Kindlasti ka ebakindlus. Hirm tekib muutuste ees. Kardetakse vana(mälestus, illusioon) maha jätta uue nimel. Kindlasti ka valulik on egost loobumine. Aa ja veel enesetapp ei ole mingi armastuse väljendamine see on lihtsalt vale, oma ego upitamine jällegi, nagu ma juba mainisin inimest ei saa omada ta ei ole mingi ese. Ma ütleks, et Armastusel on kolm mõõdet: esimene loomalik, Iha, füsioloogilne. Teine aste oleks kõrgem sügav armastus, mõistmine, vabadus, usaldus. ja Kolmandaks armastus ise, see on kõrgeim seisund. See oleks just kui elu eesmärk igavene rõõm ja isegi surm ei saaks selles võitu, sest tegelik armastus ei saa surra. Armastus on üldse kõige isekam asi :) Tõeline armastus lihtsalt on, seda ei ole vaja koguaeg tõestada. Piisab lihtsalt sellest
Stepihunt Hermann Hesse Igal inimesel on kaks poolt ning sisimas mitu hinge. Inimese sisse ei näe ning ei või kunagi öelda mis seal sees toimub. Elusolendis võib elada erinevad hinged nii inimlik,kui ka loomalik olend. Inimlik poole on sellised tavalised iseloomujooned,kuid loomalik on just see erilisem pool. Tihti käib loomaliku ning inimliku poole vahel sisimas võitlus,et kumb peale jääb. Inimest võib iseloomustada,et ta on vaine nagu hiireke,mõtleb aeglaselt nagu tigu või on tugev nagu lõvi. Inimese iseloomu saab kirjeldada vaid selle järgi,mis välja paistab ning tegudes peegeldub,kuid sisimas võib hoopis toimuda midagi muud. Võib öelda kindlasti,et raamatu peategelasel oli olemas loomalik pool. Peategelane Harry oli väga hundi sarnane
,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitades viimase inimliku kontakti
Portinari altar Hugo van der Goes maalis itaalia kaupmehe Portinari tellimisel Altari kesktahvel kujutab karjaste kummardamist (8) Itaallasi hämmastas see kõrgetasemelise peenmaali, õlivärvide võimaluste ning neile võõrapärase inimese ja usukäsitluse poolest (9) Hieronymus Bosch Tema loomingus puhkeb õitsele sünge sarkastiline fantaasia, mis sobib eriti hästi kolmeosaliste altarimaalide kujutamiseks (10) On inspireerinud 20.saj. sürrealiste Inimene armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkumisele (11) ,,Eedeni aed"
Portnari altar Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hieronymus bosch (u. 1450-1516) Kõige kaugem itaallialikust humanismist on pessimistliku fantaasia Hieronymus Boschi looming Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele Tavaliselt on kujutatud pattulugemine ja Paradiisist pagendamine Uusaegne jäljenduslik maalimisviis muutis ka kõik koletised üllatavalt reaalseteks Boschi piltide unenäolik põnevus koos peenete värvimängudega on inspireerinud 20. saj sürrealiste Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
`'Portree punase turbaniga Arnolfini portree (1434) mehest'' (1433) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hieronymus Bosch (1453-1516) v Pessimistlik, süngelt sarkastiline fantasist v Inimene on armetu, loomalik ja irratsionaalne v Maalides ilmestub unenäolik põnevus v Maalitud niivõrd hästi, et ka kõige mõistusevastasemad koletised tunduvad reaalsed Triptühho n `'Lõ bude ae d'' Religioon +allegooria. Vasakul kujutatud pattu langemine, keskel maine patune elu ja paremal Põrgu Click to edit Master text styles Second level Third level
intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut
Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole. Kumbki pool ei suuda leppida teineteisega ning Harry saab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksi olev rahulolematu olend. Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt aga mitte kunagi. Ta otsustab, et teeb enesetapu oma viikümnendal juubelil, sest siis tundub elu talle rohkem elamist väärt, kui on olemas mingisugune pääsetee siit maailmast. Harry suutmatus oma
Stepihunt ja Harry – isiksuse lõhestumine Harry Haller on keskealine mees, kes on lähenemas oma 50. sünnipäevale. Harry tunneb, et temas on kaks isiksust – inimene ja hunt. Tema inimlik, haritud pool soovib nautida eluhüvesid, kuid teine, loomalik pool, tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksilduses. Seda teist hingepoolust kutsub Harry stepihundiks. Poleemika seisneb selles, et Haller ei suuda kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti lepitada. Sügav hingeline kriis viib ta depressiivsete mõtete valdusesse ning ta astub võitlusesse iseendaga. Huntidele on omane üksildus, instinktidest lähtumine ning vaenlaste maha murdmine. Inimene aga on loodud armastama ja elu nautima
valitud. Filosoofia Teema: Thomas Hobbes'i moraalikäsitlus Näidisküsimus: Kas nõustud Thomas Hobbes'i põhjendustega moraali kasuks? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html Nõistun, sest Hobbes kirjeldas moraalitut elu kui elu, kus valitseb vaid loodusseisund tugevam jääb ellu. Nii on ka loomariigis, kus organismi eesmärk on lihtsustatuna öelduna vaid kasvada, paljuneda ning surra ja inimelu oleks siis üksildane, vilets, loomalik ja ka lühike. Puuduks kirjandus, kunst, ühiskond ja ka ajaarvamine ühesõnaga puuduks pea kõik, mis on inimestega seotud. Moraal on seega sotsiaalse kontrolli vorm.
