Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet, kui juhtnööri, mille abil lahendusi leida.
Maalimisele on antud kõrgeim väärtus/au meie esivanemate poolt. Kuigi kõiki kunstnikke peeti käsitöölisteks, siis maalikunstnikke mitte. Maalimine on niikuinii nagu lill iga kunsti jaoks. 4. Millist rolli mängib maalikunstis inimkeha? Põhjendage! Maalikunstis on tähtis kompositsioon. Kompositsioon on maalimise üheks reegliks, mis näitab, kas asjade nähtavad osad sobituvad omavahel kokku või mitte. Peamised maalimise osad on tasemed/pinnad. See graatsia, mida me kehades kutsume iluks, on sündinud tasapindade kompositsioonist. Nägu, millel on omad tasapinnad, siin suuremad ja seal väiksemad, on justkui võrreldavad vana naise näoga, on välimuses koledad. Seega on selles tasapindade kompositsioonis graatsia ja ilu asjad need, mida on otsitud. Albertile tundub, et ei ole ühte kindlat ja sobivamat viisi kellelegi, kes soovib neid asju võtta loodusest, pidades meeles, mil moel loodus on need ilusad kehad komposeerinud
Rokokoo (skulptuur, maal, mood) Üldiseloomustus 18.sajandi keskel. Rokokoo kasvas välja barokkstiilist, sündis Prantsuse kuninga õukonnas. Rokokoo valitses umbkaudu 1730-1780. Suurema tähtsuse omandas rokokoo vaid mõnel maal- Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal. Rokokoo on eeskätt sisekujunduse stiil, aga temast saab rääkida ka maalikunstis ja tarbekunstis. Rokokoo on eesktt õukondade ja aadlike stiil. Võrreldes barokiga on rokokoole omane suurem kergus, õrnus, graatsia, mänglevus. Värvidest eelistab rokokoo helekollast, helesinist, õrnroosat. Kuna 18.sajandi keskel õppisid eurooplased rohkem tundma Hiinat, on rokokoos tunda ka hiina kunsti mõjutusi Sisekujundus Rokokoo-interjööris on kadunud barokile omane raskepärasus. Ornament on peenem, mänglevam. Mööbliesemad on väiksemad, kergemad, mugavamad. Toolide jalad, käetoed jne on peenemad. Tugitoolid ja lauad ei asu enam kindlaksmääratud kohtades, vaid neid võib
Ülalt, ühest punktist langev valgus. 20. Kolm Hispaania barokiajastu maalikunstnikku. El Greco, Diego Velazquez ja Bartolome Esteban Murillo. 21. Kes Hispaania Barokkmeistritest ei ole maalinud ühtegi kirikupilti? Diego Velazquez 22. Iseloomusta El Greco töid. Miks on kunstnikul selline nimi? El Greco stiili põhialuseks oli intuitsiooni ja fantaasia ülimuslikkus loomingu subjektiivsuse üle. El Greco heitis kõrvale kriteeriumid nagu proportsioon ja mõõtmed. Ta uskus, et graatsia on kunsti ülim eesmärk, kuid maalikunstnik saavutab graatsia vaid siis, kui ta suudab keerukamaidki probleeme ilmse kergusega lahendada. El Greco pidas värve kõige olulisemaks ning taltsutamatumaks elemendiks maalikunstis ning kuulutas, et värvid on vormist ülimad. Tema hüüdnimi „El Greco“ (kreeklane), mille järgi teda tuntakse, viitab tema Kreeka päritolule. 23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on teinud „Taaveti“ skulptuuri.
Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld (Roomas hoidsid seda kuulsad Vesta neitsid). 9 muusat: Zeusi ja Mnemosyne tütred. Inspiratsiooni, kunsti ja teaduse sümbolid. *KLEIO- ajalugu; *URANIA- astronoomia; *MELPOMENE- tragöödia; *THALEIA- komöödia; *TERPSICHORE- tants; *KALLIOPE- eepiline luule; *ERATO- armastusluule; *POLYHYMNIA- jumalatele määratud laulud; *EUTERPE- lüürika 3 graatsiat: *AGLAIA- võluvuse graatsia; *EUPHROSYNE- luule graatsia; *THALEIA- muusika graatsia 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos. *Nemea lõvist jagu saamine; *Sajapealisest Hydrast (kellel iga maharaiutu asemele tekkis kaks uut) jagu saamine; *Kerynitia hirve püüdmine; *Erymanthose metssea tapmine; *Augeiase tallide puhastamine; *Ohtlike Stymphalose lindude äraajamine Arkaadiast; *Minose kuulsa sõnni (Minotaurose isa) kinnipüüdmine;
pühendadagi. Oma ideid töödeks ammutab Laura kõikjalt - näiteks fotodelt, muusikast, tantsijatest ja värvikombinatsioonidest. Tihtipeale hakkab ta endasõnul lihtsalt maalima kui tuju on mõnikord õnnestub, mõnikord mitte. Galerii ,,Tantsija" peamiseks inspiratsiooniallikaks on naise keha ja tantsijad, eriti baleriinid. Selgelt võib tema debüütnäituses ,,Tantsija" välja tuua järgmised märksõnad: graatsia, naiselikkus, liikumine ja tants. Tema akrüülvärvidega maalitud esiknäitus koosnes seitsmest pildist, mis olid kõik lihtsalt imelised. Minu esimene reaktsioon oli lihtsalt kirjeldamatu. Eriti meeldis mulle maal ,,Hüpe", kus oli mustale taustale maalitud hüppes olev baleriin. See nägi nii ilus ja graatsiline välja tõeline kunst! Veel meeldis mulle tema maalide juures see, et väga oskuslikult ning detailselt on rõhutatud naiselikkust. Selgelt on välja toodud
lossi ooperisaali. Rokokooajastu maalikunstis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine,võbelevat valgust ja salapärase meeleoluga maastikutausta.Õlivärvide kõrval kasutati palju pehmetoonilisi pastelle.Maalidel kujutati enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi.18.sajandi kuulsaim maalija oli noorelt surnud ANTOINE WATTEU.Ta maalis luulelistes pargimaastikes toimuvaid galantseid pidustusi. Tüüpilisele rokokooskulptuurile olid omased samasugune kergus ja graatsia nagu maalikunstile,palju kujutati kenasid suplejannasid ja tiivulisi armastusjumalaid.Rokokooajastu skulptoritest väärib märkimist GUILLAUME COUSTON ,kes raius valgesse marmorisse kaks hobusetaltsutajate kuju Marly lossi parki Pariisi lähedal.Nende Marly hobuste koopiad avavad tänapäeval Pariisi peatänava ChampsElysees.Suurim skulptor oli aga JEAN ANTOINE HOUDON,kes jõudis järgmise stiili klassitsismini.Ta tuntum töö on Volitaire portree.
Micelangelo kohta olevat ta öelnud- " Nähtavasti oli ta hea mees aga maalida ta ei osanud". 1576. aastal rändas kunstnik Hispaaniasse, kuningas Filipp II teenistusse. Kohtus Jeromina de las Cuevasega, kellesse mees armus "Naine karusnahaga" 1577. a asus El Greco Toledosse. Toledos leidis kunstnik igavese sõprusringi. Toledos elas ta elu lõpuni. Looming Ta heitis kõrvale klassitsistlikud kriteeriumid nagu proportsioon ja mõõtmed. Ta uskus, et graatsia on kunsti ülim eesmärk Ta on tuntud eelkõige oma looklevate väljavenitatud kehade ja sageli fantastilise värvikasutuse poolest. El Greco püüdis oma maalidel jäädvustada sameti läiget ja kasutas eelkõige külmi toone: tuhkhalli ja sinist, musta ja valget. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid
Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia
Maal on pruunides toonides, millest eralduvad erksamalt prantsuse trikoloori värvid 1832.a. külastas kunstnik Alzeeriat ja Marokot. Reisi järelmõjusid leidub Delacroixi hilisemas loomingus. Reis oli kunstniku jaoks tõeline avastus, ta nägi patriarhaalseid kombeid, tugevaid karaktereid, igapäevase elu ilu ja värvikirevust, mida kaasaegses läänes enam ei leidunud. Teda kütkestasid beduiinide jõud ja uljus, Tunise neidude metsik graatsia ja taltsutamatud hobused, kelle karmi võitlust ta maalides hiljem kujutas. Ta oli vaimustuses lõunamaa kirgastest ja säravatest värvidest. Suurejoonelises lihtsuses kujutab ta oma parimal maalil ,,Alzeeria naised" kirevais rõivastes ilusaid idamaa naisi keset luksuslikku sisustust. Pärast Alzeeria-reisi vabanes Delacroix lõplikult pruunidest toonidest ja hakkas kasutama muinasjutulisi säravaid värve. Järjest rohkem hakkas kasutama vastandvärvide põhimõtet.
