Mis üldse on moraal 4 Miks on moraali vaja?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused kordamisküsimused 2011

Kes tema tegusid hindab 10 Milles seisneb Jumaliku käsu teooria?

Vastus leiad õppematerjalist: Eetika alused kordamisküsimused 2011

Eetika alused kordamisküsimused 2011 (0)

Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on moraal Mis on eetika?
Mis iseloomustab moraalset toimimist?
Mis üldse on moraal 4 Miks on moraali vaja?
Mis on moraali funktsioonid?
Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud kannatab ta ka ise kui ei käitu moraalsete standardite järgi 6 Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse?
Milline on eetika ja religiooni vahekord?
Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud?
Kes tema tegusid hindab 10 Milles seisneb Jumaliku käsu teooria?
Milles seisneb Euthyphroni dilemma?
Mis iseloomustab moraaliprintsiipe?
Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus?
Mis on väärtused?
Millist liiki väärtusi on olemas?
Mis seos on väärtustel ja moraalil?
Mida tähendab et moraalinormid põhinevad väärtustel?
Mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste kehastajateks� Õige ja väär kui moraalsed väärtused - määratud absoluutsete printsiipide reeglikogumina Moraaliväline väärtus - on küsitav kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär 16 Mis on väärtuste loomus kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi?
Mis muudab moraaliotsused tõeseks?
Mida väidab naturalism emotivism preskriptivism mittenaturalism?
Mis on mittekognitivismi liigid faktide-väärtuste lahusust 20 Mida väidab eetiline relativism?
Millised on relativismi kolm võimalikku teesi?
Mitmekesisus hea Deskriptiivne relativism on sellega võrreldes neutraalne 22 Mis räägib eetilise relativismi kasuks?
Mis on argumendid eetilise relativismi vastu?
Kui teine kultuur meid ei salli?
Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada et eetiline relativism ei pea paika?
Mis on rakendatav kogu inimkonnale 24 Mis on eetiline absolutism subjektivism objektivism pluralism monism?
Mis on prima facie printsiibid?
Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus ?
Mida väidab loomuseaduse teooria?
Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima?
Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil?
Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
Millised argumendid räägivad eetilise egoismi poolt ja millised selle vastu?
Kuidas saab tõestada et eetiline egoism ei pea paika?
Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast?
Millise paranduse tegi JSMill Benthami käsitlusse?
Mis on utilitarismi peamised jooned?
Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea?
Mis räägib utilitarismi poolt mis vastu?
Millised on utilitaristide üldised strateegiad kriitikale vastamiseks?
Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad?
Mis on deontoloogilise eetika eripära?
Mis oli selle filosoofi nime kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse?
Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil?
Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv ?
Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi?
Mis räägib deontoloogilise eetika poolt mis vastu?
Kesksed küsimused antiikajal ja tänapäeval Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu?
Milles nähakse vooruseetika peamist puudust?
Mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited nimetatakse ?
Milles seisneb naturalistlik loogikaviga?
Milles tahtis GEMoore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata?
Kuid kas X on hea?
Kuid kas valu on hea?
Kuid väide 4 on järelikult pole need samaväärsed 6 Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu 57 Kas GE Moorei arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused?
Mida väitsid emotivistid?
Kes on emotivismi peamised esindajad?
Mida tähendab et moraalilausungid on preskriptiivsed?
Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad?

FLFI.02.003 Eetika alused
Kordamisküsimused 2011

Mis on moraal ? Mis on eetika ? Eetika objekt.
Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid.
Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja - teooriaid (väärtusi, voorusi , praktikaid).

Mis iseloomustab moraalset toimimist?
Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse , kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une.
Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine .

Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne , normatiivne , metaeetiline.
Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal.

Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi!
Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada . Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“.

Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid?
Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi.

Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid .
Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu ( hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne ), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv (hea tahe , kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest.

Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon , etikett !
Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla.
Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust , diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte, kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne.
Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla.

Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas?
Normide kehtivus
Formaliseeritus
Sanktsioonid
Põhjendmisviis
Eetika
Moraaliteooriad
Südametunnistus – kiitus ja laitus; reputatsioon
Õigus
Kehtiv kõigile
Seadused
Seadusandliku kogu määratus karistused
Religioon
Eri religioonide pühad raamatud
Südametunnistus – igavene rasu ja karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt
Usuline ilmutus, Jumala autoriteet

Milline on eetika ja religiooni vahekord ?
Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid ( Russell , Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell -Smith ja Rachels on väitnud , et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi.
Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga , kes tema tegusid hindab.

Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma ?
JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud . Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus / moraalsus on primaarne või on seda Jumal.

Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas?
Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel:
1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade šansid on vastupanuks liiga väiksesed.
2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus . Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu.
3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus . Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest.
4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale , tuua suuremaid ohvreid, et olla meelepärane.
5) Kui on olemas Jumal, kes lõi meid oma näo järgi, siis on kõik inimesed võrdselt väärtuslikud. Kui Jumal väärtustab kõiki inimesi võrdselt, siis peaks inimesed suhtuma teistesse võrdse heatahtlikkusega. Religioosne moraal suudab põhjendada, miks ei tohi kohelda osa inimestest paremini kui teisi.
6) Kui Jumal eksisteerib, on meil olemas veenev lahendus tulevaste põlvede probleemile. Usk annab kaks põhjust hoolitseda tulevaste põlvede eest. Esiteks käsib Jumal jätkata sugu, teiseks armastab Jumal neid inimesi, kes saavad sündima, nagu oleksid nad juba olemas. Jumala jaoks on hea maailma olemasolu kogu tema täielikus ajalises ulatuses.
Lisaks jääb usklikule siiski autonoomia – võimalus valida, kas ta teeb Head või Halba.

Mis iseloomustab moraaliprintsiipe? Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus?
Moraaliprintsiipidel leitakse üldisel olevat järgmised iseloomulikud jooned: preskriptiivsus , universaliseeritavus, üleskaaluvus, avalikkus, teostatavus. Universaliseeritavus tähendab, et moraalipõhimõtted peavad kehtima kõigi kohta, kes on oluliselt sarnases olukorras. See väljendab vajadust moraali järjekindluse järele.

Mis on väärtused? Millist liiki väärtusi on olemas?
Väärtus on sünonüüm sõnale hea või väärtuslik. See võib olla mingi inimestele oluline (isiku)omadus, materiaalne ese, seisund või abstraktsem mõte nagu vabadus, õnn, armastus või õiglus.
On kolme liiki hüvesid: 1) puhtseesmised hüved (mille näiteks on lihtsad rõõmud); 2) puhtinstrumentaalsed hüved (arstikunst, rahategemine); 3) kombineeritud hüved (sellised, nagu teadmine, nägemine ja tervis, mis on head iseenesest ja head kui vahendid teiste hüvede saavutamiseks)
Seesmised hüved on head oma loomuse tõttu, instrumentaalsed on head sellepärast, et nad on tõhusad meie seesmiste hüvede saavutamiseks.

Palun selgita ‘seesmise väärtuse’ kahte erinevat tähendust!
Hedonistide arvates on ainus seesmine väärtus nauding ja igasugune muu headus tuleneb selle väärtusest. Nad jagunevad sensualistideks (nauding on mõnus meeleärritus) ja satisfikatsionistideks (nauding on rahuldustunne või rõõm, mis ei pruugi hõlmata sensuaalsust/meelelisust, nt rahuloli pärast edukat sooritust).
Mittehedonistid jagunevad monistideks (on olemas üksainus seesmine väärtus ja see pole nauding, vaid nt Hüve, transtsendentne väärtus) ja pluralistideks (nauding on seesmine hüve, kuid lisavad ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, moraalne headus, elus ise)

Mis seos on väärtustel ja moraalil ? Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel?
Väärtused on moraali vallas kesksed. Neist tuletatakse printsiibid, mida võime nimetada tegevust juhtivateks väärtuste „kehastajateks“.
Õige ja väär kui moraalsed väärtused – määratud absoluutsete printsiipide, reeglikogumina.
Moraaliväline väärtus – on küsitav, kas sellise väärtuse poole püüdlemine on õige või väär.

Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed?
Objektivist on seisukohal, et väärtused on mingil moel meist sõltumatud, nad on head iseenesest. Subjektivist arvab , et väärtused sõltuvad soovijatest/hindajatest, on nende suhtes relatiivsed.
Kas miski on hea seepärast, et me seda soovime ( subjektivism ) või me soovime seda seepärast, et ta on juba hea iseenesest, sõltumata meie soovist ( objektivism ). Lk 121

Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi?
Jah. Massohist naudib rahulduse mõttes seda, mis ei ole nauditav aistingu mõttes. Massohisti käitumist saab seletada kahetasemelise analüüsi kaudu: madalamal e põhitasandil ta kogeb kas valu või rahulolematust , kuid kõrgemal tasemel kiidab ta need heaks ja saab neist rahuldust.

Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi?
Moraalifilosoofia on palju vaielnud selle üle, kas moraaliotsustel on tõeväärtus ja kas seda saab kindlaks teha.
Mis muudab moraaliotsused tõeseks?
Subjektivistid
Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes.
Objektivistid
Moraalilausungitel on tõeväärtus, sest on olemas EETILISED FAKTID, mis teevad nad tõeseks.

Kas faktid ja väärtused on seotud? Mida väidab naturalism , emotivism , preskriptivism , mittenaturalism ?
Naturalism on teooria, mille järgi väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu.
Mittenaturalism on seisukoht, mille kohaselt eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele.
Samamoodi tunnistavad emotivism ja preskriptivism, mis on mittekognitivismi liigid, faktide-väärtuste lahusust.

Mida väidab eetiline relativism ? Millised on relativismi kolm võimalikku teesi?
Eetiline relativism leiab, et pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe, vaid et kõik moraalipõhimõtted kehtivad ainult suhteliselt, olenedes kultuurist või individuaalsest valikust.
Deskriptiivne tees väidab, et erinevad kultuurid (inimesed) järgivad erinevaid erinevaid norme. Mida peetakse moraalselt õigeks/vääraks, varieerub ühiskonniti/inimeseti. (mitmekesisuse tees)
Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt. (sõltuvuse tees)
Normatiivne tees – kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi – teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.

Palun võrrelge deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi!
Deskriptiivne eetiline relativism kirjeldab eetika sõltuvust kultuurist, ühiskonnast või indiviidist. Normatiivne eetiline relativism annab keelab etnotsentrismi, teiste kultuuride kritiseerimise ja soosib sallivust teistsuguste süsteemide vastu. Selle kohaselt on kultuuriline mitmekesisus hea. Deskriptiivne relativism on sellega võrreldes neutraalne.

Mis räägib eetilise relativismi kasuks? Mis on argumendid eetilise relativismi vastu?
Poolt
Vastu

Normid kujunevad välja ühiskonnas, moraal on nagu vaikiv sotsiaalne kokkulepe. Kultuuriline relativism näib olevat fakt.
Sallivus on voorus.

Järjekindluse probleem – kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis juhtub, kui teine kultuur meid ei salli?
Teiste ja enda kritiseerimine on võimatu.
Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem.
Erinevate kultuuride moraalikoodeksite vahel võib leida suuri sarnasusi.

Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika?
Inimloomus on olulistes aspektides suhteliselt ühesugune; inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja -huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et rahuldada neid vajadusi ja edendada inimolendite kõige olulisemaid huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale.

Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism , monism ?
Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad.
Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist.
Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks.
Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile ( utilitarism ).

Too näide pluralistliku objektivismi kohta!
Jumaliku käsu teooria, loomuseaduse teooria.

Mis on prima facie printsiibid?
Prima facie printsiibid on üleskaalutavad. Nad on kaalutlused, mis juhivad meie tegusid ja alati kui nad omavahel kokku põrkavad, tuleb neid kõrvutada ja otsustada, milline printsiip antud olukorras teise üles kaalub.

Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga?
Antiikfilosoofid ( Platon , Aristoteles ) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat.

Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus?
Objektivistlik käsitlus väidab, et tõeline õnn seisneb elamises harmoonias mõistusega, vooruslikkuse ideaali saavutamises. Subjektiivset naudingu- ja rahuloluseisundit ilma inimliku täiuse saavutamiseta peetakse enesepettuseks või mõistmatuseks.
Subjektivistlik käsitlus ütleb, et inimese elu on hea siis, kui ta ise leiab end õnnelik olevat. Õnn lähtub isiklikust hinnangust.

