Võimalused peale algkooli Mida teha tulevikus? Algkool läbi mis nüüd? · Põhikool · Töö Ühe keskmise Eesti kooli laste %, kes jäid peale algkooli samasse õppeasutusse 90 80 70 60 50 tüdrukud 40 poisid 30 20 10 0 A-klass B-klass C-klass D-klass Põhikoolgi läbitud, on valikuid rohkem · Gümnaasium · Kutsekool · Töö · Aasta vabaks, siis üks eelnimetatud variantidest · Piiramatu vabadus Gümnaasium · Gümnaasiumi lõpetanuid soosib tööturg · Kuid on alati võimalus veelgi rohkem õppida · "Inimene õpib kogu elu" · Vastus on lühike ülikool · Gümnaasium annab elule põhja, ent ülikool ehitab katuse Haridus on tähtis iga inimene peaks jõudma nii kaugele, kui ta väheg...
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna. Õppimisel toetab mind vajadus saada uusi teadmiseid antud valdkonnas. Lisaks arendab ja rikastab õppimine õppija isikut. Pinnapealne õppimine on kasulik koolis, kus tuleb omandada liialt teadmisi erinevates valdkondades. Pealegi kui on kiire ja siiski on vaja po...
Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobi...
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolil...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Humanitaarained Kadri Sado Õppimise kognitiivsed ja konstruktivistlikud käsitused Referaat Juhendaja: Inger Kraav Tartu 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1.Kognitiiv- informatsiooniline õppimisteooria.............................................................................. 4 2.Orienteerumisrefleks................................................................................................................. 4 3.Sensoorne register..............................
10.09.2015 2. seminar Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIA...
Õppimise konstruktivistlikud ja sotsiaalkonstruktivistlikud käsitlused. Gerly Karjat Mis on konstruktivism? · Konstruktivism tuleneb sõnast konstrueerima (inglise keeles constructivism). · Konstruktivismi põhiidee: õpilane konstrueerib oma teadmised ise, tuginedes varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivismi kohaselt on õppimine indviduaalne protsess, mille tegevuskäik ja tulemused on erinevad. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemus. Mis on konstruktivism?(2) · Õppijale tuleb tekitada sisemine motivatsioon, õppimine käib läbi avastusõppe õppimine läbi praktika. Õppimine ei toimu mehaaniliselt pähe õppides valmis materjalide abil. Õpetaja roll on olla toetaja, juhendaja, mentor. Ajaloost Esimesed ilminguid konstruktivismist on leitud 18.sajandi naapollasest filosoofi Giambattista Vico töödest. Tema uskus, et inimene on või...
Kadrioru Saksa Gümnaasium ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada....
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppi...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm KULTUURIDEVAHELISE ÕPPIMISE VÕIMALUSED JA VÄLJAKUTSED Praktiline töö Juhendaja: H. Sildnik Tallinn 2010 Läbi aegade on eri kultuurid omavahel erinevatel põhjustel kokku puutunud. Rahvusvahelist koostööd on proovitud läbi erinevate organisatsioonide kuid ilmnes, et seda takistasid vääritimõistmised suhtlemises. Seepärast pandi 1960. aastatel alus uuele koolitussuunale, kultuuridevahelisele kommunikatsioonile, mille peamine eesmärk on õpetada eri kultuuridest pärit inimesed omavahel paremini läbi saama. Kultuuridevaheline õppimine ei ole väga laialt levinud mõiste. Peamiselt seostatakse seda tööga rahvusvahelistes noorteprogrammides ja ei osata sellele tähelepanu pöörata igapäevases kontekstis. I...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Matemaatika – kellele ja milleks? Kava aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Teema Matemaatika, selle tähtsus ja vajalikkus koolis, ülikoolis ja edaspidises elus. Õppimise tarvilikkus ja õppimisega seotud probleemid. Ideed Inimesed on erinevad. Mõne jaoks on matemaatika huvitav, mõne jaoks mitte. Matemaatikat läheb tarvis väga paljudel erialadel, alates ehitusest kuni kunstini (perspektiiv jne). Matemaatika on kõigi reaal- ja majandusteaduste baas. Matemaatika võib tunduda elukauge, kuid see leiab kindlasti rakendust ka praktilises elus. Matemaatika pole lihtne. Palju valemeid ja keerulisi seoseid. Koolis on paljudel õpilastel matemaatikaga probleeme. Kehv keskimine hinne. Matemaatika arendab loo...