Ikoonimaal oli kanooniline kunst Ikoonide ruumikujutis erineb järsult antiikaegsest ja veel enam uusaegsest kunstist Kujutise foon on kuldne ja riietuse rikkalikud ornamenditaolised voldid on sõltumatud nende all asuvast kehast Nägu ja käed, mis on pehmejoonelise ja ümarana maalitud, on kontrastis muu kehaga Keha unustamine või tõrjumine on antiikkunstile vastandlik hoiak Ikoonidel on kujutatud suursugust ja rikast hingelisust Omapärane joonte graatsia ja värvide sära ning eriline ilu Bütsantsi ikoonimaal Tarbekunst Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik Seal eelistati kalleid materjale, näiteks hõbedat, kulda, kalliskive. Keerulisi tehnikaid (brokaatkangad) Puudus ümarplastika, kuid on säilinud elevandiluust reljeefe Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile
Nike võidujumalanna Themis seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Üheksa muusat Zeusi ja Mnemosyne (Mälu) tütred olid Apolloni, tõejumala saatjad. Kleio ajaloo muusa Urania astronoomia muusa Melpomene tragöödia muusa Thaleia komöödia muusa Terpsichore tantsu muusa Kalliope eepilise luule muusa Erato armastusluule muusa Polyhymnia jumalatele määratud laulude muusa Euterpe lüürika muusa Graatsiad Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia (Õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho ketras elulõnga Lachesis lõnga pikkuse määraja Atropos lõikas kääridega elulõnga katki Kreeka jumalate rooma vasted Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Athena Minerva Aphrodite - Venus Hermes Mercurius Artemis Diana
Prometheus - inimsoo päästja Atlas - taevavõlvi õlgadel kandja Hermes - Zeusi käskjalg, kõige nutikam jumal, kaupmeeste kaitsja, taevaheerold Bacchus veinijumal Väiksemad kreeka jumalad Eros - armastusjumal Iris - vikerkaarejumalanna, jumalate käskjalg Dionysos (Bachos) - veinijumal Paan - Hermese poeg, lamba- ja kitsekarjuste jumal Aiolos - tuulte kuningas, elas maa peal Nike - võidujumalanna Themis - seadusejumalanna Justitia - õiglusejumalanna Zeusi ja Eurynome lapsed on graatsia ja ilu kolmikkehastuseks. Aglaia - (Sära) Euphrosyne (Rõõmsameelsus) Thaleia - (õitseng) Moirad - saatusejumalannad Moirad määrasid inimesele nii hea kui kurja saatuse. Klotho - ketras elulõnga Lachesis - lõnga pikkuse määraja Atropos - lõikas kääridega elulõnga katki
ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5- 10 liitrit õhku. Delfiin, inimese sõber Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia. Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike
blankett delegaat gastriit blokaad delegeerima genotsiid blokk delikaatne geriaatria bloknoot delikatess gigant bluff demagoogi giljotiin boikoteerima deponent glasuur boiler deposiit gobelään boks deputaat gofreerima bravuurne dermatoloog gondel bridz desideraat gorilla broderii despoot graafika broneerima devalveerima graatsia brutaalne diadeem gradatsioon bubert didaktika grandioosne buduaar diktaat graniit bukett diskreetne granuleerima buklet diskussioon greip buliimia dogmaatik grimass butafooria drastiline groteskne buum dzentelmen grupeerima börsindus dzoki guass büdzett dublaaz guljass bülletään duplikaat gurmaan bürokraat dünaamika gürsa
rikkus pimestada. Kontraste leidub seal igal sammul.India usk jaguneb hinduismiks ja budismiks.Muistsete aarjalaste pühad raamatud olid veedad. Need on kirjutatud sanskriti keeles. Veedad koosnesid mitmest osast. Jumalad: Krishna - tarkuse jumal Indra- vihma-, tormi-ja sõjajumal Siva halb (hävitaja ) ja hea ( kaitsja) Visnu kaitses ja hoidis maailmakorda Lakshmi- õnne ja külluse jumalannana, ka armastusväärsuse, graatsia ja sarmi kehastuseks Saraswati- teda võetakse jõena, Vakina (kõne) ja jumalannana. Pildid Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/India · http://www.annaabi.ee/referaat-india-mx27071 · http://uptravel.ee/et/india-riigiinfo.htm
tragöödia muusa (käes murest murtud mask),Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, värisevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina kujutati armastusjumalaid. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt tohutult suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid
Tollal oli maalid enamasti piibliainelised , kuid Botticelli kaks kuulsamat tööd kujutavad mütoloogilisi stseene need on ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd", mis mõlemad on praegy väljas Uffizi galeriis Firenzes. Need maalid on tihti linna poliitikaelus domineerinud medici perekonna liikmete tellimusel. Tegemist oli esimeste suurmõõtmeliste mütoloogiliste maalidega (kummagi laius umbes 3 meetrit) ning neid iseloomustab Botticellile suurt kuulsust toonud imetlusväärne graatsia. 1480. aastal kutsus paavst Sixtus IV Botticelli Rooma, kus ta kõrvuti rea teiste silmapaistvate tolle aja meistritega (Ghirlandajo, Signorelli, Perugino jt) teostas mõned freskod Vatikani lossi kabelis, nn Sixtuse kabelis. Neis esineb Botticelli osava ja leidliku meistrina, kes vastandina Benozzo Gozzoli naiivsele üksikasjade kuhjamisele taotleb kompositsiooni terviklikkust. Omatigi ei ole need Botticelli paremad tööd - tema õige ala oli siiski tahvelmaal
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia sa...
