Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte (0)

Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama.
Moraal ehk kõlblus – arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest.
Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest.
Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral.
Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus – uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt.
Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus – põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme.
Moraaliprintsiipide tunnused:

• Universaliseeritavus – kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras
  
• Ettekirjutavus – normed on normatiivsed, neid tuleb järgida
  
• Üleskaaluvus – kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu
  
• Avalikkus – peab olema avalik
  
• Teostatavus – peab olema teostatav
  

Eetika valdkonnad:

• Teoreetiline eetika:
  
  • Metaeetika – uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb)
    
  • Normatiivne eetika – üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
    
• Praktiline eetika:
  
  • Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika ( meditsiinieetika ). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.
    
  • Kutse-eetika – piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika )
    

Eetika teooriad:

• Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik – tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi.
  
• Kohuse -eetika ehk deontoloogiline eetika – hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
  
• Vooruseetika – keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
  

Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla.
Moraalireeglid :

• Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld)
  
• Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) – nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega
  

Moraalinormide täitmist tagatakse:

• Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine)
  
• Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne)
  

Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
MORAALIRELATIVISM
Moraal on normide süsteem
Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma.
Normatiivsed süsteemid:

• Mäng ( male , jalka)
  
• Õigus (seadused)
  
• Religioon
  
• Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid)
  
• Kombed, etikett
  

Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja –normid.
Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
Eetiline relativism – pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Relativismi argument – eri kultuuridel on erinevad moraalinormid . Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti.
Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
Relativismi teesid:

• Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism
  
• Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.
  

Tolerantsuse paradoks:

• Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
  
• Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused
  
• Kuid teiste ühiskonadede väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust
  

Eetilise relativismi vormid:

• Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust
  
  • On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub
    
  • Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik.
    
  • Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid , vaid omandavad moraalipõhimõtted grupis, ühiskonnas.
    
• Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist.
  
  • Selle järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtte ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Aga kas need on alati head ja eetilised (tütarlaste ümberlõikamine)
    
  • Inimene kuulub üheaegselt erinevatesse gruppidesse (pereknd, rahvus, usk), mis võivad omada vastakaid moraale.
    

Raskused relativismiga:

• Ei saa teiste kultuuride seisukohti hinnata.
  
• Ei saa ka omaenda kultuuris kehtivaid printsiipe hinnata.
  
• Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul kui kultuurid oleks isoleeritud.
  
• Lahendusi saaks pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal.
  

Eetilise relativismi järgi on moraalipõhimõtted suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel.
Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
MORAALIOBJEKTIVISM
Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.

• Usub et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.
  

Eetiline absolutism – igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastu ei sõltu kultuurist.

• Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata.
  
• Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud.
  
• Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad.
  

Loomuseadus ehk loomulik seadus:

• Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused
  
• Universaalne õiguse standard, mis kehtib kõigis ühiskonandes, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga.
  
• AQUINO THOMAS
  
  • Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
    
  • Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu.
    
• Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil.
  
• Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleb kasutadakui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi.
  
• Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust.
  

Topelttagajärje doktriin – annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.

• On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.
  

Mõõdukas moraalne objektivism

• William Ross – eristas prima facie printsiipe – on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega , siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.
  

Mõõdukas objektivism

• On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid . Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata.
  
• Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär.
  

Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda.
Objektiivse tuummoraali põhireeglid:

• Ära tapa süütuid inimesi
  
• Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust
  
• Ära varasta ega valeta
  
• Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid
  
• Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust
  
• Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta
  
• Ole õiglane
  
• Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust
  
• Aita teisi inimesi
  
• Täida seadusi.
  

Universaalne inimloomus (inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid) viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale.
Moraaliprintsiibid – on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid.
Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse.
VÄÄRTUSED
Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha.
Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid.
Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega.
Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus)
Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon , vaesus)
Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia , tervis
Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus
Väärtustel liigid Sokratese järgi:

• Seesmine väärtus e iseväärtus – väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab v mitte (rõõm, nauding , elu)
  
• Instrumentaalne väärtus ehk vahendväärtus – väärtused, mis on head mõne hea eesmärgi saavutamiseks, nad on selle eesmärgi saavutamisel vahenditeks ja seepärast head. (raha, meditsiiin)
  
• Segaväärtused ehk kombineeritud hüved – on mingi eesmärgi täitmiseks head, aga ka ise head (teadmised, tervis)
  

Intrinsikalism – seesmiste väärtuste pooldaja :

• Seesmised väärtused on olemas
  
• Arvab , et on vähemalt mõned põhiväärtused, mida me sisetunduest lähtuvalt instinktiivselt eelistame. Nt nauding. Kui mõni ei soovi naudingut, vaid eelistab nt valu, siis peetakse selliseid soove õnnetuks kõrvalekaldeks.
  

