AKADEEMIA 10. AASTAKÄIK 1998 NUMBER 8 Akadeemia nr 8, 1998, lk 1653-1671 MIS ON KUNST? Institutsionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Analüütilised filosoofid hakkasid kunstiküsimustes aktiivselt sõna võtma 20. sajandi keskpaigas. Kohe algusest peale vastandati end nn traditsioonilisele esteetikale, mille all mõeldi kõiki teooriaid, mis tegelesid küsimustega: Mis on kunst? Mis on ilu? Mis on esteetiline elamus? Milline on kriitika funktsioon? Mis on esteetilise- ja maitseotsustuse kriteeriumiks? Kõigi nende küsimuste taga oletas analüütiline kunstifilosoofia püüet leida selline definitsioon, mis annaks
Kuidas see mõjutab teisi ja kas minu eesmärkide ergon´it toetab keskkonna tingimused ja huvid? Kui mul puuduvad sihipärased eesmärgid, kas mu elu võiks nimetada sellisel juhul mõttetuks. Susan Wolf tunnistab, et on väga raske öelda, missugune tegevus on mõttetu. Ettevaatlikult nimetab ta mõttetuks elu, mis on pühendatud sellistele veidrustele nagu kirjaklambrite kogumine, käsitsi koopiate valmistamine Sõjast ja rahust, päeviku päheõppimine jne. (Sutrop 2000, 12) Artiklis ütleb Susan Wolf, et elule võib anda mõtte millegi loomine, millegi väärtusliku kaitsmine, armastatud inimeste või abivajajate aitamine, oma võimete ja oskuste väljaarendamine, raskuste ületamine jne. Siin kohal ongi oluline, et keegi ei piiraks meie vabadust ergoni määratlemiseks kui ka realiseerimiseks. (Sutrop, 2000). Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei
Kas aga hea elu võrdub tingimata rahalise rikkusega? Või mida väljend hea elu üldse tähendab? Objektivistlik hea elu teooria näiteks põhineb antropoloogilisel väitel, et kõigile inimestele on omased universaalsed põhivajadused (toit, peavari, tervis, kindlustunne, sõprus ja armastus, isiklik ja poliitiline autonoomia, jne), kuigi nende vajaduste rahuldamise viis võib ajas, kultuuriti ja indiviiditi varieeruda. (Sutrop) Usun, et nimetatud põhivajaduste rahuldatus mängib hea elu tähenduses üsna suurt rolli. Kui üks neist vajadustest rahuldamata on, siis üldjuhul inimene ei tunne, et ta elaks head elu. Kuigi alati leidub erandeid. Mõni saab võib-olla ilma armastuseta suurepäraselt hakkama ja tunneb siiski, et elab head elu. Aga äkki ei ole hea elu ainult põhivajaduste rahuldatus, vaid sellel on veidi sügavam tähendus? See tähendab, et inimesel on võib- olla elus mingi suurem eesmärk.
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna,
Kas eesti keelel on veel lootust saada ja jääda arvutikeeleks või on juba tuleviku keelterong läinud ja lahing ette kaotatud? Kas meie lapselapsed räägivad homme oma kodumasinatega ja isekeskis eesti või inglise või hiina keeles? Laupäeval, 12. aprillil toimus Keele ja Kirjanduse Instituudis tuline arutelu eesti keele tuleviku üle, korraldajaiks Isamaa ja Respublica Liidu Rahvuskultuuri ja Rahvuslaste Ühendused. Keelefoorumil esinesid mitmed keeleala tippteadlased (Urmas Sutrop, Martin Ehala, Mart Rannut, Peep Nemvalts jt) ja keeletehnoloogia asjatundja Einar Meister. Vahelduseks tavapärasele nutulaulule koorusid ettekandeist ja arutelust välja mõned üpris head sõnumid eesti keele tegeliku seisundi kohta: - maailmas on praegu umbes 6000 keelt, kõnelejate arvu poolest on eesti keel vägevuselt 274. auväärsel kohal, üldsegi mitte kaduvas-väljasurevas tagumises tuhandes, nagu meile sageli on sisendatud;
Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Teose pealkiri. Väljaande koht: kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri ajalehe või ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV
Mis on kunst institustionaalse esteetika kimbatus Margit Sutrop Akadeemia; 8 1998 http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101637 - Millistest alaosadest (peatükkidest) artikkel koosneb? Kuidas on artikkel üles ehitatud? Artikkel koosneb sissejuhatavast tekstist, erinevaid materjale ja meetodeid tuvustavast osast, uurimustööde tulemustest ja arutelust, mis annab sisulise vastuse artikli sissejuhatuse lõpus esitatud küsimustele