m a alilisu st, õlivärvid e k õrval kasutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel kujutati ka lebavaid naisi, nende kavalere ning ringi lendavaid Amoreid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris. Kõik seal oli pehme, armas ja väike. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised. Inimesi ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad, naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega, meestel aga patsiga. Tuntuimad rokokoo kunstnikud
· Iseloomustab:realistliku ja looduslähedase käsitusviisi kasutuselevõtt, tunti anatoomia ja perspektiivi reegleid, skulptuur muutub iseseisvaks · Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal · Endiselt domineerib religioosne ainestik, luuakse antiigist elurõõmsamaid teoseid Renessanss Itaalias: 1)Vara- · Boticelli-,,3 kuningat", ,,Primavera" (kevad), ,,Venuse sünd", pildid Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole
,,Pärit lollide suurest perest", võibolla oli kunagi tapamaja juhataja.Ilmselt oli ametnik, temaga oli juhtunud mingi õnnetus. Metafoorid: sotsiaalse vankri eesel, bürokraat, nagu üleskeeratud mehhanism Michonneau: hele hääl, krimpsus nägi, ilmselt oli kunagi olnud ilus. Ta oli põetanud põiepõletikuga vanakest, päris temalt natukene raha. Metafoorid: kalmistu veenus, vanapiiga Victoreine: hädine välimus, noor õhetus näol, punakasblondid juuksed, keskaegne graatsia, lihtsad ja odavad riided. Tal puudusid hilbud ja armastus. Metafoor: mulda istutatud koltunud põõsas. Bianchon: meditsiinitudeng, koolitses Goriot' eest, Rastignaci vastand.
Kõik need moodsad naised pidid ju oma eeskuju kusagilt ometi võtma? Jah, selleks oli Gibsoni tüdruk. Ajakirjal Collier oli Charles Dana Gibsoni loodud koomiksitegelane, kes trumpas üle kõik. 1890.-1910. Aastani kasutas Gibson teda emantsipeerunud naisekuju seltskondlike tavade väljanaermiseks. Gibsoni tüdruk oli toimekas ja sportlik ning innukas autosõitja, kes oma ilu ja sportlikkuse ning löögivalmidusega lummas iga meest. Olles kaasaegse graatsia ülim kehastus, tõi ta Ameerikas moodi seelikud ja tikanditega pluusid. Ta võitis südameid oma reipusega ja energiaga ning vastupandamatu tagasihoidlikkusega ükskõik, millises seltskondlikus olukorras. Ta oli nii populaarne. Tema tervisest pakatav sportlik välimus ja idealiseeritud ilu muutus Ameerikas üleriigiliseks hulluseks, mille koostisosaks olid kõik need moodsad 20.saj alguse naisterahvad, kellest käesolev arutlus ülevaate andis. 20.sajandi alguses ei olnud sugugi kerge
Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIVl 17301780 Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine. Rokokoo nimi tuli tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistusest ja kujunes välja barokkist. Rokokoo on eelkõige sisekujunduse, tarbekunsti, skulptuuri ning maalikunsti stiilinimetus, sest hoonete välisilmes jäi püsima barokk. Prantsusmaalt levis rokokoo Saksamaale, kus teda rakendati ka välisarhitektuuris, ning Itaaliasse, Inglismaale ja Kesk-Euroopasse. Sisekujundus Rokokoo avaldub esmajoones sisekujunduses. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega mida raamistasid lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Suurejoonelistes ruumides sulasid nikerdatud raamides maalid kokku arhitektuuri, struktuuri ja ornamentidega. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi.. Moes ...