Leedi oli ostetud Kohta/Paika. Ta toodi peremehe mantli taskus nagu pehme karvane kuldpruun karvapall mitte suurem kui poole kiisu suurune. Peremees võttis kuuse kutsika, kes keerutas, väänles ja kniunus ja pani ta verenda põrandale maha. Lad kõndis ettevaatlikult üle veranda, nuusutas uurivalt pilgutavat kääbust, kes esitas kangeslalikult urina, kaitstes ennast suure tervitaja eest- esimesest hetkest oli ta võtnud ta enda kaitse alla. See oli puhtatõuline loomalik impulss kaitsta nõrgemat. Siis kui korrapäratu kujuga kollane beebi kasvas saledaks kauniks kolliks, tema kaitsmine kasvas täielikuks jumaldamiseks. Ta oli Leedi elu ori. Ta lollitas teda halastamatult, ta käsutas õrna hiiglast häbiväärselt, teda kamina ette kõige soojemasse kohta lubama, külmalt võttis ta tema eest kõige mahlasema kondi tema lõugade vahelt ära ja kuuma ilmaga ta ammu enne tukuks jõeäärsete puude all.
Tema ema, kelle nimi ei tea keegi, leitakse tänavalt ja sureb vahetult pärast Oliver sündi. Oliver kulutab esimese üheksa aastat oma elust halvasti kulgema koju noorte orbude ja seejärel viiakse üle parandusmaja täiskasvanutele. Pärast teiste poiste riiukukk Oliver arvesse nõuavad rohkem Kübar lõpus jahu, hr kimalased, vald Pedelli, pakub välja viis naela igaüks, kes võtab poisi eemale parandusmaja. Oliver kitsalt põgenemine on õpipoiss loomalik korstnapühkija ja lõpuks õpipoiss kohaliku matusebüroo hr Sowerberry. Kui ettevõtjaks teised õpipoiss, Noa Claypole, teeb halvustavaid kommentaare Oliver ema, Oliver rünnakute teda ja kannab Sowerberrys "viha. Meeleheitel, Oliver põgeneb koidikul ja sõidab poole Londonis. Väljaspool London, Oliver, näljane ja kurnatud, vastab Jack Dawkins, poiss oma vanuse. Jack pakub talle peavarju Londoni maja oma heategija, Fagin. Selgub, et Fagin on karjääri
· Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid, koosneb 24-st pilditahvlist), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) · Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" · Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari · Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste. (,,Püha Antoniuse kiusamine", ,,Eedeni aed", ,,Narrilaev") Madalmaad 16. sajandil: · Konfliktid · Piltide hävitamine kalvinistide poolt, mille tõttu kirikud ei tellinud enam kunsti · Maalikunst kodudes, seintel · 16. Saj asendub religioosne teema ilmalikuga · Teemadeks : loodus(maastik), esemed(natüürmort), inimesed(olustikupildid) Maalikunst madalmaades 16
Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. Inimesed muutuvad saatanaks ja mustadeks kassideks. Kogud ,,Saatana karussell" ja ,,Rändavad rüütlid". ,,August Gailiti surm" novell. Sokeerib lugejat, sest räägib iseenda surmast. ,,Purpurne surm" 1924. Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt.