Mida väidab loomuseaduse teooria?
Inimestele on olemuslik mõistuspärasus , mille abil on võimalik avastada inimhüvanguks vajalikud seadused. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleks kasutada ühiskondade ja nende positiivsete (tegelike) seaduste hindamiseks. Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon.

Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ?

Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“.
Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt.
Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne.
Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida moraalse elu hüvesid – sõprus, vastastikune armastus, sisemine rahu, moraalne uhkus/ rahuldus ja süüst vabaolemine – peab omama teatud laadi usaldusväärset iseloomu. Moraalse vaatevinkli eelistamine on ratsionaalne valik, see toob kaugemas plaanis kasu. Ehkki moraalile panustades võib kaotada, kaotatakse peaaegu kindlasti, kui tehakse panus selle vastu.
Iseloom ja harjumus seovad inimese ennustatava käitumisega – tekib süütunne.
Moraalselt käituma motiveerib meid Adam Smithi järgi soov erapooletu vaatleja sümpaatia ehk heakskiidu järele.

Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil?
Psühholoogiline egoism on deskriptiivne, eetiline egoism normatiivne teooria. Psühholoogiline egoism – inimloomus on egoistlik , mistahes teo eesmärgiks on vältida isiklikku kahju või saavutada isiklik kasu. Meil on psühholoogiliselt võimatu olla altruistid . Eetiline egoism – igaüks peaks järgima ainult omahuvi . Meil ei ole kohustust teisi aidata.

Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks?
Hobbesilik argument: selle tõlgenduse kohaselt pole me üdini psühholoogilised egoistid , vaid valdavalt – meil on võimas tendents selle suunas. Ligimesearmastus , lahkus – tähendab iseenda võimu ja suutlikkuse demonstratsiooni. Kaastunne – häiritus kujutlusest, et õnnetus võiks juhtuda ka meie endaga. Õnnetuste puhul, mis on ebatõenäolised ja kauged, oleme vähem kaastundlikud.
Tugevaima soovi järgimise argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, teda motiveerib tema tugevaim soov. Kui inimene on motiveeritud oma tugevaimast soovist, siis järgib ta omahuvi. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, järgib ta üksnes omahuvi.
Probleemid: 1) Inimesed teevad mõnikord ka seda, mida nad ei soovi. (Vastus: Sellisel juhul inimesed soovivad täita mõnd oma kaugemat eesmärki või kohust, kuid ikkagi toimivad nad nii, nagu soovivad, ja on seega egoistid.)
2) Inimesed võivad soovida ka seda, mis pole nende huvides – eeldus 2 on vale. Egoism ja altruism on eristus soovide (motiivi) sisu alusel. Altruism: soov aidata teisi. Pelgalt fakt, et inimene toimib oma soovi järgi, täpsustamata selle soovi sisu, ei võimalda öelda, et ta toimib omahuvist lähtudes.
Oodatava hüve argument: Ükskõik, mida inimene ka ei tee, ootab ta tulemuseks midagi head. Kui inimene ootab oma tegude tulemusena midagi head, siis on tema eesmärgiks omahuvi edendamine. Ükskõik, mida inimene ka ei tee, on tema eesmärgiks üksnes omahuvi edendada.
Probleemid: Aetakse segamini teo eesmärk ja tagajärg. Kuigi tegu võib kaasa tuua rahuldustunde, ei tähenda see, et teo motiiviks oligi rahuldustunde saavutamine. Hedonismi paradoks : heateost tuntakse rahulolu üksnes siis, kui eesmärgiks ei olnud rahulolu ise, vaid teistele hea tegemine.