puuderühmadega nn. Inglise park. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kantsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Kuulsaid kunstnikke Rokokoo ajastul Antonia Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi.Francois Boucher- Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad.Jean Baptiste
maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Flaami päritoluga Antoine Watteau (1684-1721), kes töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. Watteau maalidel on aga sageli kuidagi nukker alatoon. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid
Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Nendeks olid seintel asetsevad ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus. Akende ja uste läheduses võis sageli näha kujukesi. Tavaliselt olid nendeks inimeste kujutised. Kasutati peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Kasutati palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised
hobuse nn. kõrvalliinid, plesiohippusest aga kujunes tänapäeva hobune. Igal maal on oma hobusetõug Indias on polo poni, Lõuna-Aafrika Vabariigis basuuto poni ja Inglismaal sairi hobune. Oma tekkekohas on vastav hobusetõug kõige paremini kohastunud, neil kõigil on kindel kasutusala. Tõugudel on erinevusi suuruses, kehakujus, värvuses, kiiruses, näo ja jalgade märgistes. Näiteks täisverelised hobused on tuntud oma erilise kiiruse, hollandi veo- hobused tugevuse, araabia ratsud oma graatsia ja ilu poolest ning hannoveri tõu esindajad on head ratsa- ja sporthobused. Maailma väiksemaid hobuseid on falabella-poni, kelle turjakõrgus on vaid 76 cm, maailma suurimaid on sairi hobune, turjakõrgusega 198 cm ja massiga 1 tonn. Hobuseid kasutatakse tavaliselt veoloomadena ning ratsahobustena. Vanasti kasutati hobuseid rohkem töötegemisel. Hobused omavad inimeste meeltest tunduvalt paremini arenenud meeli, neil on ergas nägemis-, kuulmis- ja haistmismeel
nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod paljad paksud poistekujud ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Hakati valmistama portselanist pisikesi kujusid-nipsasjakesed kaunistasid puhveteid, lauakesi jne. Portselankujud said suurmoeks, sest Hiinast levis portselani valmistamise saladus Euroopasse ja kõikjale ehitati portselanitöökodasid. Portselankujud olid värvilised. Maalikunst
ZEUS(Jupiter) Kronse ja Rhea poeg; ülemvalitseja vihmajumal käsutas piksenooli. HERA (Juno): Zeusi naine ja õde. Abielu, kangelaste ja suurte tegude kaitsja. Väga armukade POSEIDON (Neptunus): Zeusi vend. Merede valitseja. Kinkis inimestele esimese hobuse. HADES (Pluto): Zeusi vend. Allilma ja aurnute valitseja. = Pluton- jõukuse ja maapüue peidetud väärismetallide isand. PALLAS ATHENA (Minerva): Zeusi tütar (sündis täiskasvanuna ja täies relvis Zeusi peast). Sõja-, linna-, tarkuse-, käsitöö-, põlluharijate jumalanna; ratsutamiskunsti rajaja. Tarkuse, arukuse ja puhtuse sümbol (PHOIBOS) APOLLON: Zeusi ja Leto poeg. Ilus, meister muusikas. Laskurite jumal; tervendaja ; valgusejumal, tõejumal. ARTEMIS (Diana): Apolloni kaksikõde. Metsloomade jumalanna, noorloomade kaitsja; neitsiliku nooruse sümbol APHRODITE (Venus): Zeusi ja Dione tütar ,,Iliases", hiljem ,,merevahust sündinu". Armastuse- ja ilujumalanna. HERMES (Mercurius): Zeusi ja Mai...