paistavad peeglist. Üks nendest ilmselt kunstnik ise. Pilt on täis sümboleid, mis viitavad selle paari eluväärtustele (nt: koer-truudus) ,,Genti Altar" Eyck maalis selle koos oma venna Hubertiga. 24-st pilditahvlist koosnev tiibaltar. Jällegi on maalis sümboleid (nt:tall-Kristus). Värvidesära, detailipeensus ja loodusvormide rikkus muudavad selle uskumatuks kunstiteoseks. HIERONYMUS BOSCH Tema teoseid iseloomustab müstilisus ja sürrealistlikkus.Inimene on tema tõlgendustes armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukule. Tema maalid on tumedates, süngetes toonides ja viletsuse ning masenduse teemalised. 3. Saksa kunsti eripärad MATTHIAS GRÜNEWALD ,,Isenheimi altar" Maalitud Isenheimi kloostri haigla kabelile. Maalil on kujutatud piinadest moonutatud kehaga Kristust. Imelik roheline olend inglite seas sümboliseerib patu ligiolekut. ALBRECHT DÜRER Mitmekülgne teadlane, kunstnik ja graafik. Ühendas Itaalia ja Madalmaade kunsti mõjud.
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
ressursipuudusest tingitud. Need sõjad võivad leevendada rahvastiku kasvu probleemi, kuid ressursside vähenemine jääb endiselt probleemiks. Enamikule inimestest meeldib end eraldada ülejäänud loomadest oma "kõrgema intelligentsi" tõttu. Samas on inimkond siiani üldiselt üsna loomalikult, metsikult, mõtlematult ja hoolimatult käitunud. Kuidas muidu selgitada omaenese kasu nimel kogu liigi säilimise ohtu seadmist ja elukeskkonna halastamatut hävitamist. Siin on mõiste loomalik ehk vale, sest enamik loomi nii ei käitu (mõned siiski). Inimene on end looduslikust regulatsioonist välja võidelnud ja eeldab, et Maa saab kõigega hakkama ja suudab kõike taluda. Rahvastiku jätkusuutlikkus on keeruline probleem, sest sõltub mingis mõttes igast üksikindiviidist ja samas nagu ei sõltuks kellestki. Liikide teke ja häving ei ole mingi uudis. Inimkonna aeg võib kord ümber saada. Võib tulla nii loomulik väljasuremine kui ka globaalkatastroof.
saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõnele meelistegevusele, näiteks kuulata kontserdil Bachi sümfooniat. Ta kritiseerib ühiskonda, kuidas samas on ta ka iseenda suurim kriitik. Talle heidetakse ette ka liigset tõsisust, ta ei suuda suhtuda asjadesse huumoriga. Tema elu juhivad kaks vastandlikku tungi, inimlik, mis püüdleb igaviku ja õnduse poole, ning loomalik, mis tugineb instinktidele. Harry oli küll juba peaaegu viiekümne aastane, kuid ta siiski otsis kohta elus ja ka lähedasi hingi. Ta oli arglik, nii uute suhete loomisel kui ka üleüldse kõige uue suhtes, nt moodne tehnika. Olid natuke enesehävituslikud kalduvused, joomine, ebaregulaarne magamisreziim jne ja isegi kui ta otsustas oma elu lõpetada( ja tal hakkas sellest kergem) , vältis ta kojuminekut, et seda siiski mitte teha. Seegi näitab ta kahevahel olekut
matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari *Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele. Tema sürrealistlikud pildid on inspireerinud 20.saj sürrealiste.
Näiteks jutustab Kallas sellest, kuidas Aalo oma küla elaniku ära tundis ning Gailit, kuidas Enrik isegi oma vihatud isale kätte ei maksnud. Kusjuures inimesed on sageli julmemadki kui loomad. Tiina sõnadel Marile on tõetera sees: "Hunt tapab ainult nälja pärast ja- hunt ei tapa hunti, aga teie!". Tõepoolest, Tiina tegi hundi nahas vaid nii palju kahju, kui loomalikud instinktid sundisid, kuid külarahvas tõukas ta endi seast eemale. Samuti on ehk just loomalik priius see, mis meid libahundi juures köidab, kuna inimene ei ole iialgi nii vaba, kui hunt. Urgvee soo ja Tammarude küla sümboliseerivad suletud ringe, mille elanikud on juba leppinud, et ei pääse neist välja. Siin tulebki mängu libahundi olemuse kaunidus, sest tema võib joosta, kuhu tahab ja ei pea kellegi ega millegi pärast muretsema. Seetõttu ei ole libahundi maailmas ka armastusel erilisi takistusi, kuid päriselus on. Mis muu kui kahe jalaga maa peal olek
· ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peenmaali tehnika ja madalmaalid Hieronymus Bosch 1450-1516 · Inimene- armetu ja loomalik · Altarimaalid. Paradiis(pattulangemine), maine elu pattudega, põrgu · Inspireerinud 20. saj sürrealiste(Viiralt, Salvador Dali) · ,,Lõbude aed" 16. saj · Traditsioonide jätkajad 2 · nn. Romanistid- eeskuju It kõrg renessanss Peeter Brueghel 1530- 1569 · Piltidel õpetlik moraalitsev tähendus · Olutikumaalija · Peenmaalitehnika · Peategelane- lihtne talupoeg(kohmakad) hüüdnimi- Talupoegade Brueghel · ,,Jahimehed lumes"- aastaaegade tsükkel
