HOOLITSETAKSE. Armastuse kolmnurkne mudel · Intiimsus · Rahulolu · Pühendumine suhtega sõltub · Kirg ennekõike sellest, mida inimene ise suhtelt ootab! Armastuse värvideteooria · EROS- armastus esimesest silmapilgust · LUDUS- mänguline armastus · STORGE- sõprusel põhinev armastus · MANIA- armastus, mis paneb partnerist sõltuma · PRAGMA- praktiline, mõitsusel tuginev · AGAPE- kõike andev isetu armastus TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Koostas: Kristin Obermann
Humanitarian-Abivalmis, Hooldav. Ethereal-Rahuline, Õnnelik. Dry humor-Teeb hääli ja nägusi et nalja paremini väljendada. Humorous- humoorikas, naljakas Careful- hoolas, tähelepanelik Practical- praktiline Prudent- mõistlik Magnanimous- suuremeelne Exuberant- ülevoolav Warmhearted- südamlik Broad-minded- avatud mõtlemisega, uuenduslik Caring- hooliv affectionate- hell intuitive-terviklikult nägev, intuitiivne unworldly- ebamaine receptive- vastuvõtlik selfless- isetu, omakasupüüdmatu Straight- forward- otsekohene Ethical- eetiline, moraalne Intellectual- mõistuslik challenging- väljakutusv progressive- edumeelne Inquisitive - uudishimulik, küsiv, päriv Nocturnal - öine, aktiivne öösiti Independent - iseseisev Inventive - leidlik enthusiastic - innukas, entusiastlik passionate - kirglik quick-witted - kiire taibuga pioneering - teedrajav courageous julge Determined- otsusekindel, kindlameelne Persistent- püsiv Placid- rahulik Patient- kannatlik
partnerite vahel Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: •Eros – füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg •Ludus – mänguline, naljatlev armastus •Storge – sõprusel põhinev armastus •Pragma – pragmaatiline armastus •Mania – üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus •Agape – isetu ja vaimne armastus Что такое для вас любовь? • Для меня любовь, это когда я обнимаю её и больше в жизни ничего не нужно… • В данный момент для меня это тяжкие муки • Сейчас я вообще в шоке от любви • Ну, для меня Любовь это редчайшее ископаемое, которое в современном мире, по-моему,
vammuses. Hr. Maurus- kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Kahepaikne olupoliitik. Krõõt- igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele heal”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Mari- kõike unustava ema kujund. Maret ja Liisi- meeste ülemvõimule vastu astuvad naised. Ramilda-Miralda ja Karin- tabamatu naiselik veetlus. Tiina- . Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. 3. Missugune oluline sündmus toimub V osas? Andresel lastakse surra teadmisega, et tema unistus täitus. Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5
jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. Armastusstiilid · Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus · Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi · Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab
EROS- see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus.Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. LUDU- on mänguline armastus.Mang mitme partneriga samaaegselt. STORGE- on sõprusel põhinev armastus. Raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. MANIA- on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. PRAGMA- on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge
Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid.
arendab inimest ja tema mõtlemist- see on ülioluline. Ma arvan, et see teeb inimese väärtuslikumaks, targemaks, huvitavamaks. Ma arvan, et see unistuste õpetaja võiks olla salapärane inimene, huvitav inimene, keegi kes oskab igas olukorras õigesti käituda. Ta teaks, mis on elu, nagu päris- päris elu, kõigi selle murede ja rõõmudega. Ta teaks alati vastuseid, aitaks, kui sa abi küsid või, kui oled hädas. Tema salapära peitubki selles, kuidas ta on, kuidas käitub. Ta on isetu, lahke ja tolerantne inimene, see muudabki ta salapäraseks, huvitavaks ja tundmatuks olendiks, sest isetuid ja tolerantseid inimesi on vähe. Ta oleks inimideaal, kõigi poolt austatud, aktsepteeritud, armastatud, puhas inimhing. Lihtne oma olekult, tegudelt, iseloomult ja nõudlustelt. Ta ei õpetaks mitte kedagi mitte kunagi vastustega, vaid küsimuste, oma käitumise ja tegudega, ta ei oleks targutaja, ta oleks eeskuju.