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
● Skulptuuris baroki jõulised vormid pehmenevad, muutuvad õrnemaks ja ümaramaks. Väga levinud on portselanist pisiplastika, mis on enamasti koketeeriva maiguga. ● PRANTSUSE plastikas on 18. sajand suur õitseaeg – Itaalia mõjud kaovad täielikult. Seda perioodi saab nimetada pigem rokokoo-klassitsistlikuks. Suurepärased näited on eelkõige portree- ja monumentaalplastika alal. ● Kuulus skulptor oli EDME BOUCHARDON (1698-1762), kelle töödes rokokoolik voolav painduvus ja graatsia ühinevad tärkava klassitsismi selgusega (nt. „Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb“). ● MAALIKUNST ● ANTOINE WATTEAU (1684-1721) ● 18. sajandi kuulsaim maalikunstnik, kelle loomingus on rokokoo elutunne, habras kergus ja sillerdav elurõõm leidnud kõige puhtama ja suursugusema väljenduse. ● Varasemad tööd on väikeseformaadilised žanripildid, alates aastast 1710 pühendab ta end täielikult teatrimiljöö ja kõrgema seltskonna elu kujutamisele
Teda kujutatakse sageli kinniseotud silmadega, sest armastus on tihti pime. Iris oli vikerkaare jumalanna ja jumalate käskjalg. Ta võib olla kas vikerkaare kujul või noore neiu, kel õlgadel väikesed tiivad. Olümposel on kaks veetlevat õeskonda muusad ja graatsiad. Graatsiaid oli kolm: Aglaia(Sära), Euphrosyne( Rõõmsameelsus), Thaleia( Õitseng). Nemad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena. Nemad on graatsia ja ilu kolmikkehastus. Nad lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga Apolloni lüüra saatel ja inimene, keda nad külastasid sai õnnelikuks. Koos muusadega olid nad ,,laulukuningannad" ja ühtki pidu polnud võimalik pidada nendeta. Muusasid oli üheksa. Ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne tütred. Esialgu ei tehtud nende nagu graatsiate vahelgi mingit vahet. ,,Nad kõik olid ühel meelel," nagu ütleb Hesiodos, ,, vabad tülidest, neil süda tuksub muredeta lauludes
Kareniniga. Serjoza oli Anna jaoks tähtsam kui tütar Vronskiga. Kui Anna püüdis seda iga hinna eest vältida, kaotas ta poja sel hetkel, kui ütles lahti Kareninist. Tõsi, algul ei andnud poeg alla ning lootis ema naasmist, kuid isa pidev võõrutamine tegi oma töö. Kuid ohverdusi õnne nimel ei teinud ainult Anna. Vronski loobus Anna nimel paljust ning püüdis iga hinna eest olla naisele, keda ta siiralt armastas, meele järele. Anna ilu ning graatsia taga, mis Vronskit võlus peitus ka keeruline iseloom ning mida aeg edasi, seda raskemaks muutus Vronskile naise ootustele vastu tulemine. Anna otsis hingerahu, kuid õnne kõrvalt ei kadunud kunagi sügav süütunne ning kahetsus. Aeg, mis nad veetsid Vronskiga Itaalias näis olevat paradiis, põgenemine tegelikkuse eest: nad olid rikkad ning veetsid aega jalutuskäikude ning maalimisega. Polnud vaenlasi, kes oleks ohustanud nende armastust. Anna oli sel ajal õnnelikum
Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta
Kevad e Primavera kujutab armastusjumalanna Venuse aeda. Maali tellis arvatavasti Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici kaunistamaks oma Firenze maja pulmakambri kõrvaltuba. Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt
Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpretreerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on ühekordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: • kohustuslik tants (kestvus poolteist minutit), • originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva), • vabatants (4 minutit). Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud. Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud.
aastal. Jäätants Olümpiamängudele lubatakse 24 tantsupaari, ühest riigist maksimaalselt 3 paari. Mees- ja naisuisutaja interpreteerivad jääl tantsimist, muusikal ja koreograafial on erakordselt suur tähtsus. Jäätantsus esitatakse Rahvusvahelise Uisutamisliidu määratud 3 kohustuslikku tantsu ning omaloominguline ja vabatants. Ehkki ka jäätantsus võib hüpata (tehes õhus vaid ühe pöörde), otsustavad hinde ikka tehniline meisterlikkus, graatsia, liigutuste ilu, loovus, väljendusrikkus ja muusikasse sulandumine. Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: · kohustuslik tants (kestus poolteist minutit), · originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva) · vabatants (4 minutit). Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud. Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud. Selle olümpiahooaja