nii olulised? Bowlby, Erikson, Freud Bowlby; 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse Erikson; 0-1,5a usaldus vrs usaldamatus (lootus) Freud; 0-1,5 oraalne areng (sexual) Harlow katse ahvipoegadega. Millisesse 8. kunstemasse ahvipojad kiindusid ja miks? Karvasesse! Sest see meenutas neile kõige enam oma ema. 9. Inimese psüühika osad, id, ego ja superego, Freudi järgi. Mida need sisaldavad? ID (tema)-alateadlik osa, sünnib kaasa, loomalik instinctive osa Ego (mina)- enesetadlikkus tekib Superego - meisse misstated normid ja reeglid 10.Millises vanuses kujuneb välja identiteeditunne? Küsimus ´´Kes ma olen?´´ Erikson Eneseteadvust ei ole kohe sündides, vaid teikib teisel eluaastal. Loomadest on lihtsaim eneseteadvus olemas orangutan´il ja simpansil. 11.Millisest vanusest alates hakkab laps loogiliselt mõtlema ja suudab näha asju teise inimese vaatepunktist? Mis vanusest suudab inimene abstraktselt mõelda
Stepihunt ,,Stepihunt" käsitleb inimhinge ja selle olemust. Teose põhitegelane on 50-aastane mees Harry, kes ei suuda endas lepitada hundi ja inimese olemust. Ehk siis kõrgemaid idaale taotlevat olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Tegu on ,,tormiliste kahekümnendatega", kõrtside, odava meelelahutusega ning poliitikute sõjaõhutuskõnedega. Kõik see häirib ja käib Harryle närvidele ning ta ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Tal kerkib esile loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted ning vihata neid, kes suudavad elu nautida. Tema sees olev inimese poolus üritab välja tõrjuda loomalikku hinge, kuid asjata, ta peab leppima oma mõlema poolusega. Ta leiab iseendale sobiva nime stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid mingil hetkel tuleb talle pähe mõte, et ta võib alati minna kergemat teed mööda teha enesetapu. Ta määrab lausa kuupäeva ära oma viiekümnenda juubeli
Peamiseks eesmärgiks oli inimese hingeelu avamine keha idealiseerimine jäi tahaplaanile, inimeste kehad on maalitud loomutruult. Seinamaalil polnud Madalmaade kunstis mingit tähtsust, tähelepanu koondub tahvelmaalile, millest suurema osa moodustas esialgu altarimaal. Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj jooksul õlivärve, mis võimaldas peenmaalitehnikat. Hieronymus Bosch (1450-1516) Boschi maalidel on inimene kõige inetum, armetum, abitum, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on hukkumisele määratud. Seda on näha tema 3-osalisel altarimaalil ,,Lõbude aed"(otsi arvutist pilt) Teema on võetud piiblilegendist. Altari vasakpoolsel osal on kujutatud Eedeni aeda. Maal kujutab langust, väljaajamist Eedeni aiast (pattulangemine ja Paradiisist väljaajamine) See on üks helgemaid teoseid Boschi loomingus Tagaplaanil on naljakalt maalitud loomad, kui hästi uurida, leidub ka siin Boschile omaseid kummalisi fantaasiasünnitisi.
eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel
selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseks ja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidev hirm ning vägivaldse surma oht; inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui jõuame kompromissini, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Sellisel juhul on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga
Valisin oma referaadi teemaks Sigmund Freudi, kuulsa XX sajandi psühhiaatri ja tema isiksusteooriad, kuna teadsin Freud´ist väga vähe, ning tema loodud isiksusteooriate teema jäi mulle selle aasta psühholoogiakursuselt kõige paremini meelde. Referaat räägibki peamiselt Freud´i isiksusteooriatest, mis küll tema ajal just eriti populaarseteks ei osutunud, kuid mis on vägagi palju mõjutanud ning muutnud XX sajandi inimeste arusaamu inimpsühholoogiasse. Viini psühhiaater Sigmund Freud (1856-1939) avaldas lugematul hulgal artikleid, brosüüre ja raamatuid. Noore arstina pani ta tähele, et paljude hingeliste, aga ka ihuliste hädade algpõhjus - eriti naiste puhul! on selles, et inimene surub endas alla seksuaalseid impulsse. Vanemad kolleegid möönsid, et teavad seda, kuid pidasid sellest rääkimist noore mehe naiivsuseks - pole ju sünnis niisugustest asjadest rääkida. Freud leidis, et tervis on siiski tähtsam kui kivinenud moraalinormid ja ta...
järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid liikumiseksja liigutamiseks asju, mis nõuavad palju jõudu; pole teadmist selle kohta, kuidas Maa välja näeb; pole ajaarvamist; pole kunste; pole kirjandust; pole ühiskonda ja mis kõige hullem, valitseb pidaev hirm ning vägivaldse surma oht; ning inimese elu on üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike. Kuid see loodusseisund, või täpsemalt anarhia ja kaose seisund, pole kellegi huvides. Meile kõigile on parem, kui läheme kompromissle, loobume osaliselt oma loomulikust vabadusest teha seda, mis meeldib. Siis on tõenäolisem, et me kõik saame neid asju , mida tahame: turvalistust, õnne, võimu, jõukust ja rahu. Seega, ratsionaalsete egoistidena, kes me Hobbesi arvates oleme, loobume teatud määral oma vabadusest ning nõustume ühiskondliku lepinguga
Pshholoogia teadus, mis uurib kitumis ja vaimseid protsesse ehk ps©hikat Ps©hika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse jreldusi vlist kitumist jlgides PSHILISED NHTUSED - protsessid - seisundid - omadused PSHHOLOOGIA EESMRGID - kirjeldada - mista - prognoosida PSHHOLOOGIA JAGUNEB - teaduslik - eelteaduslik - filosoofiline PSHHOLOOGIA HARUD (TEADUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - pshhof©sika - pshhofsioloogia pshhofarmakoloogia - isiksuse pshholoogia - sotsiaalpshholoogia - arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimi...
Indrekule tuli kiri et ema haige ja et toogu ta rohtu. Toimus ülemaailme kongress, nüüd loodeti tegutsema hakata. Aga pmst ainult räägiti ja mdiagi konkreetset ette ei võetud. Nii koju minnes pidi ta koos minema nendega kes sakslaste vastu läksid. Need algul laastasid ühe alkopoe. Indrek vaatab halvasti selle peale. Siis võtavad mõisad ette. Ja põletavad ära ka veel. Miks? Saada sõja jaoks sõjamoona ja varandust. Tegelikult laamedasid. Oli üldine meeleolu. Lõhkuda, rebida. Loomalik käitmumina. Indrek kaitseb ka ühte vanahärrat. See oli tegelikult väga väetike ja see veatakse veel kaasa kah. Indrek võtab sõna aga teda ei kuulata, sest liiga vähe vägivalda ja ei olnud soodsad teistele. Indrek läheb minema. Jõuab koju õhtul. Ema oigab. Indrekule käib see südame peale. Teised ei pane enam tähelegi. Ema ütleb et valutab see sama koht kuhu indrek väiksena kiviga visanud oli. Ja et ta kannatab jussi pärast, et jussi
Hakkas huvi tundma psühhiaatria ja hüsteeria vastu 1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d SUPEREGO Moraal, südametunnistus Freudi unenäo sümbolid
parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Ta kartis iga puhta mõtte puhul Ta kartis iga puhta mõtte puhul et äkki on ta vagatseja ning ta küsis igal võimalikul juhul kuskohas asub inimese hing ta kartis kõige rohkem hingerahu ta arvas et see pole inimlik mis rahmelduserööpasse ei mahu ta arvas nii et see on jumalik või loomalik või loomulik või jube kui miski sügav teda läbistas ta müüris kinni oma hinge tube ja leebeid tarku laialt häbistas miks nad ei hõiska miks ei tõsta tuju miks karjakaupa simmanil ei käi ta ellu äkki ilmus püha kuju sest hetkest püha tema ellu jäi Ma olen inimene Ma olen inimene. Keset tuba seistes ja keset päeva, keset toimetust ma nõnda tundsin. Eneses ja teistes on palju ühist, väga palju ühist. Ja kõik me, ühised, me teame seda. Me teame oma olemise nägu
Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. ,,Krahv Orgazi haudapanek" 11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid? Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele 12. Hieronymus Bosch, vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd. Hieronymus Bosch. Pessimistlik fantast. Inimene on tema tõlgenduses armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, kes on määratud hukkamisele. Boschi kolmeosaliste altarimaalide vasakpoolsel pildil on tagvaliselt kujutatyd pattulangemine ja paradiisist väljaajamine, keskel maine elu oma pattudega, paremal aga vääramatu karistus põrgupiinade näol. Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Madalmaade 15. Saj kunsti esimesi suurmeistreid. Genti altar. Traditsioonilised piilbistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks
Emile Zola (1840-1902) · ,,Daamide õnn", ,,Söekaevurid" · ,,Therese Raquin" - hing puudub siin täiesti, sest seda ma olengi taotlenud. Jälgitakse perekonda ema, poeg, Therese (orb). Poeg ja Therese sama vanad. Therese kirglik, kuid ei näita seda välja. Poeg haiglane, nõrguke. Perekond kolib Pariisi, kus avavad poe (räpane, must..). Tüütu argipäev. Tuleb külla sõber (tugev, robustne jms). Armulugu. Loomalik kirg teiste petmine, salasuhe. Plaan Camille'ist (=poeg/Therese abikaasa) vabaneda. Tapavad Camille'i. Abielluvad, kuid õudus kummitab ja kirg on kadunud. Tapavad üksteise ära. · Tahtis kirjutada mitmeköitelist romaani. · Vaimuhaige mõisapreili, tubli aednik jälgis nende põlvkondi. Peale aedniku surma tõi mängu joodiku, kes abiellus mõisapreiliga. Nende järeltulijateks olid kurjategijad, pätid jms.
,,Mees punase turbaniga" Rogier van der Weyden- oli kuulus lõuna-madalmaades ehk flandrias.Pole huvitunud detailidest, oluline oli dramaatiline tunnete väljendamine läbi värvide. ,,Kristuse ristilt võtmine" Isegi anatoomilist õigsust pole, oluline on sisu. Hugo van der Goes- ,,Portinari altar" see tekitas Itaalias sensatsioone. Neid hämmastas peenmaal ja uudnsem usuline käsitlus. Hieronymus Bosch. Ta asub kõige kaugemal renessansi humanismit. Inimene on ta teostes armetu, loomalik, hukule määratud. Tema fantaasia on piiritu. Tema kuulus teos on üks altar, mis on jagatud kolmeks osaks: ,,Paradiis", ,,Lõbude aed"(see on keskne osa, kujutab maist elu),"Põrgu"- eriti fantaasiarikas, sünge, sarkastiline. Madalmaade kunst 16.sajandil Konfliktiderohke aeg usus ja poliitikas, erinevad valitsejad. Sel ajal toimub ka reformatsioon, mis on tegelikult võimalus võidelda poliitilise korra ja katoliku Hispaania vastu. Toimub madalmaade vabadusvõitlus ja holland saab vabaks.
Maailmafilmi ajalugu Tod Browning ) Miks keegi ei räägi Tod Browningust, legendaarse "The Unholy three" lavastaja. Milline veider karakter ja filmikeel, mis annaks isegi Dr. Caligarile külmavärinad. Uhkem naistest ja asjadest, ta oli üldisusest erinev. Ta oli ka väidetavalt ühe või kaks korda elus olnud ehtevaras, koos oma teise naise Alicega. Lisaks veel amatöör mustkunstnik. Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaada...
ARMASTUS 1. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis): * Tõe, headuse ja ilu tunnetamise ühendus. * Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte abil. Sokratese kõne: Armastus ei saa olla ise täiuslik , sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega nõme, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast. Tulebki välja, et ilma armastuseta poleks midagi. Ent vähesed teavad, mida nad lõppkokkuvõttes tegelikult ihaldavad. See on hüve idee või ilu idee
jumala kõikenägevat silma. Madonna kantsler Roliniga- Nocolas Rolin oli jõukas Burgundia hertsog, see maal on Rolini kingitus Autuni katedraalile. samasuguse figuuripaigutuse, linnavaate ja kirju põranda mustriga maal oli ka Rogier van der Weydenil, mõlemad olid Burgundia hertsogi õukonnas.Hieronymus Bosch: (u.1450-1516)inimene on tema silmis armetu, loomalik ja irratsionaalne olend, tema kolme osaliste altarimaalide vasakul poolel on tavaliselt kujutatud paradiisist väljaajamine, keskel on maine patune elu ja paremal karistamine põrgus. Väga reaalne kujutamine, ta on inspireerinud 20. saj sürrealiste. Pieter Brueghel: suurmeister, õpetliku sisuga peenmaalitehnikaga olustiku maalija, igapäevased probleemid saavad tihti üldistava tagamõtte, ta maalide peategelasteks on ilustamata talupojad, kelle elujõudu ta imetles
Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Voorusest räägivad nii, et valitsemise eesmärk on rahu, see aga on instrumentaalne. Ülimaks eesmärgiks on reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahumeelne valitsus on auväärne. Sõjast Kaks suunda 1. Kristlik patsifism sõda loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2. Riigi huvi teooria: õiglane sõda on kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. Skolastikud Sõjast Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see õiglane vaid ühel poolel olla. 17. sajand Hobbes Sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). Õnnest
intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia kergendust sellestki. Olemise teeb raskemaks veel ka teine poolus – hunt, kes ei leia oma kohta maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi
,,Kõik korras?" Poiss ei vastanud ja kui Elisa korraks tema poole kiikas, pööras ta näo sootuks kõrvale. Tüdruk peatus ja haaras ka Jerome seisma. Järsu peatumise tõttu kukkus ta istukile. ,,Mis on?" Pisarad veeresid alla mööda ta sametisi põski, riivates kergelt võbelevat suud. Ta ei suutnud neid peatada, nii valus oli ta südamel. Kuid ta käskis end olla tugev ja pidada armastatud Halltiiva nimel vastu. Elisa oli tundnud, et neid jälgitakse. See loomalik vaist polnud veel kordagi teda alt vedanud ja ka praegu oli ta surmkindel, et keegi Hallitiivaliste klannist oli siin, neid tähelepanelikult silmitsemas. ,,Nad on siin," sosistas ta poisile otse vaatamata. ,,Kus?" ,,Ma ei tea, tunnen vaid nende kohalolu." ,,Tapan su? Tee siis vähemalt ehmunud näo." ,,Selleks pole näitlemist vajagi. Ma ei tea, mida nad sinuga ette võtavad." ,,Nad ei puutu sinagi kardad inimesi ju." ,,Jah... Ära venita, tee see ära juba!"
Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- ja tagasivallutussõdu. 5) 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused Skolastikud keskmes individuaalne patt. Kuidas sõdida patuta? Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele (eelkõige karistus, aga ka otsene enesekaitse), saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu! Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus
vastavalt kõnelema veel Sokrates. Kõik pidulised on Agathoni kõnest vaimustatud ja leiavad, et see oli armastuse kiidukõnede absoluutne tipp. Kõnelema peab hakkama Sokrates. Sokrates teeb Agathoni kontseptsiooni paranduse, rõhutades, et armastus ei saa olla ise täiuslik, sest siis ei hakkaks inimesed armastusest osa saades midagi püüdlema, vaid jääksid rahunenuna paigale. Seetõttu tuleb välja, et armastus pole ei hea ega halb, jumalik ega loomalik, tark ega rumal, vaid täpselt vahepeal, sest armastus eeldab püüdlust, st vahepealolekut. Inimene, kes midagi armastab, taotleb head, mis selles peitub. Armastus on iha head jäädavalt vallata. Ent miks siis kõik inimesed kogu aeg ei armasta? Asi on selles, et armastust tuleb mõista laiemalt, kui seda tavaliselt tehakse. Inimene võib armastada näiteks tarkust. Kui inimene midagi ihaldab, siis alati hea pärast, mida see endas kätkeb. Nii teevad inimesed kõike armastuse pärast
Just siin tuleb mängu stress. Stressi kontseptisoon on tänapäeva ühiskonnas väga silmapaistval kohal. Tõepoolest, see on tõsi, et ohjeldamatud stressiilmingud on seotud paljude haigustega. Siiski mõistavad vähesed inimesed, et mitte stress iseenesest, vaid hoopis meie reaktsioon stressile kurnab immuunsüsteemi ja viib haigestumiseni. Keha reageering stressile on arenenud ja täiustunud tuhandete aastate jooksul. See on refleks, loomalik instinkt, meie ellujäämise mehhanism, et tulla toime elu või surma situatsioonides. (lk 53) 0-tüüp: kütt 0-tüüp edeneb hästi intensiivse füüsilise tegevuse ja loomsete proteiinide söömise puhul. Dieedi edukus sõltub taise kemikaalidevaba liha, kodulindude ja kala kasutamisest. 0-tüüp ei omasta piima- ja teraviljatooteid nii hästi, nagu teeb seda enamik teisi veregruppe, sest 0- veregrupi seedetrakt pole neile ikka veel täielikult kohastunud. 0-tüübi dieediga hakkate kaalu
koopamaastikust. Kuigi kaljud ja taimed on detailideni loomulikult kujutatud, mõjub see tervik ebareaalsena ja unenäolisena. Kaljukoopa ees istuvad tegelased on paigutatud ülima hoolikusega väljaarvutatud kolmnurksesse skeemi, mille tipus istub Neitsi. Kompositsiooni keskmest väljas olev Jeesuslaps, pühapaiste puudumine, Püha Johannese eriliselt rõhutatud figuur, kelle poole näitava ingli välimus on peaaegu loomalik see kõik aitab selgitada, miks vennaskond tõrkus pilti vastu võtmast ning võis nõuda, et see uuesti maalitaks 2.1.4 ,,Püha õhtusöömaaeg" Tegemist on ilma igasuguse kahtluseta erakordseima tööga, mille Leonardo da Vinci Ludovico Sforza õukonnas maalis. Kunstnik töötas selle kallal ligikaudu neli aastat. Maal asub endiselt samas kohas, kus Leonardo selle maalis, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaalis Milanos.
