tõenäoliselt oodata, et nad tulevad ettevalmistatult ja ühendatud jõududega( USA puhul olid Suurbritannia ja Austraalia), et temalt ära võtta ja riisuda mitte ainult tema töö vili, vaid ka elu või vabadus. Ning vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune hädaoht teise poolt. Arvestades seda julgeoleku puudumist, on inimestel alust üksteist karta. Hobbes nimetab seda ,,loodusseisunidiks", kus puuduvad ühine eluviis, pealesunnitud seadused või moraalireeglid ja puuduvad ka õiglus või ebaõiglus, sest need mõisted pole rakendatavad. Puuduvad usaldusväärsed ootused teiste inimeste käitumise kohta välja arvatud see, et nad järgivad omaenda suundumusi ning seda, mida arvavad olevat enda huvides, kaldudes olema meelevaldsed, vägivaldsed ja tujukad. Niisiis on ilmne, et sellisel ajal, mil inimesed elavad ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu
sellel hetkel vajab lahendamist. Peamiselt kasutan kohuse-eetikat kuna leian, et on lihtsam järgida moraalireegleid, kui lähtuda oma voorustest ning samuti ei ole võimalik kõiki reaalseid tagajärgi ette ennustada. Moraalireeglid on kõigile universaalsed ja üheselt mõistetavad, mis teeb minu arvates ühiskonna toimimise võimalikuks. Samuti on tänu moraali reeglitele maailmas palju erinevaid kultuure ja usundeid, millest nii mõnigi on ajalukku vaibunud. Usun, et moraalireeglid on olulised ühiskonna püsimiseks. 2
ega moraalireegleid rikkuma. Küsimus sõnavabaduse piiride ületamisest tekib alles neil juhtudel, kui meie arvamus avaldused kutsuvad meiega mittenõustujates esile suhtumise, justkui meil poleks olnud õigust oma vaatekohti avaldada, mille tulemusena hakkavad nad nõudma meie karistamist. Ehk siis, sõnavabadusega seotud konflikt algab alles siis, kui meie väljaütlemised on ebapopulaarsed. Igas ühiskonnas valitsevad omad tavad, traditsioonid ja moraalireeglid, mis seavad sõnavabadusele piirid. Näiteks eestlastel on tavaks järgida ütlust “Enne mõtle, siis ütle!” Nii võime me jätta oma arvamuse enda teada juhul, kui on risk solvata kellegi teise tundeid või kui me ei soovi endale tõmmata teiste inimeste pahameelt. Lisaks tavadele ja moraalinormidele võivad sõnavabadust piirata ka inimese õigus privaatsusele, ühiskonna üldine heaolu, riiklik julgeolek või muud õigused. Teisisõnu,
30.10.2012 Slide 20 Slide 21 Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on Moraal koosneb sellisest reeglite kehtestatud ka seadustena. Teised kogumist, et kui peaaegu kõik neid moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata
4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal inimesed jagunevad väljavalituteks ja täideks inimesed on Jumala ees võrdsed rumal mõistus tark süda tahab maailma parandada inimene saab muuta vaid iseennast lõhestunud loomus, hea ja kurja võitlus läbinisti hea (kõik sunnitöölised armastasid teda) Sonja - Kristuse idee kandja. Absoluutse Armastuse kehastus. Ses
objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal. Eetilise relativismi puhul problemaatiline: See, kas mingi tegu moraalselt õige või vale, sõltub ühiskonnast/kultuurist Eri rahvaste kultuurid erinevad, seepärast pole ka universaalset moraali. Kui pole universaalseid standardeid, ei saa mingit tegu ega praktikat kritiseerida. Sellest järeldub: Me ei saa enam öelda, et teise ühiskonna moraalireeglid valed, ega saa hukka mõista orjust, anti-semitismi. Ei saa kritiseerida omaenda kultuuri moraalitõekspidamisi, sest kõik, mida antud kultuuris peetakse õigeks, on seda. Moraali areng muutub küsitavaks. Eetilise relativismi puhul hea: Relativism hoiatab meid, et on naiivne uskuda, et kõik eelistused põhinevad mingil ratsionaalsel standardil. Eetiline relativism osutab, et meie moraalivaated võivad peegeldada meie eelarvamusi.