Mitteintrinsikalism

• Arvab et seesmiseid väärtusi ei ole olemas
  
• Arvab et väärtused on meie endi valiku tulemus, me mõtleme oma väärtused lihtsalt välja (J.P. Sartre )
  

Hedonism

• Peavad naudinguid seesmiseks väärtuseks
  
• Epikuros , Bentham
  
• Nauding on ainus asi, mis on hea iseenesest ja igasugune muu headus tuleneb sellest väärtusest
  

Hedonistid jagunevad:

• Sensualistid – nauding kui mõnus meelteärritus
  
• Satisfikatsionistid – nauding kui rahuldustunne
  

Naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine lahendab masohhismi paradoksi .
Mittehedonistid:

• Monistid – on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding
  
• Pluralistid – nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõrus, vabadus jne
  

J. S. Mill: “Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahuloematu Sokrates kui rahulolev loll”
Tema jaoks oluline ka naudingu kvaliteet.
Hedonismi kriitika: vb on meie jaoks naudingust tähtsamaks elada tõelist elu.
Kas väärtused on objektiivsed v subjektiivsed

• Objektivism ( Platon ) – me soovime midagi, sest see on hea. Millegi alusel on väärtusi võimalik põhjendada (inimloomus, jumal)
  
• Subjektivism (Baruch Spinoza) – me peame midagi hüveks sest et püüdleme, soovime, igatseme v ihaldame seda
  
• Sünergism – tunnustab nii väärtuste subjektiivset kui objektiivset aspekti
  

Pojmani Moraaliprotsessi skeem – ei liigita väärtusi subjektiivseteks v objektiivseteks, vaid peegeldab väärtuse rolli moraaliteoorias e eetikas .
TAGAJÄRJE-EETIKA
Tagajärjepõhises eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (õnn, hüve, heaolu)
Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg, kui palju ta toob kaasa hüvet.
Tagaärje-eetika:

• Eetiline egoism e egoismieetika
  
• Utilitarism
  

Altruism – isetu hool ja mure teiste pärast, omakasupüüdmatu.
Eetiline altruism – me saame tegutseda teiste inimeste huvides ja me peame püüdma seda ka teha.
Francis Hutcheson altruismist:

• Inimesed on võimelised ka altruistlikeks isetuteks tegudeks . Nt vanemate armastu laste vastu.
  
• Tõeliselt moraalsed teod on need, mis on tehtud armastusest teiste vastu, heatahtlikkusest.
  
• Omakasu segunemine motiividesse vähendab teo moraalset väärtust.
  

Rõhutatud altruismikasvatus võib kaasa tuua madala enesehinnangu. Enese heaolu eest hoolitsemine tundub olevat patt.
Eneseülistuse moraal e minaism:

• Nietzsche
  
  • Peaksime püüdma rahuldada omaenda võimuiha, vajaduse korral isegi valitsedes teisi, enne kui neamd hakkavad valitsema meie üle.
    
  • “tugev võidab. Üksi vägivalla, vägistamise akt pole sisemiselt ebaõiglane, kuna elu ise on vägivaldne, vägistav ja hävitav.
    
• Hobbes
  
  • Inimene on loomult egost, inimese käitumist juhib enesearmastus . Ka kõik pealtnäha altruistlikud teod on tegelikult maskeeritud isekus .
    
  • Inimloomuse aluspõhjaks on enesealalhoiutung, mis avaldub selles, et inimesed otsivad igal pool naudingut ja kardavad surra.
    
  • Isegi kaastunne tuleneb egoisimist.
    

Loodusseisund ja Leviatan

• Elu ilma reegliteta – ilma minimaalse moraalita poleks motiivi vastastikuseks usalduseks ja koostööks, oleks vaid kaootiline anarhia, kus egoisitd püüaksid maksimeerida isiklikku kasu. Tulemuseks oleks “kõikide sõda”
  
• Loodusseisundis (väljaspool seadusi) on ainsaks konfliktide lahendamise viisiks vägivald, mis toob kaasa kõikide sõja kõikide vastu
  
• Ühtse moraali peab maksma panema Lieviaatan – absoluutne valitseja
  
• Egoism on õige alus moraalseks eluks.
  

Egoisimi liigid:

• Psühholoogiline egoisim – inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisit ei ole võimalik, sest inimloomus on selline.
  
• Personaalegoism – inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha.
  
• Eetiline egoism e egoismieetika – võime küll olla võimelised altruistlikeks tegudeks, kuid me peaksime tegema egoistlikke tegusid
  

Egoist on see, kes toimib ainult omahuvist lähtuvalt
Egoismi paradkos: egoismi eesmärgi saavutamiseks tuleb muutuda teatud määral altruistiks.
Tahan olla õnnelik, kuid selleks on vajalikud sõprus ja head suhted. See sisaldab aga ka teistest hoolimist.
Hüve maksimeerimine :

• Eetiline egoism – tegu peab maksimeerima tegija hüvet
  
• Eetiline universalism e utilitarism – tegu peab maksimeerima ühiskonna hüvet
  

Utilitarism:

• Tegu on moraalselt õige, kui tema tagajärjel suureneb üleüldine kasu (õnne hulk) ja moraalselt vale, kui selle tagajärjel väheneb üödine kasu.
  
• tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale
  
• teerajajad – antiikajal Sophoklese “ Antigone ”; aluse panid 18saj F. Hutcheson, D Hume, A Smith
  
• Hutcheson: “Suurim õnn suurimale hulgale”
  
• Jeremy Bentham:
  
  • Huvid pigem praktilised kui teoreetilised
    
  • Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu
    
  • Tegude hüveteguri mõõtmine
    
• John Stuart Mill
  
  • Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul
    
  • Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus , vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus)
    
  • Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid
    
  • Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad
    
  • Empirist – uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel
    
  • Eudamonistlik utilitarism
    
  • Uskus, et inimlik egoism ei ole väiklane ja et individuaalselt hedonismilt viib loomulik tee universaalsele hedonismile
    
• Georg Kerner:
  
  • Pole kuigi palju elutarkust vaja, et taibata: mida rohkem inimene peab omaenda õnnest ja naudingust, seda vähem ta tihti hoolib teiste omast.
    
• Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal. Meil on lubatud ja isegi kästud teha seda, mis toob kaasa õnne.
  
• Moraali ei põhjendatud enam viitega jumalale .
  

Utilitarismi 3 põhijoont:

• Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on parimad tagajärjed (konsekventsialistlik printsiip)
  
• Tagajärgede hindamisel on mmääravaks tuleneva kasu hulk (kasulikkuse printsiip)
  
• Tagajärgede hindamisel ei peeta silmas mitte individuaalset vaid üleüldist kasu – kõigi kasu, keda tegu puudutab.
  

KOHUSE-EETIKA
Benthami hedonismi arvutus – iga toimingu puhul liidetakse kokku kõik naudingu ja valu elamuste aspektid ja võrreldakse neid. See annab aluse otsutada millist tegu teha.
Hedonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne naudingu näol (Bentham):

• Psühholoogiline hedonism – selle järgi saab motivatsiooni seletada ainult naudingusoovi ja valu vältimise kaudu
  
• Aksioloogiline hedonism – nauding on ainus positiivne seesmine väärtus ning valu ainus negatiivne seesmine väärtus.
  

Eudaimonistlik utilitarism – õiged on need teod, mis toovad kõige rohkem õnne kõrgemat järku rahuludse näol (Mill)
Eelistus -utilitarism – õiged on need teod, mis rahuldavad kõige paremini igaühe eelistusi, soove.
Teo-utilitarism:

• Küsitakse kas vastav tegu aitab kaasa õnne hulga suurenemisele
  
• Kaalutakse iga tegu eraldi. Arvesse võetakse asjaolusid, teo konteksti.
  
• Tegu on moraalselt õige siis kui ta toob kaasa suurema kasu igaühele, keda tegu puudutab kui mingi võimalik teine tegu selles olukorras.
  

Reegli-utilitarism:

• Hinnatakse mitte üksikuid tegusid vaid tegevusreegleid kasulikkuse seisukohalt
  
• Küsitakse kas oleks hea kui kõik järgiskid alati neid reegleid
  
• Mingi tegu on moraalselt õige siis kui ta lähtub reeglist mille järgimine toob ühiskonnale suuremat kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv
  
• Lihtsam on järgida reeglit, kui kaaluda iga tegu eraldi.
  

Utilitarismist järeldub, et mõnikord pole moraalne nõuda seda, milleks sul on juriidiline õigus, kuid mis solvab paljusid inimesi. NT mošee ehitamine WTC krundile .
Kaasaegsed utilitaristlikud teooriad:

• Preferentsutilitarism – individuaalsete eelistuste rahuldamine
  
• Heaolu utilitarism – peamiste huvide rahuldamine
  
• Ideaalne utilitarism – väärtusel põhinev, seesmiselt head, väärtuslikud asjad
  
• Negatiivne utilitarism – kuivõrd teguviis vähendab kannatusi
  

KOHUSE-EETIKA
Kohuse-eetika e deontoloogiline eetika:

• omistab sisemise väärtuse tegudele endile, mitte nende tagajärgedele.
  
• Tõerääkimine on õige ka siis, kui see põhjustab valu v kannatust. Valetamine on alati vale.
  
• Vastandub teleoloogilisele e tagajärje eetikale
  
• Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse kohusetundest ajendatuna
  
• Tähtsad pole mitte teo tagajärjed, vaid hea tahe .
  
• Moraalireeglid on kõigile ühtmoodi kohustuslikud, nad kehtivad universaalselt.
  

Deontoloogia jaguneb:

• Teodeontoloogia e partikularism:
  
  • Kõik elusituatsioonid on kordumatud ja ei sarnane üksteisega. St ei ole võimalik kehtestada reegleid
    
  • Konkreetsed teod on kas iseenesest õiged meie otsuse alusel v siis ütleb meie südametunnistus/ intuitsioon , milline tegu on õige.
    