Kreeka merejumal, üks kuuest Kronose ja Rhea lastest. Kujutati välimuselt Zeusi sarnasena (habemega, lokkis juustega). Välimuselt veidi metsikum, tal oli kolmhark. Talle ohverdati hobuseid ja härgi, esialgu oli ta hobuste jumal. Tal oli palju naisi, armuseiklusi kuid ametlik naine oli merenümf Aphrodite. HEPHAISTOS Üks 12-st olümposlasest. Tulejumal, käsitööjumal, sepp, algselt ka äikesejumal. Oli inimeste poolt armastatud, abivalmis ja peaaegu isetu, inimestesõbralik. Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle
kohustus suhet jätkata, läheduse järele, seksuaalne iha hoolitsus partneri eest, hoolivus, pingutamine J. Lee armastuse (värvide teeoria EROS- armastus esimesest MANIA- partnerist sõltuvus, pilgust, kirg, romantika, armuvalu ja -kadedus, vähene füüsiline tõmme enesekindlus, kahtlemine AGAPE- kõike andev isetu LUDUS- mänguline armastus, armastus, olulisim kaaslase vähene pühendumine, mäng heaolu, valmisolek isiklikeks mitme partneriga ohvriteks STROGE- sõprusel põhinev, PRAGMA- praktiline, mõistusel sügav hoolimine, armastatu põhinev, ratsionaalne kaalutlemine, kui sõber, hingesugulus eluplaanide tegemine
paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega. Ta leidis ''Bhagavadgitas'' autoriteetse aluse oma vägivallatuse filosoofiale ja Briti impeeriumile rahumeelselt vastuhakkamise ideele. Bhaktijoogat iseloomustab jumala ja pühendunu vaheline tugev isiklik suhe. Isetu jumalaarmastus hävitab eelneva karma ja tulemuseks on intiimne, õnnetoov ja armastav ühtsus jumalaga. Jumalast joobunud pühakuid kujutatakse kui inimesi, kes on süüvinud õndsasse pühendumisse. Tänapäeval järgivad paljud hõivatud hindud bhakti teed. Nende vaimne distsipliin võib olla erinev, kuid laias laastus iseloomustab seda isetu jumalateenimine ja armastav pühendumine. On veel väiksemaid vorme joogadest. Üks on näiteks hathajooga, mida paljud inimesed teavadki jooga all
Altruism Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000).
Omamoodi siseheitlust pidas ka Lev Tolstoi romaani "Anna Karenina" nimitegelane, kes jäi truuks oma armastusele, mis talle hiljem ohtralt piina ning kannatusi põhjustas. Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja sobivas kohas võib põhimõtetele kindlaks jäämine olla ideaalne, kuid mõnikord tähendab see ränka katsumust. Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks. Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et
Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastusstiilid Psühholoogid Susan ja Clyde Hendrick töötasid välja oma armastusstiilide teooria: Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg Ludus mänguline, naljatlev armastus Storge aeglaselt arenev kiindumus ja lähedus Pragma pragmaatiline armastus Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus Agape isetu ja vaimne armastus Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile
yang on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale + Ärakuulamine kui yin on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Kolm käitumisviisi Alistuv käitumine jätab vastutuse teistele. "Mina ei tea, ütle sina" ; "Teeme nii nagu sina tahad" Alistuva käitumise plussid avaldab muljet kuna see meetod aitab vältida konflikte; alistumine on vältimise, edasilükkamise ja konflikti varjamise viis; alistuv inimene on isetu, hea kaaslane jne; alistujal väikseim vastutusekoorem:"Mulle sobib ükskõik mis, vali sina"; alistujad on abitud-ahvatlevad teisi end toetama; alistumisega suudetakse teisi kontrollida: märtri, piripilli või lipitseja võim agressori üle. "Ma suudan kõike välja kannatada aga mitte naisterahva pisaraid..." Alistuva käitumise miinused kenaks olemise fassaad, mis varjab räpast sisu; elamata jäänud elu, tema tee valivad teised;
Lillelõhnad ja linnulaul üheskoos lähevad hukka. 1961 Suitsuta õhtu. Liivatu rand. Kord purjetasin ma maerel, kus polnud ainumat paati. Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud. 1975 Suvemälestus See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. Ürgrohelist rohtu näeb unes üks tall sel augustiööl suurte pärnade all. Maast pilvini kerkib öö lõhnade vall - paks puukoorgi õhkub ja õhkab. See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. 1977 7 Aknast sissevaatava kuuse laul
See on teadlase värv. Kollane kiirendab reflekse. Kollane tähistab rahalisi ambitsioone, kuigi nende elluviimine polegi nii lihtne. Kollases õhkub alati heaolutunnet. Kollane on seotud enesekindluse ja enesehinnangu asupaigaga meie kehas. Roheline Roheline on harmoonia. Roheline on punase ja violetse vahelises keskpunktis, ta on spektri sillaks ja väravaks, nii nagu on seda süda inimese organismis. Roheline on idealistlik, sotsiaalselt tundlik, abivalmis ja isetu. Roheline kehastab head elu ja asjade omamise kirge. Sinine Sinine kehastab tõde ja kõrgemat liiki mõistust. Sinine on lausa pea ja südame hääletoru. Sinine toob puhkust, ta tasandab kiirust ning pidurdab isegi kasvu. Sinine on rahuliku meele ja mõistlikkuse värv. Kuigi ausus on sinine võtmesõna, on selle negatiivsel poolusel manipuleerimise meister, kes on nii osav, et ei oska enda ärakasutamist kahtlustadagi. Luule, filosoofia ja kirjutamine on kõik sinise kutsumused. Lilla
Mõtle midagi asjakohast välja ja tee seda." Edgar Watson Howe ,,Äri loobu võimalikest tähendusrikastest sõprussidemetest üksnes erinevuste tõttu. Uuri neid. Võta need omaks. Armasta neid." Luci Swindoll ,,Sinu südames on megnet, mis tõmbab ligi tõelisi sõpru. See magnet on isetu, esimesena teistele mõtlemine... Kui õpid teistele elama, siis elavad nemad sinule." Paramahansa Yogananda ,,Vahel meie valgus kustub ja teine inimene puhub selle uuesti lõkkele. Igaüks meist võlgneb suurima tänu neile, kes on selle tule uuesti süüdanud." Albert Schweitzer ,,Tõelised sõbrad pussitavad Sind eest."
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb)
Vastutus seisnebki selles, et igaüks on kohustatud panustama ühisellu ja rahumeelsesse kodanikuühiskonda omal moel vastavalt igaühe kutsumusele ja andele. Usk ei ole tingimata vajalik mõistmaks, et inimesed ei ole müügiks. Ent kui me mõistame Jumala armu iseloomu on meil võimalik inimeste olukorda realistlikumalt suhtuda. Kuna me saame olla nii iseenda kavatsuste suhtes ausamad, võime olla ka teiste suhtes andestavamad. Ning Jeesuse Kristuse isetu elu ja surm võivad aidata meil mõista, et tegelik vastutus tipneb tõelise armastusega teiste inimeste vastu ja nende vajadustega arvestamisega. 3. Kasutatud kirjandus: 1. ’’Jumala armu poolt vabastatud’’. Inimesed ei ole müügiks Toimetaja A. Burghardt EELK Usuteaduse Instituut 2016 trükitud: Tallinna Raamatutrükikoda 2
6 armastusstiili – põhivärvid ja nende kombinatsioonid Eros – armastus esimesest silmapilgust (kirglik, romantiline armastus) Ludus – mänguline armastus (vähene pühendumine suhtele) Storge – sõprusel põhinev armastus ( arusaam armastus ilma hoolimiseta pole võimalik) Mania (Eros+Ludus) – armastus, mis paneb partneri sõltuma Pragma (Storge+Ludus) – praktiline, mõistusel tuginev armastus Agape – kõike andev isetu armastus Armastuse komponentide ja stiilide mõju suhtele: rahulolu iseenda ja suhtega sõltub suurel määral partnerist Emotsioonid ja kirg suhtes: lähedussuhtes kesksel kohal emotsioonide kogemine Emotsionaalne sõltmine kaaslasest, üheks põhjuseks meeleolu ja enesetunde kõikumisel. Lisaks õnnele ja armastusele kogetakse armastuses ka viha, kurbust, abitusetunnet, armukadedust.
2. ajurünnak võimalike lahenduste leidmiseks 3. lahendus(t)e valik, mis vastavad kõige paremini mõlema osapoole vajadustele, nende võimelike tagajärgede analüüs 4. plaani koostamine kes teeb mida, kus ja mis ajaks 5. plaani elluviimine 6. probleemilahendusliku protsessi hindamine. Tõhusa suhtlemise komponendid: x ehedus ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes; komponendid: o eneseteadlikkus o enese aktsepteerimine o enese väljendamine x isetu armastus teise inimese aktsepteerimine, temast lugupidamine ja tema toetamine mitte-isalikul ja vabastavalt kombel; komponendid: o Philia sõprus o Eros lembearmastus o Agape hoolitsus teise inimese heaolu eest x empaatia võime teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista teda tema enda vaatepunktist.
Probleemide korral tunneb armastaja end lausa haigena süda on paha ja kõhus keerab. Suhete lõppemist elab ta väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. Enne kui inimene end partneriga seob, mõtleb ta järele, kuidas viimane sobib tema eluplaanidega, karjääriga jms. Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema hea olu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. Õnnelikuna tunneb ta end ainult siis, kui seda on ka partner. Kirjeldatud stiilidest pole John Lee arvates ükski õigem kui teine. Siiski võiks rõhutada, et armastus on alati seotud suhtega ning see, kuidas armastus käitumises väljendub, mõjutab partneri enesetunnet ja rahulolu suhtega. MIS ON ARMUMINE
Kuigi Bellale ei meeldi vihmased pilves ilmad ja isegi rohelus, ta ikkagi kolib isa juurde, sest ta tahab parimat oma emale. Ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnneliks. See oli suht isetu tegu, mis Bella tegi. Forksi kolides näeb ta üle mitme aasta jälle oma isa. Mõnesmõttes on Bella sarnane oma isale. Mõlemad ei suuda oma tunnetest vabalt rääkida ning neil pole midagi selle vastu, et omaette olla. Isa oli kolimise puhul Bellale üllatuse teinud ja kinkinud talle ühe vana auto. See auto oli tõesti vana ja kulunud värviga, aga tüdrukule hakkas see meeldima juba esimesest silmapilgust. Auto oli kuulunud Billy Blackyle, kes oli Bella isa Charlie sõber
õpetab omakasupüüdmatut universaalset armastust; dzjaana-jooga ehk teadmise ja teadmuse jooga. 3 Bhakti jooga vormid Esimene bhakti jooga vorm on SHRAVANA pühade tekstide ja lugude kuulamine. Teist vormi nimetatakse KIRTANIKS Jumalale kiituse laulmine. Kolmas SMARANA Jumala kohaloleku pidev meelde tuletamine, kasutades selleks näiteks mantra japa't. Neljas liik on SEVA isetu teenimine. Viies on ARCHANA Jumala teenimine, see võib olla isiklik või mitte formaalne või formaalselt grupiga tehtav. Kuuendaks liigiks on VANDANA tervitamine või Jumala ees kummardamine, see ei tähenda mitte ainult füüsilist kummardust vaid ka sisemiselt mõistuse kogu olemuse kummardust Jumalale. Seitsmendaks liigiks on DASYA Jumala õpetustele kuuletumine. Kaheksandaks on SAKHYA valmisolek tervitada Jumalat igas maailma paigas, igas maskeeringus ja vormis.
kõrvalsuhteid. Suhete lõpetamist elab väga raskelt üle. Iseloomulik on vähene enesekindlus ja kahtlemine partneris. - pragma praktiline armastusstiil, mis on mõistusele tuginev armastus ning mille aluseks on mingid ühised hobid, väärtused ja suuremas osas on aluses sõprus. Lapsepõlvekodu on rahulik olnud, aga nad pole märganud vanemate paarisuhtes erilist emotsionaalsust, palju on olnud ühistegevust. - agape (alturism) on kõike andev isetu armastus, see on partneri tingimusteta armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu.
pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga. Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon. Uuestisünni tsüklist vabanemiseks on mitu võimalust. 1. Tegelemine karmaga põhjuse ja tagajärje seadus see, kes sa olid eelmises elus, mõjutab sind ka järgmises elus. Karma isetu tegu, tegusid tehes mõtled teistele ja ümbritsevale. 2. Jooga jaguneb: vaimne ja kehaline pool. 3. Dharma aasama varna. Dharma - millele hinduism tugineb seadmus/kohus(dharma) miks asjad on nii nagu nad on. Varna seisus, kuhu inimene sünnib (sünnib hindu ühiskonna peamiseks osaks) Aasram erakla, mis tavaliselt on tekkinud mingi pühamu ümber ja kus tegeletakse vaimse tervise arendamisega. Hiljem lisandusid sanjaasid erak, rändajad, kelle ainus eesmärk on moksa. 2
Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin Võigemast) töötab seal. Maatüdruk oli tulnud linna, et saavutada midagi suur, kuid täna on selle kiirsöögikoha viimane päev, sest keegi lihtsalt ei käi seal. Kuid viimane päev annab hea ettekujutuse klientidest ehk mida 21.sajand on inimestega teinud
IV Tagajärjeeetika Jaguneb: Eetiline egoism ehk egoismieetika (Eetiline egoism väidab, et me võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid. Universaalne eetiline egoism ütleb, et on hea, kui igaüks toimiks egoistlikult. Utilitarism (Tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet. "Tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale!") EGOISM Alturism on egoismi vastand- isetu, hoolib pigem teiste heaolust kui enda omast. Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks tegudeks. Altruism on mõneti egoistlik- teiste aitamine ja teiste heaolu tekitab endas hea tunde. (?) Altruism võib olla ka äärmuslik enesemadaldamine- võib kaasa tuua madala enesehinnangu, enesevihkamise, kõikeläbiva süütunde jne. Enda heaolu eest hoolitsemine tundub olevat justkui patt.
Esimese argumendi vastu : Ka head tehes lähtub inimene oma soovist, s.o. sellest, mida ta tahab. ·Ei ole tõsi, et inimene kõike, mida ta teeb, ka tahab teha. Paljusid asju teeme sest see on vahend, et saavutada mingit eesmärki (hambaarsti külastus). ·On asju, mida me teeme sellepärast, et me tunneme end olevat kohustatud neid tegema. ·Isegi kui inimene annab midagi teistele ära oma soovist lähtudes, ei tähenda see, et ta on isekas (selfish). Mis siis veel on isetu (unselfish), kui mitte teistele andmine? ·Tuleb teha vahet, MIDA inimene tahab? Kas mõtleb oma enda hüvedele ja ei hooli üldse teiste heaolust, siis on isekas. Kui tahab, et teised oleks õnnelikud ja toimib selle soovi ajel, siis pole isekas. Teise argumendi vastu: Nn "omakasupüüdmatud" toimingud tekitavad inimestes endaga rahulolu (puhas südametunnistus, rahulik uni, häbi). ·Küsigem, miks inimene tunneb heast toimingust rahulolu? Vastus: sest on teatud
Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad kriisid ühelt poolt ning kõikne igavikuline vabadus teiselt poolt. Ning inimene peab kandma neid mõlemaid korraga oma hinges. See dualism loob siseheitluse, igatsuse sirutuda tõe ja absoluutse poole, ent samas siinolemise ja argisega seotuse tunnetamise. Vaid teatud juhtudel suudetakse sisimas samastuda igaviku tõega, olla armastav, isetu ja õiglane toimuva suhtes. See ei teostu mitte soovis muuta maailma vaid igavikulisele tõele kuuletumise ja selle teostamise kaudu. (allikas: http://tnk.tartu.ee/0usulise.html Autor: Tõnu Lehtsaar, 2001) Eelöeldust nähtub, et usulisel kriisil on mitmeid erinevaid tähendusi. Nii loomingulise protsessi osana, pöördumiseelse etapina kui ka usulise arengu tingimusena on kriisil oma roll. Nii nagu iga probleem ja konflikt, nii võib ka usuline kriis lahenduda negatiivselt või positiivselt
valitsemise all. Ramilda-Miralda ja Karin – tabamatu naiselik veetlus. Mõlemad on ohvrinõudjad armastuses, aga samal ajal ka ise ohvrid. Surmava Erose motiiv. Tiina – kannab romaanis sootuks erilist rolli. Ta seisaks nagu väljaspool „Tõe ja õiguse” tegelaste süsteemi, tõstes kõik realismi mõõtmetest kõrgemale. Pühendab end jäägitult Indrekule. Tiina külvab segadust. Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. Nii satub ta vaatamata lihtsusele ja headusele Vargamäel keerulistesse olukordadesse.
Pojmani Moraaliprotsessi skeem ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas. TAGAJÄRJE-EETIKA Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu) Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet. Tagaärje-eetika: · Eetiline egoism e egoismieetika · Utilitarism Altruism isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu. Eetiline altruism me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist: · Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Nt vanemate armastu laste vastu. · Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest. · Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust.
[14] 8 Roheline Roheline on harmoonia. Roheline on punase ja violetse vahelise keskpunktis, ta on spktri sillaks ja väravaks nii nagu seda on süda inimese organismis. Selleks, et ületada rohelise sild, tuleb läbi teha armastuse õppetund. Roheline on idealistlik, sotsiaalselt tundlik, abivalmis ja isetu. Arstid ja meditsiiniõed asuvad rohelise kiirguses.Ta on usaldav ja diplomaatiline. Roheline võib mõista mõlemat poolt, kuid võib olla ka molariseeriv. Roheline on selgus ja mõistmine. Ta aitab anda teil oma parima. Roheline tähendab oma nisi leidmist. Roheline on jõukas, eriti ärialal. Roheline kehastab head elu ja asjade omandamis kirge. Ta on igatsus parima järele. Positiivne roheline on andja, ta on helde ja armastab kogutut jagada. See on ka soov töötada värskes õhus.[15]
Ainult küps armastus koosneb kõigist kolmest komponendist ja selle alalhoidmine nõuab pidevat pingutust. Armastuse stiilid Kanada sotsioloog John Alan Lee on määratlenud kuus armastuse stiili: · Eros füüsilisel külgetõmbel põhinev kirg · Ludus mänguline, naljatlev armastus · Storge sõprusel põhinev armastus · Pragma pragmaatiline armastus · Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus · Agape isetu ja vaimne armastus Psühholoogide Clyde ja Susan Hendricki uuringute järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile
· Eros armastus esimesest silmapilgust.k irglik,romantiline armastus.partneri valikul on määrav füüsiline ilu. · Ludus on mänguline armastus.mitme partneriga samaaegselt. · Storge on sõprusel põhinev armastus.raske öelda ,millal muutus sõprus armastuseks. · Mania on armastus ,mis paneb partnerist sõltuma. · Pragma on praktiline,mõistusel tuginev armastus.domineerib ratsionaalne kaalutlemine,mitte emotsioonid. · Agape on kõike andev isetu armastus.see on partneri tingumusteta armastus.kaaslase toetamine.on valmis ohvreid tooma. Armastuse kolmnurkne mudel · Ameerika psühholoog Robert Stenberg,on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. · Armastus sisaldab intiimsust, pühendumist ja kirge. · Intiimsus on suhte emotsinaalne komponent. Avatus,usaldus,julgus olla aus. Seksuaalsus inimese elus · Esimesi märke inimeste huvist seksuaalkäitumise vastu võib leida 100 000 aastat
loomise müüdist. Samuti komponeeritud nö piltide kaupa. Erinevad pildid vahelduvad. Briti uuslihtsuse kolmik: Inglaste kaudu segunes euroopa muusika minimalismiga. Mis on uuslihtsus? John Tavener elu ja looming tihedalt kirikuga seotud. Muusika on sügavalt religioosne. Muusikaline kreedo: "Muusika on värav Jumalani". Teda võrreldakse Gorecki ja Pärdiga. Kuulsaim teos on "The Protecting Veil"!. See oli Inglismaal väga müdav plaat. Pidi olema täiesti isetu, egost vana teos. Veel kirjutanud 7 tunnise kooriteose "Templiloor". Loomingu algul mõjutatud popmuusikast. Siis aga kuulis Stravinskit ja tahtis saada heliloojaks, kes suudaks luua sama intensiivset ja religioosset miuusikat. Teda on mõjutanud ka nt Messiaen. Gavin Bryars Väldib dramatismi, eelistab staatikat. Aeglased tempod, hõre faktuur. Lihtsus aga ainult pinnapealne. Seestpoolt on hoolikalt viimistletud. Algimpulss näeb sageli olevat muusikaväline idee. Oluline on improviseerimine.