rinnetel. Allakirjutamine toimus kindral Foch 'i salongvagunis. Sõjalised tegevused lõpetati, sest Saksamaa kurnatud väed ei suutnud enam vastu panna ja sõjast väljusid ka Saksamaa liitlased Bulgaaria, Türgi ja Austria-Ungari. 9. *uute riikide teke Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa *kodanike eluolu muutumine (naised ja noored said tööle minna) *uued moestiilid ja ellusuhtumine, moraalireeglid (kasutusele tulid lühemad kleidid, seelikud, et oleks mugavam tööd teha) *muutused majanduses * uuendused sõjapidamises.
Quot homines, tot sententiae. Nii palju inimesi, nii palju arvamusi See ütlus kehtib elus kõigi valdkondade kohta. Igal inimesel võib olla oma arvamus. Need omakorda viivad meid tülide ning lahkhelideni, sest igaüks tahaks, et peale jääks just tema arvamus. Niimoodi vaieldes ja kompromisse luues ongi üles ehitatud meie praegune ühiskond. On välja kujunenud erinevad moraalireeglid ja tavad. Kuid aja jooksul inimeste arvamused muutuvad ning seepärast ei lõpe vaidlemine ning konkureerimine kunagi. Selle kohta võib näiteid tuua ka filosoofiast. Näiteks vaidlesid Kreeka loodusfilosoofid algaine üle. Thalese arvates oli selleks VESI, Anaximandros pidas algaineks APEIRONIT, ehk lõpmatust ning Anaximenes määratles algainet kui ÕHKU. On selgelt näha, et igal inimesel on mõtlemisvabadus, nende kolme filosoofi arvamused isegi ei sarnane omavahel,
On olemas ütlus : Parem on olla õnnetu inimene, kui õnnelik siga. Deontoloogilin eetika, Kanti eetika. Deontoloogia on moraalifilosoofia suund, mis väidab, et osad moraalsed kohustused kehtivad absoluutselt. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehkkohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Tuntuim deontoloogilise eetika esindaja on Immanuel Kant . Kant uskus, et moraalil pole mingit seost sellega, kas ja kuidas me maailma kogeme. Moraal on kogemustevaba. Üksnes puhtale mõistusele toetudes oleme me võimelised teadma, mis on õige ja mis väär. Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted;
TEO-DEONTOLOOGIA Deontoloogiline ehk teatud kohustuste või reeglite või normide täitmisel põhinev eetika. Kesksed mõisted on tegu ja normid ja siit sugenevad teodeontoloogilised ja reeglideontoloogilised süsteemid. Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele. Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed. Kohuse-eetikas eeldatakse, et tegu on hea, kui see on kooskõlas normiga ning ei ole paratamatus seoses teo tagajärjega. Siin tehakse panus käitumise subjekti enda omadustele ja võimetele. Iga tegu on moraalses mõttes unikaalne ja mingite üldiste põhimõtete rakendamine on küsitav. Inimene peab ise selgusele jõudma, mis on õige, mis mitte.
sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud. · Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik. · Kas saab moraali tuletada puhtmõistuslikest kaalutlustest seejuures kaalutlustest, mis oleksid nii universaalse iseloomuga, et neid peaksid tunnistama kõik arukad inimesed?
Kuigi filosoofid kasutavad termineid moraal ja eetika mõnikord samatähenduslikult, siis paljud peavad siiski eetikat kõlblusõpetuseks, teaduseks moraalist. Eetika ongi moraali ja moraalifilosoofia valdkond tervikuna. Moraalireeglid puudutavad norme; laias laastus käsitlevad nad mitte seda, mis on, vaid seda, mis peaks olema. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Selle poolest sarnaneb ta teiste praktiliste institutsioonidega nagu religioon, seadus ja etikett. Moraal on tihedalt seotud ka seadustega, ning mõned inimesed võrdsustavad need kaks praktikat. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada
Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid. Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis oleksid kõikidele inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta.
Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab Vooruseetika: keskmes on inimese iseloom. Vooruseeetika ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Mis on MORAALI OTSTARVE? 1.Hoida ühiskonda koost lagunemast. 2.Leevendada inimkannatusi. 3.Soodustada inimõitsengut. 4.Lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult. 5.Jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ilma moraalita ei saa neid ühishüvesid edendada. Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see, mida peetakse õigeks läänetsivilisatsioonis ei pruugi olla õige islamimaades.
- Mahajäämine kognitiivses arengus Sotsialiseerimine - Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine. o Tihtipeale käitumine reguleeritud usuga, sest seal on kindlad reeglid - Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda o Laste puhul mõistlikum lähenemine õpetada mida võiks teha, mitte mida mitte teha - Sotsiaalsete reeglite tüübid o Moraalireeglid ,,ära tapa", keegi kannatab kui moraalireegleid rikkuda o Konventsionaalsed reeglid ühiskondlikud kokkulepped mis kehtivad siis kui need on omavahel sõlmitud o Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada o Personaalsed reeglid asjad mis iseendaga kokku lepime, ei tohi kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1
suhtes, tõmbuda tagasi kliendiga seotud äriasjadest ja pakkuda võimalust pöörduda sõltumatu asjatundja poole, kes teda aidata võiks). Ideoloogia maailmavaade, uskumuste ja väärtuste süsteem, mis võimaldab inimestel nii sotsiaalset kui füüsilist maailma organiseerida, seda mõista ja muuta. Ilmutus uskumus, et on olemas teatud Jumala poolt antud ja inimestele üleloomulikul teel ilmutatud või pühakirjas avaldatud tõed või moraalireeglid. Individualism seisukoht, et üksikisiku õigusi ei tohi mingil viisil piirata, mis vastavalt vähendab ühiskonna ja ühiskondlike kohustuste tähtsust. Inimõigused loetelu õigustest, mis rakenduvad ühtemoodi kõigile inimestele, kuna neil kõigil on ühesugune "inimloomus", kuidas iganes seda ka defineerida. Intuitsionism teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest Jumaliku käsu teooria,
sobivus (nt: leidis endale õige elukaaslase) etalonile vastavus (nt: see on üks õige eesti mees) Tegu on moraalselt õige siis ja ainult siis, kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab, kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras. Tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob võimalikult suuremat kasu kõigile, keda antud tegu puudutab. Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi. Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt. Eetika eripära ei ole mitte see, et ta uurib väiteid inimeste käitumise kohta, vaid see, et ta uurib väiteid asjade omaduse kohta, mida tähistab termin "hea", ja vastupidist omadust, mida tähistab termin "halb". Kasutatud kirjandus: internet: http://www.neti.ee/cgi-bin/cache?query=hea+(eetika)&alates=40&url=http%3A%2F %2Fdok.konguta.ee%2Fabi-infomaterjal%2Feetika%2Fhtml%2Freadings%2F8_19_6.html http://www.neti