Millised argumendid räägivad eetilise egoismi poolt ja millised selle vastu?
Poolt
Vastu
Igaüks teab ise kõige paremini, mis on tema jaoks hea. Teiste abistamine on tegelikult teiste privaatsfääri tungimine. Teiste abistamine alandab nende eneseväärikust ja teeb neist sõltlased. Kokkuvõttes: kui tõesti tahame, et teistel oleks parem, siis tuleks teiste abistamine lõpetada.
Egoism on siin põhjendatud altruistlikult. Eesmärgiks on tagada ühiskonna parem seisund tervikuna ja igaühe heaolu eraldi.
Järelikult eetiline egoism vähemalt ei ole fundamentaalne moraaliteooria .
Iga inimese elu on ainukordne ja väärtuslik. Altruism sunnib inimest end ohverdama. Teda sunnitakse pidama ainult teiste elusid väärtuslikuks. Altruismi propageerivad need, kes tahavad vaid meie turjal liugu lasta.
Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist lubab ka endast hoolida . Tõsi, eelpool toodud argumendid kummutavad altruismi äärmusliku vormi.
Pojman : vastuolu ei ole, kuna peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me ise ei soovi seda.- >
Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine viib selleni , et peame ühtaegu lubama , et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama.
Avalikkuse argument – egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega.
Egoismi paradoks – eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda .
Intuitsioonivastasus – egoism lihtsalt ei sobi kokku meie intuitsiooniga moraalse käitumise kohta.

Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika?
B. Medlin väidab, et eetiline egoism ei saa olla tõene, kuna see ei rahulda moraali tarvilikku tingimust – olla tegutsemisjuhiseks. Ta toob välja vasturääkivate tulemuste argumendi: eetiline relativism soovitab inimestel teha vasturääkivaid asju ühitamatute soovide alusel. Lisaks pole egoistil kasulik omahuvi seisukohalt egoismi kui printsiipi avalikustada.
Egoismi paradoks on, et egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb egoismist loobuda ning muutuda teatud määral altruistlikuks. Lisaks on eetiline egoism vastuolus meie intuitsiooniga (Teiste aitamine on moraalselt väär, kui puuduvad kaalukad tõendid selle kohta, et see tooks toimijale kasu.).

Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast?
Teleoloogilise eetika (konsekventsialismi) seisukoht on, et teo õigsus ja väärus sõltuvad selle tagajärgedest. Õiged on sellised teod, mille tagajärjena saavutatakse mingi teatud seesmine väärtus. Deontoloogiline seisukoht seevastu ütleb, et teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod on seesmiselt väärtuslikud.

Palun kirjuta vähemalt kahe utilitaristliku filosoofi nimed!
Jeremy Bentham , John Stuart Mill (David Hume , Adam Smith, Frances Hutcheson)

Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse?
John Stuart Mill eristas kõrgema taseme naudingu puhtmeelelisest naudingust. Elementaarsed naudingud pidid pakkuma intensiivsemat rahuldust, kuid liialdamisel viivad valule. Vaimsed ehk saavutatud naudingud kalduvad olema pikaajalisemad, pidevamad ja järkjärgulisemad. Kõrgemat sorti naudingud ületavad kvaliteedilt madalamaid, need on eelistatavamad. See vabastas utilitarismi seafilosoofia süüdistustest. Tegemist on eudaimonistliku utilitarismiga. Lk 179

Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest!
Konsekventsialistlik – tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed.
Kasulikkuse (heaolu vms) aspekt – tagajärgede hindamisel on määravaks tulenev seisund. See võib seisneda naudingus, õnnes, eelistuste/soovide rahuldatuses.
Maksimeerimise põhimõte – tagajärgede hindamisel peetakse silmas üleüldist kasu – kõigi teost puudutatute kasu.
Kaasaegsed utilitaristlikud lähenemised on näiteks heaolu utilitarism, negatiivne utilitarism ja ideaalne utilitarism.

Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea?
Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol. (Bentham)
Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahulduse näol. (Mill)
Eelistus -utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove.

Palun võrrelge reegliutilitarismi ja teoutilitarismi!
Teoutilitarism
Reegliutalitarism
Tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil.
Tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, mis kuulub sellesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv .

Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu?
Poolt
Vastu
Utilitarismil on potentsiaalselt olemas lahendus igale olukorrale – absoluutne süsteem.
Tegude tagajärgede teadmise probleem.
Näib jõudvat moraali tuumani – milleks on aidata kaasa hüvangule ja kannatuste tuumale. Ei paku lihtsalt moraaliprintsiipe.
Lubab liiga palju. (absurdsete järelduste vastuväide : Kaheldava moraalse väärtusega tegusid saab õigustada oodatavate tagajärgedega)
Kainemõistuslik
Nõuab liiga palju (ei-mingit-puhkust vastuväide: Tuleks teha see tegu, mis tõotab kõige suuremat kasu, kuid tegude hulk, mille seast valida, on lõputu . Seega utilitarismi nõue liiga kõrge ja see peab olema väär doktriin.)
Õigluse vastuväide
Avalikkuse vastuväide

Millised on utilitaristide üldised strateegiad kriitikale vastamiseks? Palun selgita.
Lahendus tagajärgede teadmise probleemile on tegelike ja oodatavate tagajärgede eristamine. Esimesi saab alles tagantjärele hinnata, aga teised on sellised, mille asetleidmist on mõistlik oodata. Tuleks maksimeerida oodatavaid tagajärgi, teha selline tegu, mille tagajärjed on tõenäoliselt parimad.
Kui meie intuitsioon õige või vale kohta läheb vastuollu utilitarismiga, siis on intuitsioon ekslik . Nt õigluse vastuväitele: kui ühiskond saab kasu süütu inimese hukkamisest, siis ta tulebki hukata.
Teoutilitarismilt tuleb liikuda reegliutalitarismile.

Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad?
Loomadele ei tohiks põhjustada üleliigseid kannatusi, ka nendega tuleb käituda nii, et edendatakse naudingut/õnne. Tuleb leevendada nende kannatusi, et tulemuseks oleks suurem hüvang.

Mis on deontoloogilise eetika eripära?
Deontoloogilise eetika eripära on, et teo õigsust ja väärust ei määra mitte teo tagajärjed, vaid, teatud jooned teos endas või reeglis, mille üksikjuhuks/näiteks tegu on. Eesmärk ei õigust kunagi abinõu. Nt tõerääkimises ja lubamiste pidamises on alati midagi õiget, isegi siis, kui säärased teod võivad kaasa tuua teatud kahju. Ebaõiglane käitumine on väär isegi siis, kui see maksimeerib oodatavat kasu.

Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse ?
Immanuel Kant

Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil? Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv ? Esita selle kolm vormelit.
Hüpoteetiline imperatiiv on käsk, mis ütleb, et midagi tuleb teha mingi soovi rahuldamiseks:„Selleks, et saada A, tee x!“ Hüpoteetiline imperatiiv pole universaliseeritav, see on tingmuslik, sest sõltub soovist – ei kehti sellele, kel puudub vastav soov. Kategooriline imperatiiv aga käsib teha midagi sõltumata sellest, mida soovitakse: „Tee x!“ Kõik moraalsed kohustused on Kanti järgi kategoorilised imperatiivid , et nad kehtiks kõigile ja ei sõltuks soovist.
Kanti kategooriline imperatiiv (esimene vormel ): „Toimi alati sellise maksiimi kohselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus.“ Ta täpsustab: sa pead toimima „nii, nagu sinu tegutsemise maksiim saaks sinu tahte läbi universaalseks loodusseaduseks,“ mis on analoogiline füüsika seadustega.
Eesmärkide printsiip (teine vormel): „Toimi nii, et kohtleksid inimkonda, ükskõik kas sinu enese või kellegi teise isikus, igas olukorras kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendit.“ Igal mõistuspäasel olendil on väärikus ja sügav väärtus, millest tuleneb, et teda ei tohi kunagi ekspluateerida või manipuleerida .
Autonoomia printsiip (kolmas formulatsioon): iga mõistusega olend võib käsitleda end universaalse seaduse andjana; meil pole vaja välist autoriteeti, et määrata moraaliseaduse iseloomu. Kantiaanlik usk väidab, et kõik ratsionaalsed olendid määraksid kehtima täpselt ühesugused üldised moraaliprintsiibid.

Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi?
Moraalselt hea tegu on selline, mis on tehtud kohusetundest. Sellele peab rakendama universaliseeritavuse testi, sooritaja peab mõtlema, et kas ta saab vastuoluvabalt tahta, et kõik võiksid sellise maksiimi (tegutsemise aluseks olev reegel) järgi käituda. Moraalset tegu ei iseloomusta soov seda teha ega ka kalduvus olla moraalne, veel vähem õnn. Moraalne tegu on see, mille mõte on moraalne.

Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu?
Poolt
Vastu

Laseb meil kindel olla, et me toimime moraalselt (tulemust kunagi ei saa teada, vaid see, mis on siin ja praegu, on tehtud õigesti)
Seda ei ole kerge mõjutada oma huvides, s.t. ei saa õigustada oma moraalselt kahtlast käitumist oletatavate heade tagajärgedega.

Ei arvesta tulemustega. Vahel võivad teo tagajärjed olla sellised, et on kaheldav, kas ikka toimiti moraalselt.

Vooruseetika kesksed küsimused antiikajal ja tänapäeval. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu?
Aristoteles küsib „Nikomachose eetikas“: „Mis on hüve?“ Ta leiab, et hüve/õnn/õitseng/hea elu on hinge toimimine kooskõlas voorusega (loomutäiusega). Sellest lähtuvad küsimused on, et kuidas elada hästi ning missugune inimene peab olema. Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma loomutäiused (voorused) hästi välja arendada ja elada neile vastavalt. Aristoteles vaevalt mainib printsiipe , ta näib arvavat, et ebamoraalsed teod on seesmiselt ja silmnähtavalt halvad. Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli , vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?”
Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega.

Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika.
Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes). Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama?“ See püüab kujundada täiuslikke inimesi, kes toimiksid spontaanse headuse alusel ning oleksid innustavaks eeskujuks. Areetilisse teleoloogia mõiste keskendub eesmärgile – elada hästi ja saavutada täius.
Deontiliste süsteemide areetiline kriitika: 1) nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; 2) nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil ; 3) nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; 4) nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi ning ei arvesta moraali ühiskondlikku konteksti. Lk 253 Pojman

Palun selgita, mida mõtlevad kaasaegsed vooruseetikud, kui nad süüdistavad reeglipõhiseid süsteeme iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil põhinemises?
Traditsioonilistes skeemides meenutab moraali keel struktuurilt õiguskeelt. Juriidilises kontekstis on käskudel-keeldudel kindel autoriteet – reeglid, seadused, printsiibid peavad olema kellegi kehtestatud. Loomuseaduse traditsoonis oli autoriteedi rollis Jumal, kuid nüüd on eetika saanud religioonist sõltumatuks ja moraaliprintsiipidel pole enam kehtestajat. Moraalse kohustuse mõiste on muutunud sisutühjaks. Selles mõttes õõnestab moraaliteooria legalistlik hoiak moraali vaimu.

Palun nimeta vähemalt üks antiikajast pärit ja üks kaasaegne vooruseetik!
Aristoteles, Alasdair MacIntyre, Richard Taylor, Elizabeth Anscombe

Milles nähakse vooruseetika peamist puudust?
Puhas vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?”, vastatakse “Tee seda, mida teeb vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium , mille alusel midagi vooruseks pidada. Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid.

Teooriat, mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited , nimetatakse …?
naturalismiks

Milles seisneb naturalistlik loogikaviga?
Moraaliarutlused, mis liiguvad faktiväidetelt väärtuväidetele, lülitamata oma eeldustesse väärtusväidet, teevad naturalistliku loogikavea. Niisugused arutlusvormid on Hume'i järgi kehtetud:
1. Fakt.
1. On
2. Järelikult väärtus.
2. Järelikult peaks.

Milles tahtis G.E. Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata?
G.E. Moore tahtis öelda et eetilisi (normatiivseid) termineid ei saa taandada mitte-eetilistele (naturaalsetele) terminitele. Eetilised tunnused on teist liiki kui mitte-eetilised ja seega eu saa me eetilisi väiteid dedutseerida mitte-eetilistest säärasel moel, nagu lubaksid paljud hjuumlased (eetilised terminid on määratletavad mitte-eetiliste terminite kaudu). Ta tahab näidata, et mõistet hea ei saa määratleda.
Lahtise küsimuse argument: 1. hea = df F (määratleme hea naturaalse omaduse F kaudu; nt Hea on nauding)
2. X on F
3. X on F, kuid kas X on hea? (Saame ikkagi küsida; nt Valu pakub mulle naudingut, kuid kas valu on hea?)
4. X on hea, kuid kas X on hea? (Saame tautoloogia)
5. Väide 3 pole tautoloogia, kuid väide 4 on, järelikult pole need samaväärsed.
6. Järelikult väide 1 on väär ning me ei saa määratleda head naturaalsete omaduste kaudu.