Eesti Keele Instituut (Keele ja Kirjanduse Instituut) www.eki.ee Asutati 1947. aastal Tartus, 1952. aastal Tallinnas. Murdeuurimise, murdeainese kogumise ka publitseerimise, murdesõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena; 1982-1989.aastal ilmus ,,väike murdesõnastik") tegelevad Jüri Viikberg, Mari Must, Hella Keem, Helmi Neetar ja Vilja Oja. Eesti kirjakeele sõnavara uurimise, kogumise, seletussõnastiku koostamisega (ilmub vihikutena) tegelevad Rudolf Karelson, Margit Langemets, Urmas Sutrop ja Ene Vainik. Keelekorraldusega, keelenõuande ja terminoloogiatööga tegelevad Tiiu Erelt, Henn Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile
Samuti on tõestatud, et Eesti noored ei muretse mitte globaalprobleemide, terrorismi ega sõjakollete pärast, neid teeb hoopis ärevaks oma isiklik edu või ebaedu tulevikus. Isikliku edukuse alusena näevad nad esmajoones hea hariduse omandamist, mis võimaldab edaspidi leida tasuvat tööd ning teha karjääri. Noored on taibanud, et tihedas konkurentsis peab kõvasti pingutama, et läbi lüüa ja edukas olla. Professor Sutrop märgib, et noored teavad küll, mida nad tahavad saavutada, kuhu jõuda, kuid ei tea, kuidas seda teha. Ehkki eesti noored on õpihimulised, ei soovi nad minna sügavuti. Nad on kõige rohkem huvitatud sellest, milline eriala võiks olla kõige prestiižikam. Haridus ja teadmised on noorte jaoks instrumentaalsed väärtused, vahendid, mille abil midagi saavutada. Ei tajuta, et haridus on ka väärtus iseeneses. Teadmised oleksid justkui vajalikud vaid elus edasijõudmiseks
Samuti mis on elu, saab erinevalt mõista. Kas elu on lihtsalt ära olemine, hakkama saamine või on elul sügavam mõte. Niisugustel teemadel on läbi aegade paljud filosoofid arutlenud. ,,Platoni ja Aristotelese filosoofias elas hea elu küsimus läbi oma tähetunni. Tõele au andes peab küll ütlema, et hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle subjektivistlikku hea elu käsitlust (hea on see, mida igaüks heaks peab) Sokrates kummutama asus" (Sutrop, 1995: 3) Minu enda arust võiks sõnastada hea kuidagi nii: kui on mingi eesmärk või soov või sündmus/tegevus mis pakub rõõmu ja head tunnet ongi ju hea. Ja elu on selline pisike ajaperiood suures plaanis. Olen isegi vahel arutlenud, et mis on elu mõte. Kuskilt olen kuulnud, et keegi on öelnud, et elul ei olegi mingit mõtet, siis iseenesest saan sellisest mõttekäigust isegi aru. Suures
Tallinn 2007, lk.23, 57-58. 3 Elise C Otte. Scandinavian History. Macimillan and Co. London 1894, lk.2. http://books.google.ee/books? id=tyjwqDwyVQUC&printsec=frontcover&dq=scandinavian+ +history&source=bl&ots=WhmAiiqSLW&sig=7Oc5wDp8e1663vh3RKHSsoBJtQ0&hl=et&ei=Nt_nTL- dD8aSOsSbudIK&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=9&ved=0CGUQ6AEwCA#v=onepage&q&f=fals e 4 Samas, lk.3. 5 Lennart Meri. Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, Mart Meri. Eesti Päevaleht: Akadeemia. Tallinn 2008, passim. 1 Skandinaavia maadeks loetakse tänapäeva Norrat, Rootsit ja Taanit; Skandinaaviaks peetakse maid kus kõneldakse põhjagermaani6 ehk skandinaavia keeli, sellest lähtuvalt tuleks lisada eelnevatele veel Island ning Fääri saared. Etnilisest seisukohast on küsimusele vastamine keerulisem, sest tegu on geneetiliselt kireva
Selleks et koolis tehtav väärtuskasvatus oleks edukas, peab kool arvestama, et ühiskond on muutunud. Enam pole raamatud ainus teadmiste allikas. Infoühiskonnas muutub üha olulisemaks, et kool õpetaks suhtuma kriitiliselt eri allikatest saadud infosse, kontrollima allikate usaldusväärsust ja edastatava info tõesust. Ka tuleks juba õige varakult õpetada, et internetis üleval rippuvad tekstid on kaitstud samasuguse omandiõigusega nagu raamatutes ja ajakirjades trükitud tekstid. (Sutrop M. 2008 Margit Sutrop: kool kui noorte väärtuste kujundaja URL (http://arvamus.postimees.ee/40019/margit-sutrop-kool-kui-noorte-vaartuste-kujundaja/) Kooli eesmärgiks ei tohiks olla üksnes teadmiste ja tarkuse jagamine õpilastele, vaid õpetamise taga peaks peituma väärtused. Mina pean enda jaoks tähtsaks selliseid väärtusi nagu: õiglustunne, abivalmidus, austus, kohusetunne, sallivus, lojaalsus, järjekindlus ja pühendumine, kannatlikkus.
SEMINARID FLFI.02.097 Pedagoogiline eetika Prof. Margit Sutrop 2011/2012 sügissemester 11. 11.2011 I SEMINAR Kutse-eetika küsimusi. Õpetaja eetika. Professionaalsus, Rollimoraal. 1. küsimus: Hannele Niemi ütleb, et õpetaja ülesanne on juhtida ja toetada õpilase kasvamist ja arengut. Niemi osutab, et õpetamisel tehakse suur hulk väärtusvalikuid. Milles need väärtusvalikud tema järgi seisnevad?
uurib väiteid asjade omaduse kohta, mida tähistab termin "hea", ja vastupidist omadust, mida tähistab termin "halb". Kasutatud kirjandus: internet: http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=hea+(eetika)&alates=40&url=http%3A%2F %2Fdok.konguta.ee%2Fabi-infomaterjal%2Feetika%2Fhtml%2Freadings%2F8_19_6.html http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=hea+(eetika)&alates=40&url=http%3A%2F %2Fdok.konguta.ee%2Fabi-infomaterjal%2Feetika%2Fhtml%2Freadings%2F8_19_6.html http://www.ut.ee/flfi/Sutrop/02_003/Eetika.html Aristoteles; Nikomachose eetika Elmar Salumaa ,,Antiikfilosoofia ajalugu"
Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9. Kõige lihtsamalt saab väärtusi jagada kaheks: indiviuaalsed väärtused: vabadus, tervis, edu ja kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus10. 8 Kiis. Kättesaadav internetist: http://eope.eek.ee/oo/2011/sotsiaalpsuhholoogia/hoiakute_muutumine.html 9 Saareväli 2013 10 Sutrop 2008: 7 3.2.2. Väärtushinnangute kujunemine Väärtushinnangud kujunevad aastatega ja võivad mingil määral muutuda kogu elu jooksul, tingitud uutest kogemustest, kuid põhiväärtusi on raske muuta. Väärtusi kujundavad kõige rohkem inimese enda kogemused, kuid lisaks selle ka sotsiaalsed sidemed, suhtlemine teiste inimestega ning kultuuriline taust ja elutingimused.
ameteid, mis neile rõõmu ja rahulolu valmistavad. Kasutatud kirjandus: 1 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainekursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 3. 2 Andu Rämmer. Eesti noorte elulaadid ja väärtusorientatsioonid. Loeng ainukursuse ,,Sissejuhatus sotsiaalteadustesse" raames. 11.11.09. Loenguslaidid (fail Slaidid_Rämmer.pdf). Slaid 4. 3 Sutrop, M. & P. Valk & K. Velbaum (2009). Väärtused ja väärtuskasvatus: valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Soome koolis. A. Rämmer. Eesti koolinoorte väärtused. (Tallinn: Pakett), 83-117. Saadaval ka pdf-failina ÕIS-is kursuse materjalide juures: Rämmer.pdf 4 Vseviov, D. (2009). David Vseviov: vajame uusi väärtusi. Postimees, 10.veebruar, URL (kasutatud detsember 2009) http://www.postimees.ee/?id=80230 5 Kass, M. et al (2008). Eesti jätkusuutlikkus ja lõimumine
12.2011] 9. Eetikaveeb. Intellektuaalne omand ja autorikaitse. Tartu Ülikooli eetikakeskus. Kättesaadav: http://www.eetika.ee/220039 [01.12.2011] 10. Eesti Infotehnoloogia Seltsi kutse-eetika koodeks. Kättesaadav: http://www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=9 [01.12.2011] 11. Moore, J. H. What is Computer Ethics?, 1985. 12. Jõesaar, A. Vabana sündinud. Arvutimaailm, 2009, nr 12. 13. Himanen, P. Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim. Tallinn, 2003. 14. Sutrop, M. Geenivaramu ja eetika. Eesti Päevaleht, 2002, 10. jaanuar.