Kanada sotsioloog John Lee armastuse värviteooria Eros, Ludus ja Storge on esmased armastuse stiilid, nagu 3 põhivärvi. Eros on armastus esimesest silmapilgust (kirglik, romantiline). Ludus on mänguline armastus. Storge on sõprusel põhinev armastus. Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus. Eros on armastus esimesest silmapilgust Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. ,,Keemia" ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib pigem enne emotsionaalset kui vastupidi. On oht, et pärast tunnete jahenemist pole suhtel jätkumiseks potentsiaali. Ludus on mänguline armastus Omaseks jooneks on vähene pühendumine suhtele. Armastajale meeldib ,,armastuse mängu" mängida mitme
Kanada sotsioloog John Lee armastuse värviteooria Eros, Ludus ja Storge on esmased armastuse stiilid, nagu 3 põhivärvi. Eros on armastus esimesest silmapilgust (kirglik, romantiline). Ludus on mänguline armastus. Storge on sõprusel põhinev armastus. Mania (segu Erosest ja Ludusest) on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. Pragma (segu Storgest ja Ludusest) on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Agape (segu Erosest ja Storgest) on kõike andev isetu armastus. Eros on armastus esimesest silmapilgust Kirglik, romantiline armastus. Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. „Keemia” ja seks on suhtes tähtsad. Füüsiline lähedus tekib pigem enne emotsionaalset kui vastupidi. On oht, et pärast tunnete jahenemist pole suhtel jätkumiseks potentsiaali. Ludus on mänguline armastus Omaseks jooneks on vähene pühendumine suhtele. Armastajale meeldib „armastuse mängu” mängida mitme partneriga
· Olulised templite kõrval ka kodualtarid, millel peab olema jumala kuju/pilt, küünlad/voorukid... 7 Hindu filosoofia & viisid, kuidas vabaneda kõigi tegude tagajärgedest ja enam mitte sündida: · Patandzali ehk 8-astmeline tee chakrad. · Jooga (ehk ühendus) · Karma jooga teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes - isetu tegu. · Bhakti jooga pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine. · Dznjaani jooga tarkus, omandades veda tarkusi · Karmajooga kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne. · Raadza jooga inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga. BUDISM
kui nad lähevad selletõttu vastuollu seaduse ja reeglitega. •Tegevuse aluseks võrdsuse ja õigluse põhimõtted, soov toimida vastavuses oma tõekspidamistega Uurimuste rakenduslikkus? •Aitab otsustada, mis vanusest alates on laps moraalselt vastutav ja teda võib rikkumiste eest seadusega vastutusele võtta. •Nt lapskurjategijad ei ole sageli vastutavad, nende areng alles toimub. PROSOTSIAALNE ARENG Prosotsiaalse käitumise ja altruismi mõisted. •Prosotsiaalne käitumine – isetu või egoistlik •Altruism – kasu tegijale puudub, võib olla ka kahjulik. Prosotsiaalse käitumise kasud •Abistaja maine tõstmine rühmas •Enesehinnangu tõus •Tasustus, premeerimine •Empaatiavõime arenemine •Koostöö ja toetuse sotsiaalselt aktsepteeritud normide internaliseerumine. Prosotsiaalne areng •Väikelapsed – reageerivad teise stressile (nt nutavad ka)
Altruism vastuolus inimloomusega, järelikult võimatu. Seepärast pole altruistlik toimimine kohustuslik. Et tõestada, et inimesed on loomult altruistid või egoistid, peab inerpreteerima nende tegutsemise aluseks oelvaid motiive. Vastu: Kõik toimingud on motiveeritud omahuvi poolt. mõnikord on mängus ka kohustus. Altruistlik tegu on tingitud omahuvist, inimene saab heateost rahulolu. inimene tunneb heast toimingust rahulolu seepärast, et ta on teatud tüüpi inimene isetu. Eetilised teooriad Tegevus (deontoloogiline eetika) Õige, vale, kohustuslik, valitav Tagajärg (konsekventsialism) Hea, halb, neutraalne Iseloom, karakterijoon (vooruseetika) Vooruslik, paheline Motiiv Kohusetunne/kaastunne/omahuvi Normatiivse eetika teooriad Deontoloogiline eetika, teleoloogiline e. konsekventsialism, vooruseetika, konraktualism, kaastunde eetika Teleoloogiline teooria.
Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mitte- moraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu). Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Tagajärje-eetika jaotus: · Eetiline egoism ehk egoismieetika · Utilitarism 5.1 Egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Eetiline altruism on teooria, mille kohaselt me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha. Francis Hutcheson altruismist Inimesed on võimelised mitte ainult egoistlikeks, vaid ka altruistlikeks isetuteks tegudeks. Seda näitab vanemate armastus oma laste vastu. See, et nad hoolivad sellest, mis saab lastest peale meie surma, näitab, kui isetu vanemate armastus on
eemärkide poole (see, kes algselt defineeris eesmärgi, ei oma lõpuks tähtsust). 56) Miks peetakse V taseme eestvedamist kõige „kõrgematasemelisemaks“ eestvedamisstiiliks? Nn V taseme eestvedaja on ilma väljanähtava ja tajutava “egota” inimene, keda iseloomustab orgaaniline soov teha midagi ära organisatsiooni, teiste, ühiskonna heaks. Tema võime mõjutada teiste inimesi sulandub kokku isetu pühendumusega, mistõttu on väga suur võimalus võita järgijaid, kes ka ise jagavad samu väärtusi. Sel on tõenäoliselt omamoodi nakkav efekt. Kõrgem tase seisneb ka selles, et inimesed innustuvad eestvedaja enda eeskujust ja püüdlustest mittemateriaalsete eesmärkide suunas. (Kerstin) 57) Tooge esile kaks põhimõtteliselt erinevat eestvedamisteooriate suunda ja selgitage, millele nad keskenduvad.
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
armastusega midagi peale hakkata. Tal on kohutavalt vajalik see, et tunneks ennast armastatuga. Partner peab üliinimlik olema, et jõuaks talle seda armastust koguaeg pakkuda, kõik peab läbi suhte tulema, enamasti õnnetu armastus, kui ludusse ära saaks siis, et eros jääks, siis oleks hea. Agape- tingimusteta armastus, erose ja storge kombinatsioon. Siin armastatakse arvamusega, et igaüks on armastust väärt, tahab pühenduda(agape tahab pühenduda, hoiab kõiki, isetu, suudab armastada, nii et täielikult pühendub, ta astub kõrvale, et rivaalile teed teha), täita kõik partneri vajadused. (Armastust õpid ainult disipliiniga) Armastus vs sümpaatia Armastus vs kiindumus Kõik on õpitav. Armastust on võimalik käsitleda nii, et sa ise selles ellu jääd ja õpid. Sa pead oskama armastust niipalju kontrollida, et ta sind ei hävita. Rubin- on käsitlenud enam kiindumust ja armastust. Kellesse sa kiindunud oled ei
aktsepteerivalt või piisavalt efektiivselt, et teise inimese vajadust mõista. 3) Ajurünnaku ajal antakse hinnanguid või selgitusi. 4) Üksikasjalikud detailid jäävad välja töötamata. 5) Tegevuskava elluviimist ei jälgita. 21 Tõhusa suhtlemise kolm kõige olulisemat osa Võtmeomadused, mis edendavat paremat suhtlemist: 1) Ehedus - ausus ja avatus oma tunnetes, vajadustes ja mõtetes. 2) Isetu armastus - teise inimese aktsepteerimine, temast lugupidamine ja tema toetamine mitte-isalikul ja vabastaval moel. 3) Empaatia - viitab võimele teist inimest tõeliselt näha ja kuulda ning mõista tema enda vaatepunktist. Ehedusel on komponentid: eneseteadlikkus, enese aktsepteerimine ja enese väljendamine. Vana Kreeka armastus: 1) Philia - sõprus. 2) Eros - lembearmastus; armastuse tungi luua ja sugu teha, ent see on hoopis enamat kui ainult seksuaalne armastus.
John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu. Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu, eneseusalduse puudumise, enesevihkamise, masohhismi, kõikeläbiva süütunde. Minaism on eneseülistuse moraal. Seda õpetas Nietzsche. Thomas Hobbes ütles, et inimene on loomult egoist. Tema käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 ...
Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest. Peab end suurte asjade vääriliseks ja ongi seda. 2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