Kas G.E. Moore’i arvates osutavad moraalisõnad millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused?
G.E. Moore'i arvates osutavad moraalisõnad lihtsatele ideedele/atomaarsetele faktidele, mida ei saa analüüsida. Neid saab kasutada keerukamate ideede moodustamiseks.

Mida väitsid emotivistid? Kes on emotivismi peamised esindajad?
Esindajad: C.L Stevenson , A.J Ayer
Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas, pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne.

Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed?
Moraalilausungid ei kirjelda lihtsalt asjade seise, vaid on ettekirjutused käitumiseks. Moraaliotsustusi esitatakse selleks, et juhtida tegutsemist, vastata küsimusele kujul „mida ma peaksin tegema?“ Moraaliotsused on väärtusotsuste liik ja need on ettekirjutavad.

Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad?
Inimesed osutavad moraalilausungitega millelegi objektiivselt kehtivale (moraalifaktidele, -omadustele). Objektiivseid väärtusi ei ole olemas ja kui meile isegi tundub, et on, siis eksime. Sooritame küll väärtushinnanguid, kuid ei leia maailmast väärtusi.

Palun täida lauses lüngad: Mackie veidruse argument objektiivsete väärtuste eksistentsi vastu koosneb kahest komponendist, millest ……. aspekt ütleb, et …… ja …… aspekt ütleb, et ……….
metafüüsiline aspekt ütleb, et kui leiduks objektiivseid väärtusi, siis nad erineksid kõigist entiteetidest, suhetest ja omadustest, ja epistemoloogiline aspekt ütleb, et sellistest erilistest entiteetidest, omadustest ja suhetest teadasaamiseks peaks meil olema mingi eriline moraalse taju üksus (moraalimeel) või intuitsioon.

Millise argumendiga lükkab Mackie tagasi süüdistuse, et tema objektiivsete väärtuste eksistentsi eitamine tooks kaasa moraali täieliku hülgamise? Selgita, mida mõtleb Mackie II järku skeptitsismi all.
I järku skeptik kahtleb I järku moraaliseisukohtade paikapidavuses. Näiteks vaidleb vastu kõigile ühiskonnas kehtivatele konventsioonidele. Samas võib väita, et nende ekslikkus on objektiivselt kinnitatav.
II järku skeptik kahtleb , kas moraalilausungite paikapidavust saab üldse kuidagi kinnitada või kummutada. Kuid II järku skeptik võib praktikas konventsioonidest ometi kinni pidada!
Süüdistus: Veateooria ei saa olla õige, kuna seda järgides tuleks kõik moraalinormid hüljata, see viib aga katastroofiliste tagajärgedeni. Vastus: Mackie ütleb, et veateooria on II järku teooria, mille toetaja võib ühiskonnas leiduvaid norme ometi järgida. Katastroofiliste tagajärgede kaasatoomine ei tee veel tõsiasju olematuks . Kui moraalifakte ei ole, siis neid ei ole, sõltumata sellest, mis selle teadmise tõttu juhtuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 15 allalaadimist

Eetika alused kordamisküsimused 2011 #10

Eetika alused kordamisküsimused 2011 #11

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kmiller Õppematerjali autor

Eetika alused

filosoofia eetika alused moraal eetika egoism nauding utilitarism moraalne religioon relativism vooruseetika

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika alused - kordamisküsimused

FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil

Eetika alused

doc

Eetika kordamisküsimuste vastused

EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida

Eetika

odt

Eetika alused

Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõige küsimusele, kas tegutsemine on ühiskondlike normidega kooskõlas. `Eetika' -- omab ka moraalifilosoofia tähendust. Moraalist võib mõelda erinevatel tasanditel: · Deskriptiivne.

Eetika alused

doc

Eetika alused

2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.

Filosoofia

docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas

Eetika alused

docx

Eetika: �iget ja v��ra avastamas

Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras

Sissejuhatus eetikasse

docx

Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte

sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb) o Normatiivne eetika üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. · Praktiline eetika: o Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika (meditsiinieetika). Eetika rakendamine

Eetika alused

doc

Eetika

Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid