TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte. Teodeontoloogia alavormiks on intuitsionism, mille kohasel...
Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest. See nõuab tagajärjede mõjude hindamist erinevate osapoolte jaoks. sõltub konkreetsest situatsioonist
Ettekanne artkili põhjal: Ethical self-evidence and the principle of proportionality: Two fundamental ehical principles aplied to a psychiatric case report Tartu, 2012 Jaak Timberg Deontoloogia · eetika ning eetilise käitumise aluseks on printsiibid, mis arvatakse olevat universaalsed ja absoluutsed · mis on hea (õige) ja mis on halb (vale) · käskiva ning kategoorilise iseloomuga · hindab tegevuse eetilisust selle alusel, kuivõrd peetakse kinni ,,universaalsetest" ja ,,absoluutsetest" reeglitest Deontoloogia puudused · igal ühiskonnal on oma eripära ning sellest tulenevalt ei saa olla võimalik leida ,,absoluutseid" norme ·
Utilitarism. Ladina keeles kasulikus Õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. On olemas naudingud ja kannatused ehk ebameeldivused. Alati tuleks valida rohkem toovat kasu. Me ei suuda kõikide tegude tagajärgi ette ennustada. Tuleks eristada naudingute kvaliteeti. Naudingut ei ole võimalik õpetada, need on omandatud. On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit
Kanti eetika Immanuel Kant elas aastatel 1724-1804. Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Missugune on aga täpsemalt Kanti eetika? Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse-motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on
metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika. Tänapäeva inimene on neid teooriaid enda jaoks mugavdanud ning samuti olen veendunud selles, et inimese isiklik eetika on normatiivsete teooriate kombinatsioon. Minu isiklik eetika on kombinatsioon tagajärje- ja kohuse-eetikast, kuid suurem osakaal on kohuse-eetikal. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest ning tähtis pole mitte selle tagajärg, vaid hea tahe. Kohuse-eetika järgi on moraalireeglid kohustuslikud ning kehtivad kõigile universaalselt. Usun, et kohuse-eetika on aluseks erinevate kultuuride ja usundite säilimisel.
reklaamijad, emafirma, seadusandja suhtekorralduse võtmesõnad kaalutletud, plaanitud tegevus juhtimisfunktsioon sõnum siht- ja sidusrühmad avalik huvi kahesuunaline kommunikatsioon õpik: tench, yeomans: exploring public relations,prentice hall shirley harrisson: public relations. An introduction seitel, the practice of public relations, 11th edition,prentice hall mis on eetika? teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale praktiline,kutse-eetika eetika teooriad: utilitarism, teleoloogia,deontoloogia, situatsioonieetka, vooruste eetika www.eetika.ee eetika suhtekorralduses usaldus, ausus, lojaalsus, sots vastutus, ühistunde loomine, konfliktide lahendamne, võm, erialased oskused www.epra.ee eetilised konfliktid huvide konflik isiklikud suhted whisteblowing suhted meediaga ausus ja täpsus,kingituste tegemine proffesionaalsus peame olema iseseisvad, et otsustada meie pädevuses olevaid asju, peame oskama mõistma
nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistuseolendi väärtusele iseendas: ,,Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". 2.4 Eetika (kohuse eetika) Ta on tuntuim deontoloogilise eetika esindaja. Deontoloogia väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. See eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Kanti eetika ehk kohustuse eetika järgi jagunevad teod õigeteks ja vääradeks. Väärad teod on taunitavad ja õiged teod on kas valikulised või kohustuslikud. Kanti arvates on õige motiiv kohuse motiiv. Kui inimene tahab täita oma kohust, siis teeb ta õigeid asju. Kanti arvates on sellisteks kohusteks: ausus, enesetapust hoidumine, teiste
Utilitarism: Moraalsuse üldistada: tuleb otsustada iga standardiks on ühiskondlik kord eraldi (Sartre) hüve Reegli-deont. teooriad Saame tuletada moraalselt õige 6 käitumise üldreeglist (Kant) Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia. Reeglipõhine mõtlemine keskendub normide järgimisele ning rõhutab tõde. See lähenemisviis seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised 3 kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Endise õigusprofessori ja omanimelise eetikaõpingute instituudi rajaja Michael Josephsoni sõnul tuleb eetikale alluda „hoolimata sotsiaalsetest tavadest ja loomulikest
negatiivne (vähendab kannatusi) ; preferents (indiviidi eelistuste) V Kohuse-eetika ehk deontoloogiline 1)Kohuse-eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. 2)Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. 3)Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. Deontoloogia vormid on: Teodeontoloogia- kõik elusituatsioonid on kordumatud, seetõttu ei ole võimalik kehtestada kindlaid reegleid. Reeglideontoloogia- Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. *Reegliintuitsionism intuitsioon avastab kas ühe reegli (absolutism) või mitu (objektivism). *Reegliratsionalism ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel (absolutism) või mitu (objektivism).
awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! Slide 5 Slide 6 Teodeontoloogia Deontoloogia vormid Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei Teodeontoloogia ehk partikularism: sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid.
kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
kui inimene soovib surra, kas on õige ta soov rahuldada raskete haiguste korral (eutanaasia probleemid); kas tulevikus on eetiline inimest ja seega ka ta individuaalset omapära kloonida; eksperimendid inimestega APA (1981) psühholoogide eetika kood väidab, et info, mis on saadud kliendilt, võib edastada ainult kliendi tahtel. Erandid: Kui klient on ohtlik iseendale ja teistele; Kohtuorganite ja erakorraliste ekspertiiside korral. DEONTOLOOGIA eetika osa, milles käsitletakse kohuse probleeme. DEONTIKA kujutab endast moraaliloogikat, teadus moraalialase mõtlemise vormidest. Nõustaja kutse-eetika (Nõustamiskunst, Kidron, A.) Nõustamine viib kliendi mõneks ajaks nõustaja meelevalda. Nõustajast sõltub kuivõrd tegusalt otsitakse lahendusi. Kliendid usaldavad nõustajale infot mida nad ei avalda isegi oma pereliikmetele. Kõik see asetab nõustajale eetilise vastutustunde:
programmiliselt neutraalne. 37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust. Teleoloogiline (maailmakäsitlus, - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 38.Milles seisneb teo-utilitarismi ja reegli-utilitarismi erinevus? utilitarism - püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis. Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju
· omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele. · Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale. · Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia jaguneb: · Teodeontoloogia e partikularism: o Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid o Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/intuitsioon, milline tegu on õige. · Reeglideontoloogia e generalism: o Õige tegu on see, mis vastab universaalsele reeglile
· netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine); · kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale. 2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus hea või halb ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Õigusprintsiibid: inimene saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste õigusi. Immanuel Kant (1724-1804) oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse moraaliseaduse, kategoorilise imperatiivi, mis on sama objektiivne (meie tahtest sõltumatult kehtiv) kui loodusseadused: "Tegutse nende printsiipide kohaselt, mille suhtes sa võid soovida, et see saaks universaalseks seaduseks."
Sellise analüüsi või diskussiooni tulemusel kujuneb meil mingi emotsionaalne hoiak ning me väljendame seda moraalse hinnanguna. Nii, Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse-eetikaks). Kui moraalse 27. Iseloomustage preskriptivismi põhisisu. Kui mõiste deontoloogia tähistab moraalse teo seesmist väärtust ning preskriptivism moraalse otsustuse ettekirjutatust, siis mingi tähenduslik seos saab teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool, õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. neil kahel omavahel olla ainult ühtses süsteemis, kuhu mõlemad kuuluvad
Kanti teooria kriitika : ·Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). ·Kategooriline imperatiiv ei anna meile tingimusi, mille korral on tegemist moraalse toiminguga. ·Universaliseerimisnõudele vastamine ei tee veel tegu moraalseks. Universaliseerida saab ka ebamoraalset tegutsemist lubavaid maksiime. 47. Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogia järgi ? Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna.Hea tegu on see, kus austatakse teist inimest ja teo tegemisel juhindutakse kohusetundest. 48.Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu ? 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu ? ·Vooruseetika õitseng oli antiikfilosoofias. Klassik kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a.), eetikaalane peateos
kui järgib reeglit, mis kuulub säärasesse reeglite süsteemi, mille järgimine toob kaasa palju õnne kogu ühiskonnale. Utilitarismi tugevused: annab konkreetse juhise, lahenduse igale olukorrale. Ei ole üldsõnaline. Kriitika: Õnne on raske mõõta ja võrrelda. Kes suudaks näha ühe teo kõiki võimalikke tagajärgi? Õigustab ebamoraalseid tegusid. Nt ühe inimese kiusamine pakub tervele kambale naudingut. 2) deontoloogia ehk kohuse-eetika kr deon - 'kohustus' Inimesel on teatud kindlad kohustused, mida ta tegema peaks/ei peaks. Immanuel Kanti eetikateooria: Moraalselt õige tegu on selline, mis lähtub kohustusest ja mitte kalduvusest, ihadest ja tunnetest. Teo motiiv Kantile tähtsam kui tagajärg. „Mõistus nõuab, et me iialgi ei varastaks ega valetaks.” Kanti kriitika: 1
kannatust. Valetamine on alati vale. · Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mille järgi on moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo tagajärg. Kohuse-eetika järgi · Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. · Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe. · Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Deontoloogia vormid · Teodeontoloogia ehk partikularism: intuitsionism detsisionism (Detsisionismi üheks näiteks on eksistentsialism) · Reeglideontoloogia ehk generalism: ratsionalism - intuitsionism objektivism absolutism Teodeontoloogia Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. Seetõttu ei ole võimalik kehtestada reegleid. Pigem tuleb reeglid üldistada konkreetsete probleemide lahenduste järgi, kui püüda
annaabi.ee 
