EETIKA Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? Moraaliobjektivism Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed Kas on universaalseid või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? moraaliprintsiipe?
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
Sissejuhatus eetikasse-Eetiline relativism Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad mida inimene peab tegema ja mida peab tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: Mäng Õigus Religioon Moraal Kombed, etikett Etnotsentrism- oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks ja teisi hinnatakse oma väärtuse/uskumuste seisukohalt. (negat) Eetiline relativism- teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Relativismi teesid: Erinevuse tees, erineb ühiskonnati Sõltuvuse tees Eetiline relativism hoiatab arrogantsuse eest ja kutsub üles sallivust. Tolerantsus on absoluutne väärtus. Eetilise relativismi vormid: 1 Subjektiivne- kõik sõltuvad indiviidi valikust. Ehk pmts individualistlik moraal , teha seda mis on mulle hea. Sellel puudub moraali olemus üldse. See paistab väär. 2 Konventsionaalne- kõik põhimõtted sõltuvad ühiskonnas kokkuleppe alusel subjekitivism- moraali puudumine relativism ei lase erine...
Uurimisprobleem:  Miks me ikkagi peaksime kinni hoidma moraaliobjektivismist? Põhiväide:  On olemas objektiivsed moraaliprintsiibid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsii. Argument: A1:  E1: Kui leiame vähemalt ühe üldleviva moraaliprintsiibi, siis on objektivism tõene.  E2: Printsiip „On moraalselt väär piinata teisi inimesi lõbu pärast“ on üldkehtiv kõikjal A2:  E1: On olemas inimeste ühesugused põhivajadused ja huvid  E2: Moraaliprintsiibid on huvide- vajaduste funktsioonid / Ühtne inimloomus tekitab vajaduse ühtse moraali järele,kuna moraal edendab huvisid/vajadusi  E3: Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad huvisid/ vajadusi paremini kui teised  Järeldus2: Need ongi objektiivsed  Vastuväide lk 95:  E1: Kui kohustusi ei peet...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos)  tava, komme, harjumus (thos)  iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores  kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus  arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus  uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus  põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus  kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus  normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus  kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus  peab olema avalik · Teostatavus  peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika  uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid k...
praktiliselt võimatu. · Sõltumata spetsiifilistest moraali-reeglitest ollakse huvitunud korrastatud ühiskonnast. · Erinevad kombed ei tähenda alati, et neis kultuurides on erinevad põhiväärtused, vaid et need lihtsalt väljenduvad erinevalt. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt. Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. 3. Moraaliobjektivism Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Millest sõltub moraal? · Kas on tegusid, mis on absoluutselt valed / õiged igas ühiskonnas igal ajal? · Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad need antud ühiskonnast või isikust? · Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Eetilise relativismi järgi on moraalipõhimõtted suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.