• Reeglideontoloogia e generalism:
  
  • Õige tegu on see, mis vastab universaalsele reeglile
    
  • Reegliintuitsionism – intuitsioon avastab kas ühe reegli v mitu
    
  • Reegliratsionalism – ratsionaalse arutluse abil leitakse kas üks reegel v mitu
    

Intuitsioon on nagu sisemine taju, mis annab hoobilt õige vastuse.
Joseph Butler – iga õiglane inimene suudab leida õige lahenduse oma südametunnistuse alusel.
Absolutism – igale moraaliprobleemile on olemas ainult üks õige vastus
Objektivist David Ross eristas prima facie printsiipe: on plaju moraaliprintsiipe, mis kõik on tavaolukordades õige. Kui aga leidub olukordi, kus need satuvad konflikti, siis kohustuslik one neist ainult üks. Milline, seda ütleb intuitsioon.
Immanuel Kant:

• Teda mõjutas pietism . Jumal ei hinda meid mitte selle järgi, kui edukalt oleme oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud.
  
• Oluline on vaid sisemine headus – hea tahe
  
• Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust):
  
  • Hüpoteetiline imperatiiv – on tingimuslik ; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad
    
  • Kategooriline imperatiiv – katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks;
    
• Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust
  
• Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt
  
• Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks.
  
• Moraaliseadus on meie enda sees.
  
• Kategooriline “peab” on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus.
  
• Inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid.
  
• Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks.
  
• Inimene on eesmärk.
  
• Pea kõigist lugu, ära tee kellestki vahendit!
  
• Inimelu eesmärk on määratletav kahese kohustusena:
  
  • Omaenese täiuslikkus
    
  • Teiste inimeste heaolu ja õnn
    
• Inimese enda loomuses on olemas reaalne kalduvus kurjale
  
• Inimloomuse seadus e kõlblusseadus kui hea tahte kehastus võitleb temas kurjade tungide, ihade ja kalduvustega.
  

Kategoorilise imperatiivi 1. Vormel :

• Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus
  
• Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille alusel toimija kavatseb toimida
  

Kategoorilise imperatiivi 2. Vormel:

• Tegutse nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus alati eesmärgina, mitte kunagi pelgalt vahendina
  

Ratsionalism:

• Moraalireegliteni jõutakse ratsionaalse mõtlemise abil. Abiks on loogika .
  
• Mõistus on piisav selleks et leida üles moraaliseadus kui transtsendentaalne ja kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv.
  

Eetika tarvilikud postulaadida e põhieeldused:

• Vaba tahe – on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus; ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi
  
• Hinge surematus – moraaliseadus käsib olla moraalselt täiuslikud. Me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputut. Järelikult peab olema ka teispoolne elu.
  
• Jumala olemasolu – peab eksisteerima jumal, kes toimib moraaliseaduse khtuniku ja jõustajana. Igavikuline tasu peab olema proportsioonis inimese moraalsusega.
  

Kanti eetika ja religioon:

• Kanti süsteem tõstab eetika seesmise hüve staatusesse; me peaksime oma kohust täitma seetõttu, et see on meie kohus, samas ka ülim hüve
  
• Selliselt on meie khus seotud usuga, kuna jumal soovib et me saavutaksime ülima hüve
  

Kanti eetika põhijooned:

• Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta
  
• Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne.
  
• Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi.
  
• Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südametunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi.
  
• “tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema, vaid sellest, kuidas me õnne vääriliseks peame saama”
  
• kanti eetika põhikategooriateks on seadus, kohustus, tahe, väärikus, südametunnistus.
  
• Valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu.
  

Kant eetilisest inimesest:

• Ainult see käitub eetiliselt, kes kuuletub moraaliseadusele, vaatamata teda ümbritsevale konformismile ja alatusele.
  
• Kanti eetika näitab, et eemaldumine iseendast, oma sisemise hääle jalge alla tallamine on inimesele surmavalt ohtlik
  
• Kohustus ja mitteäraostetav südametunnistus säilitab isiksuse, võimaldab tal jääda terviklikuks.
  

RELIGIOON JA EETIKA
Sokratese küsimuse parafraas “Kas Jumal armastab head, sest see on hea, või on hea sellespärast hea, et jumal armastab seda?”
Religioon – suhe kõigekõrgemasse
Religioon on mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, müütide ja riituste kompleks , mille siduvaks elemendiks on usk teatud üleloomulikesse olenditesse, kellest tuntakse end sõltuvat ja keda tuleb religioosselt austada, kummardada ja teenida.
Religiooni moraalinormid:

• Religiooni norme põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile
  
• Usuliste moraalinormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega (põrgu/ paradiis ) ja sisemise motivatsiooniga (austada jumalat)
  
• Usulised moraalinormid kehtivad valdavalt ühe usundi piires, kuid on ka universaalseid norme, nt kuldne reegel
  

Sekulaarsed e ilmalikud moraalinormid:

• On mitteformaalsed ja muutuvad
  
• Tagatakse nii väliste (teiste inimeste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi)
  
• Moraalinormid võivad olla eri kultuurides ja inimgruppides erinevad
  
• Moraalinormide kohsutuslikkust põhjendatakse viitega inimeste mõistusele v soovidele v kokkuleppele.
  

