Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks peab täitma moraalinorme ?
  • Millel eetiline mõttekäik põhineb ?
  • Mida ei tohiks teha antud ametis ?
 
Säutsu twitteris
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama.
Moraal ehk kõlblus – arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest.
Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest.
Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral.
Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus – uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt.
Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus – põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme.
Moraaliprintsiipide tunnused:
  • Universaliseeritavus – kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras
  • Ettekirjutavus – normed on normatiivsed, neid tuleb järgida
  • Üleskaaluvus – kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu
  • Avalikkus – peab olema avalik
  • Teostatavus – peab olema teostatav

Eetika valdkonnad:
  • Teoreetiline eetika:
    • Metaeetika – uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kuidas me teame, mis on hea ja halb)
    • Normatiivne eetika – üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada.
  • Praktiline eetika:
    • Rakenduseetika- tegeleb praktiliste küsimustega (võrdõiguslikkus) või mingi eluvaldkonna eetika ( meditsiinieetika ). Eetika rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi.
    • Kutse-eetika – piirdub kindla elukutse eetikaga (arstieetika, ajakirjanduseetika )

Eetika teooriad:
  • Tagajärje-eetika ehk teleoloogiline ehk konsekventsialistlik – tegu hinnatakse tagajärje/hüve järgi.
  • Kohuse -eetika ehk deontoloogiline eetika – hea ja halb asuvad väljaspool teooriadi. Arutletakse kuidas on õige, kuidas peab.
  • Vooruseetika – keskmes on inimese iseloom. Ei küsi mida ma peaksin tegema vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.

Moraal koosneb sellistest reeglite kogumist, et kui peaaegu kõik neid järgivad on peaaegu kõigil hea olla.
Moraalireeglid :
  • Kehtestatud seadustena (nt tapmiskeeld)
  • Mitteformaalsed moraalireeglid (ei tohi valetada) – nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega

Moraalinormide täitmist tagatakse:
  • Väliste sanktsioonidega (teiste inimeste viha, põlgus, eiramine)
  • Sisemiste sanktsioonidega (häbi, süütunne)

Eetika eesmärk on kujudnada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
MORAALIRELATIVISM
Moraal on normide süsteem
Normid on reeglid, mis ütlevad, mida peab tegema või tegemata jätma.
Normatiivsed süsteemid:
  • Mäng ( male , jalka)
  • Õigus (seadused)
  • Religioon
  • Moraal (mitteformaalsed kokkuleppelised normid)
  • Kombed, etikett

Väärtused väljendavad seda mida soovime ja peame kalliks. Neid kaitsevad moraaliprintsiibid ja –normid.
Etnotsentrism – oma kultuuri pidamine kõige õigemaks ja paremaks, teisi kultuure hinnatakse oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
Eetiline relativism – pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe. Moraalipõhimõtted on suhtelied, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Relativismi argument – eri kultuuridel on erinevad moraalinormid . Moraali puhul ei ole olemas objektiivset tõde. Tõde ja vale on vaid arvamus, mis erineb kultuuriti.
Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe.
Relativismi teesid:
  • Erinevuse e mitmekesisuse tees: moraalselt õigeks peetav erineb ühiskonniti. Ühegi ühiskonna moraal pole universaalne = kultuurirelativism
  • Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Teise kultuuri sündinuna oleksid inimesel hoopis teised seisukohad. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali.

Tolerantsuse paradoks:
  • Tolerantsus on absoluutne väärtus, mille austamist tuleb nõuda ka teistelt ühiskondadelt.
  • Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused
  • Kuid teiste ühiskonadede väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust

Eetilise relativismi vormid:
  • Subjektivism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust
    • On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub
    • Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik.
    • Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid , vaid omandavad moraalipõhimõtted grupis, ühiskonnas.
  • Konventsionalism – kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist.
    • Selle järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtte ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Aga kas need on alati head ja eetilised (tütarlaste ümberlõikamine)
    • Inimene kuulub üheaegselt erinevatesse gruppidesse (pereknd, rahvus, usk), mis võivad omada vastakaid moraale.

Raskused relativismiga:
  • Ei saa teiste kultuuride seisukohti hinnata.
  • Ei saa ka omaenda kultuuris kehtivaid printsiipe hinnata.
  • Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul kui kultuurid oleks isoleeritud.
  • Lahendusi saaks pakkuda vaid objektiivne universaalne moraal.