sisse seadnud, võib teisest tõenäoliselt oodata ettevalmistumist ja ühendatud jõude, et temalt ära võtta mitte ainult tema töö vili, vaid ka elu või vabadus. Vallutajat ennast ähvardab jällegi samasugune hädaoht teise poolt. Arvestades seda julgeoleku puudumist, on inimestel alust üksteist karta. Hobbes nimetab seda ,,loodusseisundiks", kus puuduvad ühine eluviis, pealesunnitud seadused või moraalireeglid ja puuduvad ka õiglus või ebaõiglus, sest need mõisted pole rakendatavad. Puuduvad usaldusväärsed ootused teiste inimeste käitumise suhtes välja arvatud see, et nad järgivad omaenda suundumusi ning seda, mida arvavad olevat enda huvides, kaldudes olema meelevaldsed, vägivaldsed ja tujukad. Niisiis on ilmne, et sellisel ajal, mil inimesed elavad ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu
poliitilised probleemid. [6] Moraalireeglite kohaselt on paika pandud reeglid/nõuded. See on seotud meie igapäevaeluga. Ladina keelest pärinev sõna „moraal“ tähendab tava või kommet, mis on ajajooksul pälvinud ühiskondliku heakskiidu. Moraalireeglite vastu eksimine on väga halb. Kõik teame, et teist inimest ei tohi tappa ning see on karistatav. Selline reegel on minu arust väga kasulik, sest see on ebanormaalne kui keegi kedagi tapaks ning meid jääks järjest vähemaks. Moraalireeglid on justkui ühiskonna ehitusraamistik. Kui me selle ära lõhume, kukub kogu ehitus kokku, mille tagajärjel ei saa me kedagi usaldada. Igaüks hakkab ise otsustama, mis on temale kasulik ning teistest enam ei hoolita. Kuid siiski tekib küsimus, et miks on üldse moraali vaja ning mis on selle eesmärk. Esimene moraali otstarve on hoida ühiskonda koos lagunemast. Oleks väga õudne, kui igaüks või peaaegu igaüks teeks seda, mida heaks arvab, moraalireeglitest hoolimata. Loius P.
7.Missuguste sanktsioonidega peab inimene arvestama, kui ta paneb toime moraalselt halva teo (nt ei pea oma lubadust) ? 8. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett. Moraalil on iseloomulik tegutsemist juhtiv ehk normatiivne aspekt. Moraal ja religioon. Moraali reegleid ja praktikaid religioonis ei tuleks samastada usuga. Moraalinormid võivad sarnaneda religiooninormidega. Ent moraalset praktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused. Moraalireeglid ei pruugi põhineda ilmutusel või jumalikul autoriteedil. Ilmalik eetika põhineb mõistusel ja inimkogemusel. Ilmalikul eetikal puudub transtsendentaalne mõõde. Moraal ja seadus. Moraal on seadusega tihedalt seotud nind mõned inimesed võrdsustavad need praktikad. Paljud seadused on kehtestatud selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflitke ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal
nagu tahaksid, et nad käituksid sinuga. -Absoluutsed õigused: 1. Õigus elule 2.Õigus vabadusele 3.Õigus privaatsusele 4.Õigus turvalisusele 5.Õigus teada 6.Õigus omandile -Peamised kohustused: 1.Vägivaldsusetus 2.Usaldusväärsus 3.Ausus 4.Õiglus 5.Enesekriitilisus 6.Täiustumispüüd Kanti kategooriline imperatiiv ütleb, et moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid ning valetamine või lubaduste murdmine ei ole iialgi õige, ükskõik millised oleksid asjaolud. Kui hüpoteetilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on soovid, siis kategoorilised imperatiivid on olemas sellepärast, et inimesel on mõistus. Moraali metafüüsika alused väljendab kategoorilist imperatiivi nii:Toimi ainult vastavalt sellele maksiimile, mille kohta sa saad tahta, et see oleks universaalne seadus.
· Kohuse-eetika ehk deontoloogiline eetika hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. · Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla. Moraalireeglid: · Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld) · Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega Moraalinormide täitmist tagatakse: · Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) · Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne) Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. MORAALIRELATIVISM Moraal on normide süsteem Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid:
moraalinormid taanduvad lõpuks samadele väärtustele, kuna inimloomusesse on mingid väärtused juba sisse kirjutatud. 24. Eetiline absolutism moraal kehtib alati, eranditeta;Eetiline subjektivism moraal on sõltuv ja muutuv;Eetiline objektivism Moraal kehtib kõigile;pluralism olemas on mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve. 25. Pluralistlik objektivism On olemas mitmed moraalireeglid,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku. 26. Prima facie printsiibid Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine. 27. Hea elu temaatika ja moraal. Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28. Objektivistlik hea elu-Sul on eesmärk, mida pead täitma, kui ei täöida, on nurjumine ja
lähenemine on tänapäeva julma vabaturukonkurentsi tingimustes õige utoopiline. Kas ettevõtte juht peaks eetikakoodeksi koostamisel tingimata taotlema konsensust oma töötajatega? Eetikakoodeksi koostamisel ei pea tingimata püüdma saavutada konsensust. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõte, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, valetamine, varastamine, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis paljudele ei meeldi, ja juhtkond võibki sihilikult taotleda, et need, kellele uued reeglid ei sobi, lahkuksid. Kuidas liigitatakse eetikakoodekseid (3 rühma)? Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? · pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil · konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks · post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? · püüab anda optimaalse lahendi · kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt · orienteerub eesmärgile · võimaldab arvestada kõiki huvilisi · hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted
1. SISSEJUHATUS; 2. EETIKATEOORIAD 1. Mis vahe on eetikal ja etiketil? Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seab rühmamoraali ülimuslikuks individuaalse suhtes post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt orienteerub eesmärgile võimaldab arvestada kõiki huvilisi hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted
sisemised hüved ja mõistlik käitumine - Inimese õitsengu olulised elemendid - Õigus seotud õiglusega o Mõistlik on teiste ja ka kogukonnaga arvestada o Siit ka kohustus arvestada o Õigus on kohustuse vastand Kultuurirelativism inimõigustes Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism - Radikaalne universalism Kultuuriimperialism ning selle paradoksid Universaalsuse tagasilükkamine - Lääne ideoloogia
Kohuse-eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, õige ka siis, kui see põhjustab valu või vaid hea tahe. kannatust. Valetamine on alati vale. Deontoloogiline eetika vastandub Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi teleoloogilisele eetikale, mille järgi on kohustuslikud, nad kehtivad moraalse teo õigsuse kriteeriumiks teo universaalselt.
Õpilase sotsiaalsete oskuste arendamine Süütunne Süütunne on kahetsemise valulik tunne, mis tekib, kui tegutseja tegelikult põhjustas, kavatses põhjustada või on seotud ebameeldiva sõndmusega ning tegutseja aktsepteerib vastutust oma käitumise eest sisemiselt internaliseeritud moraalsete standartite rikkumisena. Südametunnistuse piin halva käitumise pärast Empaatia ja süütunne Erinevused d) Sisemiselt omaksvõetud moraalireeglid või mitte Roll sotsiaalses elus Säilitab lähisuhteid sotsiaalset toetust, õhutab suhteid parandama, käitumist heastama. On egoismi ja enesekesksuse vastand. Motiveerib moraalselt käituma Süütunde puudumine seosed antisotsiaalne käitumine häbitunne seos viha, agressiooni ja teiste süüdistamine.ˇ häbitunne ähvardus minale- mina tuumale (personaalne lüüasaamine), reaalne või kujutletava
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned
parema 'valitsejapeegli', mis toob välja kõik need ohud, mis uutes tingimustes valitsejat ohustavad ja seeläbi õnnestub valitsejat moraalseks kasvatada. 2) Alternatiivne voorusõpetus Machiavelli.Pani rõhku hoopis teistsugustele voorustele. Esitas nö käsiraamatu, kuidas vooruslikult ehk edukalt, eesmärke saavutades valitseda. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid klassikalised moraalireeglid peaksid kehtima alamatele, ent mitte valitsejatele. Valitseja peab omandama võime mitte olla hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele. Valitseja kõige suurem eesmärk sarnaselt humanistidele on au ja kuulsus, aga selleni ei vii mitte rahu, vaid tuleb esmajoones riiki säilitada ja kasvatada. Kõik, mis riiki säilitab ja suurendab, on vooruslik. Machiavelli jaoks ei seisne vooruslikkus mingites kardinaalvooruste nimekirjas (erinevalt humanistidest) vaid voorus on instrumentaalne
tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla. FLFI.02.003 Eetika alused Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned
Kaasasündinud stressreaktsioon, hädakisa · Teod empaatilise distressi korral (abistad või vaatad mujale) Agressiivne käitumine · Vanuselised iseärasused · Soolised erinevused · Kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega · Käitumishäired Sotsiaalsete reeglite mõistmine · Juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda · Perekonna ja kaaslaste mõju · Üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid Kuis panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi siis, kui teisi läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon Sotsiaalsete reeglite tüübid · Turiel ja Nucci 1978 Moraalireeglid Konventsionaalsed reeglid Prudentsiaalsed reeglid Moraalne areng · Piaget uurimused mängureeglitest · Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet) Lood moraalsete dilemmadega · Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit
“ „Nihilism: puudub eesmärk; puudub vastus küsimusele “miks?” mida tähendab nihilism? —et ülimad väärtused vääritustuvad - DOSTOJEVSKI: “Kui Jumalat ei ole, on kõik lubatud” MORAALITEOORAID - *Deontoloogiline eetika: leiduvad absoluutsed kohused; moraalne toimimine (tegu lähtub teatud kohusetundest); omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte tagajärjele; moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi - *Vooruse-eetika: keskendub iseloomule või karakterile; kõikidel püüdlus õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi, mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE- EETIKA KRIITIKA: milliseid voorusi peaksime kultiveerima? vooruse-eetika
Lähtekohaks oli Hume'i sentimentalismi kriitika. *Peavad puuduma egoistlikud motiivid, me ei saa tuletada eetilisi printsiipe sellest, millised on ühiskondlikud tavad, vaid sellest, kuidas asjad peaksid olema. N: Kui meil on teada ühiskonnad, kus oli orjanduslik kord. Kas me tahame siis öelda, et kuna nii on juba ammu olnud, peaksid orjad ka praegu olema igal pool? *maksiim puhta mõistuse poolt endale kehtestatud käitumisreegel Probleem: iseendale kehtestatud reeglid ei ole moraalireeglid, sest need pole kõigile üldistatavad, universaliseeritav. Vastuväide 1: liiga formaalne. Vastuväide 2: kohati on praktiliste tagajärgede eiramine küsitav. Millised kohustused mul teiste suhtes on? Terrorist ei saa panna mulle kohustust kedagi tappa. Ei võta püssi kätte. 4. Ultilitarism/tagajärje eetika *Kriteeriumiks on teo/tegematajätmise tagajärg * Eetiliselt õige tegu on selline, mille tagajärjel inimesed elavad paremini=on õnnelikumad Jaguneb:
e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed reeglid c. Universaalsed printsiibid õige ja vale käitumise üle otsustamiseks – Moraalireeglid d. Teistepoolsed ettekirjutisi peetakse kohatuteks – Personaalsed reeglid e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine – Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja prudentsiaalsed reeglid g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel – Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist
sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist. Mäng: Howes & Matheson Paralleelne mäng, Korda-mööda, Rollide vahetamine Verbaalsed oskused, Mängureeglite üle arutamine, Kaaslasega arvestamine Soorollid U 1,5 aastaselt hakkavad ilmnema käitumises soole sobivad mustrid U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
5. Erasmuse juhised valitsejale. Voorusliku käitumise koodeks, juhindudes humanistlikest printsiipidest. Cicero valitsejaideaal + Itaalia "Valitsejapeeglid" (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli säilitamiseks olla armastatud ja haritud. 6. "Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. "Halb" ja "hea" riigi huvi teooria: "Halb" - Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. "Hea" - valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses juhinduda kas õiglusest või kasulikkusest, vastavalt vajadusele. Elluviimine praktikas: kardinal Richelieu: Positiivsete seaduste eiramine "riigi huvides". Richelieu õigustus: Tuleb eristada avaliku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi= avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega
Ei, sest põhjus, miks ettevõte endale eetikakoodeksi koostab, seisnebki siiski sisemistes vajadustes juhtkonna poolt aktsepteeritavaid käitumisreegleid ja eetilisi veendumusi oma töötajatele teadvustada ja peale suruda. Seepärast ei pea eetikakoodeksi koostamisel tingimata püüdma saavutada konsensust. Vahel võib juhtuda vastupidi. Kui näiteks võetakse üle põhjakäinud ettevõtet, kus valitseb üldine käegalöömise meeleolu, on loomulik, et uus juhtkond töötab välja ranged moraalireeglid, mis töötajatele ei pruugi meeldida. 12.Kuidas jaotatakse eetikakoodekseid (3 rühma) Millise neist koostavad tavaliselt tsiviilõigusmaade firmad, millise tavaõigusmaade firmad? Millise koostab ettevõte, kes tellib endale välisauditi (kutsub auditeerima ühiskondlikud organisatsioonid)? 1) normatiivsed tavaõigusmaade firmad 2) väärtustel põhinevad tsiviilõigusmaade firmad 3) sotsiaalselt kohustavad ettevõtted, kes tellivad endale välisauditi. 13
valitsemine on võimalus teenida oma rahvast, au, kuid ka koorem eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus praktika Richelieu positiivsete seaduste eiramine riigi huvides tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi valitseja huvi = avalik huvi tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga Friedrich II pragmaatiline välispoliitika Sõda Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT
ka kohustus. Hea valitseja sekkub inimeste ellu võimalikult vähe ja ei tõsta makse vaid elab kokkuhoidlikult, sõda peab ainult äärmisel juhul, sest eesmärgiks on stabiilsus ja rahu. Tähtis on teha vahet sõpradel ja meelitajatel 6.,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas. Halb riigi huvi Machiavelli eesmärk põhjendab abinõu, kasulikkus on absoluutne mõõt, mille ka hinnata riigi huvi. Hea riigihuvi tunnistab, et valitseja suhtes toimivad teised moraalireeglid, ent rõhutakse, et moraalne käitumine on siiski enamasti kasulikum. Rõhutakse riigimehe tarkusele, mis õpetab tal käituma vastavalt olukorrale kas õiglusest või kasulikkusest. Kardinal Richelieu kasutas head ,,riigi huvi" ära, sõnastades, et valitseja huvi on avalik huvi ja seega tähtsam kui indiviidide erahuvi, erahuvi on samuti ebakõlas terviku huvidega Friedrich II tunnistas, et keiser on oma rahva teener ja peab alati vooruslikult ja moraalselt käituma,
Sotsiaalse kompetentsi areng Sotsiaalselt kompetentse lapse arendamiseks olulised valdkonnad: 1) Emotsionaalsus ja emotsioonide kontrolli tõhusus 2) Käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhusus 3) Sotsiaalne mõistmine, sotsiaalne info töötlemine 4) Sotsiaalsete reeglite mõistmine Sotsiaalsed reeglid: Sotsiaalsed tavad – sõltuvalt kontekstist tõekspidamised, kuidas on kombeks. Rikkumise tagajärjeks halvakspanu Moraalireeglid – üldistavad hinnangud: õige/vale Enese ohutust puudutavad reeglid – ohutus, tervis. Füüsilised tagajärjed ja üldine ohutus Suhted eakaaslastega Sotsiaalne aktsepteeritus grupis (populaarsus ja tõrjutus) Nähtavus (positsioon) Domineerivus Kaaslastepoolne tajumine Paarisuhetes: sõprus, kiusaja-ohver, vastastikune antipaatia Sõprus – kahepoolne lähedane suhe kahe indiviidi vahel
"Ükski inimene ei ole saar, täiesti omaette: iga inimene on tükk mandrist, osa maismaast; kui meri mullakamara minema uhub, jääb Euroopa väiksemaks, samuti ka siis, kui ta maanina uputab, kui ta sinu sõprade või sinu enda lossi purustab; iga inimese surm kahandab mind, sest mina kuulun inimkonda; ja seepärast ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." John Donne (1572-1631) Devotions upon Emergent Occasions, 1624 Osad moraalireeglid (nt tapmiskeeld) on kehtestatud ka seadustena. Teised moraalireeglid (nt et valetada ei tohi) on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Moraalinormide täitmist tagatakse nii väliste (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi, südametunnistusepiin). Moraal võib ühiskondade, kultuuride, riikide ja kogukondade vahel erineda: nt see,
võimaldab hakata oma eesmärke saavutama nii, et ma ei pea olema agressiivne. Agressiivse käitumise puhul on vanuselised iseärasused; soolised erinevused; kaaslaste vahelise agressiivsuse seos omavaheliste suhetega; käitumishäired. Sotsiaalsed reeglid (sotsiaalsete reeglite mõistmine). Need on juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda. Oluline on perekonna ja kaaslaste mõju. On ka üldinimlikud reeglid, milledest ühe spetsiifilise hulga moodustavad moraalireeglid. Sotsiaalsete reeglite tüübid (Turiel ja Nucci 1978): moraalireeglid (kehtivad kõikjal ja kõigile ühtemoodi), konventsiaalsed reeglid (kokkuleppelised; murdeeas lapsed hakkavad neile ägedalt vastu, juhul kui nad pole kokkuleppe sõlmisel ise olnud aktiivsed), prudentiaalsed reeglid (keelavad iseenda kahjustamist). Lapsed (lasteaiaealised) teevad neil juba vahet. Moraalne areng.
Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R. Descartes : mos geometricus- mehaaniline maailmapilt I.Newton: maailma funktsioneerimise seaduspärasused (vs Aristotelese teleoloogia) Moraal ja poliitika- leida kindel alus uuele süsteemile. Selleks peab inimene ennast vaatlema ning selle kaudu õpime tundma ka teisi inimesi ja avastame moraalireeglid. Eesmärk : enesesäilitamine, millest tuletatud on moraalireeglid, et ühiskonnas tuleb säilitada rahu ja stabiilsus. ,,ühiskondlikkuse" mõiste inimene on loodud kooseluks. Suhe religiooni inimesed vabanesid religioonist, olid küll jätkuvalt religioossed, aga religioon taandati privaatsfääri. Moraalifilosoofia vabanemine moraaliteoloogiast Descartes: Jumal kui käivitaja, ta lõi maailma, kuid ei sekku selle funktsioneerimisse, sest maailmas on omad mehhanismid.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
eriline kiindusum samasoolise vanemasse Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism). Sotsiaalsete reeglite tüübid Moraalireeglid ei saa muuta Konventsionaalsed reeglid ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta Prudentsiaalsed reeglid ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha PS Gymn 9 ptMoraalne areng Kohlberg morallsed dilemmad Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi? · 1
2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L.Kohlberg? Eristatakse peamiselt kolme taset, kuid need on võimalik jaotada omakorda veel kaheks. Pre-konventsionaalne - inimesel on väga piiratud arusaam moraali ja sotsiaalse käitumise reeglitest. Alamal astmel inimene peab õigeks neid tegusid, millele ei järgne karistust. Kõrgemal astmel inimene leiab, et õiged on need teod, mis on kasulikud talle ka tulevikus. Konventsionaalne - inimene tajub, et moraalireeglid seovad inimrühmi üheks tervikuks. Alamal astmel inimene on lojaalne kogu oma perekonnale, kõrgemal astmel inimene aga püüab suurema rühma näiteks rahvuse heaolu. Post-konventsionaalne - isik kasutab universaalseid eetilisi standardeid. Alam aste tähendab, et inimene loeb õigeks teod, mis on õiglased ning toovad kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel olev isik orienteerub universaalsete
Mitte tõsta makse, vaid elada kokkuhoidlikult. Hea valitsus = hea valitseja ja head seadused. Sekkuda võimalikult vähe. 6) ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas ,,Halb" ja ,,hea" riigi huvi teooria: ,,Halb" Machiavelli: eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. 4 ,,Hea" tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Seega: alusvoorus on tarkus, mitte õiglus. Elluviimine praktikas: Kardinal Richelieu: positiivsete seaduste eiramine ,,riigi huvides". Richelieu õigustus: tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi. Valitseja huvi = avalik huvi. Tavainimeste huvi mitte üksnes vähetähtis, vaid ebakõlas terviku huvidega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