1944. aastal tehti Eestis katse taastada iseseisvus. 18. septembril 1944 astus Tallinnas ametisse Otto Tiefi juhitud valitsus, kuid 22. september hõivas Punaarmee Tallinna. Nikolai Karotamm- kompartei juht Eesti NSVs. 14.06.1941- Juuniküüditamine 25.09.1949- Toimus suur küüditamine. Eestist saadeti Siberisse üle 20 000 inimese. Rõivastuses, mööblis, arhitektuuris ja mujal domineeris sõjaeelne stiil. Rõivamoes oli sõjaväelaslikku joont. Hiljem avastati naiselikkus ja graatsia. Algas Christian Diori tähelend. Ta lõi piduliku klossseeliku. Selle juurde kanti pikki kindaid ja korsetti. Arendati hävitustehnikat- tuuma ja vesiniku-pommi. Sõda aitas kaasa ka lennunduse, kosmonautika ja arvuti tehnika arendamisele. Leiutati kiip. Lahendati DNA struktuuri mõistatus. Mõjukaimaks filosoofiks kujunes Satre, kes pidas loengu eksistensialismist. George Orwell ,, Loomade farm´´- Venemaa enamlaste teravmeelne allegooria. Vladimir Nabokov ,,Lolita´´ 02.02
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Skulptuur Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. Kujudel kandsid naised tavaliselt äärmiselt suuri kleite või seelikuid. Mehed ei olnud rokokoo ajastul mehelikud- neil ei püütud kehavorme välja tuua. Nad kandsid pigem kohevaid riideid nagu naised
Amitabha (Amida) kultusega seonduvat ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil tõid müstilised sektid kunsti meditatsioonipildi mandala. Õukonna tellimusel tekkis teise haruna ilmalik maal portree ja maastik. Ajastu meistriteos on munk Eshini (942- 1017) triptühhon ,,Amida ja kakskümmend viis bodhisatvat" Koyosani muuseumis. Kirevate värvide seas on kasutatud kuldfooliot, võte, mis saab omaseks Fujiwara ja Kamakura aja maalidele. Pühakute graatsia ja värvide toredus vastas jaapanlaste ettekujutusele taevasest maailmast. Sai kombeks, et kõrged vaimulikud isikud tegutsesid usuliste maalijatena. Nende eeskujul pühendus aadel ilmalikule maalile. Tuntud on ka tema Kongobuji kloostris asuv ,,Nirvaana" (1086) ja Chohoji kloostris asuv ,,Ülestõusmine". Samaj ajal võrsus ilmalik yamato- e koolkond, mis viljeles peamiselt makimonot- lai pildirull, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber
Poseidon lläheb kreeklastele appi. Ta õhutab teisi võitlema. Troojalased taganevad. Hektor õhutab enada omasid taas võitlema. Troojalsed üritavad päästa laevasi. XIV laul Troojalased lähenevad laevadele. Machaoni (arst) valvanud Nestor naaseb lahingusse. Agamemmnon tahab laevaga põgeneda. Odysseus ei ole nõus. Juhid: Diomedes, Agamemnon ja Odysseus naasevad lahingusse teisi ergutama. Hera sekkub: ta palub Unel Zeus magama panna, vastutasuks annab ühe noore graatsia Pasitheia. Poseidon saab nüüd vabalt ...aidata. nad moodustavadraudse seina. Aias viskab Hektorit kiviga, too kukub aimetuna maha. Hektorile antakse jõe kaldal esmaabi. Trooja taganeb valli tagant välja. XV laul Zeus ärkab. Ta saab Hera peale vihaseks. Ta käsi tal Iris ja Apollon kutsuda tema käske täitma. Ta tahab, et Kreeka mõistaks, et ilma Achilleuseta nad ei võida. Kui Achilleuselt andeks palutakse ja ta jälle võitleb siis laseb Zeus kreekal võita
Iris oli vikerkaarejumalanna ja jumalate käskjalg.Iliases on ta ainuke käskjalg.Hermes ilmub sellesse ametisse alles Odüsseia lugudest, kuid ta ei tõrju Irist kõrvale. Olümposel elavad kaks veetlevat õeskonda - muusad ja graatsiad.Graatsiaid oli kolm : Aglaia(Sära), Euphrosyne(Rõõmsameelsus) ja Thaleia(Õitsend). Nad olid Zeusi ja Eurynome(titaan Okeanose tütre) lapsed.Õed esinevad alati koos ja neid ei kujutata eraldi isiksustena, nad on graatsia ja ilu kolmikkehastus.Lõbustasid jumalaid oma võluva tantsuga ja inimene keda nad külastasid, sai õnnelikuks.Koos muusadega olid nad laulukuningannad ja ühtki pidu polnud võimalik ilma nendeta pidada. Muusasid oli üheksa ja nad olid Zeusi ja Mnemosyne(Mälu) tütred. Kleio oli ajaloo muusa, Urania astronoomia, Melpomene tragöödia, Thaleia komöödia, Terpsichore tantsu, Kalliope eepilise luule, Erato armastsuluule, Polyhymnia jumalatele määratud laulute ja Euterpe lüürika muusa