Eetilise relativismi järgi on moraalipõhimõtted suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust.
Eetilise relativismi järgi pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel.
Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt.
Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna.
MORAALIOBJEKTIVISM
Moraaliobjektivismi järgi on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
  • Usub et moraalinormidel on universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid näevad ka erandite võimalust.

Eetiline absolutism – igale moraaliprobleemile on ainult üks õige lahendus ja et vastu ei sõltu kultuurist.
  • Usub et on olemas universaalsed moraaliprintsiibid, mida mite kunagi ei tohi eirata.
  • Ühiskond on need absoluutsed väärtused avastanud ja neile ehitunud.
  • Kui teistel ühiskondade on teised väärtused, siis nad lihtsalt eksivad.

Loomuseadus ehk loomulik seadus:
  • Stoikud uskusid et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused
  • Universaalne õiguse standard, mis kehtib kõigis ühiskonandes, annab mõistuse alusel võimaluse hinnata erinevaid seadusi selle mõõdupuuga.
  • AQUINO THOMAS
    • Inimesel, nagu igal teisele loodud objektil, on kindel loomus, otstarve ja funktsioon.
    • Inimkonna oelmuseks e õigeks funtkstiooniks on elada mõistuse elu.
  • Inimolendid on loomult mõistuslikud olendid, kes on selle loomuse saanud jumalalt, kes lõi meid elama teatud viisil.
  • Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ning neid tuleb kasutadakui hindame ühiskonda ja positiivseid seadusi.
  • Loomuseadus ja Aquino Thomase seisukohad on oma olemuselt absolutistlikud. Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega millele ei ole ühest vastust.

Topelttagajärje doktriin – annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb.
  • On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi.

Mõõdukas moraalne objektivism
  • William Ross – eristas prima facie printsiipe – on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega , siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda.

Mõõdukas objektivism
  • On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid . Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata.
  • Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär.

Kõik ühiskonnad vajavad universaalseid moraalireegleid, need on vajalikud et kooselu saaks normaalselt toimuda.
Objektiivse tuummoraali põhireeglid:
  • Ära tapa süütuid inimesi
  • Ära põhjusta asjatut valu ega kannatust
  • Ära varasta ega valeta
  • Pea oma lubadusi ja austa oma kokkuleppeid
  • Ära võta teistelt inimestelt tema vabadust
  • Räägi tõtt, või vähemalt ära valeta
  • Ole õiglane
  • Vasta heale samaga, näita üles tänulikkust
  • Aita teisi inimesi
  • Täida seadusi.

Universaalne inimloomus (inimloomus on suhteliselt sarnane olemuslikes aspektides, kuna inimestel on sarnased vajadused ja huvid) viitab sellele, et on olemas üks hulk objektiivseid moraaliprintsiipe, mis on rakendatavad kogu inimkonnale.
Moraaliprintsiibid – on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid.
Kuldne reegel: tee teistele seda, mida sa tahad et sulle tehakse.
VÄÄRTUSED
Väärtus on see, mida hinnatakse ja igatsetakse, mida tahetakse omada, saada või teha.
Annavad põhjuse tegutsemiseks või sellest hoidumiseks, põhjuse teha valikuid.
Aksioloogia e väärtusteooria tegeleb väärtuste uurimisega.
Positiivsed väärtused: asjad mida soovime (rahu, tervis, vabadus)
Negatiivsed väärtused: asjad mida väldime (sõda, okupatsioon , vaesus)
Individuaalsed väärtused: vabadus, autonoomia , tervis
Kollektiivsed väärtused: patriotism, kultuur, solidaarsus
Väärtustel liigid Sokratese järgi:
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #1 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #2 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #3 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #4 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #5 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #6 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #7 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #8 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #9 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #10 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #11 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #12 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #13 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #14 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #15 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #16 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #17 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #18 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #19 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #20 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #21 Sissejuhatus eetikasse kokkuvõte #22
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor elinav Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

81
docx
Sissejuhatus eetikasse
21
pdf
Eetika loengute kokkuvõte
20
docx
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
25
odt
Eetika alused
34
docx
Sissejuhatus filosoofiasse
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
60
docx
Sissejuhatus ideede ajalukku
37
docx
Sissejuhatus filosoofiasse





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun