng Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999–2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad – vastavalt 0,967 ja 0,968). Norra inimarengu indeksi muutumine aastatel 1980–2006 1980 – 0,900 1985 – 0,911 1990 – 0,924 1995 – 0,948
ettevalmistamisel). · Arenguindikaatoritena kasutatavad näitajad: üksikindikaatorid (näiteks - laste surevus); majandusnäitajad (rahvatulu, seesmine kogutoodang, kaalutud kasvuindeksid, tulude jaotumine); kompleksnäitajad e. sotsiaalsed indikaatorid(majandusindikaatorid + rahva heaolu näitajad jm.). · Majanduslik kasv- · Inimarengu indeks- Inimarengu indeks võeti kasutusele ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) raames 1990. aastal. Inimareng on abstraktne muutuja, mida ei saa otseselt vaadelda ja mõõta. UNDP on välja arendanud mõõtmiskontseptsiooni, mis koosneb kolmest tasandist: abstraktne muutuja, mis on peamiseks huvikriteeriumiks, kuid mida otseselt ei saa vaadelda ega mõõta; antud abstraktse muutuja defineerimiseks kasutatavad mõõtmed (dimensioonid), mis indekseerivad saavutatud edu taseme abstraktse muutuja seisukohast, kuid mida ei saa samuti otseselt mõõta;
sees tunduvalt väiksemad kui 1983 aastal. •Eestis toimuvad protsessid ei ole unikaalsed. •Analoogilisi tendentse võib täheldada ka endistes Nõukogude Liiduvabariikides ja postkommunistlikes KeskEuroopa maades. •Lääneriikides on muutuste üldsuund vastupidine – seal toimub üleminek materialistlikult väärtussüsteemilt postmaterialistlikule. •Eesti inimareng on üks edenenumaid traditsioonilise- sekulaarse autoriteedi teljel. Religiooniga, autoriteediga, patriotismiga jms seotud väärtused on Eesti inimese jaoks suhteliselt vähemolulised, grupikuuluvus ei ole võrreldes enamiku teiste rahvastega Eesti inimese valikuid oluliselt piirav/suunav tegur. Võrreldes teiste Euroopa Liidu maadega on Eesti koos Rootsi ja Saksamaaga selles osas üks kaugelejõudnumaid.
esilekerkimine `aprillikriis'. Majanduslangus. Uued v2ljakutsed ja j6udmine konsolideerumise faasi. Eesti arengut on saatnud vastuolu väljaspoolt antavate positiivsete hinnangute ja avalikkuse kriitilise häälestuse vahel: "Kas me sellist eestist tahtsimegi?" Hinnang transitsiooni edukusele: Eesti riigi rahvusvahelise positsiooni kindlustamine + Demokraatlike institutsioonide areng isikuvabadused, inimõigused + Majanduslik areng ++/- Tehnoloogiline uuenemine + Elukvaliteet inimareng +/- Eesti keele ja kultuuri kestmine + Mitte-eestlaste integratsioon +/- Eesti tuleviku väljakutsed Rahvastiku kahanemine, inimkapitali defitsiit Senise majanduskasvu mudeli ammendumine, toimetulek globaalses majanduses Rahvusvaheline julgeolek Demokraatia areng ja valitsemise korraldus Identeedi, väärtuste, mälutöö probleemid Eesti vajab jälle uusi ideid ja julgust muutuda Vabaduses kasvanud põlvkonna valikud ja eneseteostustahe on määrav töhtsusega ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS
kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased. Kaudne ettevaatusprintsiip rakendub keskkonnamõju hindamise kaudu, tõendamiskoormise saastajale ümberasetamise kaudu, keskkonnakvaliteedi normatiivide kaudu, turueelse teavitamise vahendite kaudu, keskkonnalubade mehhanismi kaudu jne. 7. Säästev areng Säästva arengu printsiibi kohaselt peab inimareng olema jätkusuutlik ning otsuste tegemisel tuleb majandus- ja sotsiaalsete kaalutluste kõrval võrdselt arvesse võtta ka keskkonnakaalutlusi. Jätkusuutlik on areng, mis rahuldab tänaseid vajadusi selliselt, et säiliks ka tulevaste põlvkondade võimalused oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng ei ole eesmärk omaette, vaid vahend inimkonna tegevuse tasakaalustamiseks loodusega pikas perspektiivis.