Kristliku moraali tuum:

• Armasta jumalat üle kõige
  
• Armasta ligimest nagu iseennast
  

Jumaliku käsu teooria:

• Selle teooria järgi määratletakse eetika printsiibid jumala käskude kaudu v on moraalsed kohustused loogiliselt sõltuvad jumala käskudest
  
• Ütleb sisuliselt seda, et moraalselt õige on see mida jumal käsib ja moraalselt halb on see mida jumal keelab
  

Platoni dialoog “Euthyphro”
Sokrates: ”Kas mingi tegu on hea sest jumalad seda teha käsivad v jumalad käsivad seda teha sest see on hea
Loomuliku seaduse teooria – Aquino Thomas:

• Inimloomuse seadus – jumala poolt meile antud südametunnistus võimaldab meil teha vahet hea ja kurja, õige ja vale vahel
  

Kanti tees: jumala idee viib eetika idee lõpule. Moraalne toimimine on toimimine kohusetundest. See on meie kohustus jumala ees.
Autonoomia – enesele suunatud vabadus;
Autonoomia tees – väidab, et eetikatõdesid on võimalik teada ja õigustada inimmõistuse abil, ilma jumaliku ilmutuseta.
Usuline/religioonse eetika ja ilmalik/ sekulaarne eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest.

• Erinev on õige ja hea määratleja
  
• Usuline eetika toetub jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele v eelistustele ja kokkuleppele
  

KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS
Kontraktualismi keskmes on veendumus , et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiismed ja kohustavad , kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad v nõustuda saavad.
Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel.
Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad:

• Sofistid (Anthiphon, Hippias, Glaucon) – tekkis eristus – loodus vs konventsioon
  
• Epikuurlased – õiglus põhineb omahuvil
  
• Sokrates, Platon – kodaniku ja riigi vaheline leping
  
• Thomas Hobbes – leping annab turvalisuse, kaitse; “kõikide sõda kõikide vastu”;
  
• John Locke – leping kaitseb omandit
  
• J. J. Rousseau – seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine; tema järgi on inimene loodudse poolt loodud vabaks ja rahumeelseks; kritiseerib igasugust riiki
  

Eetilise kontrakutalismi põhiküsimus – miks peab täitma moraalinorme?
Poliitiline kontraktualism:

• 17-18 saj
  
• Hobbes, Locke, Rousseau, Kant
  
• Eesmärgiks oli legitimerida riigivõimu ja positiivset õigust läbi lepingu idee. Senine riikliku autoriteedi (monarhi) võimu õigustamine jumala tahtega, ei olnud enam veenev.
  

Ühiskondlik leping:

• Ühiskonnas elamiseks peavad inimesed kokku leppima teatud reeglite järgimises (ära tapa, ära varasta) ja need reeglid on seotud vastavate õigustega (õigus kodakondsusele, turvalisusele)
  
• Põhineb vaikival nõusolekul
  

Moraalne kontraktualism:

• Erinevalt poliitilisest kontraktualismist käib moraalse kontraktualismi puhul jutt mitte riigi legitimeerimisest vaid moraalinormide kohustuslikkusest.
  
• Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud
  
• Sofistid ja epikuurlased uskusid, et moraalinormid on normid, mida inimesed ise soovivad ja et nad on kehtestatud läbi lepingute.
  
• Hobbes jt filosoofid ei eristanud moraalseid norme neist, mis vormiti seaduslikuks õigusesk /seadusteks
  
• Inimesed kiidavad lepingu heaks, kuigi see piirab nende tegutsemisvabadust. Vastu saab rohkem.
  

Kaasaegne kontraktualism John Rawls:

• Kohustusele pöörata tähelepanu kõigi inimeste õigusele olla võrdne teistega .
  
• 2 õigluse alusprintsiipi:
  
  • iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega
    
  • sotsiaalne ebavõrdsus olgu lahendatud nii, et eelistatud on kõige viletsamas olukorras olijad
    

Eetikakoodeks – kirjapandud normide ja /v väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul .
Eetikakoodeksi liigid nende iseloomu järgi:

• normatiivsed
  
• väärtustele tuginevad
  
• sotsiaalseid kohsutusi võtvad
  

kontraktualistliku eetika peajooned:

• moraal on inimeste poolt loodud
  
• moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel
  
• moraal kaitseb inimeste põhihuve
  
• õigustele vastavad kohustused
  
• moraalne toimimine on kõigile kasulik, kuigi see nõuab tegutsemist teiste huvides
  
• moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega.
  

METAEETIKA
Kui eetika on moraali filosoofiline uurimine, siis metaeetika on filosofeerimine eetika üle – eetikateooria mõistete ja struktuuri uurimine.
Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast.
Eetiline naturalism:

• teooria, mille järgi eetikamõisted on defineeritavad faktimõistete kaudu, st. eetikaterminid osutavad naturaalsetele omadustele nagu nauding, õnn, kasulikkus, aktiivsus jne
  
• moraali hinnatakse maiste väärtustega
  

eetiline hedonism – eetilise naturalismi üks versioon ; väidab, et hüve ehk hea, mis on igasuguse eetikaotsustuse aluseks, viitab naudingukogemusele.
George Edward Moore :

• mittenaturalismi rajaja
  
• väidab, et segadused filosoofias saavad alguse sellest, kui ei küsita täpseid küsimusi, millele tahetakse vastuseid saada.
  
• On intusitionist HEA suhtes, määratledes selle kui lihtsa analüüsimatu omaduse.
  

Mittenaturalism – teooria, mille kohaselt moraalifaktid eksisteerivad, kuid pole oma loomult naturaalsed. Nad avastatakse intuitsiooni abil.
Intuitsionism – eetikateooria, mille kohaselt hea või õige tegu tuntakse öra vahet intuitsiooniga.
Moore intuitsionismi 4 teesi:

• Hjuumlik tees – peaks-väiteid pole võimalik tuletada on-väidetetst
  
• Platonlik tees – põhilised väärtusterminid, sh moraaliväited, osutavad mittenaturaalsetele omadustele.
  
• Kognitiivne tees – moraaliväited on tõesed v väärad, st nad on objektiivsed
  
• Intuitsiooni tees – moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt , nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad.
  

A.J. Ayer – silmapaistev emotivist; oli seisukohal, et moraaliotustus “mõrv on väär” taandub lihtsalt emotrsiooniväljendusele “mõrv – päh”
Emotivism – nonkognitivismi versioon, mille järgi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakui ja aitavad meil veenda teisi käituma meie soovi kohaselt.
Emotivismi mõttekäik:

• Lause on kognitiivselt mõttekas ainult siis kui seda lauset saab verifitseerida.
  
• Moraalilauseid ei saa verifitseerida
  
• Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad
  

Emotivism moraalikeele kohta

• Moraalikeel on subjektiivne –v äljendab emotsioone ja tundeid
  
• Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda
  
• Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause “see on õige” tähendab “mina kiidan selle heaks, kiida sina ka”
  

Kognitivism – eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed.
Mittekognitivism – eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi.
Preskriptivism – nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused.
Alasdair MacIntyre

• Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse.
  
• Mõisted hea, õiglane, kohus on lahti kistud oma traditsioonilisest kontekstist eba sobi enam õigupoolest kellelelgi ega millelelgi.
  
• Tema põhiküsimus: millel eetiline mõttekäik põhineb?; vastus: ajaloolisele traditsioonile.
  
• Tema arvates 2 võimalust:
  
  • Valida Aristotelese voorusõpetus või
    
  • Friedrich Nietzche üliinimese õpetus (seda järgis Hitler)
    
• Inimene olla tähendab täita eerinevaid rolle – pereliikmena, rahvusena, filsoofina , sõdurina. Siis kui inimesest mõeldakse indiviidist, enne rolle ja neist lahus, lakkab inimene olemast funktsionaalne mõiste.
  
• Inimese eesmärk on eudaimonia e täiuslik elu ja voorus on omadus, mis edendab selle eesmärgi saavutamist.
  

Vooruseetika:

• Aristotelese teooria keskne mõte on see, et inimesel on olemuslik loomus ja olemuslik eesmärk e mõte.
  
• Meie ajal on järel vaid moraali keel ja näilisus, eetika terviklik sisu on suurelt osalt hajunud ja hävitatud.
  
• Alles seejärel kui leitakse uuesti üles mõte, et “inimesele on olemus, mis määrab ära tema tõelise eesmärgi”, õpitakse mõistma moraali teooritat ja selle tarvitamist.
  

Telos – funktsioon, ülesanne, kohustus, eesmärk
Gauthier: “Moraal on sääraste printsiipide süsteem, et igaühele on kasulik, kui igaüks seda printsiipide süsteemi tunnistab ja selle alusel toimib, kuid ometi nõuab selle süsteemi järgi toimimine seda, et mõned inimesed sooritaksid mittekasutoovaid tegusid.”
Eetika rakendamine igapäevaelus:

• Eetika on valdkond , mille keskmes on inimene ja tema valikud – kaalutakse argumente, miks tuleks käituda ühtmoodi ja mitte teisiti.
  
• Eetiline otsustus toetub arutlusele selle üle, kuidas tuleks eetilisis printsiipe konkreetses situatsioonis tõlgendada.
  

EETIKATEOORIATE JAOTUS

• Tagajärje-eetika e teleoloogiline – tegu hinnatakse selle tagajärje e hüve järgi. Eesmärk pühitseb abinõu.
  
  • Egoismieetika e eetiline egoism
    
  • Utilitarism
    
• Kohuse-eetika e deontoloogiline – arutletakse kuidas on õige, kuidas peab. Teo tagajärg ei mõjuta teo moraalsust
  
• Vooruseetika – keskmes on inimese iseloom. Ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.
  

Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel).
RAKENDUSEETIKA e PRAKTILINE EETIKA
Rakenduseetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele v probleemidele.
Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika.
Sotsiaaleetika tegeleb sotsiaalsete probleemidega, mis puudutavad ühiskonna tervikut , nt vaesus, tööpuudus, inimkaubandus jne
Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad.
Karistusõigus on õigusharu, mis loetleb teod, mille eest on ette nähtud karistused.
Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem.
Kui karistusõigus kehtestab vähem, jäävad inimeste kooselusk vajalikud olulised reeglid karistuseta.
Kui karistusõigus kehtestab rohkem on oht, et õigust kasutatakse mõnede huvigruppide eetilistte vaadete pealesundimiseks.
Õigusnormidest kinnipidamise tagab eelkõige riik oma organite kaudu.
Eetikanormidest kinnipidamist järgib eelkõige inimene ise ning see osa ühiskonnast, kuhu inimene kuulub.
Tänapäeva moodsa moraaliarutluse eelduseks on liberaalne individualism . St on võetud omaks et üldjuhul on inimese elu tema enda omand.
Lex talionis – õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Silm, silma, hammas hamba vastu.
Surmanuhtluse vastased – elu on püha ja keegi ei tohi seda võtta.
Surmanuhtluse pooldajad – elu pühaduse austamise vahendiks on hukata need, kes on pühadust rikkunud kedagi tappes.
Aktiivne eutanaasia – keegi kasutab aktiivseid võtteid nt mürgisüst
Passiivne eutansaasia – keegi lihtsalt keeldub sekkumisest, mis võiks vältida kellegi surma
Eutanaasia vastased:

• Õigus elule, iga elu on väärtuslik
  
• Eriline oht ühiskonna alavääristatud gruppide jaoks – vanurid, vähemused, puudega inimesed.
  
• Patsiendi ärakasutamine, manipuleerimine
  
• Haigete patsientide elud on justkui vähem väärt kui teised
  
• Suur oht just mitte- vabatahtliku eutanaasia puhul
  

Abort ehk raseduse katkestamine on embrüo v loote eemaldamine emakaõõnest kirurgilisel teel v ravimite manustamise abil.
Abordi vastane argumentatsioon:

• Loode on süütu isik
  
• Moraalselt väär lõpetada süütu isiku elu
  
• Järelikult on moraalselt väär lõpetada loote elu
  

Suur osa abordidebatist keskendub küsimsuele: kas loode on inimisik v mitte.
Kui loode on inimene, siis kohadluvad talle inimõigused, ka õigus elule.
Kes on inimisik:

• Inimeste poolt eostatud
  
• Geneetiline struktuur
  
• Füüsiline sarnasus
  
• Hinge olemasolu
  
• Elujõud
  
• Sarnane tulevik nagu meil
  

Abordi poolt:

• Kaotada soovimatuid rasedusi
  
• Garanteerida naisele vaba valiku võimalus
  
• Võimaldada lastele armast kodu v siis pigem mitte võimaldada
  

KUTSE-EETIKA
Üldküsimus on mikda ma peaksin tegema ja mida ei tohiks teha antud ametis?
Kutse-eetika seab teatud professioonide esindajatele kindlad eetikanormid, mida nad on kohustatud järgima ning mille järgi võib välja selekteerida ametisse sobimatud isikud.
Eetilise haldamise mudelid:

• Vastavusmudel – kitsas tee:
  
  • Ebaeetilise käitumise vältimine
    
  • Rõhk välisel kontrollil
    
  • Tüüpilised vahendid:
    
    • Seadusandlus
      
    • Kindlapiirilised käitumiskoodeksid
      
    • Kindlapiirilised protseduurid
      
• Väärikusmudel – lai tee
  
  • Eetilise käitumise edendamine
    
  • Rõhk sisemisel kontrollil
    
  • Tüüpilised vahendid:
    
    • Töötoad, koolitused
      
    • Ideaali püüdlevad eetikakoodeksid
      
    • Isiklik juhendamine, mentorlus
      

Integrity:

• terviklikkus ;
  
• võimalikus variandid: ausameelsus, moraalne terviklikkus, terviklik isiksus, kooskõlalisus
  
• mõtete, motiivide, sõnade ja käitumise kooskõla teatud väärtuste ja normidega
  

kutsealane terviklikkus – rikkumatu/korrumpeerimatu professionaalne käitumine. Inimese käitumine on kooskõlas kutse v rolli moraaliprintsiipidega.
BIOEETIKA
Bioeetika on praktilise eetika haru, mis uurib bioloogias ja biotehnoloogias esile kerkivaid moraalseid, sotsiaalseid ja õiguslikke probleeme.
Bioeetikat edendavad organisatsioonid:

• ÜRO haridus -, teadus- ja kultuuriorganisatsioon UNESCO
  
• Maailma arstide liit WMA
  
• Maailma terviseorganisatsioon WHO
  

Biotehnoloogia hõlmab enda alla igasuguse tehnoloogia, mis rakendab elusorganisme tootma midagi inimese hüvanguks:

• Traditsiooniline – seotud põllumajanduse ning toidu tootmisega. Toiteväärtuse täiustamine, maitseomaduste parendamine , ilmastikukindluse tõstmine jne biotehnoloogia abil.
  
• Kaasaegne – seotud teadusdistsipliinide arenguga, enamasti meditsiini ja bioloogiaga. Nt geenitehnoloogia , kloonimine, biomeditsiini tehnoloogia
  

Biotehnoloogiat puudutavad moraaliprobleemid:

• Turvalisus – kas eksperiment on inimesele ohutu; kas kogutavad andmed on kaitstud
  
• Majanduslikud küsimused – kõigile inimestele ei ole võimalik anda kõige kallimat arstiabi, aga mille järgi otsutada; rahastajad võivad hakata ette kirjutama, mida täpselt uurima peaks
  
• Katsed loomadega – mis tingimustel on loomade piinamine õigustatud
  
• Inimese olemus – geenitehnoloogia eksperiment on ebaloomulik . Mingied asju ei tohiks lubada
  

Meditsiinieetika:

• Keskendub arstimisest ning sellega seotud uurimsitööst tulenevatele eetilistele küsimustele.
  
• Praktiline etika, kus vaadeldakse eetilisi küsimusi, mis kerkivad v võivad kerkida seoses igapäevaste praktiliste tegevustega
  
• 3 valdkonda:
  
  • kliiniline eetika – põhiteljeks arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega
    
  • rahvatervise eetika – eesmärgiks sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühsikonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks
    
  • meditsiiniliste uuringute eetika – tegeleb uurimistöödega kaasnevate eetiliste oingete õiglase lahendamisega.
    

Vastutus:

• vastutus – tagajärgede kandmine oma tegude eest.
  
• Vastutuse võtmine v andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed v materiaalsed tagajärjed inimesele v organisatsioonile, mida inimene esindab.
  
• Vastutustunne on oma tegevuses tagajärgedega arvestamine.
  
• Vastutusvõime on suutlikkus tagajärgedega tegevuses arvestada.
  

SUHTLEMISEETIKA
Hamburgeri meetod – suhtlemiseetiline taktika probleemist rääkimisel ( kompliment – kriitika – kompliment)
Max Scheler – Inimene on ennekõike ja viimselt armastusolend.
Armastusega täidetud suhted ja põlvkondade järjekestvus kujundavad inimlikule eluloole õnnelikkuse perspektiivi.
Eros – kirglikkus
Storge – õrnus
Philos – valitud sõprus
Agape – eneseandmine, isetu altruistlik armastus – teha ja anda head
Kindlaim armastussuhe on filos, mis põhineb agapel.
KESKKONNAEETIKA
Keskkonnaeetika:

• Inimese tegevuse tulemusel on maakera loodusressursid vähenenud ning looduskeskkond saastunud kriitilise piirini , mis ohustab looduse ning sealjuures kogu inimkonna elu ja püsimajäämist
  
• Vaja on muuta inimese arusaamu ja eluviisi
  
• Keskkonnaeetika põhiküsimuseks on kuidas peaks inimene suhestuma keskkonda ja selles elama.
  
• Põhiliseks uurimisvaldkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted.
  
• Keskkonnaeetika rekanduslik poole püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline pool aga püüab välja selgitada milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks.
  
• Eesmärgiks on filosoofilise reaktsiooni abil inimese väärtushinnangute, hoiakute ja käitumise kujundamine keskkonna suhtes selliseks, et keskkonnaprobleemide lahendamine ja loodusressursside haldamine toimuks kõige jätkusuutlikumal ja loodussõbralikumal viisil.
  

Loodus – viitab millelegi mis on loodud
Keskkond – midagi, mis meid ümbritseb
Eetikateooriate rakendamine keskkonnaeetikas:

• Tagajärje-eetika pöörab inimese tähelepanu tema tegutsemise mõjudele loodusele:
  
  • Egoismieetika – kasu endale (praegu)
    
  • Utilitarism – kasu ühiskonnae, ka tulevikus
    
• Kohue-eetika küsib millised teod on õiged, millistest normidest tuleb lähtuda
  
• Vooruseetika tähelepanu keskmes on tegija ja tegevuse pikaajalised aspektid, vähem üksikud teod.
  

Clive Hamilton: Majanduskasv ei loo õnnelikkust; õnnetunde puudumine aga suurendab majanduskasvu.
Kmiks peaksime keskkonad kaitsma:

• Inimkeskne seisukoht – et säilitada elamiskõlblikku elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele
  
• Looduskeskne seisukoht- elukeskkond on iseenesest väärt säilitamist
  
• Jumalakeskne seisukoht – sest jumal kui looduse looja on andnud inimesele õiguse ja kohustuse hoolitdsed looduse eest heaperemehelikult
  

Seyyed Hossein Nasr: keskkonnakriis on oma põhiolemuselt väärtuste kriis ja kuna reigioonid on põhilised väärtuste allikad igas kultuuris, siis mõjutavad nad ka inimkonna keskkonna- alaseid otsuseid.
Põhilised keskkonnaeetilsied positsioonid

• Inimkeskne – inimene valitseb. Otsuste tegemisel lähtutakse inimese vajadustest ja huvidest
  
• Majapidaja põhimõte – inimene võib kasutada loodust oma vajadusteks , kuid ta peab kandma selle eest head hoolt
  
• Looduskeskne – tähelepanu keskmes on loodus. Kõiki looduse osi nähakse võrdsetena, kuid vastutus lasub inimesel
  

Edmund Burke: Keegi pole teinud suuremat viga kui see kes ei teinud mitte midagi sest ta sai teha vaid vähe.