Jõhvi Gümnaasium Kerdu-Katty Pärss 12.c The older the discipline the higher the quality of knowledge of that discipline Essee Juhendaja:Hristo Neiland Jõhvi 2018 Mindmap/Mõttekaart Mida vanem on teadmiste valdkond, seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet. Meie teadmised tänapäeval, erinevatel valdkondadel, on moodustunud läbi aastatuhandete ning ajaloo jooksul on olnud teadmiste omandamisele ja valdkondade uurimisele mitmeid mõjutusi. Kas teadmiste kvaliteet on üldse seotud sellega, kui kaua on nende teadmistega seotud valdkondi uuritud? Millised on antud väite poolt- ja vastuargumendid ning mis jääb minu arvates ülekaalu? Vastusteni jõudmiseks analüüsin inimkonna saavutusi ja teadmisi valdkondades nagu kaunid kunstid, usundid, matemaatika ja erinevad lood...
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Õppe kavandamise I moodul 2015 1. Õppimise olemus. Õppimise ajendid ja motiivid? Õppimise mõiste ja olemuse erinevaid selgitusi (laiemalt, spetsiifilisemalt) koos põhiliste esindajatega Põhilised õppimise ajendid (motiivid) erinevate õppimisteooriate puhul Õppimine lihtsamal kujul seletatuna on teadmiste, erinevat oskuste ja osavuste koos kasutamine ning omandamine. Õppimine tähendab ka seda , et me kasutame juba eelnevalt omandatud teadmisi selleks, et juurde õppida uusi.1 (teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine koolis, sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamist nii koolis kui väljaspool kooli ja õpilase emotsionaalse maailma kujunemine). Õpilastel kujunevad õppematerjaliga seoses hoiakud ja emotsioonid, mis ei pruugigi sotstuda otseselt õppeainega. C. Darwin. Tahtlik (teadlikult) ja tahtmatu ...
Melgem selle le.. meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest...
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused.
samavrd pole tal kuigivrd phjust rahuloluks. Eriti mjutab see selliseid inimesi, kes on tl esialgu vga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja vibolla ka idealistlikud(politseid, petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teaduskitumise suhteline psivus ja vime reguleerida ennast ja suhteid mbritseva keskkonnaga. Pshhoanaltiline koolkond-rhutav alateadvust ja lapseplve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, philoomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-rhutavad prilike joonte omadusi. Eysenck- temperamendi teooria edasiarendaja, ti vlja 2 phidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2)ekstravertsus-introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusvrne. Neurootiline-tundlik, nrviline, ebakindel, kardab kike.
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see...
J.D. Saliner "Kuristik rukkis" 1)Holden kib Pencey erakeskkoolis. Oma klassikaaslastega ta eriti lbi ei saa. Ta peab neid vltsideks ning silma- kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ack...
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan rat...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL ÕE PÕHIÕPE I kursus ENNASTJUHTIV ÕPPIJA JA ÕPIPROTSESS Koostaja: Natalja Läänemets Tartu 2018 SISUKORD 1. Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2. Õppija joonise erinevad tüübid.................................................................................................4 2.1. Millist tüüpi õppija autor enda arvates hetkel on................................................................4 3. Autori õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega..............5 4. Õp...
oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel vi -kuritarvitab vanema igusi vi -kohtleb last julmalt vi -avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mju vi -ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mjuvate phjusteta osalenud aasta jooksul. 13.)-Vanem on kohustatud lal pidama oma alaealist last ja abi vajavat tvimetut tisealiseks saanud last. -Kui laps pib phikoolis, gmnaasiumis vi kutseppeasutuses ja jtkab neis ppimist tisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda ppimise ajal lal pidama. 14.)-Tisealiseks saanud laps on kohustatud lal pidama oma abi vajavat tvimetut vanemat. -Kui tisealiseks saanud laps ei tida kesoleva paragrahvi 1. likes nimetatud kohustust, mistab kohus vanema nudel temalt vlja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lhtudes tisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest. -Elatise vljamistmisel arvestab kohus vanema kiki lapsi, kes on saanud
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
Skabiofoobia- hirm sgeliste ees. Skatofoobia- hirm vljaheidete, ekskrementide ees. Skelerofoobia- hirm kurjategijate, murdvaraste ees. Skiafoobia , skiofoobia - hirm varjude ees. Skoletsifoobia- hirm vaklade ees. (vt helmintofoobia) Skolionofoobia- hirm kooli ees. Skopofoobia, skoptofoobia- hirm olla nhtud vi jlgitav. (vt ftalmofoobia) Skotomafoobia- hirm ngemise kaotamise ees. Skotofoobia- hirm pimeduse ees. (ka ahluofoobia etc) Skriptofoobia- hirm (avalikult) kirjutamise ees. Sofofoobia- hirm ppimise ja teadmiste ees. (vt gnosiofoobia, etc) Sokerafoobia- hirm ia-mma ees. (vt penterafoobia) Somnifoobia- hirm une ja magamise ees. (vt hpno-, oneirofoobia) Soteriofoobia - hirm teistest sltumise ees. Sotsiaalne foobia- ldnimetus hiskonnast, suhtlemisest tulenevatele foobiatele, eriti hirm saada halba hinnangut. Sotsiofoobia- hirm hiskonna vi inimeste ees ldse. (ka antropofoobia) Spektrofoobia- hirm viirastuste vi kummituste ees. (ka fasmofoobia)
- teadmised, oskused ja võ imed - teadlikus ja vastuvõ tlikus - suhtumine ja veendumused. 93. Organisatsioonis õppimist toetavad ja takistavad jõud Toetavad jõ ud: - konkurentsist tulenev surve; - uute tehnoloogiate kasutuselevõ tt; - juhtkonnapoolne surve. Takistavad jõ ud: - õ ppimisele vastutö ötavad grupinormid; - rahulolu jooksvate tö ötulemustega; - õ ppimise vajalikkuse mittetunnetamine. 11
õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud. II KOOLIGA SEONDUVAD RISKIFAKTORID 1) koolist väljalangumine Sage koolist puudumine (alguses esimesest ja viimasest tunnist, siis saganeb tundide arv) Akadeemiline ebaedu Madal õpimotivatsioon ma ei viitsi, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin õppima? Klassikursuse kordama jääma Sage kooli vahetamine kogu energia, mis muidu võiks minna ppimise peale, läheb selle peale, et kohaneda muu kontekstiga Negatiivne psühholoogiline kliima koolis suhted õpetajate ja õpetajate ja juhtkonna vahel Negatiivsed suhted klassikaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) Negatiivsed suhted õpetajatega Õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (Pygmalioni efekt) Õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine (mitte laps ei peaks kohanema kooliga, vaid kool lapsega)
- Vanusega nõrgeneb kuigi ka täiskasvanuna jääknähud Mida lugema õppimiseks vaja on? - Kuulmine, ka rütmitaju – häälikute äratndmine ja eristamine - Nägemine – tähtede äratundmine, sarnastel tähtedel vahe tegemine - Pertseptsioon – hääldamisega samal ajal liigutuste tunnetamine - Mälu – eelnevalt loetud tähtede, sõnade ja lausete meelespidamine, et teksti mõista - Tähelepanu – detailide märkamine, olline igasuguse ppimise juures - Analüüsivõime – loetu mõistmine, järelduste tegemine Palju viise kuidas lugema õppimine ja lugemine võib häiritud olla 1. Fonoloogiline lugemine – tähed või tähtede grupid häälikueks-helideks, raskused lugema õppimise alguses 2. Grafeerimiline lugemine – sõna jäetakse meelde, raskused hiljem - miks hea lugeja kirjavigu ei märka? Sõna võtame tervikuna, kui vead on sees siis see ei häiri meid Tähelepanu puudulikkus lugemishäirel
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