• Inimestevaheliste suhete tüüp: indiviid vs kooslus, jõud vs kokkulepe, reegel vs suhted • Suhted looduskeskkonnaga: hirm vs teadmine, domineerimine vs kaitsmine, tänased huvid vs tulevikuhuvid • Tehnoloogiline areng: tehnoloogia, institutsiooniehitus, ratsionaalne ühiskonnakorraldus, elukvaliteet, Trend: süvenev spetsialiseerumine arengukäsitlustes ja arenguhindamises. Eraldi majandusareng, vabaduse laienemine, inimareng, tervis, haridus, korruptsioon … 19 sajandi lõpu ja 20 saj esimese poole “suure pildi” asemele palju väikeseid. Suur (arengu)narratiiv pudenenud paljudeks väikesteks jutukesteks. Vaikne eeldus – ideaal on olemas nn arenenud lääne kujul, teised vaja järele tuua (F.Fukuyama!) Võimekuse konstrukt Hinnata tuleb mitte ressursse (kõigil on palju raha) ega ka seisundit (kõik on õnnelikud), vaid “võimekust” inimväärselt elada
· Eesti tulevikku ohustab ühiskonna vähene sidusus, individualistliku tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine, osalusdemokraatia nõrkus, muulaste nõrk integreeritus, madal kodanikuaktiivsus. · Halvad näitajad: halb tervis, lühike eluiga, suur tööstress, suur vangide arv 1000 elaniku kohta, suur alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, HIV levik Eesti väärtuspildi eripärast Ingleharti-Welzeli maailma väärtuskaardi järgi Eesti inimareng on traditsioonilise-sekulaarse autoriteedi teljel liikunud. Religiooni, autoriteedi, patriotismiga seotud väärtused on nüüd vähem olulised, grupikuuluvus pole nii oluline. (joonisel vertikaaltelg) Eesti inimareng on suhteliselt mahajäänud individuaalsuse/eneseväljenduse teljel. Vähene erinevuste sallimine, poliitiliste ja kodanikuvabaduste rõhutamine, inimeste usaldamine, püüd eneseväljendamisele. (joonisel horisontaaltelg) EMOR-i 2004.a. uuring väärtustest
õigus tööle ja puhkusele 29 õigus toidule õigus inimväärsele elatustasemele õigus haridusele ja kultuurile õigus sotsiaalsele kindlustatusele õigus kodule ja perekonnale õigus tervise kaitsele ja arstiabile 5. Sotsiaalsed rollid: tööandja ja töövõtja, ettevõtja, omanik, tarbija. 6. Haridus ja elukestev õpe.- lk.168. Vt. Inimarengu aruanne 2007 I peatükk: Haridus ja inimareng http://www.kogu.ee/public/trykised/EIA07_est.pdf 7. Indiviid ja riik EV Põhiseadus. 7.1. Inimõigused. (k.199-204) Inimõigused kuuluvad igale inimesele seetõttu, et ta on inimene. Inimõiguste eripära - neid õigusi käsitlevad dokumendid sisaldavad riigi kohustusi inimese suhtes, üksikisik võib nõuda ja riik peab looma tingimused nende kehtimiseks. Põhi- ja muud inimõigused: Põhiõigused õigus elule, mittediskrimineerimisele, inimlikule kohtlemisele Kodanikuõigused
mureks on elementaarvajaduste rahuldamine, ots-otsaga kokkutulemine. Vaesustsoonist väljajõudnutel (sealhulgas ka suurel osal Eesti inimestel) saab üha tähtsamaks subjektiivse heaolu kujundajaks elukvaliteet laias mõttes. Eesti Kõige kriitilisemad on Eesti inimesed nn võrdlushindamise puhul. Kui meil palutakse ennast paigutada nn hea elu redelile, siis satume me maailmas seitsmendasse kümnesse, jättes endast ettepoole mitmeid riike, kus nii jõukus kui inimareng on Eestist selgelt kehvemal järjel. Mõnevõrra paremasse positsiooni satub Eesti siis, kui küsitakse mitte võrdlust, vaid lihtsalt hinnangut eluga rahulolu kohta. Ca 2/3 eesti inimestest on oma eluga enam- vähem rahul, EL 27 riigi hulgas oleme selle näitajaga 18. kohal, jäädes siiski EL keskmisele märgatavalt alla. Samas on eluga rahulolijate osakaal Eesti ühiskonnas olnud juba pikemat aega suhteliselt stabiilne, kõikudes 70% läheduses.
olla üldsegi skisofreeniline kaheks lõhestamine, siis alateadvuses on selline konflikt ometi jälgitav. Jung annab taolisele konfliktile otse dualistliku kuju, kuivõrd tema käsitluses on ju kvaterniteedi üheks osaks valgust levitav, kuid konfliktne Lutsifer. Seega on ka nii üksikinimeses kui ,,kollektiivses psüühes" toimuvale antud pea metafüüsiline mastaap, mis oma käsitluse sisult (mitte küll vormilt) meenutab huvitaval kombel väga Martin Lutherit. Nimelt leiab Jung, et õige inimareng saab toimuda vaid ,,elu lahinguväljal", eemal kloostrimüüride kaitsvast varjust - nii nagu lahkus sealt kunagi Luther. Inimene peabki olema süüdlane, sest 37 vastasel korral ei leiaks ,,tume jumal" - väljend meenutab Lutheri kogemust Jumala vihast tema armastuse kõrval - temas ruumi. Ka Ilmutusraamatu alusel on Jumalat põhjust nii armastada kui karta. Ta täidab inimest nii hea kui ka kurjaga, või muidu me ei peaks teda kartma. Taoline
annaabi.ee 