Yoga Chikitsa tähendab joogateraapiat. See harjutuste seeria puhastab keha ja muudab ta tervemaks. Ta viib keha tagasi tema loomulikku olekusse. Teist harjutuste seeriat nimetatakse Nadi Shodhana`ks. See harjutuste seeria puhastab keha energiakanalid ja laseb elujõul kehas vabalt ringi liikuda. Kolmanda harjutuste seeria nimi on Sthira Bhagah Samapta ja see koosneb omakorda neljast eraldi harjutuste jadast. Edasijõudnud harjutustes on ühendatud jõud ja graatsia ning need eeldavad väga head painduvust ja alandlikku meelt. SAHADZA JOOGA Sahadza Jooga on praktiline meditatsioon, mille tulemusena toimub muutus inimese teadvuses, mis lubab edasi liikuda inimevolutsiooni järgmisele astmele. Sahadza Jooga avastajaks ja loojaks on Sri Matadzi Nirmala Devi. 1970 aastast alates on ta levinud üle maailma, enam kui 80 riigis. Läbi Sahadza Jooga mediteerimise saavutab teadvus uue dimensiooni, kus absoluutne Tõde
kujutamine antiikaja omast, riietuse rikkalikud ümarana maalitud nägu ja suursugust ja rikast ikoonimaalidel kasutatakse ornamenditaolised voldid käed on kontrastis muu hingelisust. Ikoonidel on ümberpööratud on sõltumatud nende all kehaga. Keha unustatakse omapärane joonte graatsia perspektiivi asuvast kehast või tõrjutakse ja värvide sära ning eriline, pisut salapärane ilu Tarbekunst Tarbekunst oli väga Eelistati kalleid materjale, Ümarplastika puudus, kuid on säilinud elevandiluust
Töötas ka Halikarnassose mausoleumis (üks seitsmest maailmaimest) ja Artemisele pühendatud templis Efesoses (samuti üks maailmaimedest) 4 · Halikarnassose mausoleumi skulptuurigrupid · ,,Tantsiv menaad" Tema figuuririkkad grupid pole säilinud. PRAXITELES Kaasaegsed hindasid teda. Iseloomustavad: tundeline stiil, peen anatoomia tundmine, rahulik tasakaal, graatsia · ,,Hermes väikese Dionysosega" Hermest ei kujutata jumaluse või ideaalkujuna. Tabatud on hetk, mil Hermes tõmbab hinge olles teel koos väikese Dionysosega. · ,,Knidose Aphrodidte" Esimene iseseisev elusuuruses aktikuju naisest kreeka kunstis. Hetk mil Aphrodidte asetab riided kõrvale ja läheb suplema. LYSIPPOS (tegutses ~ 370- 312 a eKr) ... võtab oma loomingus kokku senise arengu saavutused, lisab uut. ..
raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Renessansskunst oli lineaarne, barokk on maaliline. Barokk-kunstile on iseloomulik ka taltsutamatu tunnete avaldamise püüd, kire, paatose ja ilmekuse toonitamine; barokk on ju osalt sündinud vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur
ELUOLU JA KULTUUR 40tel Muutused igapäevaelus. Jõuti järeldusele, et on võimalik luua uus ja stabiilne maailm Maad võtsid optimistlikud meeleolud Turgude ühendamine ja majanduslike huvide põimumine Suur ehitusbuum lahendas elamisnappuse probleemi Beebibuum ehk sündimuse suur kasv VW põrnikas heaolu sümbol TV hoogne areng (1953 I värvilised telesaated) Moes naiselikkuse ja graatsia taasavastamine (korsett, klossseelik, pikad kindad) Tehniliste uuenduste kasutamine rahu tingimustes Tuumapomm selles nähti õudset tapavõimet ja see hoidis arvatavasti ära III ms puhkemise Sõda oli tagant tõuganud kosmonautikat ja arvutite loomist Arvutite arengule andis tõuke soov lahti muukida saksa sifrisüsteemi Enigma kiipide tootmine läks Jaapanile Uued kirjanduslikud suunad Eksistentsialism
Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris, kõik seal on pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannas, pluutod ning amoretid- tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Eelistati portselani ja pisiplastikat. Võrreldes barokiga muutusid tööd õrnemaks ja ümaramaks. (Jean Baptiste Simeon Chardin, William Hogarth). Impressionism 19.saj IV - Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