Mõtestatud Eesti Iseloomu on vaja mõlema jaoks. ühiseid väärtusi hoides Moraalne iseloom et käituda eetiliselt, Koost. Margit Sutrop, Triin Pisuke püüeldes sotsiaalse õigluse poole ning Tartu Ülikooli eetikakeskus, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 elada ja töötada kogukonnas. Pädevusiseloom (performance
· Võrdleme kahte olukorda: a) Jones hoiab raha pangas (institutsionaalne: eeldab raha ja pangandussüsteemi) b) Smith hoiab kalliskive korstna taga (mitteinstitutsionaalne) · Beardsley (1982): Kunst on analoogne juhtumiga b). Tunnustatus sõltub sageli sotsiaalsetest faktoritest, ent kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne! · Romantiline kunstnik üksikul saarel võib tahuda kivi, viimistleda riime jms sõltumatult igasugustest institutsioonidest. Õppekirjandus 001 Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst?: Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia 8: 1653- 1671 [lugeda 1653-1663]. Kennick, William E. 2003. Kas traditsiooniline esteetika tugineb eksimusele? Looming 2: 236-252 [lugeda 236-243]. Soovituslik: Volt, Marek 2006. Esteetikast. Tln, 34-60. Kordamisküsimused 1. Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 2. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? 3. Mida näitab Danto visuaalselt eristamatute paaride argument?
Lapsed kujunevad aga sellisteks, nagu on meie õpetajad. Nii et tõepoolest õpetajad on meie tulevik. Täiendavat kirjandust Kahk J. (toimetaja) Avaliku teenistuse eetika. Infotrükk, 1999. 73 lk. Laanemäe A. Eetika ja poliitika. Halduskultuur 2000. Teaduskonverentsi materjalid. Tln., TTÜ, 2001, lk 86 92. Laanemäe A. Eetika alused. Tln., TTÜ, 2000. 152 lk. Meos I. Valimik teemasid eetikast. Tln., Haridustöötajate Koolituskeksus, 1995. 93 lk. Sutrop M. Hea elu, moraal ja sotsiaalne õiglus: Aristotelesest tänapäevani. Akadeemia 2000, 12 köide, nr 8, lk 1638 1666. Tuulik M. Eetika ja moraal: (kõik algab meist endist). Tln., Ilo, 2002. 151 lk.
Esa Saarinen näeb Immanuel Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5):
· Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elu kvaliteeti, sotsiaalset staatust · Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust · Teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud · Skandinaavia noortele tähtsad uudishimu, kujutlusvõime pole eesti noortele olulised Mis on lahti eestlaste väärtustega? prof Margit Sutrop, TÜ Eetikakeskus · Üldinimlike moraalinormide sage eiramine · Tarbijamentaliteedi ja hedonistliku elulaadi valitsemine · Vähene osalemissoov ja vastutus · Hoolimatu suhtumine keskkonda · Vähene austus iseenda ja teiste inimeste vastu · Vähene sallivus erinevuste suhtes Deklareeritud väärtused ja tegelikud (varjatud) väärtused... ...võivad teinegi kord erinevaks osutuda · EV-s deklareeritakse hariduse tähtsust, kuid õpetajate palgad on madalad
Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi Renate Pajusalu ja kognitiivse semantika ja pragmaatikaga seotud uurimissuunad Eesti Keele Instituut: keeleteaduse uurimisasutus. Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest
põhisõnavara tähendust ja kasutamiset. Ta on lisaks paljudele teistele projektidele, raamatutele välja andnud ka kõrgkooliõpiku ,,Sõna ja tähendus" 2009. Teine samas valdkonnas tegutseja on Ilona Tragel, kes on uurinud eesti keele tuumverbe. Tuumverbid osalevad sageli grammatiseerumisprotsessides ja omavad metafoorseid tähendusi. Ann Veismann tegi magistritöö aega väjendavatest ruumimetafooridest (aeg möödub jt) ja uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke
M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann. Sõnavarauurimised 1990ndatel: Urmas Sutrop: võttis aluseks selle, et kõikides keeltes kujunevad värvinimetused välja kindlas järjekorras: valge, must, punane, sinine, roheline(oli vanasti haljas)... pruun, oranz. Viipekeel: Liina Paales käsitleb viipekeelseid Eesti kohanimesid. esimesed regilaulutekstid 17. sajandist · etnoloogia(elulood kogemuse baasil), antropoloogia(kultuuriline) ja sotsioloogia(kaasaja ühiskonna uurimine, rahulolu ühiskonnas) esemed ja mälestused ehk etnoloogiast
tööalane staatus ja harvem negatiivseid emotsioone. Õnnelikkel inimestel on: kodakondsus - parem tervis ja nad elavad meelekindlus kauem - Edukamad ja õnnestunud abielud - Rohkem sõpru ja paremad sotsiaalsed suhted - Suurem sissetulek - Nad saavad tööga paremini hakkama - On tihedamalt seotud ümbruskonna elanikega ja hõivatud vabatahtliku tegevusega • (Margit Sutrop) - teadmine sellest, mis on õnn, aitab meil oma elu teadlikumalt ja paremini elada – nii üksikisiku kui kogu ühiskonna tasandil - Õnne mõiste võtab kokku kõik selle, mis on inimeste meelest ihaldusväärne ja väärtuslik - Antiikfilosoofid uurisid asjatult, kas ülim õnn seisneb rikkuses, meelelises naudingus või mõtisklemises …. Õnnelikkus ...on kõige üldisem positiivne emotsioon, kuulub baasemotsioonide hulka.
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1
Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne väärtuskasvatus. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus õpetatakse lastele olulisi väärtushinnanguid, mida peetakse antud ühiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end ümbritsevat väärtustada. Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus inimene õpib enda ja teiste väärtusi märkama, nende üle arutlema ja oma valikuid põhjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik). Väärtustes väljendub ühiskonna põhjahoovus. Väärtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste pürgimusi ja käitumist ning mõjutavad sotsiaalse koostoimimise põhimõtteid. (Hirsjärvi ja Huttunen, 2005, 65). 1.5.2 Õuesõpe ja õueala roll Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68).
Tartu ülikooli uurali keelte professor Ago Künnap on ka Eestis seda teooriat juba mõnda aega propageerinud, Eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid Künnapi teooria järgi siia 12 000 aasta eest taganeva jää kannul ja on sellest ajast Eestis pidevalt elanud ning oma soomeugrilist keelt kõnelnud. "Siin on käinud igasuguseid rahvaid, kes on siia jätnud oma jälje - geenid, savipotid või midagi oma keelest," kirjutas bioloog ja keeleteadlane Urmas Sutrop Akadeemias. Inimasustuse teke Eesti aladel Eesti asustus hakkas kujunema mandrijää taandumise järel umbes 12 000 aastat tagasi. Mere alt vabanenud maa on tänaseni märgatav Madal-Eesti väheviljaka pinnasena. Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt. Uuematel arheoloogilistel andmetel jõudsid nad Eestisse pärast jääaja lõppu umbes 11 000 aasta eest, sellest ajast on teada Pulli asulakoht Pärnu lähedalt. Veidi
venitada sõna tõene ja väär tähendusi niivõrd, et need sõnad kaotavad täielikult oma eristava jõu. Esteetilised terminid ei allu reeglitele. Kunstiteostele on omistatud termin tõene siis, kui kunstiteoses kujutatu sarnaneb mõne objektiga. Vaadates kunstiteost näeme me (pilti vaadates) 1. seda, mida pilt kujutab. 2. milliseid omadusi pilt omab.3. milliseid tundeid see väljendab. Mõned arvavad, et kunsti saab defineerida. Sutrop, Margit 1998 Mis on kunst Akadeemia 8 Goodman, Nelson 1999 Kunsti keeled Akadeemia 9/ 1917 1924 Kadanik, Mari 1999 Väljendus kui metafoorne kehastamine Akadeemia 9 85 Danto, Arthur 1983 Art, Philosophy, and the Philosophy of Art http://www.csulb.edu/~jvancamp/361_rl.html Rowe M. W 1998 Kunsti definitsioon Akadeemia 8 Volt, Marek 1999 Kunstnikukeskne kognitivism esteetikas Akadeemia 9
annaabi.ee 