Siiski: ka Pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase piirangud. Paganlus pole piisav sõjapõhjus. Ristisõdu kujutati kui kaitse- või tagasivallutussõdu. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglsest sõjast: põhierinevused Skolastikud: Keskmes individuaalne patt. Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel. Enesekaitse õiglase rünnaku vastu on lubamatu. Humanistid. 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb)
(libido - sugutung) Inimese teadvustatud kogemus on vaid ,,jäämäe veepealne osa" Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: 1) ID (miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide, emotsioonide tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks: ibido e sugutung/seksuaalinstinkt, eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine), thanatos e surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud,
Johan Huizinga ,,Keskaja sügis" Poliitilised kujutlused, milles elatakse, on rahvalaulu ja rüütliromaani kujutlused. Oma aja kuningad taandatakse otsekui piiratud arvule tüüpidele. Iga tüüp vastab rohkem või vähem motiivile laulust või avantüürist: õilis ja õiglane valitseja, kurjade nõunike poolt eksiteele viidud valitseja kui oma suguvõsa au haavamise eest kättemaksja, valitseja, kellele ta õnnetuses on toeks ta lähedaste truudus. (lk 19) .... et suure õiglustüli kaasaegsetele, nii pealtvaatajatele kui kaasalööjatele, oli veritasu olulisim moment, mis valitses vürstide ja riikide tegusid ning saatusi. (lk 24) Valitseja poole hoidmine kandis lapselik-impulsiivset iseloomu- see oli vahetu truudus- ja ühtsustunne. Siin on tegemist vana tugeva tundmuse edasikestmisega, tundmuse, mis sidus vandealuseid kaebajaga, vasalle nende isandaga, ning mis tapluses ja tülis lõi leekima kõikeunustava kirena. See pole riigitunne, vaid parteitunne. Hil...
Teistes lugudes on ta väike- "Jumalik komöödia" on allegooriline aadel, kes elab oma lossis ning kohtleb poeem nägemuslikust teekonnast oma alamaid kehvasti. On ka jutustusi, hauatagusesse maailma.Luuletaja, kes kus rebane on munk, kes jutlustab. sümboliseerib ka inimest üldse, eksib meie Romaanis toimis kuningriik kahe seaduse maise eu poolel rajal paksu metsa järgi: feodaalne õigus ja loomalik (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. käitumine. Rebase kavaldamised Teda ründavad Panter (valelikkus, näitavad, et linn hindas eelkõige reetlikkus, himurus), Lõvi (upsakus, ettevõtlikust ja osavust. vägivald) ja Hunt (kasuahnus, enese- Populaarsus kogu Euroopas armastus). Appi tuleb kuulsa rooma
Ta on oluliselt muutnud arusaama inimesest, inimene on väga filosoofiline, seega käsitletakse teda filosoofias. Teosed „Unenägude tõlgendus“ , „Uurimused hüsteeriast“ , „Kolm esseed seksuaalsusest“ 1907-1913 koostöö Jungiga, lähevad avalikult tülli. *Hüpnoosis inimene mäletab asju, mida ta muidu ei mäleta - > meie mõistuses on avastamata kihte(alateadvus) *Paljud inimese ihuhädad on seotud hingehädadega Inimese isiksus: Id(iha) – natuke loomalik arusaam sellest, mis on nauding. Naudingut ja kohe Ego(mina)- vahendaja Superego(ülimina, südametunnistus) – südametunnistus ja moraalinormid, ütleb id-ile ei tohi Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse. Teadvus: Teadvus *igapäevane teadvus Alateadvus: *eelteadvus(seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
